MIS inimesi surmateema juures paelub? 10 kõige intrigeerivamat küsimust, mida inimesed surma kohta teada soovivad

By

-

jaanuar 18, 2023

NordenBladet – Surm on teema, mis on inimesi köitnud sajandeid. On mitu põhjust, miks surm on nii põnev teema.

Esiteks on surm universaalne inimkogemus. Kõik surevad lõpuks ja mõte meie enda surelikkusest võib olla nii hirmutav kui ka intrigeeriv. Loomulikult huvitab inimesi, mis nendega peale surma juhtub Paljud erinevad kultuurid ja religioonid on välja kujundanud oma uskumused ja rituaalid, mis surma ümbritsevad.

Teiseks on surm meeldetuletus elu püsimatusest ja haprusest. See tuletab meelde, et hindaksime ja kasutaksime ära meie käsutuses olevat aega. Surm võib olla ka motivaator, et inimesed saaksid elada oma elu täiel rinnal.

Kolmandaks, surm on mõistatus, mida tuleb veel täielikult mõista. Vaatamata sajanditepikkusele uurimistööle ei ole teadus ja meditsiin suutnud veel täielikult selgitada suremise protsessi ega seda, mis juhtub pärast meie surma. Selline arusaamatus lisab surmale ümbritsevat võlu ja intriigi.

Surma teema võib olla põnev ka seetõttu, et seda peetakse sageli tabuteemaks, millekski, millest ühiskonnas avalikult ei räägita. Surma tabu olemus võib muuta selle teemaks, mis inimestes uudishimu äratab, samuti soov seda mõista ja sellega leppida.

Huvi surma vastu on suur, sest see on universaalne inimkogemus, see tuletab meile meelde elu püsimatust, on veel mõistmata mõistatus ja samuti peetakse seda paljudes kultuurides tabuteemaks.

Millised on kümme kõige intrigeerivamat küsimust, mis inimestel surma kohta tekivad?

1. Mis juhtub meiega pärast surma?
2. Kas hauataguse elu on olemas?
3. Kas surm on teadvuse lõpp või on midagi teispoolsuses?
4. Mis põhjustab surma?
5. Kas surma saab edasi lükata?
6. Kas suremisel on eesmärk?
7. Kuidas suhtuvad surma erinevad kultuurid ja religioonid?
8. Kas on võimalik ennustada, millal keegi sureb?
9. Kas surmast saab üle teaduse või tehnoloogia abil?
10. Kuidas saame valmistuda surmaks nii vaimselt kui ka praktiliselt?

Need on mõned kõige levinumad küsimused inimestel surma kohta, sest tegu on nii isikliku kui ka universaalse teemaga. Mõned neist küsimustest võivad olla teatud indiviidide või kultuuride jaoks asjakohasemad, kuid kõik need on intrigeerivad selles mõttes, et nad kõik on seotud tundmatu, saladuse ja hirmuga selle ees, mis jääb meie füüsilisest olemasolust kaugemale.

Avapilt: Pexels

MILLISED on kümme kõige huvitavamat nüanssi, mida iga muinasjutt peaks sisaldama?

By

Helena-Reet Ennet

-

jaanuar 18, 2023

NordenBladet – Muinasjutud on müstilised ja põnevad ning moodustavad suure osa meie lapsepõlvest. Mis aga teeb ühe muinasjutu huvitavaks? Jagame teiega kümmet head soovitust, kuidas kirjutada fantastiline muinasjuturaamat.

1. Selge ja eristatav asukoha kirjeldus: toimumispaika tuleks üksikasjalikult kirjeldada ja sellel peaks olema tugev kohatunnetus. Asukoha kirjeldus võib hõlmata nii füüsilisi omadusi kui ka kultuurilist ja ajaloolist konteksti.

2. Hästi detailselt ja huvitavalt loodud tegelased: muinasjutu tegelased peaksid olema ainulaadsed, oma motivatsiooni, soovide ja puudustega. See muudab need lugeja jaoks huvitavaks ning annab võimaluse nendega samastumiseks ning poole valimiseks.

3. Selge ja mõjuv konflikt: muinasjutul peaks olema keskne konflikt, mis juhib süžeed ja hoiab lugeja põnevil ning kaasatud. See konflikt peaks olema selge ja kergesti arusaadav. Muinasjutu lõpuks tuleks konfliktile ka lahendus leida.

4. Sümbolismi ja kujundite kasutamine: pinnapealsed lood on igavad. Sümboolika ja kujundlikkus lisavad muinasjutule sügavust ja muudavad loo sisukamaks. Sõmboolikat on hea kasutada ka salapära ja intriigide tekitamiseks.

5. Maagia- ja imetaju: muinasjuttudes peaksid olema võlu- ja imeelemendid, mis köidavad lugeja kujutlusvõimet ja tekitavad tunde, nagu see toimuks teises maailmas.

