Kolmapäev, aprill 2, 2025

NordenBladet.ee

NordenBladet.ee
225 POSTS 0 COMMENTS

Praktiline õpetus: KUIDAS toime tulla pideva sõjahirmu ja sellest tuleneva ärevusega

Rahulik hetk keset kaootilist välismaailma

NordenBladet – Viimased aastad on meedia täis sõjaga seotud uudiseid, mis võivad igaühes tekitada hirmu ja ärevust. Paljud inimesed tunnevad, et see mõjutab nende igapäevaelu, tekitab stressi ja võib viia isegi depressioonini. Kuigi julgeoleku küsimused on tõsised, on oluline säilitada vaimne tasakaal ja mitte lasta hirmul oma elu dikteerida. Siin on mõned praktilised nõuanded, kuidas sellega toime tulla.

1. Piira uudiste tarbimist

Kui pidev meedia jälgimine tekitab sulle stressi, sea endale selged piirid. Näiteks:
✔️ Loe uudiseid kindlal ajal, näiteks hommikul ja õhtul, vältides pidevat jälgimist.
✔️ Väldi klikipõhiseid pealkirju ja otsi tasakaalustatud allikaid.
✔️ Keskendu faktidele, mitte spekulatsioonidele.

2. Tugevda oma vaimset vastupidavust

Ärevus tekib tihti sellest, et tunneme end tundmatute olukordade ees jõuetuna. Kuidas seda leevendada?
✔️ Tee hingamisharjutusi või mediteeri, et rahustada meelt.
✔️ Hoia kinni igapäevastest rutiinidest – see loob stabiilsust.
✔️ Pea päevikut, kuhu saad oma tunded kirja panna ja vajadusel neid analüüsida.

3. Loo turvatunne läbi tegutsemise

Hirm väheneb, kui tead, et oled mingil määral valmistunud.
✔️ Uuri praktilisi samme kriisideks valmistumiseks (näiteks riigi soovitatud tegevusjuhised).
✔️ Kui see rahustab, võid koostada väikese hädaolukorra plaani, kuid ära lase sellel muutuda kinnisideeks.
✔️ Osale kogukondlikes tegevustes või vabatahtlikus töös, et tunnetada ühtekuuluvust.

4. Leia tasakaal ja meeldivad tegevused

Ära lase hirmul oma elu üle võtta – on oluline leida rõõmu igast päevast.
✔️ Veeda aega lähedastega ja räägi oma tunnetest.
✔️ Tegele hobidega ja liigu värskes õhus – see aitab ärevust leevendada.
✔️ Kuula muusikat, loe raamatuid või vaata midagi inspireerivat.

5. Ära jää oma muredega üksi

Kui tunned, et ärevus ja hirm hakkavad igapäevaelu häirima, ära karda abi otsida.
✔️ Räägi usaldusväärse sõbra või pereliikmega.
✔️ Vajadusel pöördu psühholoogi või nõustaja poole – professionaalne abi võib olla väga tõhus.
✔️ Liitu toetusgruppidega, kus inimesed jagavad sarnaseid tundeid.

Kuigi see, mis täna maailmas toimub on masendav ja hirmutav, on oluline hoida fookus sellel, mida saad ise mõjutada. Teadvusta oma tundeid, hoia tasakaalu ja ära lase hirmul oma elu üle võtta. Vaimse tervise hoidmine on sama oluline kui füüsiline turvalisus – ja sellega saad sa aktiivselt tegeleda juba täna.

Avafoto: Võtke endale rahulik hetk keset kaootilist välismaailma (NordenBladet digiarhiiv)

Rahvakalender: Valentinipäev, sõbrapäev

NordenBladet – Valentinipäev on armunute päev, mida tähistatakse 14. veebruaril. Soomlased ja nende eeskujul eestlased tähistavad seda ka sõbrapäevana. Sel päeval avaldatakse armastust, peetakse meeles kalleid inimesi ja tehakse neile kingitusi.

Valentinipäevast ajalooliselt
Eestisse jõudis see vana tähtpäev Soome vahendusel alles 1980. aastate lõpul ja sai siin sõbrapäeva jooned. Esmalt hakati valentinipäeva tähistama lasteaedades ja koolides, kus toimusid valentinilaadad, kleebiti üksteisele otsaette südamekesi ja avati valentini- postkontor või saadeti valentinipäeva tervitusi ning kaarte õpetajatele ja sõpradele.

