Bigbank AS-i tagamata allutatud võlakirjade avaliku pakkumise teade ja teavitus prospekti lisa registreerimisest

By

-

jaanuar 31, 2023

NordenBladet — Bigbank AS (registrikood 10183757, aadress Riia tn 2, Tartu, 51004; Bigbank) kuulutab käesolevaga välja oma tagamata allutatud võlakirjade avaliku pakkumise (Pakkumine) ja informeerib prospekti lisa nr 1 kinnitamisest Finantsinspektsiooni (FI) poolt 5. septembril 2022 kinnitatud põhiprospektile (Prospekt).

Pakkumine on Prospekti alusel loodud Bigbanki tagamata allutatud võlakirjaprogrammi (Programm) teine seeria. Pakkumine viiakse läbi Prospekti alusel, mida on täiendatud 30. jaanuaril 2023 FI poolt kinnitatud lisaga nr 1 (Lisa), mis on avaldatud käesoleva teate kuupäeval Bigbanki ja FI veebilehekülgedel. Lisaga inkorporeeritakse Prospekti Bigbanki vahearuanne 9-kuulise perioodi kohta, mis lõppes 30. septembril 2022, uuendatakse teatud riskifaktoreid, muudetakse pakkumise tulu kasutamist ja täiendatakse Prospekti vahepeal toimunud sündmuste ja muudatusega.

Pakkumise peamised tingimused
Pakkumise raames pakub Bigbank kuni 5 000 tagamata allutatud võlakirja „EUR 8.00 Bigbank allutatud võlakiri 23-2033” nimiväärtusega 1000 EUR, lunastustähtajaga 16. veebruaril 2033 ning kvartaalselt makstava fikseeritud intressimääraga 8% aastas. Pakkumise ülemärkimise korral on Bigbankil õigus suurendada pakutavate võlakirjade mahtu kuni 10 000 võlakirja võrra. Samuti on Bigbankil õigus tühistada Pakkumine ulatuses, mida ei märgita. Tagamata allutatud võlakirju pakutakse hinnaga EUR 1000 ühe võlakirja kohta. Allutatud võlakirjad on registreeritud Eesti Väärtpaberiregistris ISIN koodi EE3300003052 all.

Võlakirjade märkimisperiood algab 31. jaanuaril 2023 kell 10.00 ja lõpeb 10. veebruaril 2023 kell 15.30. Pakkumine on suunatud jae- ja kutselistele investoritele Eestis, Lätis ja Leedus. Tagamata allutatud võlakirju pakutakse avalikult ainult Eestis, Lätis ja Leedus ja mitte üheski teises jurisdiktsioonis.

Allutatud võlakirjade näol on tegemist Bigbanki tagamata võlakohustusega investori ees. Võlakirjade allutatus tähendab, et Bigbanki likvideerimise või pankroti korral muutuvad kõik allutatud võlakirjadest tulenevad nõuded sissenõutavaks ja rahuldatakse alles pärast kõigi allutamata tunnustatud nõuete täielikku rahuldamist vastavalt kohalduvatele õigusaktidele.
Pakkumise täpsemad üksikasjad on kirjeldatud Prospektis, selle Lisas ja Prospekti kokkuvõttes.

Pakkumise indikatiivne ajakava on järgmine:

Pakkumisperioodi algus
31. jaanuaril 2023 kell 10:00

Pakkumisperioodi lõpp
10. veebruaril 2023 kell 15:30

Pakkumise tulemuste avalikustamine
13. veebruaril 2023 või sellele lähedasel kuupäeval

Pakkumise arveldus
16. veebruaril 2023 või sellele lähedasel kuupäeval

Esimene kauplemispäev Börsil
17. veebruaril 2023 või sellele lähedasel kuupäeval

Märkimiskorralduste esitamine
Võlakirjade märkimiseks Pakkumise raames peab investoril olema väärtpaberikonto Nasdaq CSD SE Eesti filiaali (Nasdaq CSD) kontohalduri juures või finantsinstitutsiooni juures, mis on Nasdaq Tallinn Aktsiaseltsi börsi (Börs) liige.

