NordenBladet — Riigikogus läbis teise lugemise digitaalset kohtumenetlust võimaldav seaduseelnõu, samuti eelnõu, mis reguleerib piiriüleste kohtuasjade dokumentide kättetoimetamist. Esimese lugemise läbis represseeritute laste asjaajamist kergendav eelnõu.
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja halduskohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse (paberivabale kohtumenetlusele üleminek) eelnõu (723 SE), millega antakse õiguslik tähendus digitaalsele kohtutoimikule, et hõlbustada paberivabale kohtumenetlusele üleminekut.
Praegu peetakse kohtuasja toimikut tsiviil- ja halduskohtuasjades enamasti paberil ja köidetuna. Kõigis teistes kohtuasjades on kohtutel kohustus registreerida dokumendid kohtute infosüsteemi, samas kui tsiviilkohtumenetluse seadustikust tuleneb kohustus pidada pabertoimikut. Seega peetakse paralleelselt kahte toimikut, millest õiguslik tähendus on pabertoimikul. Kahe toimiku pidamine on aga kohtutele koormav.
Digitaalset kohtumenetlust on kohtutes osaliselt rakendatud alates 2017. aastast. Tsiviil- ja haldusasjadest menetleti 2019. aastal ilma pabertoimikuta umbes 27 protsenti ning 2020. aastal umbes 38 protsenti kõikidest kohtute infosüsteemis registreeritud menetlustest.
Eelnõu kohaselt jõustuvad muudatused 1. aprillil. Enne seda alustatud kohtuasjades kohaldatakse toimiku pidamisele senist regulatsiooni.
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku, perekonnaseisutoimingute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (731 SE), millega tehakse Eesti seadustes kahe ELi määruse kohaldamiseks vajalikud muudatused. Tegemist on uute versioonidega ELi määrustest, mis reguleerivad tõendite kogumist ja dokumentide kättetoimetamist piiriülestes tsiviil- ja kaubandusasjades.
Eelnõu näeb muu hulgas ette, et määruste võimalusi saavad otse kasutada lisaks maakohtutele ka ringkonnakohtud ja Riigikohus. Notarid saavad tõendite kogumisel kasutada vastavat tõendite kogumise määrust.
Rahvastikuregistrist saab edaspidi andmeid väljastada inimestele ka lihtsalt e-posti ja tavapostiga, kehtiva õiguse järgi on see lubatud e-posti teel vaid krüpteeritult või tavapostis tähtsaadetisena. Andmete väljastaja saab muudatuste kohaselt andmetest olenevalt ise otsustada, kuidas konkreetsel juhul andmeid väljastada. Näiteks kui väljastatakse andmeid vaid elukoha kohta, siis saab kasutada e-posti teel saatmist, kuid kui väljastatakse eriliiki andmeid, siis tuleb andmed saata krüpteeritult või tähtsaadetisena.
Esimese lugemise läbis sotsiaalkomisjoni algatatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise seaduse eelnõu (770 SE), millega antakse represseeritu staatus neile asumisel sündinud inimestele, kelle vanemad ei naasnud Eestisse viivitamatult pärast vabastamistõendi saamist.
Eelnõu kohaselt loetakse represseerituks kõik inimesed, kes on asumisel sündinud viie aasta jooksul vabanemise otsuse saamisest, sõltumata sellest, millised olid nende vanemate Eestisse mitte naasmise põhjused. Praegu on asumisel sündinutel keeruline represseeritu staatust saada, kuna sündmustest on möödunud palju aega ja tõendeid naasmise edasilükkumise põhjendatuse kohta ei ole. Edaspidi ei pea taotleja mitte naasmise põhjuseid haldusorganile selgitama ega tõendama ning piisab vaid taotluse esitamisest, kus on näidatud vanemate vabastamise otsuse aeg ning taotleja sünniaeg ja -koht.
Läbirääkimistel võtsid sõna Henn Põlluaas (EKRE) ja Helmen Kütt (SDE).