NordenBladet — USA presidendiks naasev Donald Trump rääkis teisipäeval, 7. jaanuaril oma Floridas asuvas Mar-a-Lago residentsis rääkinud ajakirjanduse esindajatega.
Trump teatas, et ei välista sõjalise jõu kasutamist Gröönimaa ja Panama USA kontrolli alla saamiseks, vahendab Yle.
Ma ei kavatse seda teha. Aga peab võibolla tegutsema. Panama kanal on meie riigi jaoks eluliselt tähtis. Gröönimaad on riikliku julgeoleku eesmärkidel vaja, ütles Trump.
Trump ütles, et kaalub ka majandussanktsioonide kehtestamist Taani vastu, kui ta on Gröönimaa üleandmise vastu. Gröönimaa on Taanile kuuluv territoorium.
Tulevase presidendi kommentaarid on tekitanud segadust. Muuhulgas on sotsiaalmeedias asjas seisukoha võtnud Rootsi endine peaminister Carl Bildt.
Bildti sõnul kahjustavad Trumpi hiljutised kommentaarid ja tema poja visiit Gröönimaale USA ja Taani suhteid.
Trump juuniori neljatunnine eravisiit Nuuki koos isa üsna enesekindlate kommentaaridega USA soovide kohta Gröönimaa suhtes oli mingil määral poliitiline tuumapommi heitmine partneri Taani vastu, kirjutab Bildt.
Varem on Trump kaalunud ka Kanada liitmist USA-ga. Trump teatas aga pressikonverentsil, et ei kasuta Kanada vastu sõjalist jõudu.
Me usaldame majanduse jõudu, ütles ta.
Ta kordas ka oma kavatsust kehtestada nii Mehhikole kui ka Kanadale tohutud impordimaksud.
NATO riigid peaksid kulutama viis protsenti oma rahvuslikust kogutoodangust sõjalisteks kulutusteks, nõudis ta. Praegu on NATO eesmärk kaks protsenti.
Trump kommenteeris oma kõnes muu hulgas Valge Maja esmaspäevast teadet, mille kohaselt kavatseb ametist lahkuv president Joe Biden keelata uued avamere nafta- ja gaasipuurimised enamikul USA rannikualadest.
Trumpi sõnul ei jää puurimiskeeld tema presidendiks olemise ajal kehtima.
„Ma tühistan selle kohe. Oma esimesel päeval tühistan laialdased nafta- ja gaasipuurimiskeelud avamerel,” ütles Trump.
Trump kinnitas, et tema ajal tuuleenergiat energiatootmises ei suurendata. Selle asemel ütles ta, et avab Alaskal asuva tohutu Arctic National Wildlife Refuge’i kaubanduslikuks kasutamiseks.
Trump teatas ka, et kavatseb presidendina muuta Mehhiko lahe nime Ameerika laheks.
Pressikonverents oli Trumpile teine pärast 5. novembril toimunud presidendivalimiste võitu.
The Trump Jr four hour privat visit to Nuuk , accompanied by rather assertive comments by his father on ambitions for , was something of a political nuclear detonation in the relation to the ally. pic.twitter.com/PZyx2KvORp — Carl Bildt (@carlbildt) January 7, 2025
NordenBladet – Esivanemate uskumuste järgi pidi kõik, mis vana aasta lõpul ja aastavahetusel tehakse tugevasti mõjutama elu algaval aastal. Loe lähemalt, millised aastavahetuse kombed ja traditsioonid toovad õnne ja edu! Iga aasta saame uue aasta saabumisega spirituaalselt justkui uue alguse, mistõttu tuleb uut etappi alustada hästi ettevalmistatuna.