Investor, kes soovib võlakirju märkida, peab pöörduma kontohalduri poole, mis haldab vastava investori väärtpaberikontot ning esitama pakkumisperioodi jooksul alltoodud vormis märkimiskorralduse võlakirjade ostmiseks. Märkimiskorralduse esitamisega volitab investor kontohaldurit, kes haldab investori väärtpaberikontoga seotud arvelduskontot, koheselt blokeerima investori arvelduskontol tehingu kogusumma, kuni arveldamine on lõpule viidud või raha vabastatakse kooskõlas Prospektis toodud tingimustega.

Väärtpaberikonto omanik:
investori nimi

Väärtpaberikonto:
investori väärtpaberikonto number

Kontohaldur:
investori kontohalduri nimi

Väärtpaber:
EUR 8.00 Bigbank allutatud võlakiri 23-2033

ISIN kood:
EE3300003052

Väärtpaberite arv:
Võlakirjade arv, mida investor soovib märkida

Hind (võlakirja kohta):
1000 eurot

Tehingu summa:
Võlakirjade arv, mida investor soovib märkida, korrutatuna hinnaga (võlakirja kohta)

Tehingu vastaspool:
Bigbank AS

Tehingu vastaspoole väärtpaberikonto:
99000870377

Tehingu vastaspoole kontohaldur:
AS SEB Pank

Tehingu väärtuspäev:
16. veebruar 2023

Tehingu liik:
„ost“ või „märkimiskorraldus“

Bigbanki tagamata allutatud võlakirjade noteerimine ja kauplemisele võtmine
Bigbank taotles Börsilt kõigi Programmi raames emiteeritavate võlakirjade noteerimist ja kauplemisele võtmist Balti võlakirjade nimekirjas, mille Börs kiitis tingimuslikult heaks 6. septembril 2022. Bigbank esitab taotluse ka Pakkumise raames emiteeritavate võlakirjade noteerimiseks ja kauplemisele võtmiseks ja kauplemine algab eelduslikult 17. veebruaril 2023 või sellele lähedasel kuupäeval.

Kuigi Bigbank teeb kõik jõupingutused allutatud võlakirjade noteerimiseks ja kauplemisele võtmiseks, ei saa Bigbanki tagamata allutatud võlakirjade noteerimist ja kauplemisele võtmist tagada.

Pakkumise dokumentide kättesaadavus
Prospekt koos Lisa, võlakirja tingimuste, lõplike tingimuste ja Prospekti kokkuvõttega on avalikustatud ning need on elektroonilises vormis kättesaadavad Bigbanki veebileheküljel aadressil https://investor.bigbank.eu/et ja FI veebileheküljel aadressil https://www.fi.ee. Lisaks eelnevale on Bigbanki veebileheküljel https://investor.bigbank.eu/ elektroonilises vormis kättesaadavad Prospekti kokkuvõtte tõlked eesti, läti ja leedu keelde.
Enne Bigbanki tagamata allutatud võlakirjadesse investeerimist palume tutvuda Prospekti, selle Lisa ja kokkuvõttega ning võlakirja tingimuste ja lõplike tingimustega tervikuna ja vajadusel konsulteerida asjatundjaga.

Argo Kiltsmann
juhatuse liige
Tel: +372 53 930 833
e-mail: Argo.Kiltsmann@bigbank.ee
www.bigbank.ee

Oluline teave
Käesolev teade on väärtpaberite reklaam Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 14. juuni 2017 määruse 2017/1129/EL tähenduses ning ei kujuta endast Bigbanki tagamata allutatud võlakirjade pakkumist ega üleskutset võlakirjade märkimiseks. Iga investor peaks investeerimisotsuse tegema ainult informatsiooni põhjal, mis sisaldub Prospektis, selle Lisas ja Prospekti kokkuvõttes. Finantsinspektsiooni poolt Prospekti või selle Lisa kinnitamine ei ole käsitletav Bigbanki tagamata allutatud võlakirjade soovitamisena.

