NordenBladet – Rootsi sotsiaalmeediamaastikul tuntud sisulooja Vanja Wikströmi ja tema elukaaslase ning äripartneri Niklas Malmqvisti ümber on lahvatanud skandaal, mis heidab varju mõjuisikute vastutusele ja krüptomaailma haprusele. Nende ambitsioonikas NFT-projekt “World of Alidia” (WoA), mis lubas luua naistele suunatud võrgustiku ja eksklusiivseid hüvesid, kukkus kokku, jättes maha hulga pettunud investoreid ja süüdistusi ebaausas äritegevuses.
Vanja Wikström ja Niklas Malmqvist, kes on tuntud ka oma ühise YouTube’i kanali “Familjen Wikström Malmqvist” kaudu, on avalikkusega jaganud oma elu, sealhulgas Niklase võitlust kroonilise väsimussündroomiga (ME/CFS). 2022. aasta lõpus sisenes paar hoogsalt NFT-turule, lansseerides Ethereumi plokiahelal põhineva projekti “World of Alidia“. Lubadus oli grandioosne: 10 000 unikaalsest digitaalsest kunstiteosest koosnev kollektsioon, mis ei oleks pelgalt investeering, vaid ka pilet eksklusiivsesse kogukonda, mis pakub liikmetele võrgustumisvõimalusi ja muid hüvesid, keskendudes eelkõige naiste võimestamisele.
Foto: Vanja Wikström on oma Femina.se blogis käsitlenud “World of Alidia” juhtumit. Ta avaldas postituse pealkirjaga “Framtiden för World of Alidia” (World of Alidia tulevik), kus ta selgitab projekti ees seisnud väljakutseid ja meeskonna otsust teha suuri muudatusi. Oma postituses tunnistab Wikström, et nii tema kui ka ta meeskond on väga pettunud, et ei suutnud oma esialgset visiooni ellu viia, ning mõistab ka kogukonna pettumust. Ta mainib turutingimuste, näiteks NFT-turu krahhi, mõju projekti edule. Ta rõhutab ka, et nad on teinud kõik endast oleneva, et leida uusi toetajaid ja luua väärtust, ning et nad on projekti pannud tohutult aega, energiat ja armastust (Allikas: väljavõte https://vanjawikstrom.femina.se )blogist
Projekti algus oli paljulubav, kuid juba 2023. aasta suveks oli selge, et unistus on purunemas. Projekt suleti ametlikult, mis vallandas tugeva kriitikalaine ostjatelt, kes tundsid end petetuna. Paljud olid investeerinud tuhandeid kroone lootuses saada osa uuenduslikust kogukonnast, kuid leidsid end tühjade pihkudega.
Skandaal sai uue hoo sisse 2025. aastal, kui Rootsi väljaanne Svenska Dagbladet avaldas uuriva dokumentaalsarja ja taskuhäälingusaadete seeria “Badfluence“. Sari lahkas WoA tõusu ja langust ning tõstatas teravaid küsimusi mõjuisikute rollist ja vastutusest oma jälgijate ees. Artiklitest selgus, et kuigi projekti esialgne eesmärk oli koguda ligi 30 miljonit Rootsi krooni, teeniti tegelikult vaid umbes 3 miljonit. Kriitikute tähelepanu pälvis asjaolu, et osa sellest rahast maksti välja asutajate palkadeks, mida peeti projekti ebaõnnestumist arvestades küsitavaks.
Avalikkuse pahameelt süvendas veelgi uudis, et Wikström ja Malmqvist soetasid samal perioodil Gotlandile maakodu. See tekitas kahtlusi, et projekti raha võidi kasutada isiklikuks otstarbeks. Paar on need süüdistused tagasi lükanud, väites, et maja osteti eranditult isiklike säästude ja perelt saadud laenuga ning WoA vahendid sellega seotud ei olnud.
Sellest hoolimata on juhtum pälvinud laialdast meediakajastust Rootsis, kus mitmed väljaanded on avaldanud teemakohaseid uudislugusid ja arvamusartikleid. Mõned allikad on olukorda kirjeldanud isegi kui “bedrägeri” (pettuse) kahtlust, kuid oluline on märkida, et tegemist on ajakirjandusliku hinnanguga, mitte juriidilise otsusega.
