Swedbanki endine tegevjuht Birgitte Bonnesen vabastati kõigist süüdistustest rahapesuskandaalis

By

-

jaanuar 25, 2023

NordenBladet – Swedbanki endine tegevjuht Birgitte Bonnesen mõisteti kõigis süüdistustes õigeks panga Baltikumi tegevust puudutanud rahapesuskandaalist tulenevas kohtuasjas. Stockholmi ringkonnakohus leidis, et ta ei ole süüdi pettuses, tõsises turuga manipuleerimises ja siseteabe ebaseaduslikus avaldamises. Süüdistused puudutasid 40 miljardi dollari suurust kahtlustatavat raha, mida pank aastatel 2007–2019 käitles, mis viis lõpuks Bonneseni ametist vallandamiseni.

Rootsi kohus vabastas Swedbanki endise tegevjuhi Birgitte Bonneseni kõigist süüdistustest seoses panga Baltikumi tegevust puudutava rahapesuskandaaliga. Stockholmi ringkonnakohus leidis, et ta ei ole süüdi pettuses, tõsises turuga manipuleerimises ja siseteabe ebaseaduslikus avaldamises.

Süüdistused puudutasid 40 miljardi dollari suurust kahtlustatavat raha, mida pank aastatel 2007–2019 käitles, mis viis lõpuks Bonneseni vallandamiseni tegevjuhi kohalt. Prokurör taotles Bonnesenile kaheaastase vanglakaristuse alammäära.

Bonneseni vastu algatatud süüasi sisaldas ka süüdistusi rahapesu kohta eksitava teabe avaldamises Swedbanki Eesti filiaalis. Prokuratuur väitis, et Bonnesen levitas ajavahemikul sügisest 2018 kuni veebruarini 2019 panga Eesti filiaalis eksitavat teavet Swedbanki rahapesuvastaste meetmete kohta. Seda pärast Danske Banki auditit, milles kahtlustati ulatuslikke rahapesu kahtlusi panga Eesti filiaalis.

Bonneseni kahtlustati ka kelmuses ja ebaseaduslikus väärtpaberitega kauplemises, kuid kohus mõistis ta kõigis süüdistustes õigeks. Bonnesen ei tunnistanud end kogu protsessi vältel süüdi. See oli esimene kord aastakümnete jooksul, kui Rootsi suurpanga endine tegevjuht sai süüdistuse.

Bonneseni õigeksmõistmine juhtumis on märkimisväärne edasiminek Swedbanki Baltikumi äritegevuses rahapesu ümber käimasolevas skandaalis.

Avafoto: Swedbanki endine tegevjuht Birgitte Bonnesen (NordenBladet)
Allikas: NordenBladet.com

Rootsi seisukoht sõnavabaduse suhtes: valitsus ei saa keelata religioossete tekstide (sh Koraani) põletamist

By

Helena-Reet Ennet

-

jaanuar 25, 2023

NordenBladet – Rootsi on riik, mis väärtustab sõnavabadust kui üht oma aluspõhimõtet. Seetõttu ei saa valitsus keelata Koraani põletamist, kuigi riigijuhid seda isiklikult taunivad, nagu ütles Rootsi peaminister Ulf Kristersson. See artikkel uurib Koraani põletamist Stockholmis ja Rootsi valitsuse seisukohta selles küsimuses.

Kuula sellel teemal vestlust ka SverigesRadio.se´st:

Hiljuti põletas Taani-Rootsi paremäärmuslik poliitik Rasmus Paludan Stockholmis Türgi saatkonnas toimunud meeleavaldusel Koraani. Paljud peavad Koraani põletamist lugupidamatuks ja vastuvõetamatuks, kuid Rootsi valitsus ei saa seda sõnavabaduse põhimõtte tõttu keelata.

Rootsi peaminister Ulf Kristersson teatas, et “meil on Rootsis täielik sõnavabadus, mis kehtib ka pühade raamatute põletamise kohta. Kõik, mis on seadusega lubatud, ei ole minu arvates austusväärne ja kohane.” Samuti avaldas ta, et jagab seda seisukohta USA välisministeeriumi, NATO peasekretäri ja Soome valitsusega.

