Teisipäev, detsember 23, 2025

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
7521 POSTS 1 COMMENTS

Toivo Sukari teine südameprotseduur nädala jooksul: Ärimehe võitlus koronaararterite haigusega

NordenBladet – Soome ärimees Toivo Sukari, Maskun Kalustetalo ja Ideapargi asutaja ja suurim aktsionär, rääkis hiljuti oma südameoperatsioonijärgsetest tervisehädadest. 68-aastasel Sukaril, kes omab ka kaubanduskette Masku Koti ja Sukarin Lomarakennus, diagnoositi mullu detsembris rutiinse tervisekontrolli käigus sepelvaltimotauti (pärgarteritõbi e. isheemiatõbi*).

68-aastane ärimees Toivo Sukari rääkis hiljuti väljaandele Helsingin Sanomat oma südameoperatsioonijärgsetest tervisehädadest. Sukarile tehti 11. jaanuaril südameprotseduur nimega pallolaajennus (balloonangioplastika), mis läks hästi ja ta sai juba samal õhtul koju taastuma. Kuid vaid kaks päeva hiljem tundis Sukari end nõndavõrd hästi, et otsustas minna kaheksakilomeetrisele jalutuskäigule. Vaatamata heale enesetundele pärast jalutuskäiku ärkas ta järgmisel hommikul kõrge vererõhuga ja uimasena. Ta võttis paar pihustust nitroglütseriini, ning kaotas peagi teadvuse. Abikaasa Nadja Eerola kutsus kiirabi ja ta toimetati taas haiglasse.

“Minu väärtushinnangud muutusid koheselt. Minu ettevõtted kadusid silmapiiri taha niipea, kui mõistsin, et olukord on tõsine, ” ütles Sukari.

Nädal hiljem, esmaspäeval, tuli Sukarile teha teine pallolaajennus. “Niipalju kui mina aru saan, on üsna erandlik, kui tehakse phe nädala jooksul kaks balloonangioplastiat,” ütles ta.

Sukaril on sepelvaltimotauti, mis diagnoositi detsembris tavakontrolli käigus. HS-i andmetel haigus sümptomeid ei näidanud. Sukari palus teha angiogrammi, et kontrollida oma koronaarartereid.

Sukari heitlused aga teise pallolaajennusega ei lõppenud. Tal tekkis oreratsiooni kõrvalmõjuna valu ja värvimuutus käes. Haiglas viibides sai ta ka nõustamist.

“Õnneks on mul kodus keegi, kellega saan rääkida,” ütles Sukari. Ta mõtiskleb ka selle üle, mis oleks võinud juhtuda, kui haigust poleks detsembris avastatud. “Kas ma oleksin kõnnirajal surnud? Või oleksin ma elanud õnnelikult, mõeldes, et olen terve ja vormis? Kas ma ise tõin selle häda endale kaela?”

Laestadi perekonnast (usulahk. vt Laestadianism) pärit ja seitsme õe-vennaga Sukari on Maskun Kalustetalo (lühemalt lihtsalt Masku ja Ideapargi asutaja ja suurim aktsionär, samuti  Masku Koti ja Sukarin Lomarakennus omanik.

Avafoto: Toivo Sukari (NordenBladet)
Allikas: NordenBladet.com

____________________________________________

* Mis on südame isheemiatõbi?

Südame isheemiatõveks nimetatakse südame verevarustuse probleeme, mis on tingitud veresoonte aterosklerootilistest muutustest (harvematel juhtudel ka muudest probleemidest).

Aterosklerootiline protsess võib alata inimese sünnist, kulgedes tasapisi kogu elu.

Veresoone seina sisekestale ladestuvad tasapisi rasvained ja kaltsiumisoolad, mille tõttu veresoone valendik aheneb. Südame pärgarterite ahenemisel üle 50% valendiku läbimõõdust tekivad inimesel valud südame piirkonnas ehk stenokardilised vaevused. Valud tekivad, sest hapnikurikas veri ei jõua veresoone ahenemise tõttu piisavalt südamelihase rakkudeni. Südamelihas on hapnikupuudusele väga tundlik, tekib südamelihase hapnikunälgus ehk südame isheemiatõbi.

Südames võib olla välja arenenud n.ö. lisaveresoonte võrgustik ehk kollateraal-verevarustus.

Kollateraalid on väikesed veresooned, mis tavaliselt ei ole avatud. Kui südame pärgarterid ahenevad, võivad kollateraalveresooned avaneda, aidates seeläbi transportida verd hapnikunäljas südamelihase piirkonda. Sageli ei ole see siiski piisav ning vastavas südamelihase piirkonnas võib tekkida kahjustus.

Väga eakatel inimestel, suhkruhaigetel ja neerupuudulikkusega haigetel võib südamelihase hapnikunälgus kulgeda ka ilma valuta rinnus.

Seda nimetatakse tummaks isheemiaks. Neil patsientidel võib valu asemel tekkida õhupuudustunne, jõuetus jms.

