NordenBladet – Soome andis vaatamata vasakliidu kriitikale Türgile uue kaitsevarustuse ekspordiloa. Kaitseminister Mikko Savola kinnitas teisipäeval sõidukite kaitseks kasutatava terase ekspordiloa Türki. Kaitseministeeriumi läbirääkimiste ametnik Riikka Pitkänen kinnitas otsust ja teatas, et see ei nõua valitsuse üldistungjärgu otsust.
Türgi on taotlenud Soomelt kaitsevarustuse ekspordipiirangute tühistamist riiki. Türgi ja Ungari on ainsad NATO riigid, kes ei ole veel aktsepteerinud Soome ja Rootsi NATO liikmelisust. Kaitseminister Mikko Savola kaitses otsust, öeldes, et see tehti välisministeeriumi välis- ja julgeolekupoliitilise hinnanguga, mis oli positiivne. Savola märkis ka, et “Türgi on Soome tulevane liitlane” ja seda asjaolu võeti üldhinnangus arvesse. Sellest teatas esmalt Hufvudstadsbladet ja seejärel kommenteeris Savola teemat väljaandele Helsingin Sanomat.
See ei ole esimene Soome poolt Türgile antud kaitseväe ekspordiluba. 2022. aasta mais andis Soome loa Patria soomukite ratassõidukite tehnoloogiale ja joonistele. Lisaks anti 2019. aasta septembris ettevõttele Robonic luba sihtlennukite ülekandeplatvormide ekspordiks.
Otsust on aga kritiseerinud vasakliidu esimees ja haridusminister Li Andersson. Andersson teatas Twitteris, et vasakliit ei toeta kaitsematerjalide eksporti riikidesse, kus on sõda või mis rikuvad inimõigusi. Samuti nentis ta, et nende hinnangul poleks Soome tohtinud anda Türgile kaitseterase ekspordiluba.
NordenBladet – Eesti Välisministeeriumi tellis hiljuti Moskvas asuvalt Levada keskuselt uuringu, mille küsitlusest selgus, et Venemaa elanikud peavad oma suhteid Eesti, Läti ja Leeduga pingeliseks ning näevad Balti riike vaenulikena ja ohuna Venemaale.
Küsitlus, milles küsitleti 1600 inimest ja hõlmas fookusgrupiintervjuusid viies linnas, näitas, et skaalal 1-16, kus 1 oli kõige positiivsem ja 16 kõige negatiivsem, andsid vastajad Baltikumile 4-8. ohu tasemest, mida nad Venemaale kujutavad.
Küsitlusest (siin: levada.ru) selgus samuti, et üldine suhtumine Eestisse pole palju muutunud, kuid Venemaa elanikud on muutunud Eesti valitsuse suhtes kriitilisemaks. Fookusgrupi intervjuudes olid vastajad kriitilised Balti riikide NATOga liitumise suhtes, andes mõista, et nad on sellega oma iseseisvuse loovutanud ning eestlased vihkavad Venemaad ning kirjutavad ümber Teise maailmasõja ajalugu ja eemaldavad mälestusmärke.
Seoses suhetega teiste läänenaabritega olid vastajad kõige positiivsemad Valgevene suhtes, andes skaalal 1-2, Soome ja Norra hinded olid aga 7-8. Suhted Ukrainaga said enamiku vastajate maksimaalse negatiivse hinde 16.
Lisaks selgus küsitlusest, et toetus Ukraina sõjale on veidi langenud – 81% vastanutest toetas Venemaa sissetungi märtsis, toetus langes juunis 75%ni ja detsembris 71%.
Uuringutulemuste tutvustamise korraldas teisipäeval Eesti välisministeerium.
NordenBladet – Novembris kahekümnendates eluaastates Soome mehe kadumise eeluurimine kruiisilaevalt Baltic Princess on lõppenud ning laeva kaptenit kahtlustatakse nüüd hea meresõidu- ja päästetööde hooletusse jätmises. Juhtum leidis aset Turu ülikooli majandustudengite korraldatud PeIsKä kruiisil ning viimati nähti meest laeva ööklubi konstruktsioonide otsas.
Baltic Princess oli Turu ülikooli majandustudengite korraldatud PeIsKä kruiisil, kui novembris kadus laevalt kahekümnendates eluaastates soome mees. Laevafirmat teavitas mehe kadumisest kella kolme ajal öösel kaasreisija, kes oli meest viimati ööklubi konstruktsioonide otsas näinud.
