KAS sinu silmakest ehk skleera on säravvalge või kollakas: Millest see sõltub?

By

-

jaanuar 31, 2023

NordenBladet – Kõvakesta, tuntud ka kui silmavalge ja skleera, on silma anatoomia oluline osa. See kaitseb silma sisemisi struktuure, nagu sarvkest, vikerkest ja läätse, ning toetab silmalihaseid. Terve kõvakest peaks olema valge ja läbipaistmatu, kuid valgesus võib mõnikord erinevate tegurite mõjul muutuda.

Sklera (silma valge osa) valgesus võib sõltuda mitmest tegurist, sealhulgas:

1. Niisutustasemed
2. Verevool ja vereringe
3. Maksa ja neerude tervis
4. Teatud haigusseisundid (nt kollatõbi, skleriit)
5. Ravimid või ained (nt alkohol, narkootikumid)
6. Silmade hõõrumine või surve
7. Vananemine

Silma õige niiskustase: korralik hüdratatsioon on terve kõvakesta säilitamiseks oluline. Dehüdratsioon võib põhjustada skleera muutumist kollakaks või kuivaks, muutes silmad väsinuks või sissevajunuks. Oluline on juua piisavalt vett, et hoida keha hüdreeritud ja säilitada kõvakesta valget värvi.

Verevool ja vereringe: kõvakesta valgena hoidmiseks on vajalik hea verevool ja vereringe. Halb vereringe võib põhjustada skleera kollaseks või punaseks muutumist, mis võib viidata haigusseisundile. Rasketel juhtudel võib kehv vereringe põhjustada kõvakesta õhukeseks muutumist ja nõrgenemist, mis suurendab silmavigastuste ohtu.

Maksa ja neerude tervis: maks ja neerud mängivad olulist rolli jäätmete ja toksiinide eemaldamisel kehast. Kui need elundid ei tööta korralikult, võivad vereringesse koguneda jäätmed ja toksiinid, mille tagajärjel muutub kõvakest kollaseks. Seda nimetatakse kollatõveks ja see võib olla märk maksahaigusest või sapiteede probleemist.

Meditsiinilised seisundid: On mitmeid haigusi, mis võivad põhjustada skleera värvimuutust. Näiteks kollatõbi, skleriit ja uveiit on kõik haigusseisundid, mis võivad põhjustada silmakesta kollase, punase või põletikulise väljanägemise. Mõnel juhul võivad need seisundid põhjustada ka valu või nägemishäireid.

Ravimid või ained: Teatud ravimid ja ained võivad põhjustada silmavalge värvimuutust. Näiteks alkohol ja ravimid võivad põhjustada skleera kollase või punase välimuse. Mõned ravimid, näiteks malaariavastased ravimid, võivad samuti põhjustada sklera kollaseks muutumist.

Silmade hõõrumine või surve: silmade hõõrumine võib põhjustada skleera kollase või punase ärrituse. Selle põhjuseks on asjaolu, et rõhk võib kahjustada silma veresooni, põhjustades vere lekkimist ja värvimuutust.

Vananemine: inimeste vananedes võib kõvakest muutuda õhukeseks ja läbipaistvaks, muutes selle nähtavamaks. See võib põhjustada skleera kollaseks või punaseks muutumist, eriti kui esineb ka mõni haigusseisund või vigastus.

Kõvakesta valgesus võib sõltuda paljudest teguritest, sealhulgas hüdratsioonitasemest, verevoolust ja vereringest, maksa ja neerude tervisest, meditsiinilistest seisunditest, ravimitest või ainetest, silmade hõõrumisest või survest ja vananemisest. Kui märkate muutusi kõvakesta valgesuses, on oluline põhjuse väljaselgitamiseks ja sobiva ravi saamiseks pöörduda silmaarsti poole.