Vanal aastal tõmba otsad kokku ning aja korda lõpetamata toimingud:
1. Andestage ja paluge andestust, et alustada uut aastat puhta südametunnistuse ja meelerahuga. 2. Eemaldage oma elust negatiivsed asjad, mis on teid pikka aega häirinud: ebatarvilikud asjad, õnnetud suhted või mürgised inimesed. 3. Makske ära võlad ning täidke antud lubadused
4. Leppige sellega, mida te muuta ei saa
5. Olge tänulik – Meenutage ning kirjutage üles, mis mööduvas aastas oli head
Nüüd saate alustada viimase olulise punktiga – piduliku õhkkonna loomisega. Püüdke muuta see puhkus enda ja oma lähedaste jaoks tõeliselt eriliseks ja maagiliseks!
6. Loo pidulik õhkkond ja järgi neid traditsioone
1. Kata rikkalik toidulaud, et ka uuel aastal oleks tööd ja leiba ning saaks söögilaua katta heade roogadega. Vanarahvas uskus, et süüa tuleks 7, 9 või 12 korda. Ühe söögikorrana piisab sellest, kui võtad mõne ampsu toitu.
2. Pidu olgu kärarikas, täis nalja, naeru ja laste kilkeid. Vanade uskumuste kohaselt peletab see kurjad vaimud eemale.
3. Vii oma lahkunud lähedaste haudadele vana aasta viimasel päeval või nädalal küünal, et näidate, et sa ei ole ka oma esivanemaid unustanud.
4. Ehi ka oma kodu küünaldega – tähista valguse võitu pimeduse üle!
5. Ennusta või vala õnnetina
Fotod: 3x NordenBladet
Kuidas alustada uut aastat?
1. Suhelge esimesena meesterahvaga. Usuti, et kui uue aasta saabudes on esimene õnnesoovija naine, siis ei too alanud aasta kaasa midagi head.
2. Ärge 1. jaanuaril koristage. Suurem koristamine jätke pigem uue aasta teiseks või kolmandaks päevaks, siis ei pühi head õnne kodust välja.
3. Esimesel jaanuaril peske terve perega (vanimast noorimani) ühes nõus nägu. Veekausis olgu ka midagi hõbedast (sõlg, lusikas). Selline veerituaal annab terve jume, hea silmanägemise ning hoiab pere üksmeelsena.
4. Alustage uut aastat teadlikult. Usutakse, et kõike, mida teete 1. jaanuaril, seda teete terve järgneva aasta. Seega, ärge kulutage päeva voodis vedelemisele ja teleka vaatamisele. Pühendue neile toimetustele ja tegevustele, mida sooviksite teha ja nautida ka ülejäänud aasta jooksul.
NordenBladet — Paremäärmuslik ja avalikult rassistlik organisatsioon Active Club Finland plaanib osaleda Helsingis iseseisvuspäeva paraadil Suomi Herää.
Organisatsioon teatab oma Telegrami lehel, et korraldab paraadil nn „musta bloki”, vahendab Iltalehti.
Helsingi on meie! Liituge rahvuslaste autonoomse ja avatud musta blokiga iseseisvuspäeva paraadil, kirjutab organisatsioon.
Dr Tommi Kotonen Jyväskylä ülikoolist ütleb, et sarnast hoogu nähti juba eelmise aasta paraadil. Kotoneni sõnul oli blokis külalisi teiste hulgas Prantsusmaalt.
Eelmisel aastal kokkupõrkeid ei olnud. Tema sõnul on selleks siiski võimalus.
Must blokk on protestitaktika, mida on kasutatud kogu maailmas.
Selle osalejaid seostatakse sageli vasakäärmuslastega nagu anarhism, anarhokommunism või globaliseerumisvastane liikumine. Muu hulgas on musta blokki sageli kasutanud vasakäärmuslik liikumine Antifa.
Võib arvata, et sama mõte on siin laenatud. Paremäärmuslastel on aga olnud autonoomseid liikumisi näiteks Saksamaal, nii et see pole olnud täielikult anarhistide teema. Soomes võib seda aga pidada erandlikuks, ütleb Kotonen.
Taktika põhiidee on, et protestijad kannavad musta värvi riideid, suusamaske, salle, päikeseprille või muid nägu katvaid ja kaitsevahendeid.