Kristersson rõhutas, et kuigi koraani põletamist võib pidada lugupidamatuks, on see Rootsis siiski seaduslik tegu. Samuti nentis ta, et ühiskonna jaoks on oluline austada üksteise tõekspidamisi ja arvamusi, isegi kui nad ei pruugi nendega nõustuda. Samuti lisas ta, et on legitiimne olla Rootsi NATO ambitsioonide vastu ja olla kriitiline nende suhtes, kes teevad praegu kõik endast oleneva, et saboteerida Rootsi ja Soome ühiseid NATO kõnelusi.

Kokkuvõtteks võib öelda, et ükskõik kui kohatu see ei tundu, on Rootsis sõnavabaduse põhimõttest tulenevalt selline käitumine seaduslik. Rootsi valitsus, keda esindab peaminister Ulf Kristersson, on teatanud, et jagab seda seisukohta teiste riikide ja organisatsioonidega nagu USA välisministeerium, NATO peasekretär ja Soome valitsus. Vaatamata sellele rõhutab valitsus ka üksteise tõekspidamiste ja arvamuste austamise tähtsust.

Foto: Rootsis on sõnavabadus aluspõhimõte. See on Rootsi valitsuse seisukoht, nagu ütles peaminister Ulf Kristersson. Valitsus julgustab austama erinevaid tõekspidamisi ja arvamusi. (NordenBladet)
Allikas: NordenBladet.com

Soome väljastab vasakliidu kriitikast hoolimata Türgile uue kaitsevarustuse ekspordiloa

By

Helena-Reet Ennet

-

jaanuar 25, 2023

NordenBladet – Soome andis vaatamata vasakliidu kriitikale Türgile uue kaitsevarustuse ekspordiloa. Kaitseminister Mikko Savola kinnitas teisipäeval sõidukite kaitseks kasutatava terase ekspordiloa Türki. Kaitseministeeriumi läbirääkimiste ametnik Riikka Pitkänen kinnitas otsust ja teatas, et see ei nõua valitsuse üldistungjärgu otsust.

Türgi on taotlenud Soomelt kaitsevarustuse ekspordipiirangute tühistamist riiki. Türgi ja Ungari on ainsad NATO riigid, kes ei ole veel aktsepteerinud Soome ja Rootsi NATO liikmelisust. Kaitseminister Mikko Savola kaitses otsust, öeldes, et see tehti välisministeeriumi välis- ja julgeolekupoliitilise hinnanguga, mis oli positiivne. Savola märkis ka, et “Türgi on Soome tulevane liitlane” ja seda asjaolu võeti üldhinnangus arvesse. Sellest teatas esmalt Hufvudstadsbladet ja seejärel kommenteeris Savola teemat väljaandele Helsingin Sanomat.

See ei ole esimene Soome poolt Türgile antud kaitseväe ekspordiluba. 2022. aasta mais andis Soome loa Patria soomukite ratassõidukite tehnoloogiale ja joonistele. Lisaks anti 2019. aasta septembris ettevõttele Robonic luba sihtlennukite ülekandeplatvormide ekspordiks.

Otsust on aga kritiseerinud vasakliidu esimees ja haridusminister Li Andersson. Andersson teatas Twitteris, et vasakliit ei toeta kaitsematerjalide eksporti riikidesse, kus on sõda või mis rikuvad inimõigusi. Samuti nentis ta, et nende hinnangul poleks Soome tohtinud anda Türgile kaitseterase ekspordiluba.

Foto: Mikko Savola (NordenBladet)
Allikas: NordenBladet.com

KÜSITLUS näitab, et venelased tajuvad Balti riike ohuna

By

Helena-Reet Ennet

-

jaanuar 25, 2023

NordenBladet – Eesti Välisministeeriumi tellis hiljuti Moskvas asuvalt Levada keskuselt uuringu, mille küsitlusest selgus, et Venemaa elanikud peavad oma suhteid Eesti, Läti ja Leeduga pingeliseks ning näevad Balti riike vaenulikena ja ohuna Venemaale.