Helena-Reet Enneti illustratsioon lasteraamatule “Tema Kõrgeausus Hiir esimene”

6. Eelnevate hoiatuste sisse toomine: Selle abil saab muinasjutus pinget ja ootusärevust tekitada. Eelnev hoiatuse tegemine on narratiivne vahend, mis vihjab tulevaste sündmuste kohta. Seda saab kasutada tulevastele sündmustele vihjamiseks või olulise teabe avaldamiseks loo tegelaste või tegevuspaiga kohta.

7. Ootamatu pööre või resolutsioon: muinasjutul peaks olema ootamatu pööre või resolutsioon, mis taaskord hoiab lugeja kaasatud ja muudab loo huvitavamaks. See võib olla midagi nii lihtsat nagu üllatav lõpp või tegelase ootamatu tegevus.

8. Tugev moraal või õppetund: muinasjuttudel on sageli moraal või õppetund, mille lugu annab. See võib olla midagi nii lihtsat nagu “olge teiste vastu lahke” või midagi keerukamat, nagu “ära kunagi loobu oma unistustest”.

9. Rikkalik ja meeldejääv atmosfäär: muinasjutul peaks olema rikkalik ja meeldejääv atmosfäär, mis uputab lugeja loosse. Seda saab luua kirjeldava keele ja sensoorsete detailide abil.

10. Tugeva ja meeldejääva jutustava hääle kasutamine: jutustav hääl muinasjutus peaks olema tugev ja meeldejääv. See peaks kõnetama otse lugejat ja olema kogu loo vältel järjepidev.

Avafoto: Pexels

Vaata ka:
KAS muinasjuttudel ja esoteerikal on omavaheline seos?

LHV Finance’i juhiks saab Heidy Kütt

By

Helena-Reet Ennet

-

jaanuar 18, 2023

NordenBladet — AS-i LHV Group konsolideerimisgruppi kuuluva tarbijakrediidi pakkuja AS-i LHV Finance nõukogu otsustas valida ettevõtte uueks juhatuse liikmeks Heidy Küti. Kütt valiti ettevõtte juhiks alates tänasest, 18. jaanuarist tähtajaga 5 aastat.

LHV Finance’i nõukogu esimehe Kadri Kiiseli sõnul on Heidy Kütil finantssektoris pikaajaline kogemus ning ta on tõestanud end võimeka inimeste- ja protsesside juhina. “Heidy hea kogemus ettevõttes annab kindlust, et uue juhi eestvedamisel õnnestub LHV Finance’l hoida muutuvas keskkonnas tugevat krediidikvaliteeti ning samuti tagada klientidele vajalik usaldusväärne teenus ja jätkata vastutustundlikku laenuandmist tarbijatele,” ütles Kiisel.

“Oleme tänulikud LHV Finance’i senisele juhile Mari-Liis Staldele, kelle juhtimisel suutis LHV Finance tervisekriisi järel keskenduda kasvu taastamisele ja viidi ellu mitmeid olulisi muudatusi, mis on andnud ettevõttele paindlikkust klientideni jõudmisel,” lisas Kadri Kiisel.

Heidy Kütt töötab LHV-s alates 2017. aastast. Ta on olnud LHV Finance’i klienditeeninduse ja krediidianalüüsi osakonna juhataja ja alates 2019. aastast ka LHV Panga finantseerimisteenuste teenindusjuht. Ta on omandanud ettevõtluse ja ärijuhtimise eriala Estonian Business Schoolis ja õppinud psühholoogiat Tallinna Ülikoolis. Heidy Kütile kuulub 18 930 LHV Groupi aktsiat ning lisaks on tal võimalik 2020., 2021. ja 2022. aastal väljastatud optsioonide eest kokku omandada 62 340 LHV Groupi aktsiat.

AS LHV Finance on AS-i LHV Pank tütarettevõte. Tegemist on Eestis tegutseva tarbijakrediidi ettevõttega, mis pakub klientidele tagatiseta väikelaene ja järelmaksu. Ettevõttel on ligi 35 000 aktiivset laenuklienti.

LHV Group on suurim kodumaine finantskontsern ja kapitali pakkuja Eestis. LHV Groupi peamised tütarettevõtted on LHV Pank, LHV Varahaldus ja LHV Kindlustus. Grupi ettevõtetes töötab üle 880 inimese. LHV pangateenuseid kasutab novembri lõpu seisuga 374 000 klienti, LHV hallatavatel pensionifondidel on 131 000 aktiivset klienti ja LHV Kindlustusega on kaitstud 150 000 klienti. LHV Ühendkuningriigi filiaal pakub panganduse taristut enam kui 200 rahvusvahelisele finantsteenuste ettevõttele, mille kaudu jõuavad LHV makseteenused klientideni üle terve maailma.

