Laupäev, august 30, 2025

NordenBladet.ee

NordenBladet.ee
239 POSTS 0 COMMENTS

Tobias Thyberg – diplomaat, kelle Grindr-konto tekitas Rootsis poliitilise tormi

By
NordenBladet.ee
-
Tobias Thyberg

NordenBladet – Rootsi poliitikas puhkes skandaal, mille keskmes on kogenud diplomaat Tobias Thyberg. Aftonbladeti ja Dagens Nyheteri teatel omas Thyberg kasutajakontot geide kohtingurakenduses Grindr, mille ta kustutas vahetult enne uue ametikoha – riikliku julgeolekunõuniku – vastuvõtmist. Kuigi konto kustutamine toimus väidetavalt sisejuhiste tõttu, on küsimusi tekitanud väidetav info varjamine peaminister Ulf Kristerssoni eest.

Kes on Tobias Thyberg?

Tobias Thyberg on Rootsi karjääridiplomaat, kes on teeninud mitmetes tähtsates välislähetustes. Ta on varasemalt olnud Rootsi suursaadik Ukrainas ning on tuntud kui kogenud ekspert Venemaa ja Ida-Euroopa küsimustes. Tema ametisse nimetamine riiklikuks julgeolekunõunikuks pidi tooma tugeva välispoliitilise ja julgeolekualase kogemuse peaministri lähikonda.

Grindr ja info varjamine

Skandaal sai alguse teabest, et Thybergil oli kasutajakonto Grindris, populaarses LGBTQ+ kogukonnale suunatud kohtingurakenduses. Enne ametisse astumist kustutas ta konto – väidetavalt vastavalt valitsuskantselei soovitusele, mille kohaselt pidid kõik uued töötajad enne ametisse asumist oma sotsiaalmeedia jälje puhastama.

Vaatamata sellele sattus Thyberg peaminister Kristerssoni kriitika alla, kuna väidetavalt ei olnud ta konto olemasolust ega kustutamisest peaministrile teada andnud. Kristersson pidas seda info varjamiseks, mis seadis kahtluse alla Thybergi usaldusväärsuse.

Julgeolekurisk või mitte?

Arutelu keskmes on küsimus, kas sellise konto olemasolu kujutab endast julgeolekuriski. Mõned eksperdid on märkinud, et niisugused rakendused võivad olla haavatavad infolekke või kompromiteerimise suhtes, eriti kui tegemist on kõrgema taseme julgeolekuametnikuga. Samas on kriitikud hoiatanud ka võimaliku diskrimineerimise eest – ei tohiks eeldada, et kellegi seksuaalne orientatsioon või platvormi kasutus automaatselt seab teda ohtu.

Praeguseks on Tobias Thyberg ametis ning skandaal pole toonud kaasa tema tagasiastumist. Kuid juhtum on tõstatanud küsimusi ametiisikute ja nende tausta läbipaistvuse, ametkondliku kommunikatsiooni ja eraelu puutumatuse piiri kohta avalikus teenistuses.

Avafoto: Tobias Thyberg (NordenBladet)

RMK-l jääb istikuid üle – osa hävitatakse, osa pakutakse eraisikutele

By
NordenBladet.ee
-

NordenBladet – Riigimetsa Majandamise Keskusel (RMK) jääb igal aastal üle kuni viiendik puuistikuid, mis ei vasta kvaliteedistandarditele ning seetõttu hävitatakse. Tänavu on tekkinud lisajääk ka istutusmahu vähenemise tõttu, mistõttu kaalub RMK ülejääkide pakkumist ka eraisikutele.

Riigikogu liige Peeter Ernits pööras sotsiaalmeedias tähelepanu asjaolule, et Ida-Virumaal Iisaku taimlast on hävitamisele määratud suur kogus kuuseistikuid. Tema sõnul oleks mõistlik istikud inimestele anda, ent väitis, et see pole lubatud ja istikud tuleb hävitada. Ernits avaldas, et töölistel on kästud miljon istikut mullast välja tõmmata ja hunnikusse mädanema viia.

