Pühapäev, mai 18, 2025

NordenBladet.ee

NordenBladet.ee
227 POSTS 0 COMMENTS

MIKS vastlapäev on nii tore päev – ja miks just sel aastal on see eriliselt maagiline?

By
NordenBladet.ee
-

NordenBladet – Kui sul on meeles lapsepõlve vastlapäevad, siis tõenäoliselt meenub sulle kelgutamine, lõbusad näod ja loomulikult hiiglaslikud vastlakuklid. Aga kas oled kunagi mõelnud, miks see päev on tegelikult nii eriline? Või mis veelgi parem – kas tead, miks just 2025. aasta vastlapäev on erilise võlujõuga? Haarame kinni vastlapaela otsast ja libiseme ajas tagasi!

Vastlapäev – talve maagiline murdepunkt

Vastlapäev on vana ja väärikas püha, mis tähistab talve lõpufinaali ja kevade peatselt saabuvat võitu. Ammustel aegadel usuti, et sel päeval tehtud lõbusõidud ja rituaalid mõjutavad kogu aasta õnne ja viljakust. Mida pikem liug kelguga, seda pikemaks kasvas linataim – ja kes meist ei tahaks pikki, tugevaid “linu”, olgu need siis edukad projektid, õnnelikud suhted või rahalised õnnestumised?

Tänavu lund napib – mis nüüd saab?

Aga mis siis, kui lund ei ole? Kas projektid jäävad soiku ja unistused jäävad toppama? Ei sugugi! Vastlapäeva maagia ei sõltu ainult lumest, vaid hoopis sinu enda energiast ja hoiakust. Kui liugu lasta ei saa, siis tee midagi muud, mis sümboliseerib hoogu ja edasiminekut – näiteks kiigu, tantsi või jookse mõni ring. Peamine on see, et sa tunned rõõmu ja liikumist, sest just see annab hoogu ka su soovidele ja tegemistele.

Miks vastlakuklid on peaaegu müstilised?

Kas oled märganud, et vastlakuklid kaovad alati salapärasel kombel laualt kiiremini, kui neid küpsetada jõuab? Pole ime – need pehmed, vahukoore ja moosiga täidetud saiad on justkui ajaportaali võtmed, mis viivad meid otse lapsepõlve muretusse maailma. Räägitakse, et kui sööd vastlakuklit õige meelega (loe: naeratades ja täie mõnuga), toob see sulle terveks aastaks head õnne ja magusaid hetki. Ja kui kukli vahukoor ninale satub? Veel parem – see tähendab, et kevad tuleb eriti rõõmus!

Miks on just 2025. aasta vastlapäev erakordne?

Nüüd aga pöörame pilgu tulevikku. 2025. aasta vastlapäev ei ole lihtsalt järjekordne liulaskmise päev – see on eriline energeetiline sõlm! Tähed ja planeedid on sellel päeval just sellises seisus, et loovad eriti tugeva õnnelainetuse. Astroloogid ütlevad, et sel aastal toob vastlapäeval tehtud soov eriti palju edu. Nii et kui libistad end mäest alla, kiigud, tantsid või oled lihtsalt “hoos” – pane mõttes soov valmis – ja võib-olla kuuled tuules sosistamas Universumi heakskiitu.

Lisaks on 2025. aasta vastlapäev ideaalselt ajastatud – just siis, kui talv hakkab väsima ja kevade esimesed soojad vihjed hakkavad õhus heljuma. See tähendab, et kui oled seni olnud talveunes, on nüüd aeg üles ärgata, lülitada end taas sisse ja tervitada kevade saabumist naeratusega.

Kuidas teha sellest päevast veelgi maagilisem päev?

  1. Liugle või liigu julgelt! Mine künkale, leia kelk, pleed või isegi prügikott – peaasi, et liug või liikumine saaks pikk ja lõbus!
  2. Naudi vastlakukleid – aga tee see rituaaliks! Mõtle soov, kui esimest ampsu võtad.
  3. Jaga rõõmu! Vastlapäeva võlu peitub ka jagamises – võta sõber või pere kaasa ja nautige päeva koos.
  4. Vaata taevasse! Usutakse, et vastlapäeva õhtul on taevas peidus märgid, mis vihjavad tuleviku kohta.

Seega, liigu, söö kukkel ja soovi midagi head – sest 2025. aasta vastlapäev on maagilisem kui kunagi varem!