Hea teada!
Silmaarst ehk oftalmoloog on arst, kes tegeleb silmahaiguste ning nägemisega seotud häirete diagnostika, ravi ja jälgimisega. Silmaarst tegeleb kiiret või erakorralist pöördumist vajavate põletikuliste, ägedate ja krooniliste haigustega, silmatraumade ja nägemisprobleemidega. Silmaarsti vastuvõtule pöördumiseks ei ole vaja saatekirja.

Silmaarsti juurde pöördumise peamised põhjused:
* nägemislangus
* valulikud silmad
* häiriv pisarate eritumine silmadest, sh mädane eritis
* järsk silmanägemise teravuse langus nii lähedale kui kaugele/udune nägemine
* erk valgus sh päikesevalgus tekitab ebamugavust või talumatust (tundlikud silmad päikese ja tuule suhtes, silmad jooksevad vett)
* häiriv täppide ja kujutiste, värviliste laikude ja ringide vilkumine silme ees
* ebaharilik valu lauba ja meelekohtade piirkonnas
* silmatrauma (väiksem kriimustus või sodi silmas, mida iseseisvalt kätte ei saa)
* tunne, et silmas on võõrkeha
* silmalaud on paistes ja valulikud
* ebamugavustunne prillide kandmisel
* silmanägemise langus raseduse ajal
* allergianähud silmas

Peamised uuringud, mida silmaarst teeb:
* refraktomeetria
* silmarõhu mõõtmist

Profülaktilises kontrollis peaksid käima:
* vanemad kui 40 aastased, et vältida tõsiseid silmahaigusi nt glaukoomi ja kaed
* patsiendid, kellel on suhkruhaigus või muud endokrinoloogilised haigused
kõrgvererõhu tõvega patsiendid
* patsiendid, kes kannavad pidevalt läätsesid

Avafoto: kõvakesta värvuse muutus võib olla märk terviseprobleemist ja seda peaks hindama arst. Terve kõvakest peaks olema valge ja läbipaistmatu. (Pexels)

Coop Eesti Keskühistu uueks juhiks saab Rainer Rohtla

By

Helena-Reet Ennet

-

jaanuar 31, 2023

NordenBladet – Alates 1. veebruarist alustab Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehena tööd Rainer Rohtla, kes juhtis eelmise aasta keskpaigani Baltikumi üht suurimat laologistika ja transpordi ettevõtet Via 3L gruppi ning varasemalt kullerettevõtet DPD Eesti.

Eesti suurim toidukauplustekett teatas, et on uue juhatuse esimehe otsinguil olnud alates oktoobrist.

Alates 1. oktoobrist 2019. aastal juhtis Coop Eesti Keskühistu tööd Alo Ivask, kes enne seda oli Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juht.

Coop Eesti Keskühistu nõukogu esimehe Väino Sassi sõnul sai uue juhi valikul otsustavaks Rainer Rohtla laiapõhjaline töökogemus nii Eesti kui rahvusvahelise suurettevõtte juhtimisel ning nende turuosade tõstmisel Eestis ja Baltikumis.

“Eestis on kokku umbes 750 toidukauplust ja neist ligi pooled ehk 320 kuuluvad Coop Eesti ühistutele, mistõttu tunnetan keskühistu juhina selgelt vastutust nii ühistute kui ka loomulikult enam kui poole miljoni Coopi kliendi ees,” ütles Rohtla.

Olulise erinevusena rõhutas Rohtla, et erinevalt varasematest ettevõtetest on Coopi näol tegemist kogukondliku algatusega, mis on 120 aastaga kasvanud üle-eestiliseks.

Rohtlal on pikaajaline juhtimiskogemus laologistika ja rahvusvahelise transpordi ettevõttes Via 3L ja Euroopa ühe suurima kullerettevõtte DPD Eesti juhina. “Efektiivsed ja innovaatilised logistikalahendused on toidukaubanduse väga oluline lüli, mistõttu toob Rainer lisaks juhtimiskompetentsile Coopi juurde ka väärtuslikku logistikakogemust,” lisas Sassi.