Eesmärk on varjata meeleavaldajate identiteeti nii politsei kui ka poliitiliselt eriilmeliste organisatsioonide eest, muutes osalejate eraldamise keeruliseks. Maskid on mõeldud ka kaitseks pipragaasi eest.
Võiks arvata, et nad kaitsevad meeleavaldust võimalike väliste sissetungijate eest, nendib Kotonen.
Esimest korda kasutati musta blokki Saksamaal 1980. aastatel, kui võimud üritasid skvottereid välja tõsta.
USA-s sai see taktika tuntuks 1999. aastal Maailma Kaubandusorganisatsiooni vastaste protestide ajal. Sel ajal hävitas rühm musta bloki meeleavaldajaid Seattle’i kesklinnas suurte ettevõtete kontoreid.
Kotonen ütleb, et mustanahalised blokid on esindanud protestirühmituste radikaalsemat ja kokkupõrkeohtlikumat osa.
Musta blokki organiseeriv Active Club Finland kirjeldab end kui rahvuslike aktivistide rühma, kes tegutseb oma kohalikes klubides üle Soome. Organisatsioon värbab uusi liikmeid oma sotsiaalmeedia kanalites.
Active Club püüab luua „valge rassi teadvust” ning peab juute ja seksuaalvähemusi oma vaenlasteks. Liikumine on ka globaliseerumise vastu.
USA päritolu liikumine maandus Soomes aastal 2022. Aastaks 2024 on klubid loodud vähemalt Uusimaale, Turu piirkonda, Tamperesse, Oulusse ja Kokkolasse.
Osaleb paarkümmend inimest. Soomes pole see suur nähtus, kuid arvestades riigi mastaape, on see kasvanud mõistlikuks suuruseks, ütleb Kotonen.
USA väljaande Vice News andmetel on Active Clubi võrgustikul kokku vähemalt sada klubi üle Euroopa ja USA
Soome Active Clubi võrgustik sai tagasilöögi, kui Hyvinkääl põles maha seltskonna kasutuses olnud klubihoone.
Active Club Finlandi äsja avaldatud fotodel ja videotes kinnitavad selle musta riietatud liikmed varda külge kleebised, mis reklaamivad iseseisvuspäeva paraadi ja valgete ülemvõimu.
Neonatside korraldatud Suomi Herää rongkäik stardib Rautatientorilt tänasel iseseisvuspäeval kell 16. Osalejad marsivad läbi Mikonkatu, Aleksanterinkatu ja Mannerheimintie parlamendihoone juurde.
Kell 18.30 algaval tõrvikurongkäigul 612 osaleb ka vähemalt osa Suomi Herää paraadil osalejatest. Meeleavaldus on viimastel päevadel jõudnud uudistesse parlamendisaadiku Teemu Keskisarjani osalemise tõttu.
NordenBladet – Hispaania kinnisvaraturg seisab silmitsi tõsise probleemiga: skvotterite ehk ebaseaduslikult võõra kinnisvara omandanud inimeste tegevus (La okupación ilegal) on muutunud välisinvestorite jaoks tõsiseks takistuseks ning raha jookseb riigist välja.
Lääneriikides seostub skvottimine kapitalismile vastanduvate ideoloogiatega. Ei peeta normaalseks, et sinu rendikinnisvara või teine kodu võidakse hõivata ja kui sa 48h jooksul ei jõua reageerida, siis ootab sind ees pikk kohtutee. Kinnisvaraportaalides Idealista ja Kyero on kuulutuste hulk märkega ‘müüa illegaalselt hõivatud kinnisvara’ täiesti igapäevane nähe. Seetõttu on mitmed investorid hakanud Hispaania kinnisvarasse investeerimist vältima, kartes oma vara kaotamist, rüüstamist või pikaajalisi juriidilisi vaidlusi.