Vanja Wikström on avalikult vabandanud projekti ebaõnnestumise pärast, kuid paljude investorite jaoks ei ole see piisav. World of Alidia juhtum on saanud hoiatavaks näiteks sellest, kuidas kuulsuse ja usaldusega kaasneb suur vastutus ning kuidas kiirelt arenevas digitaalvarade maailmas võivad suured lubadused kergesti muutuda valusaks pettumuseks.
NordenBladet – MTÜ Slava Ukraini* endised liikmed otsustasid mitte esitada oma endise juhi Johanna-Maria Lehtme vastu annetajate raha tagasinõudmise hagi ning jätkata organisatsiooni likvideerimist.
Otsus sündis üldkogu e-posti hääletusel: 11 liikmest vastas kuus ning toetasid likvideerimise jätkamist ilma MTÜ esindamiseta kohtumenetluses. Nõukogu endine liige Ilmar Raag teatas, et pooldas hagi esitamist, kuid jäi vähemusse, vahendab ERR. Tema sõnul tähendab otsus loobumist annetajate võimaluste esindamisest enne kohtuotsust; erimeelsuste üheks põhjuseks on mitme varasema liikme MTÜ-st lahkumine.
Raagi sõnul oli viimase kuu jooksul teatanud ka mitu erafirmat, et on valmis MTÜ Slava Ukrainit toetama, et esitada Lehtme vastu hagi ja nõuda tagasi valesti kasutatud annetajate raha.
Slava Ukraini lõpetas tegevuse 2024. aasta sügisel rahapuuduse tõttu ja on likvideerimisel. Prokuratuur hindab Lehtmele omistatava kahju suuruseks ligikaudu 450 000 eurot. Lehtme kriminaalasjas toimub täna, teisipäeval, Harju maakohtus eelistung.
__________________________ * Slava Ukraini oli 2022. aastal sündinud Eesti MTÜ, mis kogus annetusi ja saatis abi Ukrainasse (meditsiin, varustus, sõidukid) pärast Venemaa täiemahulist sissetungi. 2023. aastal kerkisid kahtlused annetuste väärkasutuses seoses organisatsiooni toonase juhi Johanna-Maria Lehtmega; ülekanded „kahtlastele organisatsioonidele“ peatati ja käivitati kontroll. Prokuratuur peab võimalikuks tekitatud kahju ligikaudu 450 000 eurot, mistõttu Lehtme kriminaasi jõudis kohtusse. MTÜ tegevus seiskus rahapuuduse tõttu, käib likvideerimine ning endised liikmed otsustasid eraldi tsiviilhagist loobuda.
NordenBladet – Süvenev huvi kalmistute vastu võib tekitada nii mõnelgi küsimuse: “Appi, mulle meeldib surnuaias käia – kas mul on midagi viga?” Võite end lohutada teadmisega, et vastus on lühike ja kindel: ei, te ei ole segane, teil ei ole midagi viga! Kalmistute külastamine ja neil viibimine on tegelikult sügavalt inimlik, kultuuriliselt rikastav ja psühholoogiliselt normaalne tegevus, mis ulatub kaugele pelgast leinast.
Surnuaed on omaette maailm, kus iga hauakivi jutustab oma loo, peegeldades ühiskonna ajalugu, kunagisi elanikke, vanu trende ja sotsiaalset kihtide jaotumist. Seetõttu on huvi surnuaia vastu sageli ennekõike ajalooline ja kultuuriline. Lisaks pakuvad hauakivid, monumendid ja kabelid tihti silmailu oma kauni arhitektuuri ja kunstiga, inspireerides nii loomeinimesi kui ka tavakülastajaid. Paljude jaoks on see aga seotud isikliku pärandiga, olles parim viis hoida sidet oma juurte ja esivanematega.
Teine oluline aspekt on psühholoogiline rahu. Kalmistud pakuvad kaasaegsest linnakärast vaikust. See keskkond soodustab mõtisklemist oma elu ja elu mõtte üle. Kuna surm on elu lahutamatu osa, sunnib viibimine kohas, kus elu lõplikkus on rõhutatud, meid teadvustama, mis on praegu tõeliselt oluline. See aitab sageli vähendada ka alateadlikku surmahirmu, tuues esile elu väärtuse. Mõnele inimesele pakuvad kalmistud turvalisuse ja püsivuse tunnet.