Coop Eesti on suurim ja vanim toidu- ja esmatarbekaupluste kett Eestis, mis koosneb 18 kohalikust tarbijaühistust, kellele kuulub kokku 320 kauplust. 2021. aastal oli Coopi ühistute käive kokku 752 miljonit eurot, millega ollakse turuliider ligi 25 protsendiga. Täna töötab Coopis üle 6000 inimese.

Avafoto: Rainer Rohtla (Coop)

Soome asjatundja: Soome võib teatud tingimustel liituda NATO-ga ilma Rootsita

By

Helena-Reet Ennet

-

jaanuar 30, 2023

NordenBladet — Soome võib teatud tingimustel liituda NATO-ga ilma Rootsita, kui Soome riiklik julgeolek on ohustatud, ütles rahvusvahelise poliitika asjatundja Risto E.J. Penttilä.

Penttilä sõnul on ilmselge, et sellises olukorras liituks Soome NATO-ga ilma Rootsita, vahendab MTV.

Arutelu muutuks kindlasti, kui Venemaa teeb Ukrainas sõjalise läbimurde. See ei ole soovitav ega tõenäoline, kuid selles etapis hakataks seda tõsiselt arutama, ütles Penttilä.
Penttilä näeb, et valitsuskabinet tõstab esile ka võimaluse, et Soome liituks NATO-ga ilma Rootsita.

Välispoliitikas on avalik pool ja kabineti pool, ütles Penttilä. Seda teemat ei tasu avalikult tõstatada. Peab hoidma ühist joont Rootsiga, aga loomulikult tuuakse see variant ka kabinetti.

Penttilä ei näe, et NATO-ga liitumine ilma Rootsita oleks juba ettevalmistamisel.

Ilmselt mitte ettevalmistuses, aga sellest räägitakse, kui peaks tekkima äärmuslik olukord, kus julgeolekuolukord Euroopas halveneb ja Venemaa hakkab tegema läbimurret ja võib-olla isegi oma vägesid põhja poole suunama, ütles Penttilä.

Siis oleksime hoopis teises olukorras. Soome prioriteet number üks on Soome julgeolek ja siis oleks lahendus NATO-sse kuulumine ilma Rootsita, nii kahetsusväärne kui see ka poleks, jätkas Penttilä.

Soome liitumine NATO-ga ilma Rootsita on pikas perspektiivis oluline teema, ütles Penttilä. Tema sõnul on kogu põhjamõõde NATO-s ja EL-is ning Põhjamaade koostöö ja sõjaline logistika toetavad seda, et Soome ja Rootsi lähevad koos.

Aga kui oleme olukorras, kus Soome riiklik julgeolek on ohus, siis on isegi väiksem osa NATO-st parem kui ilma NATO-ta, lisas Penttilä.

Penttilä sõnul oleks see suur löök, kui Soome otsustaks NATO-ga liituda nüüd ilma Rootsita. Kui läheme koos ja tekibki olukord, kus Soome rahvuslik julgeolek nõuab Soomelt NATO-ga liitumist, siis see ei ole tagasilöök ja ka Rootsi on rahul, et Soome julgeolek tugevneb.

Muudatus ASi Ekspress Grupp ühisomandis oleva ettevõtte tegevustes

By

Helena-Reet Ennet

-

jaanuar 27, 2023

NordenBladet — ASi Ekspress Grupp 50%lises omanduses oleva ASi Express Post nõukogu tegi otsuse sulgeda 2023. aasta jooksul Express Posti kojukandeteenuse valdkonna. Ettevõte jääb edasi pakkuma kõnekeskuse teenust ja ajakirjanduse tellijate baaside haldusteenust, mis moodustab ca 7% ettevõtte tänasest äritegevusest. Muudatus ei mõjuta Ekspress Grupi paberväljaannete väljaandmise mahtu, sagedust ega kojukande tingimusi tellijate jaoks.