RMK juhatuse liige Erko Soolmann kinnitas, et Iisaku taimla lõpetab tegevuse ning uusi taimi sinna enam ei istutata. RMK keskendub järjest enam potitaimedele ja tootmisraskus on liikunud suurematesse taimlatesse nagu Marana ja Tartu.

Iisaku põldudel ootab istutamist veel umbes 400 000 taime, kuid osa neist ei vasta standardile (liiga suured või väikesed). Selliseid praagiks minevaid istikuid on aastati 15–20% ehk tänavu kümneid tuhandeid. Neid komposteeritakse või purustatakse.

Lisaks standardivälistele istikutele jäi tänavu üle ka istutuskõlblikke taimi, kuna istutusmaht oli väiksem. Männitaimede müük enampakkumistel õnnestus, kuid kuusetaimede vastu huvi nappis. RMK plaanib peagi anda infot, kuidas eraisikud saaksid istikuid soetada.

Tänavu istutab RMK riigimetsa üle 20 miljoni puuistiku, kasvatades need ise oma üle-eestilistes taimlates.

Avafoto: NordenBladet digiarhiiv

Vaata ka:
21. mai – Looduskaitsepäev: Eesti looduse hoidmise ja väärtustamise päev

Millised on suveks tööd otsivate noorte võimalused ja tööandjate ootused

By
NordenBladet.ee
-
Gümnaasiumi- ja üliõpilased, kes otsivad suvetöökohta, seisavad silmitsi nii palgasoovide ja tööandjate ootuste kui ka piiratud pakkumiste reaalsusega

NordenBladet – Igal kevadel elavneb tööturg noorte tööotsijate lisandumisega. Gümnaasiumi- ja üliõpilased, kes otsivad suvetöökohta, seisavad silmitsi nii palgasoovide ja tööandjate ootuste kui ka piiratud pakkumiste reaalsusega. Suveks tööd otsivate noorte võimalused on viimastel aastatel muutunud – mõjutatud nii majandustingimustest, tööjõupuudusest kui ka tööandjate kohanemisvõimest.

Tööandjate huvi noorte vastu on kasvanud, kuid nõudmised on tõusnud

2024. aasta lõpus avaldatud Eesti Töötukassa analüüs näitab, et noorte (vanuses 15–24) osakaal hooajaliste tööde kandideerijate seas on pidevalt suurenenud. Samas on ka tööandjate ootused professionaalsele suhtumisele ja oskustele tõusnud.

Tööandjate levinumad ootused noortele:

1. Täpsus ja kohusetundlikkus – eriti teeninduses ja kaubanduses.
2. Elementaarsed suhtlemisoskused ja viisakus.
3. Tööaja kokkulepetest kinni pidamine.
4. Algatusvõime ja õppimisvalmidus.

Paljud tööandjad on siiski valmis pakkuma väljaõpet, kui noorel on õige suhtumine. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindaja märkis 2025. aasta mais antud intervjuus, et „suveabiline ei pea kõike oskama – aga ta peab tahtma õppida“.

Noorte ootused: rohkem kui lihtsalt taskuraha

Eesti Noorteühenduste Liidu 2023. aasta uuringust selgus, et noored ei otsi suvetööd vaid rahateenimise eesmärgil:

78% vastanutest pidas oluliseks tööalaste oskuste õppimist.
65% hindas võimalust praktikakogemuse ja CV-täienduse jaoks.
53% otsis tööd, mis oleks tähenduslik või sobiks tulevase erialaga.

Ka töötingimuste läbipaistvus, tööpäeva pikkus ja juhendamine mõjutavad oluliselt noorte rahulolu.

Väljakutsed, millega noored silmitsi seisavad

1. Vanusepiirangud
Alla 18-aastastele kehtivad ranged töö- ja puhkeaja piirangud. Näiteks alla 15-aastased ei tohi töötada rohkem kui 7 tundi päevas ega teha füüsiliselt või psüühiliselt koormavat tööd.
See piirab oluliselt valikuid just põhikooli lõpetanutele.
2. Töökohtade vähesus maapiirkondades
Linnades on valik suurem, kuid väiksemates omavalitsustes sõltuvad noored transpordist, lähedalasuvatest ettevõtetest ja omavalitsuse aktiivsusest tööpakkumiste loomisel.