Avafoto: NordenBladet

Vaata ka:
Vastlapäev: traditsioonid, ajalugu ja tänapäevased kombed

 

 

Lasteabi telefonile tehtud kõne paljastas endise PERH-i tehnikadirektori Ivo Milli pedofiiliakuriteod

By
NordenBladet.ee
-

NordenBladet – Lasteabi telefonile (116 111) tehtud kõne aitas paljastada endise PERH-i tehnikadirektori Ivo Milli pedofiiliakuriteod.

Harju Maakohus tunnistas Ivo Milli süüdi kümneaastase lapse seksuaalses kuritarvitamises ja määras talle viieaastase vangistuse, mida lühimenetluse tõttu vähendati kolme aasta ja nelja kuu peale. Kuna ta on juba 11 kuud vangistuses viibinud, otsustas kohus, et ülejäänud karistus jääb tingimisi viieaastase katseajaga.

Juhtum tuli ilmsiks, kui laps, kartes ema reaktsiooni, pöördus lasteabi poole. Kohus leidis, et ohvrit pole põhjust kahtlustada valetamise pärast, samas kui Milli ütlused olid vastuolulised ja tema süüd vähendavad väited ebausutavad. Tingimisi vabadusse pääsemise eelduseks on sotsiaalprogrammis osalemine ja alkoholikeeld.

Milli on ka varem seadusega pahuksis olnud – 2017. aastal mõisteti ta süüdi korruptsioonikuritegudes PERH-is.

NATO-st lahkumine oleks USA jaoks strateegiline katastroof

By
NordenBladet.ee
-

NordenBladet –  Kuigi president Trump on kritiseerinud NATO-t ja vihjanud võimalusele, et USA võiks alliansist lahkuda, on sellise sammu tegelik tõenäosus väike. Põhjuseid selleks on mitmeid.

1. Kui USA lahkuks NATO-st, kahaneks tema mõjuvõim maailmas märkimisväärselt.
2. USA Kongress võttis 2023. aastal vastu seaduse, mis keelab presidendil ühepoolselt NATO-st välja astuda ilma kahekolmandikulise Senati nõusolekuta või Kongressi aktita.
3. USA sõjavägi ja luurekogukond on selgelt NATO püsimise poolt, kuna allianss tugevdab USA globaalset positsiooni ja heidutab Venemaad ning Hiinat.
4. Lisaks näitavad uuringud, et enamik ameeriklasi toetab NATO liikmelisust. ​

Kui USA lahkuks NATO-st, kahaneks Ameerika mõjuvõim maailmas märkimisväärselt mitmel põhjusel:

1. USA geopoliitilise mõju vähenemine

NATO on üks peamisi platvorme, kus USA suudab oma mõju maailmapoliitikas maksimaalselt rakendada. Selle kaudu dikteerib Washington suuresti Lääne julgeolekupoliitikat, mõjutab Euroopa sõjalisi otsuseid ja hoiab kontrolli all strateegilisi partnereid. Lahkumine NATO-st annaks Euroopale võimaluse hakata iseseisvamaks ning pöörata pilk soovi korral ka teistele geopoliitilistele keskustele, näiteks Hiinale.

2. USA sõna kaotaks rahvusvaheliselt kaalu

Kui USA ei kuulu enam NATO-sse, siis tema häält enam Lääne kollektiivkaitse küsimustes ei arvestata. Euroopa riigid, kes seni on olnud suures osas Washingtoni otsustest sõltuvad, hakkaksid iseseisvalt otsuseid tegema. Näiteks Prantsusmaa ja Saksamaa võiksid hakata edendama oma sõltumatumat kaitsekoostööd, mis viiks Ameerika Ühendriikide marginaalsemaks muutumiseni rahvusvahelisel areenil. See kahandaks USA kui “maailma politseiniku” staatust.

3. Trumpi maine kahanemine nii kodus kui ka välismaal

  • Euroopas: NATO-st lahkumine võiks olla Euroopas laialdaselt tajutav reetmisena, eriti Ida-Euroopa riikide, näiteks Poola ja Balti riikide jaoks, kes sõltuvad USA julgeolekugarantiidest. See kahjustaks USA pehme jõu positsiooni ja usaldusväärsust, kuna tulevikus ei pruugi liitlased enam pidada Washingtoni sõnu ja lepinguid usaldusväärseks.
  • Ameerikas: Kuigi osa Trumpi toetajaid (näiteks isolatsionismi pooldavad konservatiivid) võiksid kiita NATO-st lahkumist kui “America First” poliitika võitu, siis suurem osa USA poliitilisest ja sõjalisest establishment’ist mõistaks selle hukka. USA senat on juba vastu võtnud seaduse, mis keelab presidendil NATO-st ühepoolselt lahkuda ilma Kongressi heakskiiduta, mis näitab, et isegi Trumpi partei sees pole see populaarne idee.