Laevafirma teatel asuti pärast teadet tutvuma valvekaamera salvestistega ja otsima meest laeva seest. Rannavalve sai aga hoiatuse alles neli tundi hiljem, pärast seitset hommikul.
Lääne-Soome rannavalve teatel oli mees roninud laeva ööklubi katusel olevatele reelingutele ja kukkunud peaaegu kohe merre. Mehe merre kukkumise kohta kindlat kinnitust ei olnud ei laevakaptenil ega laevameeskonnal.
Seetõttu viibis ametivõimude teavitamine, mistõttu tekkis kahtlus, et laeva kapten jättis hea meresõidu tava ja päästeoperatsiooni hooletusse. Asi on nüüdseks üle antud Ahvenamaa prokuratuurile süüdistuse esitamiseks.
Lisainformatsioon:
* MS Baltic Princess on Eesti parvlaevaoperaatorile Tallink kuuluv kruiisilaev, mis opereerib nende kaubamärgi Silja Line all. Selle ehitas Aker Finnyards Helsinki New Shipyard Helsingis 2008. aastal. Laev alustas liinil Helsingist Tallinna Eestisse 17. augustil 2008. Alates 1. veebruarist 2013 alustas laev kruiiseTuru-Mariehamn-Stockholmi marsruudil.
AS Tallink Group (TAL1T.TL) aktsia hinda pole traagiline sündmus mõjutanud ning aktsia on Tallinna börsil alates 1. novembrist pigem tõusuteel, sulgudes täna, 25.jaanuaril 2023, 0,534 eur juures.
NordenBladet – Soome ärimees Toivo Sukari, Maskun Kalustetalo ja Ideapargi asutaja ja suurim aktsionär, rääkis hiljuti oma südameoperatsioonijärgsetest tervisehädadest. 68-aastasel Sukaril, kes omab ka kaubanduskette Masku Koti ja Sukarin Lomarakennus, diagnoositi mullu detsembris rutiinse tervisekontrolli käigus sepelvaltimotauti (pärgarteritõbi e. isheemiatõbi*).
68-aastane ärimees Toivo Sukari rääkis hiljuti väljaandele Helsingin Sanomat oma südameoperatsioonijärgsetest tervisehädadest. Sukarile tehti 11. jaanuaril südameprotseduur nimega pallolaajennus (balloonangioplastika), mis läks hästi ja ta sai juba samal õhtul koju taastuma. Kuid vaid kaks päeva hiljem tundis Sukari end nõndavõrd hästi, et otsustas minna kaheksakilomeetrisele jalutuskäigule. Vaatamata heale enesetundele pärast jalutuskäiku ärkas ta järgmisel hommikul kõrge vererõhuga ja uimasena. Ta võttis paar pihustust nitroglütseriini, ning kaotas peagi teadvuse. Abikaasa Nadja Eerola kutsus kiirabi ja ta toimetati taas haiglasse.
“Minu väärtushinnangud muutusid koheselt. Minu ettevõtted kadusid silmapiiri taha niipea, kui mõistsin, et olukord on tõsine, ” ütles Sukari.
Nädal hiljem, esmaspäeval, tuli Sukarile teha teine pallolaajennus. “Niipalju kui mina aru saan, on üsna erandlik, kui tehakse phe nädala jooksul kaks balloonangioplastiat,” ütles ta.
Sukaril on sepelvaltimotauti, mis diagnoositi detsembris tavakontrolli käigus. HS-i andmetel haigus sümptomeid ei näidanud. Sukari palus teha angiogrammi, et kontrollida oma koronaarartereid.
Sukari heitlused aga teise pallolaajennusega ei lõppenud. Tal tekkis oreratsiooni kõrvalmõjuna valu ja värvimuutus käes. Haiglas viibides sai ta ka nõustamist.
“Õnneks on mul kodus keegi, kellega saan rääkida,” ütles Sukari. Ta mõtiskleb ka selle üle, mis oleks võinud juhtuda, kui haigust poleks detsembris avastatud. “Kas ma oleksin kõnnirajal surnud? Või oleksin ma elanud õnnelikult, mõeldes, et olen terve ja vormis? Kas ma ise tõin selle häda endale kaela?”