Eesti ei sulge Venemaa saatkonda Tallinnas

NordenBladet – Eesti välisminister Urmas Reinsalu teatas, et riigil ei ole plaanis sulgeda Venemaa saatkonda Tallinnas. See avaldus on vastuseks Venemaa teatele selle nädala alguses, et ta saadab välja Eesti suursaadiku. Reinsalu rõhutas, et diplomaatilise esinduse omamine Venemaal on Eesti kodanike ja konsulaarhuvide kaitseks ratsionaalne.

Eesti välisminister Urmas Reinsalu selgitas, et riigil ei ole kavatsust sulgeda Venemaa saatkonda Tallinnas. Ka Venemaa ei ole selle kohta ühtegi teadet teinud. Poliitikasaates “Esimene stuudio” esinedes teatas Reinsalu “Meie saatkond [Moskvas] jääb paika. Me ei ole seadnud kavatsuseks ka Venemaa saatkonna sulgemist Eesti Vabariigi territooriumil, samas pole ka Venemaa sellisest kavatsusest teatanud.

ETV saates “Esimene stuudio intervjueeris välisminister Reinsalut Andres Kuusk

Reinsalu selgitas veel, et Eesti vastus diplomaatilistele meetmetele lähtub pariteedi põhimõttest ning Venemaa peab sellega arvestama. See tähendab, et praeguse seisuga ei ole kummagil riigi kavatsust kõiki diplomaate välja saata ega tagasi kutsuda. Reinsalu märkis ka, et diplomaatiliste sidemete hoidmine Venemaaga ei ole irratsionaalne ning diplomaatilise korpuse vähendamine ei tähenda infovoogude vähenemist, millele Eesti oma idanaabri osas ligi pääseb.

Reinsalu tõi ka esile, et riigid jagavad ühist veekogu ja piirnevad üksteisega, muutes suhtluse mingil tasandil “vältimatuks”. Samuti selgitas ta, et Eesti seisukoht Venemaa agressiooni suhtes Ukrainas ei ole muutunud.

Diplomaatilise pariteedi kehtestamine Venemaaga peaks lõpule jõudma järgmisel kuul ja on olnud välisministeeriumis pikka aega kõneaineks, arvestades, mitu korda on Eesti pidanud ebasobivate meetmete tõttu Vene diplomaate oma pinnalt välja saatma. tegevust. Väidetavalt järgib Läti eeskuju ka diplomaatilise pariteedi kehtestamisel.

Foto: Urmas Reinsalu (Riigikogu fotoarhiiv/Erik Peinar)
Allikas: NordenBladet.com

Eesti: Kultuuriminister Piret Hartman lubab hilinenud taotlusvoorus teatritele erakorralist rahastamist

NordenBladet – Kultuuriminister Piret Hartman pidas enne teatritele hädaabiraha lubamist pikki arutelusid nii kultuuriministeeriumi töötajate kui ka sotsiaaldemokraatidest erakonnakaaslastega.

Riigikogu võttis möödunud aasta suvel vastu uue etendusasutuste seaduse, mille eesmärk on muuta teatrite rahastamine selgemaks ning muuta teatrimaastik mitmekesisemaks, jätkusuutlikumaks ja kõigile inimestele kättesaadavamaks.

Taotlusvoor toimus aga alles detsembri keskpaigas, mis tekitas muret. Tallinna Linnateater, nagu ka VAT-teater, oleks mullusest toetusest kaotanud umbes poole, Tartu Uus Teater ja veel kümme etendusasutust saanuks aga raha juurde.

Hartman otsustas süstida samasse taotlusvooru veel 850 000 eurot, millest pool oli tegelikult juba teatrite endi raha, mis oli eelmistel aastatel mõeldud eksperimentaalprojektideks, ja teine pool kultuuriministeeriumi reservist.

Ta nentis, et kultuuriministeeriumi reserv on kõigi murede lahendamiseks liiga väike, kuid see toimib kiire lahendusena pakiliste küsimuste lahendamiseks. Hartman plaanib järgmise aasta tegevustoetuse taotlemiseks teha uue taotlusvooru, mistõttu on etendusasutustel piisavalt aega vajadusel oma tegevust ümber korraldada.

Madis Hindre tehtud pikka intervjuud (originaalpealkirjaga: Hartman alles jäänud reservist: meie võimalused on väga väikesed) kultuuriminister Piret Hartmaniga saate lugeda ERR´ist.

Allikas: NordenBladet.com

Ebatavaliselt rahulik ilm Soomes: novembris ja detsembris mõõdeti ainult kaks TORMIPÄEVA

NordenBladet – Soome talv on tuntud oma tormide poolest, kuid sel talvehooajal on ilm olnud ebatavaliselt vaikne. Soome meteoroloogiainstituudi andmetel mõõdeti novembris ja detsembris vaid kaks tormipäeva, mis on keskmisest oluliselt vähem, vahendab NordenBladet.com.