Kes saab rohkem sõbrakirjakesi, see on oma rühmas tunnustatud. Vanemad inimesed kingivad lillede kõrval üksteisele kosmeetikat ja majapidamisriistu. Tavaliselt toimub sel päeval ka temaatilisi pidusid ja koosviibimisi.

Valentini- või sõbrapäeva sisuks on meil üldse lähedasi inimesi meeles pidada, kuigi algselt oli päev pühendatud armastusele ja kallimale, kellele anti oma tunnetest märku või tehti kingitusi: Lääne-Euroopas ja Ameerikas reklaamitaksegi seda kui armastusavalduste, kihlumis- ja pulmapäeva.

Meil müüakse 14. veebruaril ehk sõbrapäeval poodides spetsiaalselt kaunistatud maiustusi ja pisemad temaatilisi kingitusi. Rõhutatakse ka tava kinkida sõpradele lilli. Isevalmistatud kaartide ja sõnumite kõrval leiab puna-roosade temaatiliste kaartide tulva kõigist kauplustest.

Sõbrapäeva lill on traditsiooniliselt punane roos, kuigi meil kingitakse ka teist värvi roose, tulpe, nartsisse ja nelke. Sõbrapäeval on noorte kõrval tasahaaval hakanud keskealised ja vanemadki inimesed lilli ostma ja kinke tegema, sest lõppude lõpuks on tegemist võimalusega osutada headele tuttavatele ja sõpradele tähelepanu.

Püha Valentin
Katoliku kirik tunnustab vähemalt kolme erinevat Valentini, kes surid 14. veebruaril märtrisurma, kaks neist 3. sajandil. Levinuim on valentinipäeva seostamine Rooma kristliku preestriga, kes laulatas salaja sõdureid, eirates keiser Claudius II käsku. Legendi järgi saatnud ta enne hukkamist 14. veebruaril 270. aastal armsamale kirja allkirjaga “Sinu Valentin”. Tänini kasutatakse seda väljendit valentinikaartidel. 496. aastal nimetas paavst Gelasius 14. veebruari valentinipäevaks ja Valentini armastajate patrooniks. 1969. aastal jättis paavst Paulus VI aga päeva uuesti kalendrist välja.

Väidetavalt tuleneb päev paganlikust viljakuspühast, mida peeti abielu ja naiste jumalanna Juno auks 14. veebruaril. Festivali ajal oli naistel tavaks kirjutada armastuskirju ja visata neid urni. Sealt tõmbasid neid loosina välja mehed ja asusid kirjutajat jälitama. Selline loosiga valentinide valimine kestis 18. sajandini. Ka on päeva algupära seostatud lindude ja mesilaste paaritumisaja algusega, mis keskaegse arusaama kohaselt juhtus 14. veebruaril.

Valentinikaardid
Kirjutatud kaartide algust seostatakse Orleani Charlesiga, kes 1415. aastal vangistuses viibides kirjutas oma naisele romantilisi värsse. 16. sajandist levisid laialt värvilisele paberile värviliste tintidega kirjutatud valentinikaardid. Mitmed toonased motiivid ja võtted on tuntud tänini: paberist lõigati välja kujundeid; neile kirjutati salmikesi, mille värsside esitähed moodustasid armsama nime; salmikestes oli osa sõnu asendatud piltidega, nii et kokku moodustus paras piltmõistatus.

1800. aastate alguses hakkasid levima mustvalged trükikaardid, mis muutusid kiiresti väga populaarseks, sest sel ajal polnud tunnete otsesõnu väljendamine kombekas. Pikapeale kujunesid valentinikaartidest tõelised kunstiteosed, mida ilustati siidi, lillede, kullalehtede ja trükitud või joonistatud Cupidoga, kellest sai valentinipäeva maskott.

1800. aastast kehtestati USAs kaartide saatmiseks pennine mark, Märkigem veel, et tänaseks on USAs Howstuffwork andmetel üle 2000 kaarditrükkali. Nagu jõuluvanale saab kaardi saata Jõulumaalt, nii on võimalik valentinikaarti saata Armastusemaale Coloradosse või seda sealt tellida.