4. USA majanduslik ja sõjaline haavatavus suureneks

NATO-st lahkumine ei tooks USA-le rahalist kasu nii, nagu mõned Trumpi toetajad võiksid arvata. Jah, USA kulutab NATO-sse rohkem kui enamik liikmesriike, kuid vastutasuks saab ta mitmeid eeliseid:

  • NATO aitab hoida USA sõjalist kohalolekut Euroopas ja tagab, et USA-l on strateegilised liitlased.
  • USA ettevõtted saavad kasu NATO sõjalistest lepingutest, relvahangetest ja infrastruktuuri investeeringutest.
  • NATO võimaldab USA-l oma globaalset heidutusvõimet tugevdada – kui NATO kaob või nõrgeneb, peab USA rohkem ressursse kulutama Aasias ja mujal maailmas oma mõju säilitamiseks.

Trump teeks USA-le ja endale karuteene

Kui USA lahkuks NATO-st, tooks see kaasa:

  • Washingtoni mõju drastilise languse maailma julgeolekupoliitikas.
  • NATO liitlaste suurema sõltumatuse, mis võib pikas perspektiivis USA globaalse juhtpositsiooni ohustada.
  • Trumpi enda maine kahjustumise – teda hakatakse nägema presidendina, kes nõrgestas Ameerika positsiooni, mitte tugevdas seda.
  • Suurema geopoliitilise ebakindluse, mis võib kaasa tuua Venemaa ja Hiina mõju suurenemise.

Miks Trump kasutab NATO-st lahkumise retoorikat?

Pole president Trump ega tema meeskond naiivsed ning NATO-teemalisi ähvardusi ei tohiks võtta lihtsalt juhusliku emotsioonipurskena. Trumpi sõnu tasub tõsiselt võtta, kuid mitte tingimata sõna-sõnalt. Sellel retoorikal on oma strateegiline eesmärk ja mõju.

  1. Valimistaktika ja oma baasi mobiliseerimine

    • Trumpi poliitika põhineb tugevalt “America First” narratiivil, mis keskendub Ameerika kulude vähendamisele välismaal ning siseriiklike probleemide prioriteediks seadmisele.
    • Paljud tema toetajad – eriti konservatiivsemad ja rahvuslikult meelestatud ameeriklased – usuvad, et USA kulutab NATO-le ebaproportsionaalselt palju, samas kui Euroopa panustab liiga vähe.
    • NATO kriitika aitab tal kinnistada oma mainet kui “outsider’it”, kes on valmis lõhkuma vanu süsteeme ja seisma Ameerika maksumaksjate eest.

  2. Euroopa surve alla panemine ja suuremad panused

    • NATO-st lahkumise ähvardus võib olla läbirääkimistaktika, et survestada Euroopa riike kulutama rohkem omaenda kaitsele.
    • Trump on juba varem NATO liikmesriike süüdistanud selles, et nad “kasutavad USA-d ära”, ning on nõudnud, et nad täidaksid oma kokkulepitud kaitsekulutuste eesmärki (2% SKP-st).
    • Ajalooliselt on selline surve töötanud – paljud Euroopa riigid (näiteks Saksamaa ja Prantsusmaa) on viimastel aastatel suurendanud oma kaitsekulutusi osaliselt tänu Trumpi survestamisele.

  3. USA sisepoliitiline mõju – surve Bidenile ja demokraatidele

    • NATO kriitika võimaldab Trumpil end vastandada Bideni administratsioonile, kelle poliitika on olnud vastupidine – tugevdada alliansse ja toetada Ukrainat.
    • Kui Trump suudab veenda oma valijaid, et NATO on kulukas ja ebaefektiivne, võib see survestada ka demokraate ja mõõdukamaid vabariiklasi oma seisukohti üle vaatama.

