NordenBladet — Bigbanki hoiuste portfelli kogumaht oli 2022. aasta lõpu seisuga 1 367,8 miljonit eurot, mis aasta lõikes tähendas 52% kasvu. 2021. a. lõpul oli deposiitide kogumaht 898,3 miljonit eurot.
2022. aasta lõpu seisuga moodustasid deposiitide kogumahust 621,8 miljonit eurot säästuhoiused, mille aastane kasv oli 82% (2021. a. lõpul 341,2 miljonit eurot). Tähtajaliste hoiuste portfell oli 2022. a. lõpu seisuga 746 miljonit eurot – aastane kasv 34% (2021. a. lõpul 557,1 miljonit eurot).
Laenuportfelli kasv aastas oli 50%
Bigbanki poolt väljastatud laenude brutoportfell oli 2022. aasta lõpu seisuga 1 356,8 miljonit eurot, mis aasta lõikes tähendas 50% suurust kasvu (2021. lõpu näitaja 903,9 miljonit eurot). Perioodi lõpu seisuga moodustasid eralaenud koguportfellist 66% ja ärilaenud 34%.
Laenud eraisikutele
Bigbanki poolt välja antud eralaenude maht koos kodulaenudega oli 2022. aasta lõpul 884,1 miljonit eurot, mis aasta lõikes tähendas 31% kasvu (2021. a. lõpul 675,7 miljonit eurot). Eraldi väärib esiletoomist kodulaenude portfelli kiire kasv, mis 2022. aasta lõpu seisuga jõudis 224,7 miljoni euroni (2021. a. lõpul 71,9 miljonit eurot). Aasta lõikes tähendab see rohkem kui kolme korra suurust kasvu.
Laenud ettevõtetele
Kolmes Balti riigis tegutseva ettevõtete panganduse üksuse poolt välja antud ärilaenude maht oli 2022. aasta lõpul 472,7 miljonit eurot. Ärilaenude ja -liisingute brutoportfell kasvas kogu Baltikumis aastaga 244,5 miljoni euro (2021. a. lõpul 228,2 miljonit eurot) võrra ehk 107%.
Bigbank AS (www.bigbank.ee) on Eesti kapitalil põhinev era- ja äriklientide laenudele ja hoiustele keskendunud pank, millel on lisaks tegevusele Eestis filiaalid Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus ja Bulgaarias ning mis pakub piiriülese teenusena oma tooteid ka Austrias, Saksamaal ja Hollandis. Bigbanki bilansimaht ületab 1,5 miljardit eurot.
Argo Kiltsmann
Juhatuse liige
Telefon: +372 5393 0833
E-mail: argo.kiltsmann@bigbank.ee
www.bigbank.ee
NordenBladet — AS Tallinna Vesi sõlmis Filter Solutions OÜga 30.12.2022 lepingu Paljassaare reoveepuhastusjaama elektri- ja soojusenergia koostootmisjaama rajamiseks, mille abil hakatakse kasutama reoveepuhastusprotsessis tekkivat biogaasi sooja- ja elektrienergia kulude vähendamiseks.
Uue koostootmisjaama kompleksi ehitamise maksumus on ligikaudu 2,4 miljonit eurot ning selle eeldatav käivitamine toimub 2023. aasta lõpus. Filter Solutions OÜga sõlmitud leping hõlmab ka hooldustöid garantiiperioodil.
Reoveepuhastusjaamas tekib reoveesette stabiliseerimise käigus biogaas, mida saab pärast koostootmisjaama käivitumist hakata kasutama lisaks sooja tootmisele ka elektrienergia tootmiseks.
„Tegemist on äärmiselt keskkonnahoidliku energia tootmisega, mis võimaldab väärindada meie enda toodetud kõrvalprodukti biogaasi,“ selgitas Tallinna Vee tegevjuht Aleksandr Timofejev. Lisades, et investeering koostootmisjaama vähendab ettevõtte jaoks reoveepuhasti elektrienergia ostu kulu, parandab jaama elektri varustuskindlust ning võimaldab elektri ostmist paremini juhtida.