Priit Rum
LHV kommunikatsioonijuht
Telefon: 502 0786
E-post: priit.rum@lhv.ee

Enefit Green sõlmis Nordexiga tuulegneraatorite tarne- ja hoolduslepingu

By

Helena-Reet Ennet

-

jaanuar 18, 2023

NordenBladet — 18. jaanuaril 2023 sõlmis Enefit Green Sopi-Tootsi tuulepargi tuulikute tarne, püstitamise ning 30-aastase hoolduslepingu tuulikutootjaga Nordex. Nordex tarnib 38 tuulegeneraatorit igaüks nimivõimsusega 6,8MW. Tarne- ja hoolduslepingu kogumaksumus on hinnanguliselt 346 miljonit eurot. Antud lepingu näol on tegu osaga 22. detsembril 2022 avalikustatud Sopi-Tootsi tuulepargi lõpliku investeerimisotsuse elluviimisest.

Nordex SE on 35 aastase kogemusega ja 9000 töötajaga üks maailma suurimaid tuulegeneraatorite tootjaid, mille peakorter asub Saksamaal. Nordex on tarninud ja paigaldanud tuulegeneraatoreid koguvõimsusega 41 GW enam kui 40 riiki. Nordexi aktsiad on noteeritud Frankfurti börsil.

Lisainfo:
Sven Kunsing
Finantssuhtluse juht
investor@enefitgreen.ee
https://enefitgreen.ee/investorile/

Enefit Green on üks juhtivatest ja mitmekülgsematest taastuvenergia tootjatest Läänemere piirkonnas. Ettevõttele kuuluvad tuulepargid Eestis ja Leedus, koostootmisjaamad Eestis ja Lätis, päikesepargid Eestis ja Poolas, pelletitehas Lätis ning hüdroelektrijaam Eestis. Lisaks arendab ettevõte mitmeid tuule- ning päikeseparke ülalnimetatud riikides ja Soomes. 2022. aasta lõpu seisuga oli ettevõtte installeeritud elektritootmise koguvõimsus 457 MW ning soojusenergia tootmise koguvõimsus 81 MW. 2022. majandusaasta jooksul tootis ettevõte 1118 GWh elektrienergiat, 565 GWh soojusenergiat ja 154 tuhat tonni pelleteid.

Bigbank AS laenu- ja hoiuseportfelli ülevaade 2022. aasta lõpu seisuga

By

Helena-Reet Ennet

-

jaanuar 18, 2023

NordenBladet — Bigbanki hoiuste portfelli kogumaht oli 2022. aasta lõpu seisuga 1 367,8 miljonit eurot, mis aasta lõikes tähendas 52% kasvu. 2021. a. lõpul oli deposiitide kogumaht 898,3 miljonit eurot.

2022. aasta lõpu seisuga moodustasid deposiitide kogumahust 621,8 miljonit eurot säästuhoiused, mille aastane kasv oli 82% (2021. a. lõpul 341,2 miljonit eurot). Tähtajaliste hoiuste portfell oli 2022. a. lõpu seisuga 746 miljonit eurot – aastane kasv 34% (2021. a. lõpul 557,1 miljonit eurot).

Laenuportfelli kasv aastas oli 50%
Bigbanki poolt väljastatud laenude brutoportfell oli 2022. aasta lõpu seisuga 1 356,8 miljonit eurot, mis aasta lõikes tähendas 50% suurust kasvu (2021. lõpu näitaja 903,9 miljonit eurot). Perioodi lõpu seisuga moodustasid eralaenud koguportfellist 66% ja ärilaenud 34%.

Laenud eraisikutele
Bigbanki poolt välja antud eralaenude maht koos kodulaenudega oli 2022. aasta lõpul 884,1 miljonit eurot, mis aasta lõikes tähendas 31% kasvu (2021. a. lõpul 675,7 miljonit eurot). Eraldi väärib esiletoomist kodulaenude portfelli kiire kasv, mis 2022. aasta lõpu seisuga jõudis 224,7 miljoni euroni (2021. a. lõpul 71,9 miljonit eurot). Aasta lõikes tähendab see rohkem kui kolme korra suurust kasvu.

Laenud ettevõtetele
Kolmes Balti riigis tegutseva ettevõtete panganduse üksuse poolt välja antud ärilaenude maht oli 2022. aasta lõpul 472,7 miljonit eurot. Ärilaenude ja -liisingute brutoportfell kasvas kogu Baltikumis aastaga 244,5 miljoni euro (2021. a. lõpul 228,2 miljonit eurot) võrra ehk 107%.

Bigbank AS (www.bigbank.ee) on Eesti kapitalil põhinev era- ja äriklientide laenudele ja hoiustele keskendunud pank, millel on lisaks tegevusele Eestis filiaalid Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus ja Bulgaarias ning mis pakub piiriülese teenusena oma tooteid ka Austrias, Saksamaal ja Hollandis. Bigbanki bilansimaht ületab 1,5 miljardit eurot.

Argo Kiltsmann
Juhatuse liige
Telefon: +372 5393 0833
E-mail: argo.kiltsmann@bigbank.ee
www.bigbank.ee