Eestis ja paljudes Euroopa kultuurides on surnuaedadel lisaks ka sügav kultuuriline tähtsus. Neid ei peeta pelgalt matmispaikadeks, vaid ka avalikeks parkideks ja neid läbitakse igapäevaselt. Mäletamise ja sideme hoidmise riitusena on levinud traditsioon külastada neid pühadel ja tähtpäevadel, korrastada haudu ja süüdata küünlaid. Seega on surnuaial käimine siinses kultuuriruumis täiesti sotsiaalselt aktsepteeritud tegevus.
Kui te naudite surnuaial käimist, olgu selleks siis mõtisklemine, ajalooliste detailide uurimine, rahu leidmine või lihtsalt jalutuskäik ilusas pargis, siis on teie huvi igati põhjendatud. See näitab teie teadlikkust ja avatust elu ja surma ühtsuse ning kultuuripärandi vastu.
Natuke ka statistikat – kui palju on inimesi, keda surma teema huvitab?
Uurida protsentuaalset huvi surma teema vastu kogu elanikkonna seas on keeruline, sest see sõltub paljudest teguritest, sealhulgas kultuurist, vanusest, isiklikest kogemustest ja küsimuse püstitamise viisist (kas räägitakse surma mõtlemisest, elu lõpuga seotud ettevalmistustest, hauataguse elu uskumisest vms.).
Siiski on olemas uuringuid, mis annavad aimu, kui paljusid inimesi see teema mingil moel puudutab:
Mõtlemine surmale: Ühes USA uuringus (2022) leiti, et pool ameeriklastest (50%) oli viimase kahe aasta jooksul surmale sagedamini mõelnud. Iga päev mõtles surmale 23% vastanutest.
Olulisuse tunnistamine vs. rääkimine: Samas USA uuringus pidas 68% ameeriklastest elu lõpu planeerimise arutamist perega oluliseks, kuid vaid 32% valis surmateema arutamiseks kõige meelsamini teiste tabuteemade (raha, vaimne tervis, seks, poliitika, religioon) seast. See viitab sellele, et kuigi teema on oluline, on see endiselt paljude jaoks raskesti arutatav.
Mugavus rääkimisega: Ühendkuningriigis tehtud uuringud on näidanud, et umbes 60–70% inimestest tunneb end mugavalt surma ja suremise teemal rääkides. Kuid neist rääkijatest on see tegelikult kellegagi arutanud märgatavalt väiksem osa.
Usk hauatagusesse ellu:Pew Researchi uuringud näitavad, et näiteks Ameerika täiskasvanutest usub hauatagusesse ellu umbes 70%. Laiemad rahvusvahelised küsitlused näitavad samuti, et enamikus riikides usub enamik elanikkonnast mingisugusesse hauatagusesse eksistentsi.
Kokkuvõtteks võib öelda, et:
Suur enamus inimestest (üle kahe kolmandiku) peab surma ja elu lõpu teemasid oluliseks või tunneb end neist rääkides mugavalt.
Märkimisväärne osa inimestest mõtleb surmale regulaarselt (vähemalt kord kuus või sagedamini).
Tegelik arutamine ja planeerimine (testamendi tegemine, matuste eelistuste kirjapanek) on oluliselt madalama protsendiga (nt vähem kui pooltel).
NordenBladet – Viimased aastad on meedia täis sõjaga seotud uudiseid, mis võivad igaühes tekitada hirmu ja ärevust. Paljud inimesed tunnevad, et see mõjutab nende igapäevaelu, tekitab stressi ja võib viia isegi depressioonini. Kuigi julgeoleku küsimused on tõsised, on oluline säilitada vaimne tasakaal ja mitte lasta hirmul oma elu dikteerida. Siin on mõned praktilised nõuanded, kuidas sellega toime tulla.