Valentinisümbolid
Valentinikaartidelt vaatab vastu kogu Euroopa armastussümboolika, alustades Cupidost, Venuse pojast. Tänini kasutatakse südamesümboolikat. Süda oli varasema ettekujutuse järgi emotsioonide, hinge ja armastuse asupaik. Punased roosid kui Venuse lemmiklilled ja suurte tunnete sümbol. Pits kui daamide taskuräti ääristaja. Taskurätte kasutati kirglike tunnete väljendamiseks ja selle kaudu oli pits ühtlasi armusõnum. Armusõlmed ehk lihtsalt sõlmed tähistavad tugevat ühendust inimeste vahel. Tuvid kui armastajate sümbol. X kui suudluse sümbol, tuntud alates keskajast. Algselt tõmbasid paberile X-i allkirja asemel need, kes kirjutada ei osanud. Tunnistajate juuresolekul suudles allkirjastaja äsjajoonistud märki. X on ka Kristuse sümbol.

Mida mujal tehakse
Valentinipäeva tähistamine on laialt levinud kogu Euroopas ja ka Ameerikas. USAs saadetakse aastas üle 1 biljoni valentinikaardi ehk veidi vähem kui jõulukaarte. Armunute pühana, millega on seotud palju tunnuslikku sümboolikat, on ta olnud tuntud aastasadu. On täheldatud, et kui kaarte saadavad enamasti naised, siis mehed kingivad sel päeval lilli ja šokolaadi. Tegemist on suure kinkimispäevaga.

Inglismaal riietusid paari sajandi eest lapsed täiskasvanutena ja käisid uste taga valentinisalmikesi laulmas.

Valentinilillede kinkimise kommet ja lillesümboolikat seostatakse Rootsi kuninga Karl II-ga, kelle huvi pärsia lillede keel vastu muutis selle Euroopas populaarseks. 18. sajandil avaldati arvukalt lilleleksikone, mille abil sai mõista lillede sümboolikat ja tõlgendada lillekimpu kätketud sõnumeid. Lillekeel oli veel kümnendi eest lihtsustud kujul üks neid saladusi, mida tüdrukud oma salmikutesse ja salakaustikutesse kopeerisid.

Avafoto: Pexels
Allikas: Folkloor, Wikipedia

Trump ei välista sõjalise jõu kasutamist, et Gröönimaad kätte saada

NordenBladet — USA presidendiks naasev Donald Trump rääkis teisipäeval, 7. jaanuaril oma Floridas asuvas Mar-a-Lago residentsis rääkinud ajakirjanduse esindajatega.

Trump teatas, et ei välista sõjalise jõu kasutamist Gröönimaa ja Panama USA kontrolli alla saamiseks, vahendab Yle.

Ma ei kavatse seda teha. Aga peab võibolla tegutsema. Panama kanal on meie riigi jaoks eluliselt tähtis. Gröönimaad on riikliku julgeoleku eesmärkidel vaja, ütles Trump.

Trump ütles, et kaalub ka majandussanktsioonide kehtestamist Taani vastu, kui ta on Gröönimaa üleandmise vastu. Gröönimaa on Taanile kuuluv territoorium.

Tulevase presidendi kommentaarid on tekitanud segadust. Muuhulgas on sotsiaalmeedias asjas seisukoha võtnud Rootsi endine peaminister Carl Bildt.
Bildti sõnul kahjustavad Trumpi hiljutised kommentaarid ja tema poja visiit Gröönimaale USA ja Taani suhteid.

Trump juuniori neljatunnine eravisiit Nuuki koos isa üsna enesekindlate kommentaaridega USA soovide kohta Gröönimaa suhtes oli mingil määral poliitiline tuumapommi heitmine partneri Taani vastu, kirjutab Bildt.

Varem on Trump kaalunud ka Kanada liitmist USA-ga. Trump teatas aga pressikonverentsil, et ei kasuta Kanada vastu sõjalist jõudu.

Me usaldame majanduse jõudu, ütles ta.
Ta kordas ka oma kavatsust kehtestada nii Mehhikole kui ka Kanadale tohutud impordimaksud.

NATO riigid peaksid kulutama viis protsenti oma rahvuslikust kogutoodangust sõjalisteks kulutusteks, nõudis ta. Praegu on NATO eesmärk kaks protsenti.

Trump kommenteeris oma kõnes muu hulgas Valge Maja esmaspäevast teadet, mille kohaselt kavatseb ametist lahkuv president Joe Biden keelata uued avamere nafta- ja gaasipuurimised enamikul USA rannikualadest.

