Neljapäev, aprill 25, 2024

Marju Rõmmel

Marju Rõmmel
480 POSTS 0 COMMENTS

Vaata, mille pärast seda naist internetis kiusati + FOTOD! Kallis naine (ja mees), oled unikaalne! Armasta oma keha! Jaga seda postitust, et peatada tagakiusamine ja pilkamine!

NordenBladet — Internetis kiusamine on juba kaua aega kestnud ja suure tõenäosusega see jätkub, kuna pidurit on väga raske tõmmata. Kehakaal, välimus, sugu ja rahvus on kiusamise sagedasemad põhjused, vahendab Ohmygossip.ee.

22-aastane Anastasia Reshetova oli üks kiusajate ohvritest. Põhjuseks see, et tal olid keskmisest pikemad ja suuremad jalad. Noor naine siiski otsustas, et ei lase end negatiivsetest kommentaaridest muserdada. Tal on tänaseks 1,5 miljonit Instagrami jälgijat.

https://www.instagram.com/p/BdPbqtcgkAv/?taken-by=volkonskaya.reshetova

Anastasia oli terve nooruspõlve pidanud negatiivseid kommentaare taluma, aga ta otsustas elus suunda muuta, mis kiusajad eemale peletas. Anastasia ei kulgenud samu teid pidi, kui teised kiusatavad, vaid pööras oma keha kumerused hoopis enda kasuks ning esitles fotosid Instagramis. Ta laadis üles mitmeid fotosid, kus jalad olid täies hiilguses esindatud. Võib ette kujutada, kui hämmingus kiusajad olid, nägemas, et Anastasia jälgijate hulk hakkas hoopis tõusujoones kasvama.

Kallis naine (ja mees), oled unikaalne! Armasta oma keha!
Jaga seda postitust, et peatada tagakiusamine ja pilkamine!

https://www.instagram.com/p/Bdsyy3dALz5/?taken-by=volkonskaya.reshetova

https://www.instagram.com/p/BeUmx_6A5qN/?taken-by=volkonskaya.reshetova

Avafoto: Anastasia Reshetova (Instagram @ volkonskaya.reshetova)

 

10 KÕIGE veidramat inimtüüpi, keda lennujaamas kohtad

NordenBladet — Kui oled palju lennanud ja lennujaamades viibinud, oled kindlasti vähemalt mõnda inimtüüpi kohanud, keda Smart Travel allpool kirjeldab.

Lennukiga lendavad inimesed ilmselt teavad, kui palju erinevaid inimesi oma lendu ootamas on. Mõned inimesed sulanduvad rahvamassi sisse ja nad ei härata mingeid emotsioone, aga leidub ka neid, keda vaadates hoiad kahe käega peast kinni. All on 10 kõige veidramat inimtüüpi, keda lennujaamas kohtad. Kui mitte ükski neist ei tule tuttav ette, võid hoopis ise üks neist olla.

Trügija
Lennuki tõusmiseni on veel piisavalt aega, aga trügijat see ei huvita ning ta läheb koos oma kodinatega võimalikult värava lähedale, kui lubatud. Vahet pole, mis järjekorras lennukile minnakse, tema seisab teistel ees, ootamas oma võimalust. Lennukist maha minnes peab ta samuti olema esimene, kuigi stjuardessid pole turvavöö lahti võtmiseks luba andnud.

Seinakontaktide hõivaja
Värava läheduses pole väga palju seinakontakte, aga see hõivaja on selle ainsagi oma valdusesse võtnud, et saaks ükshaaval kõik seadmed täis laadida. Teised reisijad ootavad selle ühe järel, millal ta ka teistele võimaluse annab…kui annab.

Järelvalveta lapsed
Vanemaid pole kusagil näha ja võsuke jookseb mööda lennujaama ringi nagu pöörane.

Vali telefoniga rääkija
Ta räägib telefoniga ja hääletoon on nii vali. Pole oluline, kas tegu on eraelu või tööasjadega, kõik saavad sellest osa.