1. Piira uudiste tarbimist
Kui pidev meedia jälgimine tekitab sulle stressi, sea endale selged piirid. Näiteks:
✔️ Loe uudiseid kindlal ajal, näiteks hommikul ja õhtul, vältides pidevat jälgimist.
✔️ Väldi klikipõhiseid pealkirju ja otsi tasakaalustatud allikaid.
✔️ Keskendu faktidele, mitte spekulatsioonidele.
2. Tugevda oma vaimset vastupidavust
Ärevus tekib tihti sellest, et tunneme end tundmatute olukordade ees jõuetuna. Kuidas seda leevendada?
✔️ Tee hingamisharjutusi või mediteeri, et rahustada meelt.
✔️ Hoia kinni igapäevastest rutiinidest – see loob stabiilsust.
✔️ Pea päevikut, kuhu saad oma tunded kirja panna ja vajadusel neid analüüsida.
3. Loo turvatunne läbi tegutsemise
Hirm väheneb, kui tead, et oled mingil määral valmistunud.
✔️ Uuri praktilisi samme kriisideks valmistumiseks (näiteks riigi soovitatud tegevusjuhised).
✔️ Kui see rahustab, võid koostada väikese hädaolukorra plaani, kuid ära lase sellel muutuda kinnisideeks.
✔️ Osale kogukondlikes tegevustes või vabatahtlikus töös, et tunnetada ühtekuuluvust.
4. Leia tasakaal ja meeldivad tegevused
Ära lase hirmul oma elu üle võtta – on oluline leida rõõmu igast päevast.
✔️ Veeda aega lähedastega ja räägi oma tunnetest.
✔️ Tegele hobidega ja liigu värskes õhus – see aitab ärevust leevendada.
✔️ Kuula muusikat, loe raamatuid või vaata midagi inspireerivat.
5. Ära jää oma muredega üksi
Kui tunned, et ärevus ja hirm hakkavad igapäevaelu häirima, ära karda abi otsida.
✔️ Räägi usaldusväärse sõbra või pereliikmega.
✔️ Vajadusel pöördu psühholoogi või nõustaja poole – professionaalne abi võib olla väga tõhus.
✔️ Liitu toetusgruppidega, kus inimesed jagavad sarnaseid tundeid.
Kuigi see, mis täna maailmas toimub on masendav ja hirmutav, on oluline hoida fookus sellel, mida saad ise mõjutada. Teadvusta oma tundeid, hoia tasakaalu ja ära lase hirmul oma elu üle võtta. Vaimse tervise hoidmine on sama oluline kui füüsiline turvalisus – ja sellega saad sa aktiivselt tegeleda juba täna.
Avafoto: Võtke endale rahulik hetk keset kaootilist välismaailma (NordenBladet digiarhiiv)
NordenBladet – Plaanisid Hispaania kinnisvara soetada? Kas see ongi nii hea mõte või investeering? Skandinaavlaste huvi Hispaania kinnisvara vastu väheneb iga aastaga, sest kinnisvaraomanikud on sunnitud pöörduma üha enam eraettevõtete poole, et nii puuküürnikke kui illegaalseid üürnikke ehk “okupasid” – välja tõsta. Mõnes riigis, näiteks Prantsusmaal, on eraettevõtete kasutamine okupeerijate veenmiseks kinnisvarast lahkuma keelatud.
Enamik ebaseaduslikest kodukasutajatest skvotteritest (squatter, ocupa, occupa, okupa) on Hispaania pered või välismaalased, kellel on raskusi ots otsaga kokku tulemisega ja kellel pole kusagil mujal elada. Aga kas ausal teel kinnisvara omandanud inimene on alati rikas, et teda nõnda nö üle lasta? On küllalt neidki, kelle jaoks see pole teine kinnisvara, kus ainult talvitutakse. Probleem on õhus ka siis, kui elatakse alaliselt sees ning omanikul tekib soov korra reisile minna.
FRANCE 24 ajakirjanikud Maude Petit-Jové ja Sarah Morris annavad allolevas videos ülevaate meetoditest, mida eraettevõtted kasutavad kinnisvaraomanike abistamiseks:
NordenBladet uuris, kuidas need eraettevõtted kinnisvaraomanikke siis täpselt kaitsevad?