  4. Trumpi välispoliitika strateegia: vähem globalismi, rohkem tehingupõhist lähenemist

    • Trump ei ole traditsiooniline geopoliitik, vaid tema vaade rahvusvahelisele poliitikale põhineb tehingutel (deal-making). Ta usub, et USA peaks sõlmima kahepoolseid kokkuleppeid riikidega, mitte toetuma multilateraalsetele organisatsioonidele.
    • NATO-st lahkumisega ähvardamine võib olla viis, kuidas sundida Euroopat pakkuma USA-le soodsamaid majanduslikke või kaubanduslikke kokkuleppeid.

Kas USA võiks NATO-st päriselt lahkuda?

  • Tõenäosus, et Trump päriselt viib selle ähvarduse ellu, on väike.

    • USA kongress on vastu võtnud seaduse, mis keelab presidendil ühepoolselt NATO-st lahkuda ilma Kongressi heakskiiduta.
    • Paljud vabariiklased, eriti need, kes toetavad tugevat sõjalist liitu Euroopaga, ei laseks Trumpil seda lihtsalt teha.
    • Lisaks on USA sõjavägi ja luurekogukond selgelt NATO püsimise poolt, kuna allianss tugevdab USA globaalset positsiooni ja heidutab Venemaad ning Hiinat.

    • Trumpi NATO-kriitika on pigem taktika kui reaalne plaan

  1. Trump kasutab NATO-vastast retoorikat oma valijate mobiliseerimiseks ja Euroopa riikide survestamiseks.
  2. Ta püüab suruda Euroopat rohkem maksma ja vähendada USA koormust alliansis.
  3. Kuigi USA lahkumise tõenäosus NATO-st on väike, võib Trumpi kriitika nõrgestada alliansi ühtsust ja usaldusväärsust.
  4. Reaalne oht ei pruugi olla USA täielik lahkumine, vaid see, et Trump nõrgendab NATO otsustusvõimet ja vähendab USA panust.

President Donald Trumpi võimalik otsus NATO-st lahkuda tooks kaasa märkimisväärseid tagajärgi nii tema enda mainele kui ka Ameerika Ühendriikide positsioonile rahvusvahelisel areenil.​ Lühidalt öeldes – Trump võib küll NATO-st lahkumist retooriliselt kasutada, kuid reaalselt oleks see eeskätt USA jaoks strateegiline katastroof.

Avafoto: Unsplash

 

Praktiline õpetus: KUIDAS toime tulla pideva sõjahirmu ja sellest tuleneva ärevusega

By
NordenBladet.ee
-
Rahulik hetk keset kaootilist välismaailma

NordenBladet – Viimased aastad on meedia täis sõjaga seotud uudiseid, mis võivad igaühes tekitada hirmu ja ärevust. Paljud inimesed tunnevad, et see mõjutab nende igapäevaelu, tekitab stressi ja võib viia isegi depressioonini. Kuigi julgeoleku küsimused on tõsised, on oluline säilitada vaimne tasakaal ja mitte lasta hirmul oma elu dikteerida. Siin on mõned praktilised nõuanded, kuidas sellega toime tulla.

1. Piira uudiste tarbimist

Kui pidev meedia jälgimine tekitab sulle stressi, sea endale selged piirid. Näiteks:
✔️ Loe uudiseid kindlal ajal, näiteks hommikul ja õhtul, vältides pidevat jälgimist.
✔️ Väldi klikipõhiseid pealkirju ja otsi tasakaalustatud allikaid.
✔️ Keskendu faktidele, mitte spekulatsioonidele.

2. Tugevda oma vaimset vastupidavust

Ärevus tekib tihti sellest, et tunneme end tundmatute olukordade ees jõuetuna. Kuidas seda leevendada?
✔️ Tee hingamisharjutusi või mediteeri, et rahustada meelt.
✔️ Hoia kinni igapäevastest rutiinidest – see loob stabiilsust.
✔️ Pea päevikut, kuhu saad oma tunded kirja panna ja vajadusel neid analüüsida.

3. Loo turvatunne läbi tegutsemise

Hirm väheneb, kui tead, et oled mingil määral valmistunud.
✔️ Uuri praktilisi samme kriisideks valmistumiseks (näiteks riigi soovitatud tegevusjuhised).
✔️ Kui see rahustab, võid koostada väikese hädaolukorra plaani, kuid ära lase sellel muutuda kinnisideeks.
✔️ Osale kogukondlikes tegevustes või vabatahtlikus töös, et tunnetada ühtekuuluvust.