Käesolevas teates sisalduv informatsioon ei ole mõeldud avaldamiseks, jagamiseks või edastamiseks, osaliselt või tervikuna, otseselt või kaudselt, Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Hongkongis, Jaapanis, Singapuris, Lõuna-Aafrikas või muudes riikides või asjaoludel millisel juhul avaldamine, jagamine või edastamine oleks ebaseaduslik. Bigbanki tagamata allutatud võlakirju pakutakse avalikult üksnes Eestis, Lätis ja Leedus ning allutatud võlakirjade müüki ega pakkumist ei toimu üheski jurisdiktsioonis, kus selline pakkumine, kutse või müük oleks ilma seaduses sisalduva erandita või kvalifikatsioonita ebaseaduslik.

KÕIGE levinumad küsimused, millele inimesed internetist autismi kohta vastust püüavad saada

By

Helena-Reet Ennet

-

jaanuar 31, 2023

NordenBladet – Autism on keeruline ja mõnikord valesti mõistetav seisund, mis mõjutab miljoneid inimesi kogu maailmas. Vaatamata kasvavale teadlikkusele autismist on selle seisundiga seotud endiselt palju küsimusi ja väärarusaamu. Selles artiklis vastame 14 kõige levinumale küsimusele, mida inimesed autismi kohta Internetist teada soovivad.

Mis on autism (ASD)?
Autism on närvisüsteemi arenguhäire, mis mõjutab sotsiaalset suhtlust, suhtlemist ja käitumist. See on spektrihäire, mis tähendab, et raskusaste ja sümptomid võivad inimestel väga erineda.

Mis põhjustab autismi?
Autismi täpsed põhjused pole veel teada, kuid arvatakse, et see on geneetiliste ja keskkonnategurite kombinatsioon.

Kas autism on ravitav?
Ei, autismi ei saa ravida. Autism ei ole ravitav. See on närvisüsteemi arenguhäire, mis mõjutab sotsiaalset suhtlust, suhtlemist ja käitumist. Kuigi ravi ei ole võimalik, võivad varajane sekkumine ja ravi oluliselt parandada autismispektri häirega inimeste tulemusi.

Millised on autismi sümptomid?
Autismi sümptomid võivad olla väga erinevad, kuid levinumate tunnuste hulka kuuluvad suhtlemisraskused ja kehv sotsiaalsus, korduv käitumine ja piiratud huvid.

Kuidas autismi diagnoositakse?
Autismi diagnoositakse tavaliselt meditsiiniliste ja arenguliste hinnangute kombinatsiooni kaudu, sealhulgas sotsiaalse suhtluse, suhtlemise ja käitumise hinnangud.

Kas autismi nö. vähendada?
Kuigi autismi ei saa ravida, on erinevaid ravimeetodeid ja sekkumisi, mis aitavad autismiga inimestel oma sümptomeid hallata ja oma elukvaliteeti parandada. Need võivad hõlmata käitumisteraapiat, kõneteraapiat ja ravimeid.

Kas on lootust, et meditsiin areneb nii kaugele, et autismi saab ravida?
Praegu ei ole autismi ravitud ja pole teada, kas tulevikus ravi avastatakse. Kuid meditsiiniliste uuringute ja tehnoloogia areng toimub pidevalt ning on võimalik, et kättesaadavaks saavad uued ravimeetodid ja sekkumised, mis võivad autismiga inimeste tulemusi oluliselt parandada. Oluline on märkida, et autism on keeruline ja mitmekesine seisund ning mis tahes tulevane areng hõlmab tõenäoliselt geneetiliste, keskkonna- ja käitumuslike tegurite kombinatsiooni.