Soome talvehooaeg on tavaliselt tuntud oma tormide poolest, kuid sel aastal on ilm olnud tavatult vaikne. Soome meteoroloogiainstituudi (ilmatieteenlaitos.fi/tuulitilastot) andmetel mõõdeti novembris ja detsembris vaid kaks tormipäeva, mis on keskmisest oluliselt vähem.

Nii madalat tormipäevade arvu novembris ja detsembris pole aastatel 2006–2021 registreeritud. Tormide vähesuse põhjuseks on kõrgrõhkkond või nõrgad madalrõhusüsteemid, mistõttu tuuled pole pöördunud tormiks. Samuti pole Soomes pärast 2021. aasta juuni Aatu tormi olnud ühtegi nimelist tormi ega karmi ilma.

Tormile nime panemine põhineb võimalikul kahjul ja ebatavalistel teguritel. Viimati möödus terve kalendriaasta ilma nimetute tormide või raskete ilmadeta 2018. aastal ja enne seda 2012. aastal. Tormid on kõige tavalisemad talve alguses ja detsembris. Aastatel 2006.–2022. oli keskmiselt 5,8 tormipäeva.

Loe Iltalehti intervjuud “Mis juhtus? Soomes pole torme olnud” (algse pealkirjaga: Mitä tapahtui? Suomessa ei ole ollut myrskyjä) meteoroloogiVille Siiskoneniga Soome Meteoroloogiainstituudist SIIT (artikkel on soome keeles).

Foto: Pexels

Soome: Lidli uued elektroonilised hinnasildid tekitavad vaidlusi – ettevõte vaikib

NordenBladet – Lidl* kliendid Soomes on viimasel ajal kukalt kratsima jäänud, kuna ettevõte on oma hinnasilte oluliselt muutnud. Toodete hinnad on nüüd siltidele trükitud nii väikese kirjaga, et neid on raske lugeda, vahendab NordenBladet.com.

Uued sildid on tekitanud sotsiaalmeedias kõneainet ja meelehärmi. Konsultant Jussi Eronen on näiteks Twitteris oma muret väljendanud, öeldes, et “eakate jaoks on see lihtsalt kiusamine”.

Lidl on keeldunud intervjuud andmast ja vastas Iltalehti kommentaaripalvele hoopis meili teel. Müügi- ja laohalduse direktor Akseli Mäkisalo nentis, et “Twitteris ringleva pildi hinnasilt on elektrooniline. Seda pole kohe näha, sest meie elektrooniliste hinnasiltide visuaalne välimus on väga sarnane pabersiltidega.”

Mäkisalo kaitses üleminekut elektroonilistele siltidele väitega, et see säästab paberit ja minimeerib inimlike vigade ohtu siltide vahetamisel.

Toidu- ja toidukaupade hinnad on riigis tõusnud eelmisel aastal rekordkõrgele ning madalate hindade poolest tuntud Lidl pole erand. Näiteks Lidli kiirkuumutava kerge piima liiter maksis jaanuaris 0,95 eurot, kuid detsembriks oli hind kerkinud 1,49 euroni.

Sotsiaalmeedias liiguvad spekulatsioonid, et muudatusega soovitakse klientidel hindade võrdlemist keerulisemaks muuta. Mäkisalo ei vastanud küsimustele, kas see vastab tõele või kuidas saavad eakad või nägemispuudega inimesed silte lugeda. Mäkisalo sõnul töötatakse siltide detailid välja klientide tagasiside põhjal.

Konkurentsi- ja tarbijaameti, soome keeles Kilpailu- ja kuluttajaviraston, (KKV) spetsialist Saija Kivimäki nendib, et tarbijakaitseseadus reguleerib hindade kuvamise viisi. KKV juhendis on kirjas, et “hinnad peavad olema selgelt ja individuaalselt välja toodud, et tarbija ei teeks toote või pakendi valikul viga. Tekst peab olema piisavalt suur ja tarbijale hästi nähtav.”

Praegu leiab elektroonilisi hinnasilte 16 Lidli kauplusest, kuid aasta lõpuks on need kasutusel kõikides kauplustes. Seni on uute siltide kohta väga vähe tagasisidet tulnud.

___________________________
* Lidl Stiftung & Co. KG on Saksamaa rahvusvaheline odavmüügikett, mis haldab üle 11 000 kaupluse üle Euroopa ja Ameerika Ühendriikides. Ettevõte, mille peakontor asub Baden-Württembergi osariigis Neckarsulmis, kuulub Schwarzi kontserni, mis opereerib ka hüpermarketite ketti Kaufland.

Lidl on samalaadse Saksa odavketi Aldi peakonkurent mitmel turul. Lidli kauplusi on igas Euroopa Liidu liikmesriigis ning ka Serbias, Šveitsis, Ühendkuningriigis ja Ameerika Ühendriikides.

Avafoto: Pexels