1997. aastal asutatud ühisettevõte AS Express Post teostab Eesti suuremates linnades ja nende ümber ajakirjandusväljaannete, reklaami- ja ärikirjade kojukannet. Express Post pakub lisaks kõnekeskuse teenust ja ajakirjanduse tellijate baaside haldusteenust. Auditeerimata andmete kohaselt oli Express Posti käive 2022. aastal 5,2 miljonit eurot (2021. aastal 5,2 miljonit eurot) ning kahjum 1,2 miljonit eurot (2021. aastal kahjum 0,6 miljonit eurot). Ekspress Grupi osalus Express Postis on 50%.

Valdkonna sulgemise tulemusena koondab AS Express Post ligikaudu 450 töötajat. Valdkonna sulgemisega seotud täiendavad ühekordsed kulud on hinnanguliselt 1,0–1,2 miljonit eurot, millest Ekspress Grupi osa on 0,5–0,6 miljonit eurot.

Seisuga 31.12.2022 on kontserni bilansis kajastatud investeeringu väärtus null eurot (31.12.2021 null eurot). Valdkonna sulgemisega seotud ühekordsed täiendavad kulud 0,5–0,6 miljonit eurot kajastuvad kontserni 2023. aasta I kvartali tulemustes.

Mari-Liis Rüütsalu
juhatuse esimees
+372 512 2591
mariliis.ryytsalu@egrupp.ee

AS-i Tallinna Vesi 2022. aasta neljanda kvartali finantstulemused

By

Helena-Reet Ennet

-

jaanuar 27, 2023

NordenBladet — AS-i Tallinna Vesi müügitulu kasvas 2022. aastal 2,4 protsenti, ulatudes 54,6 miljoni euroni. Müügitulu kasv tulenes äriklientide veetarbimise mahtude suurenemisest. 2022. a neljandas kvartalis teenis Tallinna Vesi 16 miljonit eurot müügitulu.

2022. aastal tõusis veeteenuste müügitulu 2021. aastaga võrreldes 8,5%.
Põhitegevuspiirkonna äriklientidele müüdud veeteenustest saadud tulu suurenes neljandas kvartalis 11,6 protsenti, jõudes 4,32 miljoni euroni. “Neljanda kvartali müügitulu kasvas tänu veetarbimise suurenemisele pealinna majutus- ja vabaajaasutustes. Samuti mõjutas müügitulu suurenemist elektrihinna tõusust tingitud veehinna muutus alates 1. oktoobrist,” sõnas Tallinna Vee tegevjuht Aleksandr Timofejev. Tallinna Vee eraklientidele müüdud teenustest saadud tulu tõusis neljandas kvartalis eelnenud aastaga võrreldes 20,1 protsenti ja oli kokku 6,1 miljonit eurot.

Ettevõtte neljanda kvartali brutokasum oli 4,52 miljon eurot, langedes aastaga 0,28 miljonit eurot. “Brutokasumi langus on seotud müüdud toodete ja teenuste kuludega, mis suurenesid eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 13,6% protsenti,” selgitas Timofejev. Suurimat mõju avaldas elektri turuhinna tõus, mis suurenes eelmise aasta neljanda kvartaliga võrreldes 48,2 protsenti. Samuti mõjutas ettevõtte tulemusi kemikaalide hüppeline hinnatõus. 2022. aasta kogu brutokasum oli 16,9 miljonit eurot, võrreldes 2021. aastaga vähenes brutokasum 3,68 miljoni euro võrra.