Laestadi perekonnast (usulahk. vt Laestadianism) pärit ja seitsme õe-vennaga Sukari on Maskun Kalustetalo (lühemalt lihtsalt Masku ja Ideapargi asutaja ja suurim aktsionär, samuti Masku Koti ja Sukarin Lomarakennus omanik.
Südame isheemiatõveks nimetatakse südame verevarustuse probleeme, mis on tingitud veresoonte aterosklerootilistest muutustest (harvematel juhtudel ka muudest probleemidest).
Aterosklerootiline protsess võib alata inimese sünnist, kulgedes tasapisi kogu elu.
Veresoone seina sisekestale ladestuvad tasapisi rasvained ja kaltsiumisoolad, mille tõttu veresoone valendik aheneb. Südame pärgarterite ahenemisel üle 50% valendiku läbimõõdust tekivad inimesel valud südame piirkonnas ehk stenokardilised vaevused. Valud tekivad, sest hapnikurikas veri ei jõua veresoone ahenemise tõttu piisavalt südamelihase rakkudeni. Südamelihas on hapnikupuudusele väga tundlik, tekib südamelihase hapnikunälgus ehk südame isheemiatõbi.
Südames võib olla välja arenenud n.ö. lisaveresoonte võrgustik ehk kollateraal-verevarustus.
Kollateraalid on väikesed veresooned, mis tavaliselt ei ole avatud. Kui südame pärgarterid ahenevad, võivad kollateraalveresooned avaneda, aidates seeläbi transportida verd hapnikunäljas südamelihase piirkonda. Sageli ei ole see siiski piisav ning vastavas südamelihase piirkonnas võib tekkida kahjustus.
Väga eakatel inimestel, suhkruhaigetel ja neerupuudulikkusega haigetel võib südamelihase hapnikunälgus kulgeda ka ilma valuta rinnus.
Seda nimetatakse tummaks isheemiaks. Neil patsientidel võib valu asemel tekkida õhupuudustunne, jõuetus jms.
NordenBladet – Eesti välisminister Urmas Reinsalu teatas, et riigil ei ole plaanis sulgeda Venemaa saatkonda Tallinnas. See avaldus on vastuseks Venemaa teatele selle nädala alguses, et ta saadab välja Eesti suursaadiku. Reinsalu rõhutas, et diplomaatilise esinduse omamine Venemaal on Eesti kodanike ja konsulaarhuvide kaitseks ratsionaalne.
Eesti välisminister Urmas Reinsalu selgitas, et riigil ei ole kavatsust sulgeda Venemaa saatkonda Tallinnas. Ka Venemaa ei ole selle kohta ühtegi teadet teinud. Poliitikasaates “Esimene stuudio” esinedes teatas Reinsalu “Meie saatkond [Moskvas] jääb paika. Me ei ole seadnud kavatsuseks ka Venemaa saatkonna sulgemist Eesti Vabariigi territooriumil, samas pole ka Venemaa sellisest kavatsusest teatanud.
ETV saates “Esimene stuudio intervjueeris välisminister Reinsalut Andres Kuusk
Reinsalu selgitas veel, et Eesti vastus diplomaatilistele meetmetele lähtub pariteedi põhimõttest ning Venemaa peab sellega arvestama. See tähendab, et praeguse seisuga ei ole kummagil riigi kavatsust kõiki diplomaate välja saata ega tagasi kutsuda. Reinsalu märkis ka, et diplomaatiliste sidemete hoidmine Venemaaga ei ole irratsionaalne ning diplomaatilise korpuse vähendamine ei tähenda infovoogude vähenemist, millele Eesti oma idanaabri osas ligi pääseb.
Reinsalu tõi ka esile, et riigid jagavad ühist veekogu ja piirnevad üksteisega, muutes suhtluse mingil tasandil “vältimatuks”. Samuti selgitas ta, et Eesti seisukoht Venemaa agressiooni suhtes Ukrainas ei ole muutunud.
Diplomaatilise pariteedi kehtestamine Venemaaga peaks lõpule jõudma järgmisel kuul ja on olnud välisministeeriumis pikka aega kõneaineks, arvestades, mitu korda on Eesti pidanud ebasobivate meetmete tõttu Vene diplomaate oma pinnalt välja saatma. tegevust. Väidetavalt järgib Läti eeskuju ka diplomaatilise pariteedi kehtestamisel.
Foto: Urmas Reinsalu (Riigikogu fotoarhiiv/Erik Peinar) Allikas: NordenBladet.com