Skvotterd (squatter, ocupa, occupa, okupa) hõivavad tihti tühje, hooajaliselt kasutatavaid või pangale kuuluvaid kinnisvaraobjekte, vahetavad lukud ja keelavad omanikel oma vara kasutada. Lisaks on omanik see, kes on sunnitud edasi maksma nii elektri kui muude kommunaalkulude eest – vastasel juhul on tema see, kes seadusega pahuksisse läheb. Vahel muutuvad skvotteriteks üürnikud, kes ühel hetkel otsustavad, et nad enam ei maksa. Seaduse silmis on aga skvotteriteks lihtsalt omal volil ebaseaduslikult sisse kolinud inimesed. Nii endiste üürnike (puuküürnike) kui skvotterite juhtumite lahendamine võib võtta isegi aastaid, põhjustades omanikele märkimisväärseid kulutusi ja stressi. Skandinaavias sellise ellusuhtumisega harjutud ei ole. Põhjamaades peetakse sellist tegevust sissemurdmiseks ja võrdsustatakse vargusega kuid Hispaania seadused kaitsevad sageli ebaseaduslikult võõrale pinnale sisse kolinud inimesi, muutes omanike olukorra väga keeruliseks.
Hispaania seadusandlus sisaldab mitmeid sätteid, mis võivad skvotterite tegevust soodustada ja muuta kinnisvaraomanike jaoks oma õiguste kaitsmise keeruliseks:
1. Väljatõstmise keerukus ja aeglus: Hispaania seadused kaitsevad tugevalt nii üürnike kui skvotterite õigusi, mis võib muuta puuküürnike ja ebaseaduslikult võõrasse elamusse kolinud inimeste väljatõstmise aeganõudvaks ja keeruliseks protsessiks. Sageli võtab õiguslik menetlus kuid või isegi aastaid, jättes kinnisvaraomanikud keerulisse olukorda. Näiteks Hispaania Kohtute Üldnõukogu (CGPJ) andmetel kulus skvotterite väljatõstmiseks 2021. aastal keskmiselt 18,1 kuud. Aeg on jagatud 9,6-kuuliseks menetluseks esimese astme ja tsiviiluurimise kohtutes ning 8,5-kuuliseks edasikaebamiseks provintsikohtutes.
2. Õiguslikud lüngad: Squatterid kasutavad ära Hispaania seadustes olevaid lünki, mis võimaldavad neil eluasemeid ilma omaniku loata asustada. See on tekitanud muret nii kohalikele elanikele kui ka välisinvestoritele. Levinud on ka nn. pizza tehnika skeem (técnica pedir pizza), mida mõned ebaseaduslikult sisse kolivad inimesed kasutavad, et vältida politsei poolt väljatõstmist, vahendab Idealista. Nad esitavad elukohast (squatteri hõivatud kinnisvarast) toidu või pakkide tellimusi, kasutades oma nime ja võõrast aadressi. Seejärel kaovad nad umbes nädalaks ning siis kolivad sisse ja vahetavad lukud. Kui politsei saabub, esitavad nad kviitungid või arved tõendina, et nad on olnud seal juba kauem kui 48h, see teeb omanikel oma kinnisvara kaitsmise veelgi keerulisemaks, sest politsei neid peale 48 tunni möödumist enam seaduslikult aidata ei või.
3. Seadusandlikud piirangud: Hispaania seadused piiravad omanike võimalusi oma vara kaitsmiseks ebaseaduslike asukate eest, muutes väljatõstmise protsessi keeruliseks ja aeganõudvaks. Kui skvotterid kolivad sisse alaealiste laste või loomadega, on kohtuprotsess veelgi aeganõudvam ning vaevalisem, sest siis tuleb mängu ka lastekaitse ning loomade õigusi kaitsvad organisatsioonid.
Need seadusandlikud aspektid on põhjustanud muret kinnisvaraomanike seas ning vähendanud välisinvestorite huvi Hispaania kinnisvaraturu vastu.
Skvotterite probleem süveneb
2016. aastal oli illegaalselt hõivatud kinnisvara hulk Hispaanias 87 600 (30% kõigist hõivatud kinnisvaraobjektidest oli Kataloonias), vahendab Spanish Property Insight. Hispaania Siseministeeriumi andmetel 2022. aasta esimese seitsme kuu jooksul registreeriti kokku 16 726 skvottimise juhtumit.