Eraettevõtted Hispaanias pakuvad kinnisvaraomanikele teenust, kus nad püüavad välja tõsta soovimatud üürnikud või “okupad” (illegaalsetel alustel elavad inimesed). Tegemist on nähtusega, mis on seotud Hispaania süveneva elamiskriisiga.
Kõige tuntum tegija turul on Desokupa, asutatud endise skinhead’i Daniel (Dani) Esteve poolt. See ettevõte on Hispaanias väga vastuoluline: kinnisvaraomanike seas populaarne, kuid inimõigusorganisatsioonide ja vasakpoolsete erakondade poolt tugevalt kritiseeritud.
Firmad ise põhjendavad oma tegevust: “Kui riik ei kaitse omanikku piisavalt kiiresti, siis meie teeme seda.”
Nende tegevus hõlmab näiteks:
Läbirääkimisi ja survetaktikaid – ettevõtted saadavad oma töötajad kohale, et veenda üürnikke või squattereid vabatahtlikult lahkuma. Mõnel juhul pakutakse neile ka rahalist hüvitist, et nad korterist lahkuksid.
Mõned firmad, nagu kurikuulus Desokupa, on tuntud jõuliste ja hirmutavate võtete poolest. Nad ilmuvad suurte gruppidena, sportlike meestega, mustades riietes, sageli koos koerte või turvaväljanägemisega. Kuigi nad väidavad, et ei kasuta vägivalda, on nende kohalolek tihti piisavalt ähvardav, et okupad lahkuksid.
Pidev kohalolek – mõni firma saadab inimesi maja või korteri ette valvama, et okupeerijad tunneksid end ebamugavalt ja loobuksid seal elamast.
Juriidiline abi – osa ettevõtteid aitab omanikul alustada kohtumenetlust või kiirendada protsessi, sest Hispaanias võivad ametlikud väljatõstmised võtta kuid või isegi aastaid.
Hall tsoon – kuigi füüsiline vägivald on ebaseaduslik, on kriitikute sõnul nende meetodid sageli hirmutamise piiril.
Heal küljel on ka väidetav halb pool? Hispaania ajakirjanduslikud uurimised viitavad, et mõnel puhul võib tegu olla ka topeltmänguga
Kuigi praeguse teadmiste kohaselt ei ole kinnitust sellele, et eraettevõtted ise oleks okupatsiooni otse organiseerinud (autookupación), et tekitada probleemi ja seejärel pakkuda lahendust, on Hispaania meedias ja poliitikute seas korduvalt kõlanud väited, et mõned väljatõstmisfirmad kasutavad “topeltmängu”:
kõigepealt lastakse või organiseeritakse “oma inimesed” elamusse sisse,
seejärel pakutakse meeleheitlikule omanikule tasulist teenust “okupade väljatõstmiseks”.
Tõendeid on raske kinnitada, sest tegemist on halli tsooni praktikaga ja otseseid juhtumeid on keeruline tõestada. Mõned Hispaania ajakirjanduslikud uurimised (nt eldiario.es, La Vanguardia) on viidanud juhtumitele, kus samade inimestega seostatakse nii “okupatena” seesolekut kui ka hilisemat “appi tõttamist”. Lisaks on esitatud süüdistusi, et osa firmade töötajad või nendega seotud isikud on seotud äärmusparempoolsete gruppidega, kus kasutatakse jõulisi või hirmutavaid võtteid.
Seega – kuigi ametlikult kinnitamata, on olemas usutav narratiiv, et mõnes olukorras võib selline skeem tõepoolest aset leida: esmalt kunstlikult tekitatakse probleem ja siis müüakse lahendus.
Olgu see niipidi või naapidi – kinnisvaraomanikele kogu olukord just südamerahu ei tekita.
Hispaania kontekstis eristatakse kahte nähtust:
okupad – inimesed, kes lähevad “tühjalt” seisvasse kinnisvarasse ilma lepinguta,
puuküürnikud (inquilinos morosos) – üürnikud, kes olid algul seadusliku lepinguga sees, aga lõpetasid maksmise ja ei lahku.
Kui tihti tekib olukord “üks läheb – teine tuleb”?