Kõrvaklappideta mängu mängija
Lennujaamas võib tihti igavus peale tulla ja leidub mitmeid viise, kuidas aega sisustada. Paljud kahjuks ei mõtle teistele reisijatele ning ei kasuta kõrvaklappe, kui nutiseadmes oma mängu mängivad.

Purjutaja
Ta näeb välja ja haiseb nagu purjus inimene, sest baaris sai ajarohkuse tõttu veidi rohkem napsu võetud.

Intriigide otsija
Teda võib näha väravas töötajatega õelutsemas, kui on lennust maha jäänud. “Kas teate üldse ka, kes ma olen?” võib olla tüüpiline lause, mida teised kuulevad. “Olen kahekordne kuldeliitliige!” ähvardab ta edasi.

Pinkide hõivaja
Lennujaam on puupüsti rahvast täis, kes kõik ootavad seistes oma lendu. Ja siis on see üks, kes on pingi ühelt poolt  kotte täis ladunud, kui teisel pool laiutavad tema padi ja toit.

Kärsitu inimene
Tema tunneb juba kaugelt ära, kuna nihelemine ja abitus paistab kehakeelest välja. Kärsitu inimene ei jaksa ära oodata, millal turvakontrollist läbi pääseb või lennukile lastakse.

Haigestunud reisija
Ega´s sinna saa midagi parata, kui on nohu ja vaja reisida. Siiski võiks midagi teha, et ei aevastaks pidevalt teiste inimeste peale ja ei katsuks kõiki pindasid.

Avafoto: NordenBladet

 

6 MÄRKI, et oled täpselt samasugune turist nagu kõik teisedki

NordenBladet — Turistid kipuvad reiside ajal üsna samu asju tegema, ükskõik, mis riigist nad tulnud on. Osad tegemised on aga sellised, mis võivad teisi ärritada, vahendab Thrillist.

All on 7 ärritavat tegevust, mida turistid teevad:

1. Avaldad sotsiaalmeedias fotosid sihtkohast, mainides temperatuuri
“Siin on parasjagu 35 kraadi sooja ja ma ei igatse talve kohe üldsegi mitte!” Kui postitad sellise lause keset talve, muutuvad sõbrad kadedaks. Ilmselt see ongi su eesmärk?

2. Teed kunstimuuseumis fotosid ja laed need internetti
Sedasi tõestad uhkusega kõigile, et oled a´la Mona Lisa maali oma silmaga vaatamas käinud.

3. Einestad kohalikus einelas
USAs olles püüad kindlasti KFC restorani sööma pääseda. Miks peaksid sööma kohalikes einelates, kui on nii palju suuri restorane, kus saaksid proovida erinevaid maitseid, mida kodumaal pole? Kui ongi, siis vähemalt pakkumised on ikka erinevad.

4. Avaldad hotellitoa fotosid
Kui viibid parasjagu eriti luksuslikus hotellis, ei suuda sa jagamata jätta, kui võimas sinu tuba välja näeb.

5. Avalikustad fotosid riietekabiinis, kus proovid uut kostüümi, mis siis, et koduriigis on samasuguseid
Põhimõtteliselt sama, kui käia välismaises pirukaputkas, justkui nende pirukad oleksid midagi teistsugust, kui meil kodumaal.

6. Jood lennukis liiga palju
Rannapuhkusele siirduvatest sõpradest koosnevad pundid hakkavad juba lennukis kokteilitama ja lällama, hoolimata, et see häirib teisi reisijaid.

Avafoto: NordenBladet

 

Vööümbermõõt teeb muret? Tee nii nagu jaapanlased!

NordenBladet — Kui oled harjunud sööma suuri toiduportse, ei pruugi aru saada, millal kõht päriselt täis on. Jaapanlased ei ole ülekaalulised ning neil on välja kujunenud süüa seni, kuni kõht on 80% ulatuses täis.