Trumpi sõnul ei jää puurimiskeeld tema presidendiks olemise ajal kehtima.
„Ma tühistan selle kohe. Oma esimesel päeval tühistan laialdased nafta- ja gaasipuurimiskeelud avamerel,” ütles Trump.

Trump kinnitas, et tema ajal tuuleenergiat energiatootmises ei suurendata. Selle asemel ütles ta, et avab Alaskal asuva tohutu Arctic National Wildlife Refuge’i kaubanduslikuks kasutamiseks.

Trump teatas ka, et kavatseb presidendina muuta Mehhiko lahe nime Ameerika laheks.

Pressikonverents oli Trumpile teine ​​pärast 5. novembril toimunud presidendivalimiste võitu.

The Trump Jr four hour privat visit to Nuuk , accompanied by rather assertive comments by his father on ambitions for , was something of a political nuclear detonation in the relation to the ally. pic.twitter.com/PZyx2KvORp
— Carl Bildt (@carlbildt) January 7, 2025

 

AASTAVAHETUSE kombed ja traditsioonid, mis toovad uuel aastal õnne ja edu!

NordenBladet – Esivanemate uskumuste järgi pidi kõik, mis vana aasta lõpul ja aastavahetusel tehakse tugevasti mõjutama elu algaval aastal. Loe lähemalt, millised aastavahetuse kombed ja traditsioonid toovad õnne ja edu! Iga aasta saame uue aasta saabumisega spirituaalselt justkui uue alguse, mistõttu tuleb uut etappi alustada hästi ettevalmistatuna.

Vanal aastal tõmba otsad kokku ning aja korda lõpetamata toimingud:

1. Andestage ja paluge andestust, et alustada uut aastat puhta südametunnistuse ja meelerahuga.
2. Eemaldage oma elust negatiivsed asjad, mis on teid pikka aega häirinud: ebatarvilikud asjad, õnnetud suhted või mürgised inimesed.
3. Makske ära võlad ning täidke antud lubadused
4. Leppige sellega, mida te muuta ei saa
5. Olge tänulik –
Meenutage ning kirjutage üles, mis mööduvas aastas oli head

Nüüd saate alustada viimase olulise punktiga – piduliku õhkkonna loomisega. Püüdke muuta see puhkus enda ja oma lähedaste jaoks tõeliselt eriliseks ja maagiliseks!

6. Loo pidulik õhkkond ja järgi neid traditsioone

1. Kata rikkalik toidulaud, et ka uuel aastal oleks tööd ja leiba ning saaks söögilaua katta heade roogadega. Vanarahvas uskus, et süüa tuleks 7, 9 või 12 korda. Ühe söögikorrana piisab sellest, kui võtad mõne ampsu toitu.
2. Pidu olgu kärarikas, täis nalja, naeru ja laste kilkeid. Vanade uskumuste kohaselt peletab see kurjad vaimud eemale.
3. Vii oma lahkunud lähedaste haudadele vana aasta viimasel päeval või nädalal küünal, et näidate, et sa ei ole ka oma esivanemaid unustanud.
4. Ehi ka oma kodu küünaldega – tähista valguse võitu pimeduse üle!
5. Ennusta või vala õnnetina




Fotod: 3x NordenBladet


Kuidas alustada uut aastat?

1. Suhelge esimesena meesterahvaga. Usuti, et kui uue aasta saabudes on esimene õnnesoovija naine, siis ei too alanud aasta kaasa midagi head.
2. Ärge 1. jaanuaril koristage. Suurem koristamine jätke pigem uue aasta teiseks või kolmandaks päevaks, siis ei pühi head õnne kodust välja.
3. Esimesel jaanuaril peske terve perega (vanimast noorimani) ühes nõus nägu. Veekausis olgu ka midagi hõbedast (sõlg, lusikas). Selline veerituaal annab terve jume, hea silmanägemise ning hoiab pere üksmeelsena.
4. Alustage uut aastat teadlikult. Usutakse, et kõike, mida teete 1. jaanuaril, seda teete terve järgneva aasta. Seega, ärge kulutage päeva voodis vedelemisele ja teleka vaatamisele. Pühendue neile toimetustele ja tegevustele, mida sooviksite teha ja nautida ka ülejäänud aasta jooksul.