2023. aastaks on need numbrid veelgi kasvanud – hinnanguliselt on umbes 100 000 kinnisvaraobjekti ebaseaduslikult hõivatud. See näitab probleemi süvenemist võrreldes varasemate aastatega.
Eriti murettekitav on olukord Kataloonias, kus asub tänaseks juba ligikaudu 42% kõigist hõivatud kinnisvaraobjektidest. See piirkond on squatterite tegevuse epitsenter, mõjutades oluliselt kohalikke kinnisvaraturu tingimusi.
Hispaania Siseministeeriumi andmetel registreeriti 2023. aasta esimese kuue kuu jooksul üle 20 000 ebaseadusliku hõivamise juhtumi, mis on 15% rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. Ka see statistika peegeldab probleemi ulatust ja vajadust tõhusamate meetmete järele.
Kuigi valitsus on rakendanud mitmeid seadusandlikke muudatusi, et kiirendada ebaseaduslike asukate väljatõstmise protsessi, on praktikas olukord teine. Paljud investorid ja kinnisvaraomanikud seisavad silmitsi pikkade ja kulukate juriidiliste protsessidega.
See olukord on märkimisväärselt vähendanud välisinvestorite huvi Hispaania kinnisvaraturu vastu, kuna riskid ja võimalikud kahjud kaaluvad üles potentsiaalse kasumi. Seetõttu on investorid hakanud otsima turvalisemaid ja stabiilsemaid turge, kus nende vara on paremini kaitstud.
Skvotterite probleem ning süvenevad looduskatastroofid võivad saada süvenevaks ohuks Hispaania majandusele
Hispaania kinnisvaraturg oli aastaid välisinvestorite silmis atraktiivne, kuid viimastel aastatel on trendid muutumas.
Hispaania majandus sõltub märkimisväärselt välisinvesteeringutest, eriti kinnisvarasektoris. Kui välisinvestorid otsustavad oma kapitali mujale suunata, võib see avaldada mitmeid negatiivseid mõjusid. Kui skvotterite probleemi saaks riik parema seadusandluse ning kohtusüsteemi tõhustamisega parandada, siis looduskatastroofide eest pole keegi kaitstud. Suur osa kinnisvarast saab kord või kaks aastas tulvavete poolt rikutud. Vööni porine vesi on kahjuks paljudes piirkondades juba justkui uus normaalsus.
Kinnisvarasektor on oluline tööandja. Investeeringute vähenemine võib kaasa tuua töökohtade kadumise nii ehituses kui ka seotud teenustes. Vähenenud kinnisvaratehingud ja -arendus vähendavad aga omakorda riigi ja kohalike omavalitsuste maksutulusid.
NordenBladet – Taarausk (ka Taara usk), tuntud ka kui Maausk, on vana eesti usund, mille keskmes on sügav looduse austus ja harmoonia inimesega. Taarausklikud näevad loodust kui püha ja elavat tervikut, kus kõigel on hing ja oma koht maailmas. See uskumus hõlmab sügavat austust maa, metsa, vee, tule ja õhu vastu, mis on kõik püha ja millele tuleb läheneda austusega.
Taarausu järgijad pööravad tähelepanu nii igapäevastele kui ka suurematele eluetappide rituaalidele, milles looduse elemendid mängivad olulist rolli. Näiteks toimuvad palved ja rituaalid tihti looduslikes pühapaikades, nagu hiied, allikad või pühad kivid ja puud, kus usutakse, et loodusevaimud elavad.
Usundi põhimõtted on lähedased animismile, kus kõik elus ja eluta loodusobjektid omavad hinge ja väärivad lugupidamist. Taarausklikud peavad oluliseks loodushoidu ja oma tegevuse kooskõlastamist looduse tsüklitega, olgu see siis läbi aastaaegade või elusündmuste. Usutakse, et inimese tegevus mõjutab keskkonda ja seeläbi ka tema enda heaolu, mistõttu on oluline elada viisil, mis toetab ja säilitab looduse tasakaalu.