Kui laialt autism on levinud, kui paljud inimesed on autistid?
Autismi levimus on viimastel aastatel kasvanud ja hinnanguliselt diagnoositakse Ameerika Ühendriikides autism ühel lapsel 54-st.

Hiljutiste uuringute kohaselt on autismi hinnanguline levimus Skandinaavias, Euroopas ja Balti riikides 1-2% elanikkonnast. Siiski on oluline märkida, et autismi levimus võib varieeruda sõltuvalt uuritavast elanikkonnast ja selle diagnoosimiseks kasutatavatest meetoditest.

Siin on mõned levimuse hinnangud erinevatest riikidest:

Rootsi: 1,5% (Allikas: Rootsi riiklik tervise- ja hoolekandeamet)
Norra: 1,5% (Allikas: Norra Rahvatervise Instituut)
Taani: 1,5% (Allikas: National Institute of Health)
Soome: 1,7% (Allikas: Tervise ja Heaolu Instituut)
Eesti: 1,1% (Allikas: Sotsiaalministeerium)
Läti: 1,1% (Allikas: Tervishoiuministeerium)
Leedu: 1,5% (Allikas: Tervishoiuministeerium)

Väärib märkimist, et need numbrid ei pruugi kajastada autismi tegelikku levimust, kuna mõnel juhul võib haigusseisund olla aladiagnoositud või valesti diagnoositud.

Kas autismi saab ära hoida?
Praegu ei ole teadaolevat viisi autismi ennetamiseks, kuid varajane sekkumine ja ravi võivad oluliselt parandada autismiga inimeste tulemusi.

Kas autismi ja vaktsiinide vahel on seos?
Ei, puuduvad teaduslikud tõendid, mis toetaksid väidet, et vaktsiinid põhjustavad autismi. Mõte, et vaktsiinid põhjustavad autismi, on paljudes uuringutes põhjalikult diskrediteeritud.

Mis vahe on aspergeril ja autismil?
Sageli on segadus Aspergeri sündroomi (AS) ja autismi (ASD) vahel. Siin on lühike erinevus: Aspergeri sündroom on autismi tüüp, mida iseloomustavad raskused sotsiaalses suhtlemises ja mitteverbaalses suhtluses, kuid säilinud keele- ja intellektuaalsed võimed, samas kui autism hõlmab laiemat valikut sümptomeid, mis võivad hõlmata intellektuaalset puuet, suhtlemisraskusi ja korduvaid käitumishäireid.

Kuidas ma saan autismiga inimest toetada?
Parim viis autismispektri häirega inimese toetamiseks on end selle seisundi kohta harida ning olla mõistev ja kannatlik. Muud viisid autismiga inimeste toetamiseks hõlmavad vabatahtlikku tööd autismiorganisatsioonides, annetamist autismiuuringuteks ja autismiga inimeste õiguste propageerimist.

Kas autistlik inimene saab aru, et ta erineb teistest?
See oleneb inimesest. Mõned autistid saavad mõneti aru, et nad erinevad teistest, samas kui paljud ei pruugi seda mõista. Parim on hoiduda oletuste tegemisest ja küsida inimeselt otse lugupidavalt ja hinnanguteta. Viisakas küsimus võiks olla: “Kas saate mulle öelda, kas tunnete end teistest erinevana?” või “Kuidas te tajute oma erinevusi teistest, kui tajute?” Pidage meeles, et alati on oluline läheneda inimestele väärikalt ja lugupidavalt, hoolimata nende võimalikest erinevustest.