4. Leia tasakaal ja meeldivad tegevused

Ära lase hirmul oma elu üle võtta – on oluline leida rõõmu igast päevast.
✔️ Veeda aega lähedastega ja räägi oma tunnetest.
✔️ Tegele hobidega ja liigu värskes õhus – see aitab ärevust leevendada.
✔️ Kuula muusikat, loe raamatuid või vaata midagi inspireerivat.

5. Ära jää oma muredega üksi

Kui tunned, et ärevus ja hirm hakkavad igapäevaelu häirima, ära karda abi otsida.
✔️ Räägi usaldusväärse sõbra või pereliikmega.
✔️ Vajadusel pöördu psühholoogi või nõustaja poole – professionaalne abi võib olla väga tõhus.
✔️ Liitu toetusgruppidega, kus inimesed jagavad sarnaseid tundeid.

Kuigi see, mis täna maailmas toimub on masendav ja hirmutav, on oluline hoida fookus sellel, mida saad ise mõjutada. Teadvusta oma tundeid, hoia tasakaalu ja ära lase hirmul oma elu üle võtta. Vaimse tervise hoidmine on sama oluline kui füüsiline turvalisus – ja sellega saad sa aktiivselt tegeleda juba täna.

Avafoto: Võtke endale rahulik hetk keset kaootilist välismaailma (NordenBladet digiarhiiv)

Rahvakalender: Valentinipäev, sõbrapäev

By
NordenBladet.ee
-

NordenBladet – Valentinipäev on armunute päev, mida tähistatakse 14. veebruaril. Soomlased ja nende eeskujul eestlased tähistavad seda ka sõbrapäevana. Sel päeval avaldatakse armastust, peetakse meeles kalleid inimesi ja tehakse neile kingitusi.

Valentinipäevast ajalooliselt
Eestisse jõudis see vana tähtpäev Soome vahendusel alles 1980. aastate lõpul ja sai siin sõbrapäeva jooned. Esmalt hakati valentinipäeva tähistama lasteaedades ja koolides, kus toimusid valentinilaadad, kleebiti üksteisele otsaette südamekesi ja avati valentini- postkontor või saadeti valentinipäeva tervitusi ning kaarte õpetajatele ja sõpradele.

Kes saab rohkem sõbrakirjakesi, see on oma rühmas tunnustatud. Vanemad inimesed kingivad lillede kõrval üksteisele kosmeetikat ja majapidamisriistu. Tavaliselt toimub sel päeval ka temaatilisi pidusid ja koosviibimisi.

Valentini- või sõbrapäeva sisuks on meil üldse lähedasi inimesi meeles pidada, kuigi algselt oli päev pühendatud armastusele ja kallimale, kellele anti oma tunnetest märku või tehti kingitusi: Lääne-Euroopas ja Ameerikas reklaamitaksegi seda kui armastusavalduste, kihlumis- ja pulmapäeva.

Meil müüakse 14. veebruaril ehk sõbrapäeval poodides spetsiaalselt kaunistatud maiustusi ja pisemad temaatilisi kingitusi. Rõhutatakse ka tava kinkida sõpradele lilli. Isevalmistatud kaartide ja sõnumite kõrval leiab puna-roosade temaatiliste kaartide tulva kõigist kauplustest.

Sõbrapäeva lill on traditsiooniliselt punane roos, kuigi meil kingitakse ka teist värvi roose, tulpe, nartsisse ja nelke. Sõbrapäeval on noorte kõrval tasahaaval hakanud keskealised ja vanemadki inimesed lilli ostma ja kinke tegema, sest lõppude lõpuks on tegemist võimalusega osutada headele tuttavatele ja sõpradele tähelepanu.

Püha Valentin
Katoliku kirik tunnustab vähemalt kolme erinevat Valentini, kes surid 14. veebruaril märtrisurma, kaks neist 3. sajandil. Levinuim on valentinipäeva seostamine Rooma kristliku preestriga, kes laulatas salaja sõdureid, eirates keiser Claudius II käsku. Legendi järgi saatnud ta enne hukkamist 14. veebruaril 270. aastal armsamale kirja allkirjaga “Sinu Valentin”. Tänini kasutatakse seda väljendit valentinikaartidel. 496. aastal nimetas paavst Gelasius 14. veebruari valentinipäevaks ja Valentini armastajate patrooniks. 1969. aastal jättis paavst Paulus VI aga päeva uuesti kalendrist välja.