3. Palgaootused ja tegelikkus
Kuigi palgad on viimastel aastatel kasvanud, ei vasta need sageli noorte ootustele. Eriti teeninduses ja põllumajanduses on miinimumpalga tase jätkuvalt valdav.

Töötukassa ja omavalitsuste roll noorte suvetöös
Eestis on mitmeid toetatud tööhõiveprogramme:

Noorte Töömalevad (nt Tallinn, Tartu, Rakvere) – pakuvad töölepingulist tööd koos juhendamise ja koolitusega.

Töötukassa „Minu esimene töökoht“ programm – aitab 16–29-aastaseid noori tööle asumisel, kattes tööandjale osa kuludest.

Kohalikud praktikaprogrammid – näiteks “Suvekool linnavalitsuses” ja “Noor oma vallas” Harjumaal.

Suvine töö – rohkem kui lihtsalt töö

Noortele pakub suvine tööturg võimaluse iseseisvuseks, tööharjumuste kujundamiseks ja oskuste arendamiseks. Samas nõuab see tööturult suuremat paindlikkust, juhendamist ja mõistmist, et noor inimene ei ole veel valmis täiskasvanu, vaid õppija.

Tööandjad, kes investeerivad noorte väljaõppesse ja suhtuvad neisse kui tulevastesse kolleegidesse, võidavad lojaalsuse ja tuleviku tööjõu. Noored omakorda, kes võtavad suvetööd kui võimalust areneda, saavad kogemuse, mis võib olla määrav kogu karjääri kujundamisel.

Avafoto: Unsplash

Kuidas rohepööre mõjutab maaelanikke ja linnade elukeskkonda?

By
NordenBladet.ee
-

NordenBladet – Rohepööre ei ole enam vaid tulevikustsenaarium – see on käimasolev muutus, mis ulatub elektriautodest süsinikuheitmete maksustamiseni, mõjutades nii maapiirkondade põllumehi kui ka linnade korterielanikke. Kuid kuidas jagunevad selle mõjud, võimalused ja riskid erinevates keskkondades?

Mis on rohepööre ja miks see oluline on?
Rohepööre ehk siire keskkonnasäästlikule majandusele tähendab süsteemset muutust, mille eesmärk on vähendada inimtegevuse mõju kliimale ja ökosüsteemidele. Euroopa Liidu “Euroopa roheline kokkulepe” seadis eesmärgiks saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus. Eesti kliimaseaduse eelnõu seab vahe-eesmärgiks 2030. aastaks kasvuhoonegaaside vähendamise 55% võrra võrreldes 1990. aastaga.

Maaelanikud: roheline muutus toob nii väljakutseid kui ka uusi sissetulekuallikaid

1. Põllumajandus surve all
Põllumajandussektor on üks suuremaid kasvuhoonegaaside tekitajaid. EL-i rohelepped toovad kaasa väetiste kasutuse vähendamise, veekasutuse piirangud ja karjakasvatuse ümberkorraldamise.

Näiteks 2024. aasta uuring Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojalt näitas, et 67% põllumeestest tunneb, et rohereeglid piiravad nende tootmisvõimalusi ja tõstavad kulusid.

2. Uued võimalused: süsinikukrediidid ja roheturism
Rohepööre pakub aga ka uusi tuluallikaid. Metsamaade süsinikusidumine, taastuvenergia talud ja roheturism on kiiresti kasvavad trendid.

Eestis on 2025. aastal registreeritud juba üle 150 süsinikuprojekti, kus talunikud saavad tulu CO₂ sidumise eest.

3. Transpordi- ja energiaühenduste probleemid
Elektriautod ja soojuspumbad on rohepöörde lipulaevad, ent maaelanikule võivad need olla kättesaamatud. Laadimisvõrgustik ja elektritaristu areng jäävad tihti maha.