Paljassaare reoveepuhastusjaama reoveesette biogaasist saab toota aastas elektrienergiat mahus, mis kataks ligikaudu 3800 keskmise kodumajapidamise aastase elektrivajaduse.
Koostootmisjaam koosneb biogaasi puhastusest ning kahest Jenbacher gaasimootorist. Kompleksi biogaasi kasutamise võimsus on kuni 4,6 MW. Biogaasi sellise tarbimise võimsuse juures on elektri tootmise võimsus 1,9 MW ning soojuse tootmise võimsus kuni 2,1 MW. Nii elektri- kui ka soojusenergia kasutatakse täielikult Paljassaare reoveepuhastusjaamas omatarbeks.
Koostootmisjaama rajamine on osa suuremast projektist, mille käigus rekonstrueeritakse ka Paljassaare reoveepuhastusjaama metaantankid ning tagatakse seeläbi reoveesette energeetilise potentsiaali maksimaalne ärakasutamine. Metaantankide rekonstrueerimise tulemusel saab reoveesettest toota iga tund ligikaudu 3,2 MWh biogaasi.
Reoveepuhasti on varustatud puhvermahutiga, kuhu saab talletada 20 MWh jagu biogaasi, et seda kasutada energia salvestajana. Seega võib puhvermahutit võrrelda elektriakuga, mille kiireim laadimise ja tühjendamise tsükkel kestab umbes 1 ööpäeva. Puhvermahuti võimaldab toota elektrit vastavalt vajadusele ja elektrienergia hindadele.
Tänu sellele investeeringule väheneb reoveepuhastusjaama ja pumpla summaarne elektritarve aastas ligi 50%. Reoveesettest toodetud biogaas katab kuni 70% tänasest keskmisest reoveepuhasti elektrienergia tarbimisest aastas. Seega ületab AS Tallinna Vesi Paljassaare reoveepuhastusjaam suure varuga Euroopa Komisjoni poolt avaldatud asulareovee puhastamise direktiivi ettepanekud taastuvenergia tootmismahtudeks aastaks 2030.
Timofejevi sõnul on Tallinna Vesi seadnud eesmärgiks vähendada oma keskkonnamõju, alustades juba kaks aastat tagasi CO2 jalajälje kaardistamist. Jalajälje vähendamiseks võeti Tallinna Vee hoonetes ja tootmisprotsessis kasutusele 100 protsenti taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia.
Maria TiidusKommunikatsioonijuhtTallinna VesiTel: 626 2271E-post: maria.tiidus@tvesi.ee
NordenBladet —Riigikogu keskkonnakomisjon arutas oma tänasel istungil keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise raames koos asjaomaste asutuste ja organisatsioonide esindajatega jahindusega seotud küsimusi, mis olid esitatud eelnõule muudatusettepanekutena.
Keskkonnakomisjoni esimees Andres Metsoja selgitas, et eelnõuga korrastatakse üldiselt keskkonnakasutust reguleerivate keskkonnakaitselubade süsteemi. Muudetakse keskkonnaseadustiku üldosa seadust, atmosfääriõhu kaitse seadust, jahiseadust, jäätmeseadust, keskkonnatasude seadust, keskkonnavastutuse seadust, maapõueseadust, tööstusheite seadust ja veeseadust.
„Tänasel komisjoni istungil keskendusime jahindusega seotud probleemidele, mis on seotud öösihikute ja pliimoona kasutamisega,“ ütles Metsoja. Ta selgitas, et öösihiku kasutamine oleks vajalik seoses teatud liiki metsloomade arvukuse ohjamise ja turvalisuse tagamisega. Samas ei saaks lubada öösihikut hirvede, põtrade, metskitsede ja suurkiskjate küttimiseks. Põhifookus öösihiku kasutamisel oleks ohtlike haiguste tõrjumise, nuhtlusisendite arvukuse piiramise ning liikluses vigastatud loomade tabamiseks ja hukkamiseks. Öösihiku kasutamise lubamine, reeglite kehtestamine, kontroll ja järelevalve on vaja delegeerida vastavale ministeeriumile. Selleks on vaja teha muudatused seadusandluses.