Avafoto: Pexels
Allikas: NordenBladet.fi

 

Soome uusnatsid korraldavad iseseisvuspäeva paraadil „musta bloki”

NordenBladet — Paremäärmuslik ja avalikult rassistlik organisatsioon Active Club Finland plaanib osaleda Helsingis iseseisvuspäeva paraadil Suomi Herää.
Organisatsioon teatab oma Telegrami lehel, et korraldab paraadil nn „musta bloki”, vahendab Iltalehti.

Helsingi on meie! Liituge rahvuslaste autonoomse ja avatud musta blokiga iseseisvuspäeva paraadil, kirjutab organisatsioon.

Dr Tommi Kotonen Jyväskylä ülikoolist ütleb, et sarnast hoogu nähti juba eelmise aasta paraadil. Kotoneni sõnul oli blokis külalisi teiste hulgas Prantsusmaalt.

Eelmisel aastal kokkupõrkeid ei olnud. Tema sõnul on selleks siiski võimalus.
Must blokk on protestitaktika, mida on kasutatud kogu maailmas.

Selle osalejaid seostatakse sageli vasakäärmuslastega nagu anarhism, anarhokommunism või globaliseerumisvastane liikumine. Muu hulgas on musta blokki sageli kasutanud vasakäärmuslik liikumine Antifa.

Võib arvata, et sama mõte on siin laenatud. Paremäärmuslastel on aga olnud autonoomseid liikumisi näiteks Saksamaal, nii et see pole olnud täielikult anarhistide teema. Soomes võib seda aga pidada erandlikuks, ütleb Kotonen.

Taktika põhiidee on, et protestijad kannavad musta värvi riideid, suusamaske, salle, päikeseprille või muid nägu katvaid ja kaitsevahendeid.

Eesmärk on varjata meeleavaldajate identiteeti nii politsei kui ka poliitiliselt eriilmeliste organisatsioonide eest, muutes osalejate eraldamise keeruliseks. Maskid on mõeldud ka kaitseks pipragaasi eest.

Võiks arvata, et nad kaitsevad meeleavaldust võimalike väliste sissetungijate eest, nendib Kotonen.

Esimest korda kasutati musta blokki Saksamaal 1980. aastatel, kui võimud üritasid skvottereid välja tõsta.

USA-s sai see taktika tuntuks 1999. aastal Maailma Kaubandusorganisatsiooni vastaste protestide ajal. Sel ajal hävitas rühm musta bloki meeleavaldajaid Seattle’i kesklinnas suurte ettevõtete kontoreid.

Kotonen ütleb, et mustanahalised blokid on esindanud protestirühmituste radikaalsemat ja kokkupõrkeohtlikumat osa.

Musta blokki organiseeriv Active Club Finland kirjeldab end kui rahvuslike aktivistide rühma, kes tegutseb oma kohalikes klubides üle Soome. Organisatsioon värbab uusi liikmeid oma sotsiaalmeedia kanalites.

Active Club püüab luua „valge rassi teadvust” ning peab juute ja seksuaalvähemusi oma vaenlasteks. Liikumine on ka globaliseerumise vastu.

USA päritolu liikumine maandus Soomes aastal 2022. Aastaks 2024 on klubid loodud vähemalt Uusimaale, Turu piirkonda, Tamperesse, Oulusse ja Kokkolasse.

Osaleb paarkümmend inimest. Soomes pole see suur nähtus, kuid arvestades riigi mastaape, on see kasvanud mõistlikuks suuruseks, ütleb Kotonen.

USA väljaande Vice News andmetel on Active Clubi võrgustikul kokku vähemalt sada klubi üle Euroopa ja USA

Soome Active Clubi võrgustik sai tagasilöögi, kui Hyvinkääl põles maha seltskonna kasutuses olnud klubihoone.

Active Club Finlandi äsja avaldatud fotodel ja videotes kinnitavad selle musta riietatud liikmed varda külge kleebised, mis reklaamivad iseseisvuspäeva paraadi ja valgete ülemvõimu.

Neonatside korraldatud Suomi Herää rongkäik stardib Rautatientorilt tänasel iseseisvuspäeval kell 16. Osalejad marsivad läbi Mikonkatu, Aleksanterinkatu ja Mannerheimintie parlamendihoone juurde.

Kell 18.30 algaval tõrvikurongkäigul 612 osaleb ka vähemalt osa Suomi Herää paraadil osalejatest. Meeleavaldus on viimastel päevadel jõudnud uudistesse parlamendisaadiku Teemu Keskisarjani osalemise tõttu.