Näiteks Ida-Virumaal jääb laadimisjaamade keskmine kaugus üle 25 km, mis takistab elektritranspordi kasutuselevõttu.

Linnad: rohepööre kujundab elukeskkonda ümber

1. Säästev transport ja rohealad
Linnades suunab rohepööre fookuse jalgrattateedele, ühistranspordile ja autoliikluse piiramisele. Tallinnas näiteks on 2025. aasta linnaeelarves üle 40 miljoni euro suunatud roheringluse ja kergliikluse edendamisse.

2. Kinnisvara ja eluasemekulude kasv
Keskkonnanõuete karmistamine tõstab kortermajade renoveerimiskulusid. Ehitusturu analüüsi järgi on energiatõhususe nõuded lisanud 2024. aastal keskmisele korteri renoveerimisprojektile kuni 18% lisakulu.

See mõjutab eelkõige väiksema sissetulekuga linnaperesid ja pensionäre.

3. Tervem elukeskkond ja uus kogukondlik mõtlemine
Rohealasid ja jalakäijate tsoone lisades muutub linn elamisväärsemaks – vähem müra, parem õhukvaliteet, rohkem liikumisvõimalusi.

2023. aastal Tartu ülikooli tehtud uuringust selgus, et rohealade ligipääs parandab elanike vaimset tervist ja sotsiaalset sidusust.

Kas rohepööre lõhestab Eesti ühiskonda?
Üheks riskiks on rohepöörde regionaalne ebavõrdsus. Suurlinnad saavad EL-i rahast rohkem kasu, samal ajal kui maapiirkonnad kogevad investeeringute vähesust ja suuremat survet. See loob tajutava ebaõigluse.

Kuid samas pakub rohepööre platvormi ühiseks tegutsemiseks. Kohalikud energiaühistud, kogukonnapõhine toidutootmine ja rohelised tööriistad võimaldavad inimestel muutuses osaleda – mitte ainult alluda.

Rohepööre mõjutab linna- ja maaelanikke väga erinevalt: üks seisab silmitsi taristuprobleemidega, teine ehitusstandardite karmistumisega. Kuid mõlemas keskkonnas on võimalik leida uusi võimalusi – olgu selleks süsinikukrediidid, rohelised töökohad või tervem elukeskkond.

Tulevik sõltub sellest, kui kaasavalt ja tasakaalustatult rohepööret ellu viiakse. See ei tohi olla ainult tehnoloogiline või poliitiline muudatus – vaid kultuuriline ja kogukondlik liikumine, mis ei jäta kedagi kõrvale.

Avafoto: NordenBladet digiarhiiv

47-aastaselt lahkus “Kodutunne” produtsent Kristi Loigo

By
NordenBladet.ee
-

NordenBladet – Teletegija ja heategevussaate “Kodutunne” produtsent Kristi Loigo suri pühapäeval, 18. mail 2025 oma kodus 47-aastaselt. Praeguse seisuga ei ole Eesti politsei avaldanud ametlikku teadet Kristi Loigo surma kohta. Tema surma kinnitas meediale vend Kristo Nilov, kes ütles, et õel oli viimasel ajal suur stress ning kahtlustab, et surma põhjuseks võis olla infarkt.

Viimastel aastatel elas ta üle mitmeid isiklikke ja tööalaseid raskusi. Kristi Loigol oli tervisega probleeme juba varem. 2021. aasta oktoobris sattus ta haiglasse ning viibis intensiivravis. 2023. aastal suri ootamatult tema abikaasa Jan Loigo, mis mõjutas Kristit sügavalt nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Lisaks oli ta seotud pikaajalise kriminaalmenetlusega, kus teda kahtlustati annetuste väärkasutamises. Kuigi prokuratuur lõpetas menetluse 2024. aasta septembris, jäi juhtum avalikkuse tähelepanu alla ja mõjutas Loigo tervist ning mainet.

Kristi Loigo oli avalikkusele tuntud kui “Kodutunde” produtsent, mis aitas ligi 250 peret ja kogus üle miljoni euro annetusi.

Kristi Loigost jäävad maha neli last.

123...48Page 2 of 48