Küsitlus, milles küsitleti 1600 inimest ja hõlmas fookusgrupiintervjuusid viies linnas, näitas, et skaalal 1-16, kus 1 oli kõige positiivsem ja 16 kõige negatiivsem, andsid vastajad Baltikumile 4-8. ohu tasemest, mida nad Venemaale kujutavad.

Küsitlusest (siin: levada.ru) selgus samuti, et üldine suhtumine Eestisse pole palju muutunud, kuid Venemaa elanikud on muutunud Eesti valitsuse suhtes kriitilisemaks. Fookusgrupi intervjuudes olid vastajad kriitilised Balti riikide NATOga liitumise suhtes, andes mõista, et nad on sellega oma iseseisvuse loovutanud ning eestlased vihkavad Venemaad ning kirjutavad ümber Teise maailmasõja ajalugu ja eemaldavad mälestusmärke.

Seoses suhetega teiste läänenaabritega olid vastajad kõige positiivsemad Valgevene suhtes, andes skaalal 1-2, Soome ja Norra hinded olid aga 7-8. Suhted Ukrainaga said enamiku vastajate maksimaalse negatiivse hinde 16.

Lisaks selgus küsitlusest, et toetus Ukraina sõjale on veidi langenud – 81% vastanutest toetas Venemaa sissetungi märtsis, toetus langes juunis 75%ni ja detsembris 71%.

Uuringutulemuste tutvustamise korraldas teisipäeval Eesti välisministeerium.

Esiletõstetud pilt: Venemaa, Moskva (Pexels)

Soome: Baltic Princessi kaptenit kahtlustatakse hooletuses – reelingule roninud õpilane kadus hetkega merre

By

Helena-Reet Ennet

-

jaanuar 25, 2023

NordenBladet – Novembris kahekümnendates eluaastates Soome mehe kadumise eeluurimine kruiisilaevalt Baltic Princess on lõppenud ning laeva kaptenit kahtlustatakse nüüd hea meresõidu- ja päästetööde hooletusse jätmises. Juhtum leidis aset Turu ülikooli majandustudengite korraldatud PeIsKä kruiisil ning viimati nähti meest laeva ööklubi konstruktsioonide otsas.

Baltic Princess oli Turu ülikooli majandustudengite korraldatud PeIsKä kruiisil, kui novembris kadus laevalt kahekümnendates eluaastates soome mees. Laevafirmat teavitas mehe kadumisest kella kolme ajal öösel kaasreisija, kes oli meest viimati ööklubi konstruktsioonide otsas näinud.

Laevafirma teatel asuti pärast teadet tutvuma valvekaamera salvestistega ja otsima meest laeva seest. Rannavalve sai aga hoiatuse alles neli tundi hiljem, pärast seitset hommikul.

Lääne-Soome rannavalve teatel oli mees roninud laeva ööklubi katusel olevatele reelingutele ja kukkunud peaaegu kohe merre. Mehe merre kukkumise kohta kindlat kinnitust ei olnud ei laevakaptenil ega laevameeskonnal.

Seetõttu viibis ametivõimude teavitamine, mistõttu tekkis kahtlus, et laeva kapten jättis hea meresõidu tava ja päästeoperatsiooni hooletusse. Asi on nüüdseks üle antud Ahvenamaa prokuratuurile süüdistuse esitamiseks.

Lisainformatsioon:
* MS Baltic Princess on Eesti parvlaevaoperaatorile Tallink kuuluv kruiisilaev, mis opereerib nende kaubamärgi Silja Line all. Selle ehitas Aker Finnyards Helsinki New Shipyard Helsingis 2008. aastal. Laev alustas liinil Helsingist Tallinna Eestisse 17. augustil 2008. Alates 1. veebruarist 2013 alustas laev kruiiseTuru-Mariehamn-Stockholmi marsruudil.

AS Tallink Group (TAL1T.TL) aktsia hinda pole traagiline sündmus mõjutanud ning aktsia on Tallinna börsil alates 1. novembrist pigem tõusuteel, sulgudes täna, 25.jaanuaril 2023, 0,534 eur juures.

Foto: Väljavõte Finance.Yahoo.com veebilehest 25.01.2023

Avapilt: Silja Line terminal (NordenBladet)
Allikas: NordenBladet.com