„Plii on mürgine aine, mis saastab keskkonda ja mürgitab vett, kalu ja veelinde. Veekeskkonda sattunud pliimoon on ohtlik veelindudele, kes need toidu pähe sisse söövad. Kotkastele põhjustab pliimoona tõttu saastunud liha söömine eluohtliku mürgistuse. Samal ajal on mürgivabad alternatiivid jahipidamiseks olemas,“ selgitas Vakra. Ta lisas, et mürgiste pliihaavlite kasutamine muutub aga nii Eestis kui kogu Euroopas järk järgult keerulisemaks.
Järgmine piirang ongi kohe jõustumas ja edaspidi tuleb pliimoonaga metsa minnes väga hoolikalt jälgida, et ei satutaks märgalale või veekogu puhvertsooni. Veekogude ääres ja märgaladel on alates käesoleva aasta 15. veebruarist keelatud pliihaavleid isegi kaasas kanda. Keskkonnaamet töötab koos Eesti Jahimeeste Seltsiga, et piirangualade kaart ja info reeglite muutuse kohta oleks jahimeestele kättesaadav, arusaadav ja käepärane. „Inspektorid on valmis esimese poole aasta jooksul rohkem selgitama ja tähelepanu juhtima kui karistama. Eesmärk on see, et plii ei jõuaks loodusesse,“ kinnitas Vakra.
Kuna pliihaavlid on eriti ohtlikud veelindudele, pole tohtinud pliimoona veelinnujahil kasutada juba aastast 2013. Tänavu veebruaris rakendub Euroopa Liidu määrus, mis ei luba märgaladel või veekogu läheduses pliimoona kasutada ega kaasas kanda ka siis, kui jahitakse metslinde või väikeulukeid. Aastaks 2030 peaks pliimoon jahipidamisest täielikult kaduma.
Keskkonnakomisjonis toimunud arutelul osalesid Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnameti, Siseministeeriumi, Jahimeeste Seltsi ja MTÜ Loomuse esindajad.
Keskkonnakomisjon otsustas valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule (734 SE) laekunud muudatusettepanekute arutelu jätkata järgmisel istungil.
NordenBladet —Riigikogus läbis teise lugemise digitaalset kohtumenetlust võimaldav seaduseelnõu, samuti eelnõu, mis reguleerib piiriüleste kohtuasjade dokumentide kättetoimetamist. Esimese lugemise läbis represseeritute laste asjaajamist kergendav eelnõu.
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja halduskohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse (paberivabale kohtumenetlusele üleminek) eelnõu (723 SE), millega antakse õiguslik tähendus digitaalsele kohtutoimikule, et hõlbustada paberivabale kohtumenetlusele üleminekut.
Praegu peetakse kohtuasja toimikut tsiviil- ja halduskohtuasjades enamasti paberil ja köidetuna. Kõigis teistes kohtuasjades on kohtutel kohustus registreerida dokumendid kohtute infosüsteemi, samas kui tsiviilkohtumenetluse seadustikust tuleneb kohustus pidada pabertoimikut. Seega peetakse paralleelselt kahte toimikut, millest õiguslik tähendus on pabertoimikul. Kahe toimiku pidamine on aga kohtutele koormav.
Digitaalset kohtumenetlust on kohtutes osaliselt rakendatud alates 2017. aastast. Tsiviil- ja haldusasjadest menetleti 2019. aastal ilma pabertoimikuta umbes 27 protsenti ning 2020. aastal umbes 38 protsenti kõikidest kohtute infosüsteemis registreeritud menetlustest.
Eelnõu kohaselt jõustuvad muudatused 1. aprillil. Enne seda alustatud kohtuasjades kohaldatakse toimiku pidamisele senist regulatsiooni.