Kuidas mõista autistlikku inimest?
* Harige end autismi ja selle mõju kohta suhtlemisele ja sotsiaalsele suhtlusele.
* Harjuta empaatiat ja kannatlikkust.
* Esitage küsimusi ja kuulake aktiivselt.
* Olge teadlik sensoorsest tundlikkustest.
* Vältige oletuste tegemist.
* Näidake üles tõelist huvi nende kogemuste ja vaatenurkade vastu.
* Olge lugupidav ja vältige stereotüüpe.
* Pakkuge tuge ja olge hea liitlane.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi autismi kohta on veel palju õppida, on oluline sellele seisundile läheneda empaatiaga. Õige toe ja ressurssidega saavad autismispektri häirega inimesed elada täisväärtuslikku ja tähendusrikast elu.

Avafoto: Pexels
Allikas: Artikkel ilmus esmakordselt originaalpealkirjaga “Searching for Answers: MOST common questions about Autism and its search results” veebilehel NordenBladet.com

KAS sinu silmakest ehk skleera on säravvalge või kollakas: Millest see sõltub?

By

Helena-Reet Ennet

-

jaanuar 31, 2023

NordenBladet – Kõvakesta, tuntud ka kui silmavalge ja skleera, on silma anatoomia oluline osa. See kaitseb silma sisemisi struktuure, nagu sarvkest, vikerkest ja läätse, ning toetab silmalihaseid. Terve kõvakest peaks olema valge ja läbipaistmatu, kuid valgesus võib mõnikord erinevate tegurite mõjul muutuda.

Sklera (silma valge osa) valgesus võib sõltuda mitmest tegurist, sealhulgas:

1. Niisutustasemed
2. Verevool ja vereringe
3. Maksa ja neerude tervis
4. Teatud haigusseisundid (nt kollatõbi, skleriit)
5. Ravimid või ained (nt alkohol, narkootikumid)
6. Silmade hõõrumine või surve
7. Vananemine

Silma õige niiskustase: korralik hüdratatsioon on terve kõvakesta säilitamiseks oluline. Dehüdratsioon võib põhjustada skleera muutumist kollakaks või kuivaks, muutes silmad väsinuks või sissevajunuks. Oluline on juua piisavalt vett, et hoida keha hüdreeritud ja säilitada kõvakesta valget värvi.

Verevool ja vereringe: kõvakesta valgena hoidmiseks on vajalik hea verevool ja vereringe. Halb vereringe võib põhjustada skleera kollaseks või punaseks muutumist, mis võib viidata haigusseisundile. Rasketel juhtudel võib kehv vereringe põhjustada kõvakesta õhukeseks muutumist ja nõrgenemist, mis suurendab silmavigastuste ohtu.

Maksa ja neerude tervis: maks ja neerud mängivad olulist rolli jäätmete ja toksiinide eemaldamisel kehast. Kui need elundid ei tööta korralikult, võivad vereringesse koguneda jäätmed ja toksiinid, mille tagajärjel muutub kõvakest kollaseks. Seda nimetatakse kollatõveks ja see võib olla märk maksahaigusest või sapiteede probleemist.

Meditsiinilised seisundid: On mitmeid haigusi, mis võivad põhjustada skleera värvimuutust. Näiteks kollatõbi, skleriit ja uveiit on kõik haigusseisundid, mis võivad põhjustada silmakesta kollase, punase või põletikulise väljanägemise. Mõnel juhul võivad need seisundid põhjustada ka valu või nägemishäireid.

Ravimid või ained: Teatud ravimid ja ained võivad põhjustada silmavalge värvimuutust. Näiteks alkohol ja ravimid võivad põhjustada skleera kollase või punase välimuse. Mõned ravimid, näiteks malaariavastased ravimid, võivad samuti põhjustada sklera kollaseks muutumist.

Silmade hõõrumine või surve: silmade hõõrumine võib põhjustada skleera kollase või punase ärrituse. Selle põhjuseks on asjaolu, et rõhk võib kahjustada silma veresooni, põhjustades vere lekkimist ja värvimuutust.

Vananemine: inimeste vananedes võib kõvakest muutuda õhukeseks ja läbipaistvaks, muutes selle nähtavamaks. See võib põhjustada skleera kollaseks või punaseks muutumist, eriti kui esineb ka mõni haigusseisund või vigastus.