Miks inimkond üldse rasvub? Eks ikka seetõttu, kuna sööb liiga palju ja liigub vähe – seda on alati teatud. Küll on põhjuseks peetud suhkrut, süsivesikuid, rasva ja kes teab, mida veel. Probleemiks ei ole kunagi olnud konkreetne toitaine, vaid kogu tervik. Sama infot kinnitab ka soomlasest terviseteadlane ja apteeker Timo Kettunen. Kettunen´i sõnul ei ole asi ainult teadmatuses ja hooletusse jätmises, sest toidu- ja spordikultuur on muutunud koos tööstuse, automatiseerimise ja tervisealase teadlikkuse kasvuga. “Igapäevase liikumise konseptsioon on huvitav, kuna see, mida tänapäeval lahterdatakse kasulikuks liikumiseks, oli 50 aastat tagasi igapäevane ja täiesti normaalne elu osa,” ütleb Kettunen Iltalehti´le.

Kettunen´i sõnul saaks lausa 80% elanikkonna haigustest ära jääda, kui inimesed mõistaksid, et ülekaalulisus ja liikumatus on seotud metaboolsete probleemide ennetamise ja ravimisega. Kehakaalu üle ei saa hetkega kontrolli saavutada ning tuleks vähemalt kaks aastat olla järjepidevalt aktiivne, et õnnestunud muutustest rääkida. Mõne kuu või poole aasta jooksul toimunud kehakaalumuutus ei pruugi meile ennustada seda, mis 2-3 aasta pärast on. Kettunen tuletab meelde, et mida enam stressi toit valmistab ja mida suurem nälg muutuse protsessis tekib, seda ebatõenäolisem on õnnestumine. Ka kehakaalu pärast häbenemine, süütunne ja ranged piirangud ei loo muutuseid. Õnnestunud kaalulangust toetavad stabiilne söömisharjumus, hommikusöök, paindlikkus, stressiga toimetulek, hea enesetunne ja sisemine motivatsioon. Normaalsed positiivsed omadused ja lõdvestunud elurütm võimaldavad edukaid sooritusi. “Mis iganes toiduvaliku kasuks otsustatakse, sellest peab saama püsiv uus normaalsus, sest muul juhul on tulemused lühiajalised ja viivad jo-jo efektini.”

Jaapanlastel on ütlus hara hachi bu, mis tähendab, et söö, kuni su kõht on 80% täis. “Loomulikult peab toiduvalik olema tervislik, aga järgides seda põhimõtet, on raske saada piisavalt energiat. Probleem on selles, kuidas aru saada, millal kõht 80% täis on,” arvab Kettunen. “Kui oled harjunud sööma suuri portsjone, ei pruugi aru saada, kui kõht täis. Praktikas toimib hara hachi bu nii, kui tuntakse kõhus esimest korda survetunnet.” Kettunen soovitab seda katsetada. “Võib minna kuni paarkümend toidukorda, enne, kui õpid märkama ja tundma tulemust. Tegemist on lihasmäluga, niiet pole tarvis ette muretseda.”

Avafoto on illustreeriv: (Instagram/@ngizerskaya)

 

Kas keerasin kodust lahkudes ukse lukku? TÕDE, mis sunnib sind tagasi ukse juurde pöörduma!

NordenBladet — Väga paljudele on see küsimus tuttav, kui koduuksest paar sammu kaugemale astutud. Mitmed lähevad tagasi ukse juurde veenduma, et uks ikka sai lukku, vahendab Medical News Today.

Lisaks ukse lukku panemise murele on populaarne ka triikraua või pliidi sisse unustamise kahtlus.

Kanadalaste Concord´i ülikoolis tehtud uuringu kohaselt võib tegu olla obsessiiv-kompulsiivse häirega. See on üks ärevushäire tüüpidest, mida iseloomustab kontrollivajadus ja korduvad, hirmutavad mõtted, mida kõike võib juhtuda. Uurijad olid üllatunud, et ükski uuritavatest polnud oma häirest teadlik. Teadlaste sõnul on see märk sellest, et kontrolli kadumine on paljude ärevushäirete keskmes. Uurijad loodavad, et uued avastused võimaldavad leida paremaid viise tegelemaks kesknärvisüsteemi ja muude ärevushäiretega.

“Kui tegeleme obsessiiv-kompulsiivse häirega, võime vähendada uskumusi kontrolli kaotamise suhtes,” ütleb uurija Adam Radomsky.

Avafoto: NordenBladet