Taarausk näitab, kuidas eesti rahvuskultuur ja looduslähedus on põimunud sügavalt uskumustesse ja igapäevaelle, pakkudes ainulaadset viisi looduse mõistmiseks ja austamiseks.
Kõige levinum oli Taarausk 1930. aastatel, kuid eksisteerib tänapäevalgi. Taarausk on nime saanud pooleldi hüpoteetiliselt eesti muinasusundi jumaluselt Taaralt.
Kes oli Taara eesti mütoloogias?
Taara, ka Taar, on eesti mütoloogias jumalus, keda on traditsiooniliselt peetud sõja ja taeva jumalaks ning keda on seostatud peamiselt Taarausu, samuti laiemalt Eesti rahvausundi ja muistsete traditsioonidega. Taara on eesti mütoloogias võrreldav Skandinaavia Thori, soome Taara ja teiste Põhjala rahvaste jumalatega.
Taara nimi on saanud sümboliks ka eestlaste muinasaegse rahvusliku eneseteadvuse kujunemisloos, kuna tema kultus oli seotud rahva julguse, tugevuse ja vabaduse püüdlustega. Muistse vabadusvõitluse ajal 13. sajandil seostati teda kaitsjana, kes aitas eestlasi nende võitluses Saksa ristisõdijate vastu.
Kuigi Taara kuju on täpsemalt vähe teada, on teda peetud jumalaks, kes kaitseb oma rahvast ja kodumaad. Teda on tihti kujutatud kui vägevat, sõjakat ja õiglase meelega jumalat, kes kehastab jõudu ja austab õiglust. Eestis on Taara nimi säilinud mitmetes kohanimedes, näiteks Taaralinna nime kasutati Tartu kohta, mis viitab Taaraga seotud pühadele paikadele või kindlustele.
Tänapäeva Taarausu ja Maausu järgijatele on Taara sageli sümboliks, mitte niivõrd konkreetne jumalus, vaid pigem esivanemate looduskesksed väärtused ja nende pühapaikade austamine.
Millist osa mängib Taarausk eesti rahvuskultuuris?
Eesti rahvuskultuuris mängib Taarausk olulist rolli, olles üks viis, kuidas hoitakse ja väärtustatakse esivanemate loodustunnetust ja traditsioone. See usund sümboliseerib eestlaste ajaloolist suhet loodusega, peegeldades rahva identiteeti ja sidet oma juurtega. Eestlaste jaoks on Taarausk olnud viis oma päritolu ja kultuuriliste eripärade säilitamiseks, eriti ajal, mil võõrvallutused ja kristianiseerimine ähvardasid kohalikku maailmapilti ja traditsioone.
Taarausu kaudu säilitavad eestlased austust pühapaikade, nagu hiite, pühade allikate ja kivide vastu, mida on ammustest aegadest peetud looduse ja jumalike jõudude asupaikadeks. Need paigad on olnud kohad, kus inimesed kogunevad looduse rütmi ja tsüklite järgi, tähistades erinevaid aastaaegu, pööripäevi ning elusündmusi. Taarausu pühapaikade ja rituaalide hoidmine aitab eestlastel tänapäevalgi siduda oma identiteeti looduse ja oma esivanemate pärandiga.
Lisaks on Taarausk ja selle väärtused inspireerinud rahvuslikku eneseteadvust ja kultuurilist identiteeti. Eesti kirjanduses, kunstis ja muusikas on Taarausu teemasid kasutatud, et rõhutada looduse ilu, inimese ja keskkonna ühtsust ning rahvuslikku uhkust. Taarausk pakub eesti rahvuskultuurile võimaluse elada kooskõlas loodusega, väärtustada kohalikke tavasid ja austada eelkäijaid viisil, mis ühendab inimesi sügavalt nende kodumaa ja juurtega.