Kõvakesta valgesus võib sõltuda paljudest teguritest, sealhulgas hüdratsioonitasemest, verevoolust ja vereringest, maksa ja neerude tervisest, meditsiinilistest seisunditest, ravimitest või ainetest, silmade hõõrumisest või survest ja vananemisest. Kui märkate muutusi kõvakesta valgesuses, on oluline põhjuse väljaselgitamiseks ja sobiva ravi saamiseks pöörduda silmaarsti poole.

Hea teada!
Silmaarst ehk oftalmoloog on arst, kes tegeleb silmahaiguste ning nägemisega seotud häirete diagnostika, ravi ja jälgimisega. Silmaarst tegeleb kiiret või erakorralist pöördumist vajavate põletikuliste, ägedate ja krooniliste haigustega, silmatraumade ja nägemisprobleemidega. Silmaarsti vastuvõtule pöördumiseks ei ole vaja saatekirja.

Silmaarsti juurde pöördumise peamised põhjused:
* nägemislangus
* valulikud silmad
* häiriv pisarate eritumine silmadest, sh mädane eritis
* järsk silmanägemise teravuse langus nii lähedale kui kaugele/udune nägemine
* erk valgus sh päikesevalgus tekitab ebamugavust või talumatust (tundlikud silmad päikese ja tuule suhtes, silmad jooksevad vett)
* häiriv täppide ja kujutiste, värviliste laikude ja ringide vilkumine silme ees
* ebaharilik valu lauba ja meelekohtade piirkonnas
* silmatrauma (väiksem kriimustus või sodi silmas, mida iseseisvalt kätte ei saa)
* tunne, et silmas on võõrkeha
* silmalaud on paistes ja valulikud
* ebamugavustunne prillide kandmisel
* silmanägemise langus raseduse ajal
* allergianähud silmas

Peamised uuringud, mida silmaarst teeb:
* refraktomeetria
* silmarõhu mõõtmist

Profülaktilises kontrollis peaksid käima:
* vanemad kui 40 aastased, et vältida tõsiseid silmahaigusi nt glaukoomi ja kaed
* patsiendid, kellel on suhkruhaigus või muud endokrinoloogilised haigused
kõrgvererõhu tõvega patsiendid
* patsiendid, kes kannavad pidevalt läätsesid

Avafoto: kõvakesta värvuse muutus võib olla märk terviseprobleemist ja seda peaks hindama arst. Terve kõvakest peaks olema valge ja läbipaistmatu. (Pexels)

Coop Eesti Keskühistu uueks juhiks saab Rainer Rohtla

By

Helena-Reet Ennet

-

jaanuar 31, 2023

NordenBladet – Alates 1. veebruarist alustab Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehena tööd Rainer Rohtla, kes juhtis eelmise aasta keskpaigani Baltikumi üht suurimat laologistika ja transpordi ettevõtet Via 3L gruppi ning varasemalt kullerettevõtet DPD Eesti.

Eesti suurim toidukauplustekett teatas, et on uue juhatuse esimehe otsinguil olnud alates oktoobrist.

Alates 1. oktoobrist 2019. aastal juhtis Coop Eesti Keskühistu tööd Alo Ivask, kes enne seda oli Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juht.

Coop Eesti Keskühistu nõukogu esimehe Väino Sassi sõnul sai uue juhi valikul otsustavaks Rainer Rohtla laiapõhjaline töökogemus nii Eesti kui rahvusvahelise suurettevõtte juhtimisel ning nende turuosade tõstmisel Eestis ja Baltikumis.

“Eestis on kokku umbes 750 toidukauplust ja neist ligi pooled ehk 320 kuuluvad Coop Eesti ühistutele, mistõttu tunnetan keskühistu juhina selgelt vastutust nii ühistute kui ka loomulikult enam kui poole miljoni Coopi kliendi ees,” ütles Rohtla.