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku, perekonnaseisutoimingute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (731 SE), millega tehakse Eesti seadustes kahe ELi määruse kohaldamiseks vajalikud muudatused. Tegemist on uute versioonidega ELi määrustest, mis reguleerivad tõendite kogumist ja dokumentide kättetoimetamist piiriülestes tsiviil- ja kaubandusasjades.
Eelnõu näeb muu hulgas ette, et määruste võimalusi saavad otse kasutada lisaks maakohtutele ka ringkonnakohtud ja Riigikohus. Notarid saavad tõendite kogumisel kasutada vastavat tõendite kogumise määrust.
Rahvastikuregistrist saab edaspidi andmeid väljastada inimestele ka lihtsalt e-posti ja tavapostiga, kehtiva õiguse järgi on see lubatud e-posti teel vaid krüpteeritult või tavapostis tähtsaadetisena. Andmete väljastaja saab muudatuste kohaselt andmetest olenevalt ise otsustada, kuidas konkreetsel juhul andmeid väljastada. Näiteks kui väljastatakse andmeid vaid elukoha kohta, siis saab kasutada e-posti teel saatmist, kuid kui väljastatakse eriliiki andmeid, siis tuleb andmed saata krüpteeritult või tähtsaadetisena.
Esimese lugemise läbis sotsiaalkomisjoni algatatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise seaduse eelnõu (770 SE), millega antakse represseeritu staatus neile asumisel sündinud inimestele, kelle vanemad ei naasnud Eestisse viivitamatult pärast vabastamistõendi saamist.
Eelnõu kohaselt loetakse represseerituks kõik inimesed, kes on asumisel sündinud viie aasta jooksul vabanemise otsuse saamisest, sõltumata sellest, millised olid nende vanemate Eestisse mitte naasmise põhjused. Praegu on asumisel sündinutel keeruline represseeritu staatust saada, kuna sündmustest on möödunud palju aega ja tõendeid naasmise edasilükkumise põhjendatuse kohta ei ole. Edaspidi ei pea taotleja mitte naasmise põhjuseid haldusorganile selgitama ega tõendama ning piisab vaid taotluse esitamisest, kus on näidatud vanemate vabastamise otsuse aeg ning taotleja sünniaeg ja -koht.
Läbirääkimistel võtsid sõna Henn Põlluaas (EKRE) ja Helmen Kütt (SDE).
NordenBladet – Clevon AS-i (Clevon) aktsiate esmane avalik pakkumine (IPO) toimus perioodil 06.-17.06.2022 ning alates 28.06.2022 on Clevoni aktsiad kaubeldavad Nasdaq Tallinn AS-i poolt korraldatavas mitmepoolses kauplemissüsteemis First North (FN). IPO ning sellega paralleelselt korraldatud suunatud pakkumise raames kaasas Clevon 5,2 M EUR täiendavat kapitali.
Miks on FN-lt äraminek vajalik?
Clevon on kiiresti arenev start-up ettevõtte, mis vajab oma põhitoote ehk mehitamata ja teleopereeritava sõiduki CLEVON 1 ja selles sisalduva tehnoloogia arenduseks ning sõiduki turustamiseks pidevalt täiendavat kapitali.
Maailma sündmustest (sõda Ukrainas, energiakriis jne) tingituna on finantsturgudel tekkinud olukord, kus Clevoni poolt edukas täiendava kapitali avalikult kaasamine praegu ja järgmistes raha kaasamise ringides on äärmiselt vähetõenäoline. Seetõttu otsib Clevon potentsiaalseid investoreid FN-väliselt, kelleks on riskikapitali investorid, Clevoni potentsiaalsed kliendid ja teised start-up ettevõtted, kellega sünergias on võimalik CLEVON 1 sõidukit edasi arendada.