Ettevõtte ärikasum oli neljandas kvartalis 2,8 miljonit eurot, mis oli võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 0,62 miljonit eurot väiksem. 2022. aasta ärikasum kokku oli 11,32 miljonit eurot, vähenedes võrreldes 2021. aastaga 39,7 protsenti. Lisaks kasvanud elektrikulule põhjustas ärikasumi vähenemist võimalike kolmandate osapoolte kahjunõuete tarbeks moodustatud eraldise säilitamine 2021. aasta kolmanda kvartali lõpu tasemel.
Ettevõtte puhaskasum oli 2022. aasta neljandas kvartalis 2,36 miljonit eurot, mis on 0,85 miljonit vähem kui 2021. aasta samal perioodil. 2022. aasta koguvaates oli puhaskasum 8,41 miljonit eurot, 2021. aastal oli sama näitaja 16,2 miljonit eurot.

Võrreldes eelmise aasta neljanda kvartaliga vähenes tütarettevõtte Watercom ehitusteenuste müük 14,5 protsenti ehk 0,4 miljonit eurot. 2022. aasta koguvaates oli ehitusteenuste müügitulu kokku 4,8 miljonit eurot, vähenedes eelnenud aasta sama perioodiga võrreldes 34,4 protsenti ehk 2,5 miljonit eurot. Tulude langus on eelkõige seotud 2022. aasta ehitusmahtude vähenemisega, mis oli tingitud tee-ehituse turul valitsevast ebakindlusest.

Tallinna Vesi on kestliku infrastruktuuri ja teenuse toimepidevuse huvides suurendanud investeeringuid põhivaradesse. Eelmisel aastal investeeriti torustikku 10,3 miljonit eurot ning kokku rekonstrueeriti ligi 19 km vee- ja reoveetorusid. 2023. aastal jätkatakse investeeringuid, et tagada varade jätkusuutlikus.

Järgnevate aastate investeeringute plaan lähtub järgmise 12 aasta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavast, mis valmib tänavu koostöös Tallinna linnaga. “Senised ja tulevased investeeringud tagavad ka edaspidi tallinlastele joogivee kõrge kvaliteedi ja aitavad hoida looduskeskkonda puhtamana,” sõnas Timofejev.

AS Tallinna Vesi läheb järk-järgult üle kaugloetavatele veearvestitele, mis vabastab inimesed kohustusest saata iga kuu vee näite. Esimesed tuhat klienti said eelmise aasta lõpus endale juba uued nutiarvestid ning nende paigaldamine jätkub tänavu kõrgendatud tempos. “Nutiarvesti peamiseks eeliseks on andmete edastamise kiirus ja täpsus, aga ka turvalisus ja töökindlus. Lisaks tarbimisandmetele edastab nutiarvesti infot ka rikete ja veelekete kohta,” selgitas Timofejev. AS Tallinna Vee kogu teeninduspiirkond on planeeritud kaugloetavate veearvestitega katta 2026. aastaks.

Lisaks investeeringutele vee- ja reoveevõrku on ettevõte asunud vähendama oma keskkonnamõju, jätkates CO2 jalajälje kaardistamist. Jalajälje vähendamiseks võeti ASi Tallinna Vee hoonetes ja tootmisprotsessis kasutusele 100 protsenti taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia. AS Tallinna Vesi sõlmis eelmise aasta lõpus lepingu Paljassaare reoveepuhastusjaama elektri- ja soojusenergia koostootmisjaama rajamiseks, mille abil hakatakse kasutama reoveepuhastusprotsessis tekkivat biogaasi sooja- ja elektrienergia kulude vähendamiseks. Reoveesettest toodetud biogaas katab kuni 70% tänasest keskmisest reoveepuhasti elektrienergia tarbimisest aastas. Koostootmisjaam käivitub selle aasta lõpus.

Ettevõte plaanib investeeringute finantseerimiseks kasutada täiendavat laenukapitali ja jätkata kehtestatud dividendipoliitikaga.

Maria Tiidus
Kommunikatsioonijuht
AS Tallinna Vesi
Tel: 626 2271
E-post: maria.tiidus@tvesi.ee