Väidetavalt tuleneb päev paganlikust viljakuspühast, mida peeti abielu ja naiste jumalanna Juno auks 14. veebruaril. Festivali ajal oli naistel tavaks kirjutada armastuskirju ja visata neid urni. Sealt tõmbasid neid loosina välja mehed ja asusid kirjutajat jälitama. Selline loosiga valentinide valimine kestis 18. sajandini. Ka on päeva algupära seostatud lindude ja mesilaste paaritumisaja algusega, mis keskaegse arusaama kohaselt juhtus 14. veebruaril.

Valentinikaardid
Kirjutatud kaartide algust seostatakse Orleani Charlesiga, kes 1415. aastal vangistuses viibides kirjutas oma naisele romantilisi värsse. 16. sajandist levisid laialt värvilisele paberile värviliste tintidega kirjutatud valentinikaardid. Mitmed toonased motiivid ja võtted on tuntud tänini: paberist lõigati välja kujundeid; neile kirjutati salmikesi, mille värsside esitähed moodustasid armsama nime; salmikestes oli osa sõnu asendatud piltidega, nii et kokku moodustus paras piltmõistatus.

1800. aastate alguses hakkasid levima mustvalged trükikaardid, mis muutusid kiiresti väga populaarseks, sest sel ajal polnud tunnete otsesõnu väljendamine kombekas. Pikapeale kujunesid valentinikaartidest tõelised kunstiteosed, mida ilustati siidi, lillede, kullalehtede ja trükitud või joonistatud Cupidoga, kellest sai valentinipäeva maskott.

1800. aastast kehtestati USAs kaartide saatmiseks pennine mark, Märkigem veel, et tänaseks on USAs Howstuffwork andmetel üle 2000 kaarditrükkali. Nagu jõuluvanale saab kaardi saata Jõulumaalt, nii on võimalik valentinikaarti saata Armastusemaale Coloradosse või seda sealt tellida.

Valentinisümbolid
Valentinikaartidelt vaatab vastu kogu Euroopa armastussümboolika, alustades Cupidost, Venuse pojast. Tänini kasutatakse südamesümboolikat. Süda oli varasema ettekujutuse järgi emotsioonide, hinge ja armastuse asupaik. Punased roosid kui Venuse lemmiklilled ja suurte tunnete sümbol. Pits kui daamide taskuräti ääristaja. Taskurätte kasutati kirglike tunnete väljendamiseks ja selle kaudu oli pits ühtlasi armusõnum. Armusõlmed ehk lihtsalt sõlmed tähistavad tugevat ühendust inimeste vahel. Tuvid kui armastajate sümbol. X kui suudluse sümbol, tuntud alates keskajast. Algselt tõmbasid paberile X-i allkirja asemel need, kes kirjutada ei osanud. Tunnistajate juuresolekul suudles allkirjastaja äsjajoonistud märki. X on ka Kristuse sümbol.

Mida mujal tehakse
Valentinipäeva tähistamine on laialt levinud kogu Euroopas ja ka Ameerikas. USAs saadetakse aastas üle 1 biljoni valentinikaardi ehk veidi vähem kui jõulukaarte. Armunute pühana, millega on seotud palju tunnuslikku sümboolikat, on ta olnud tuntud aastasadu. On täheldatud, et kui kaarte saadavad enamasti naised, siis mehed kingivad sel päeval lilli ja šokolaadi. Tegemist on suure kinkimispäevaga.

Inglismaal riietusid paari sajandi eest lapsed täiskasvanutena ja käisid uste taga valentinisalmikesi laulmas.

Valentinilillede kinkimise kommet ja lillesümboolikat seostatakse Rootsi kuninga Karl II-ga, kelle huvi pärsia lillede keel vastu muutis selle Euroopas populaarseks. 18. sajandil avaldati arvukalt lilleleksikone, mille abil sai mõista lillede sümboolikat ja tõlgendada lillekimpu kätketud sõnumeid. Lillekeel oli veel kümnendi eest lihtsustud kujul üks neid saladusi, mida tüdrukud oma salmikutesse ja salakaustikutesse kopeerisid.

Avafoto: Pexels
Allikas: Folkloor, Wikipedia

123...46Page 2 of 46