Suhtlus potentsiaalsete investoritega on näidanud, et selleks, et neilt edasiseks arenduseks kapitali kaasata, peab Clevon FN-lt lahkuma. Investeeringute eeldusena FN-lt lahkumist põhjendatakse peamiselt sellega, et potentsiaalsete investorite investeerimispoliitikates on seatud piirangud, mis ei luba neil investeerida avalikesse ettevõtetesse. Lisaks võivad takistuseks kapitali kaasamisel olla ka FN-l olekuga kaasnevad info avalikustamise nõuded, suurematele investoritele eelisõiguste andmise võimatus (nt juhtkonna liikmete määramise või veto õiguse andmine) ning ettevõtte väärtuse sõltuvus FN-l kauplemisest.
Mis on järgnevad sammud FN-lt äraminekuks?
FN-lt äraminekuks plaanivad Clevoni suuremad aktsionärid koondada aktsiad äriühingusse kavandatava nimega Clevon Investors AS (Clevon Investors), mis on asutamisel.
Aktsionäridele tehakse vabatahtlik ülevõtmispakkumine, mille raames on kõigil aktsionäridel võimalik teha valik:
Esimene variant on jätkata Clevoni aktsionäridena äriühingu Clevon Investors kaudu. Selle valiku puhul annab aktsionär endale kuuluvad Clevoni aktsiad Clevon Investorsile ja saab vastu Clevon Investorsi aktsiad. Clevoni tänasest aktsionärist saab Clevon Investorsi aktsionär. Clevon Investorsile kuuluvad Clevoni aktsiad.
Teine variant on müüa oma aktsiad Clevon Investorsile vabatahtlikus ülevõtmispakkumises toodavatel tingimustel. Täpsemad vabatahtliku ülevõtmispakkumise tingimused avalikustatakse niipea kui Clevon Investors on asutatud, mis eelduste kohaselt toimub hiljemalt 2023. aasta veebruari alguses.
Juhul, kui vabatahtliku ülevõtmispakkumise käigus koondub Clevon Investorsisse 90% või rohkem Clevoni aktsiatest, ning selle seisuga on see kõiki asjaolusid arvestades vajalik, siis korraldatakse kohustuslik ülevõtmispakkumine eesmärgiga võtta õiglase hüvitise eest üle nende Clevoni aktsionäride aktsiaid, kes ei ole Clevon Investors´iga aktsionäridena liitunud ega Clevon Investors´ile oma aktsiaid müünud.
Pärast eeltoodud protsesside läbiviimist on plaanis esitada Nasdaq´ile avaldus FN-lt lahkumiseks, st Clevoni aktsiatega avaliku kauplemise lõpetamiseks.
Käesolev börsiteade ei ole pakkumine Clevoni aktsionäridele. Igast etapist informeeritakse Clevoni aktsionäre täiendavalt eraldi.
Mis juhtub pärast FN-lt äraminekut?
Nii Clevoni juhtkond kui ka suuremad aktsionärid usuvad jätkuvalt Clevoni edusse. Edu kinnituseks on eelkõige Clevoni viimase aja saavutused nii Euroopas, kus on alustatud mitmeid pilootprojekte suuremate kulleriteenuse ja jaekaubanduse ettevõtetega, nagu DHL ja Euronics Eestis, IKI ja LastMile Leedus, Colruyt Belgias, kui ka USA-s, kus Texas´s asutati Clevon´i tütarühing ja alustati aktiivselt CLEVON 1 sõiduki tutvustamisega ja testimisega. Samuti on Clevonil läbirääkimised paljude potentsiaalsete klientidega üle maailma uute pilootprojektide käivitamiseks. Clevoni arendus ja müügitegevus on läinud siiani plaanipäraselt või isegi esialgsetest prognoosidest paremini välja arvatud esialgsed raha kaasamise plaanid, mis on otseses sõltuvuses finantsturgude olukorrast. See võimaldab eeldada, et täiendava kapitali kaasamisel õnnestub lähimatel aastatel Clevoni tooteid, teenuseid ja ärimudelit edasi arendada ja ettevõtte väärtust suurendada.
Lisainfo:
Arno Kütt
Clevon AS juhatuse esimees
arno.kutt@clevon.com