Statistikat täpselt ei ole selle kohta, mitu korda pärast üürniku või okupade väljatõstmist ilmub kohe uus okupeerija asemele. Seda ei registreerita eraldi.
Kinnisvaraportaalid ja juristid Hispaanias aga hoiatavad, et see on reaalne risk, eriti suurlinnades (Barcelona, Madrid, Valencia), kus üüri- ja ostuhinnad on kõrged.
Juhtub eelkõige tühjade korteritega, millel ei ole aktiivset üürnikku või omanikku sees – näiteks kui vara seisab müügis või pärandiprotsessi ootel. Kui väljatõstmine viibib või vara jääb mõneks päevaks järelevalveta, võivad uued okupad selle hõlpsalt üle võtta.
Kuidas omanikud üritavad vältida korduvat okupeerimist?
Eraettevõtted (Desokupa jt) pakuvad lisaks väljatõstmisele ka järelevalveteenust: ööpäevaringne valve või turvasüsteem, et vältida uut sissekolimist.
Kinnisvarakindlustus: Hispaanias müüakse spetsiaalseid kindlustusi “okupade vastu”, mis katavad juriidilised kulud ja mõnikord ka valve.
Füüsiline turvamine: vahetatakse kohe pärast väljatõstmist lukud, pannakse turvaukseplaadid, kaamerad või isegi turvafirma ajutine kohalolek.
Foto: Väljavõte Desokupa.com kodulehest
Kust siis abi otsida? Nimekiri tuntuimatest ettevõtetest, kes Hispaanias kinnisvaraomanikke aitavad:
Desokupa (https://desokupa.com) – Kõige tuntum ja laialdaselt reklaamitud väljatõstmisteenuse pakkuja. Firma kirjutab kodulehel, et on Hispaania juhtiv ettevõte kinnisvaraomanike aitamisel okupatsioonide korral — pakkudes kiiret ja efektiivset lahendust omanikele.
Desokupa Demolition (https://desokupademolition.com)– pakub ekspress-väljatõstmisteenust Madridis ja kogu Hispaanias, rõhutades kiiret ja juristidega vahendatud lahendust.
FueraOkupas (“Desokupa Tu Vivienda en 72h”) (https://fueraokupas.com) – väidab, et on teostanud üle 4 500 ekspress-väljatõstmise alates 2017. aastast.
Okupas Fuera (Barcelona) (https://okupasfuera.es) – õigusekspertidest koosnev meeskond, kes pakub omanikele kiiret ja konfidentsiaalset lahendust okupatsiooni olukorras.
D.I.O. Express (https://www.desocupa24horas.es) – lubab desokupatsiooni saavutada 48 tunni jooksul, mediatsiooni teenus + juriidiline nõustamine, tegutseb ka Portugalis.
Desokupa Brothers (https://desokupabrothers.es) – digitaal- ja meediasõbralik, garanteerib kiire ja legaalse lahenduse (24–48 h), koos juriidilise nõustamise ja anti-okupad patenteeritud teenustega.
Desokupa Ibérica (https://www.desokupaiberica.com) – Andalusias (Málaga jt linnades) tegutsev firma, lubab kohest reageerimist (alla 1 h) ja väljatõstmist 48 h jooksul, kõike seaduslikult.
D&S Desokupa (https://dsdesokupa.es) – ekspress‑lahendused okupatsioonile, edastab garantii: kui korterit ei taasta, raha tagasi.
Desokupación Integral (https://desokupacionintegral.com) – tegutseb eelkõige Barcelonas ja Kataloonias, rõhutab kiiruse, turvalisuse ja õiguslikkuse kombinatsiooni.
Desokupas Tigre (https://desokupastigre.com) – lubab kasutada võimalikult efektiivseid mehhanisme, et tagada omanikele nende vara taastamine.
Desokupa Expres S.L. (https://www.desokupaexpres.com) – keskendub ekspress‑väljatõstmisele, eriti korduvatele okupatsioonijuhtudele.
Desokupacionlegal.com (https://www.desokupacionlegal.com) – Pakub platvormi, mis lisaks väljatõstmisteenusele pakub valikut tugiteenuseid: kinnisvara valve, puhastus jm.
