NordenBladet – Rohepööre ei ole enam vaid tulevikustsenaarium – see on käimasolev muutus, mis ulatub elektriautodest sĂĽsinikuheitmete maksustamiseni, mõjutades nii maapiirkondade põllumehi kui ka linnade korterielanikke. Kuid kuidas jagunevad selle mõjud, võimalused ja riskid erinevates keskkondades?
Mis on rohepööre ja miks see oluline on?
Rohepööre ehk siire keskkonnasäästlikule majandusele tähendab sĂĽsteemset muutust, mille eesmärk on vähendada inimtegevuse mõju kliimale ja ökosĂĽsteemidele. Euroopa Liidu “Euroopa roheline kokkulepe” seadis eesmärgiks saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus. Eesti kliimaseaduse eelnõu seab vahe-eesmärgiks 2030. aastaks kasvuhoonegaaside vähendamise 55% võrra võrreldes 1990. aastaga.
Maaelanikud: roheline muutus toob nii väljakutseid kui ka uusi sissetulekuallikaid
1. Põllumajandus surve all
Põllumajandussektor on üks suuremaid kasvuhoonegaaside tekitajaid. EL-i rohelepped toovad kaasa väetiste kasutuse vähendamise, veekasutuse piirangud ja karjakasvatuse ümberkorraldamise.
Näiteks 2024. aasta uuring Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojalt näitas, et 67% põllumeestest tunneb, et rohereeglid piiravad nende tootmisvõimalusi ja tõstavad kulusid.
2. Uued võimalused: süsinikukrediidid ja roheturism
Rohepööre pakub aga ka uusi tuluallikaid. Metsamaade süsinikusidumine, taastuvenergia talud ja roheturism on kiiresti kasvavad trendid.
Eestis on 2025. aastal registreeritud juba ĂĽle 150 sĂĽsinikuprojekti, kus talunikud saavad tulu COâ‚‚ sidumise eest.
3. Transpordi- ja energiaĂĽhenduste probleemid
Elektriautod ja soojuspumbad on rohepöörde lipulaevad, ent maaelanikule võivad need olla kättesaamatud. Laadimisvõrgustik ja elektritaristu areng jäävad tihti maha.
Näiteks Ida-Virumaal jääb laadimisjaamade keskmine kaugus üle 25 km, mis takistab elektritranspordi kasutuselevõttu.
Linnad: rohepööre kujundab elukeskkonda ümber
1. Säästev transport ja rohealad
Linnades suunab rohepööre fookuse jalgrattateedele, ühistranspordile ja autoliikluse piiramisele. Tallinnas näiteks on 2025. aasta linnaeelarves üle 40 miljoni euro suunatud roheringluse ja kergliikluse edendamisse.
2. Kinnisvara ja eluasemekulude kasv
Keskkonnanõuete karmistamine tõstab kortermajade renoveerimiskulusid. Ehitusturu analüüsi järgi on energiatõhususe nõuded lisanud 2024. aastal keskmisele korteri renoveerimisprojektile kuni 18% lisakulu.
See mõjutab eelkõige väiksema sissetulekuga linnaperesid ja pensionäre.
3. Tervem elukeskkond ja uus kogukondlik mõtlemine
Rohealasid ja jalakäijate tsoone lisades muutub linn elamisväärsemaks – vähem müra, parem õhukvaliteet, rohkem liikumisvõimalusi.
2023. aastal Tartu ülikooli tehtud uuringust selgus, et rohealade ligipääs parandab elanike vaimset tervist ja sotsiaalset sidusust.
Kas rohepööre lõhestab Eesti ühiskonda?
Üheks riskiks on rohepöörde regionaalne ebavõrdsus. Suurlinnad saavad EL-i rahast rohkem kasu, samal ajal kui maapiirkonnad kogevad investeeringute vähesust ja suuremat survet. See loob tajutava ebaõigluse.
Kuid samas pakub rohepööre platvormi ühiseks tegutsemiseks. Kohalikud energiaühistud, kogukonnapõhine toidutootmine ja rohelised tööriistad võimaldavad inimestel muutuses osaleda – mitte ainult alluda.
Rohepööre mõjutab linna- ja maaelanikke väga erinevalt: üks seisab silmitsi taristuprobleemidega, teine ehitusstandardite karmistumisega. Kuid mõlemas keskkonnas on võimalik leida uusi võimalusi – olgu selleks süsinikukrediidid, rohelised töökohad või tervem elukeskkond.
Tulevik sõltub sellest, kui kaasavalt ja tasakaalustatult rohepööret ellu viiakse. See ei tohi olla ainult tehnoloogiline või poliitiline muudatus – vaid kultuuriline ja kogukondlik liikumine, mis ei jäta kedagi kõrvale.
Avafoto: NordenBladet digiarhiiv