Olulise erinevusena rõhutas Rohtla, et erinevalt varasematest ettevõtetest on Coopi näol tegemist kogukondliku algatusega, mis on 120 aastaga kasvanud üle-eestiliseks.

Rohtlal on pikaajaline juhtimiskogemus laologistika ja rahvusvahelise transpordi ettevõttes Via 3L ja Euroopa ühe suurima kullerettevõtte DPD Eesti juhina. “Efektiivsed ja innovaatilised logistikalahendused on toidukaubanduse väga oluline lüli, mistõttu toob Rainer lisaks juhtimiskompetentsile Coopi juurde ka väärtuslikku logistikakogemust,” lisas Sassi.

Coop Eesti on suurim ja vanim toidu- ja esmatarbekaupluste kett Eestis, mis koosneb 18 kohalikust tarbijaühistust, kellele kuulub kokku 320 kauplust. 2021. aastal oli Coopi ühistute käive kokku 752 miljonit eurot, millega ollakse turuliider ligi 25 protsendiga. Täna töötab Coopis üle 6000 inimese.

Avafoto: Rainer Rohtla (Coop)

Soome asjatundja: Soome võib teatud tingimustel liituda NATO-ga ilma Rootsita

By

Helena-Reet Ennet

-

jaanuar 30, 2023

NordenBladet — Soome võib teatud tingimustel liituda NATO-ga ilma Rootsita, kui Soome riiklik julgeolek on ohustatud, ütles rahvusvahelise poliitika asjatundja Risto E.J. Penttilä.

Penttilä sõnul on ilmselge, et sellises olukorras liituks Soome NATO-ga ilma Rootsita, vahendab MTV.

Arutelu muutuks kindlasti, kui Venemaa teeb Ukrainas sõjalise läbimurde. See ei ole soovitav ega tõenäoline, kuid selles etapis hakataks seda tõsiselt arutama, ütles Penttilä.
Penttilä näeb, et valitsuskabinet tõstab esile ka võimaluse, et Soome liituks NATO-ga ilma Rootsita.

Välispoliitikas on avalik pool ja kabineti pool, ütles Penttilä. Seda teemat ei tasu avalikult tõstatada. Peab hoidma ühist joont Rootsiga, aga loomulikult tuuakse see variant ka kabinetti.

Penttilä ei näe, et NATO-ga liitumine ilma Rootsita oleks juba ettevalmistamisel.

Ilmselt mitte ettevalmistuses, aga sellest räägitakse, kui peaks tekkima äärmuslik olukord, kus julgeolekuolukord Euroopas halveneb ja Venemaa hakkab tegema läbimurret ja võib-olla isegi oma vägesid põhja poole suunama, ütles Penttilä.

Siis oleksime hoopis teises olukorras. Soome prioriteet number üks on Soome julgeolek ja siis oleks lahendus NATO-sse kuulumine ilma Rootsita, nii kahetsusväärne kui see ka poleks, jätkas Penttilä.

Soome liitumine NATO-ga ilma Rootsita on pikas perspektiivis oluline teema, ütles Penttilä. Tema sõnul on kogu põhjamõõde NATO-s ja EL-is ning Põhjamaade koostöö ja sõjaline logistika toetavad seda, et Soome ja Rootsi lähevad koos.

Aga kui oleme olukorras, kus Soome riiklik julgeolek on ohus, siis on isegi väiksem osa NATO-st parem kui ilma NATO-ta, lisas Penttilä.

Penttilä sõnul oleks see suur löök, kui Soome otsustaks NATO-ga liituda nüüd ilma Rootsita. Kui läheme koos ja tekibki olukord, kus Soome rahvuslik julgeolek nõuab Soomelt NATO-ga liitumist, siis see ei ole tagasilöök ja ka Rootsi on rahul, et Soome julgeolek tugevneb.