Soome liitus algatusgrupiga, mille eesmärk on võtta Venemaa juhtkond vastutusele

By

-

veebruar 3, 2023

NordenBladet — Soome liitus 2. veebruaril 2023 Ukraina toetuseks loodud algatusgrupiga, mis taotleb juriidilist vastutust Ukraina-vastase agressioonikuriteo eest. Gruppi kuuluvad lisaks Soomele ja Ukrainale 19 riiki ning EL-i välisasjade amet.

Venemaa relvastatud rünnak Ukrainale on ÜRO põhikirjas sätestatud jõu kasutamise keelu tõsine rikkumine. ÜRO Peaassamblee mõistis hukka Venemaa rünnaku Ukrainale, nõudis sõjategevuse lõpetamist ja vägede väljaviimist Ukrainast.

Reeglipõhise rahvusvahelise süsteemi toetamine ja tugevdamine on Soome välispoliitilised prioriteedid. Venemaa rünnak Ukraina vastu ÜRO põhikirja räigelt rikkudes on rõhutanud rahvusvahelise õiguse kaitsmise tähtsust.

Sõjakuriteod, inimsusevastased kuriteod, massihävitus ehk genotsiid ja agressioonikuriteod on kõige raskemad rahvusvahelised kuriteod. Need mõjutavad kogu rahvusvahelist üldsust ning ohustavad rahvusvahelist rahu ja julgeolekut. Sõjakuritegusid ja inimsusevastaseid kuritegusid Ukrainas uuritakse nii Ukrainas kui ka rahvusvaheliselt. Soome toetab nii Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kui ka Ukraina riigivõimude tööd.

„Vastutus Venemaa ebaseadusliku agressioonisõja eest Ukrainas ja selle tagajärgede eest jääb ilma agressioonikuritegusid uurimata puudulikuks. Soome soovib toetada Ukrainat kõige tõhusamate vahendite leidmisel agressioonikuriteos süüdi olevate isikute vastutusele võtmiseks,“ ütles välisminister Pekka Haavisto.

Agressioonikuritegu nõuab agressiooniakti, mis on selgelt ÜRO põhikirjaga vastuolus. Agressioonikuriteo saab toime panna ainult isik, kes suudab reaalselt tellida või juhtida riigi poliitilisi või sõjalisi tegevusi.

Soome peab agressioonikuritegu kindlalt üheks raskemaks rahvusvaheliseks kuriteoks ning on üks 44 riigist, kes on ratifitseerinud Rooma statuudi agressioonikuritegu käsitlevad muudatused.

Harju Elekter AB sõlmis lepingu Rootsi juhtiva andmekeskuse operaatoriga atNorth

By

Helena-Reet Ennet

-

veebruar 2, 2023

NordenBladet — Harju Elekter kontserni Rootsi tütarettevõte Harju Elekter AB sõlmis lepingu Rootsi juhtiva andmekeskuse operaatoriga atNorth, mis on laiendamas oma Rootsi andmekeskust mitmete serverihallidega. Lepingu järgi tarnib ja paigaldab Harju Elekter atNorthi andmekeskuse uute serverisaalide jaoks elektrienergia jaotamiseks mõeldud trafosid ja madalpinge jaotusseadmeid 2023. aasta jooksul. Lepingu orienteeruv maht on 2,7 miljonit eurot.

atNorth on juhtiv Põhjamaade-ülene andmekeskuste teenuste ettevõte, mis pakub jätkusuutlikku, kulutõhusat ja skaleeritavat ühispaiknemist ning suure jõudlusega andmetöötlusteenuseid Islandil, Rootsis ja Soomes. Ettevõte haldab viit andmekeskust Põhjamaades strateegilistes asukohtades ja on välja teeninud valdkonna juhtivate organisatsioonide usalduse oma kõige kriitilisemate töökoormuste täitmisel.

Harju Elekter on rahvusvaheline tööstuskontsern, millel on laialdane kogemus kestlike elektrijaotuslahenduste pakkumisel. Harju Elekter Grupp projekteerib, toodab ja paigaldab elektriseadmeid energeetika-, tööstus- ja taristuettevõtetele ning avalikele ja ärihoonetele. Grupi Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu üksustes töötab ligikaudu 900 töötajat ning kontserni 2022. aasta 9 kuu müügitulu oli 125,3 miljonit eurot.

Tiit Atso
Juhatuse esimees
+372 674 7400

Lisainfo:
Mikael Schwartz Jonsson
Harju Elekter AB
tegevjuht
+46 73 870 01 51

Euroopa Keskpank tõstis intressi

By

Helena-Reet Ennet

-

veebruar 2, 2023

NordenBladet — Euroopa Keskpanga nõukogu otsustas täna neljapäeval, 2. veebruaril tõsta baasintressimäära 2,5 protsendini. Intress tõuseb seega 0,5 protsendipunkti võrra. EKP ütleb, et kavatseb intressimäära sama palju tõsta ka märtsis. Nii üritatakse inflatsiooni kiiresti ohjeldada, vahendab Yle.

Sel moel järgib EKP Ameerika Ühendriikide keskpanka Fedi, mis tõstis baasintressimäära juba kolmapäeval vahemikku 4,50–4,75 protsenti. Samuti andis Fed märku oma kavatsusest jätkata rahapoliitika karmistamist.

EKP intressiotsus ise vaevalt mõjutab näiteks 12 kuu Euribori, kõige levinumat eluasemelaenude viiteintressi, sest turg on selle juba intressimäära sisse arvestanud.

12 kuu euribor on EKP karmistunud poliitika tõttu tõusnud enam kui 3,4 protsendini. Veel eelmise aasta alguses oli intressimäär null protsenti.

Rootsis teenib haiglaõde 6700 eurot kuus – sealsed õed on šokeeritud Soome madalatest palkadest

By

Helena-Reet Ennet

-

veebruar 2, 2023

NordenBladet — Rootsis töötav soomlasest haiglaõde räägib avameelselt Soome ja Rootsi palgavahest, mida ta on kogenud. Saija töötas Turu ülikooli keskhaigla intensiivravi osakonnas ehk TYKS-is õena ja kiirabimeeskonna ühe peamise koolitajana. Tema intensiivraviõe tähtajalise töölepingu kuupalk oli 2500 eurot, vahendab MTV.

Õde soovis oma elus muutust teha ja kolis seitse aastat tagasi parema palga otsingul Rootsi. Puudulik palk viis selleni, et pidin hakkama otsima alternatiive, räägib naine.
Käesoleval nädalal asus naine uuele töökohale intensiivraviõena Rootsi riiklikus hingamisteede tugiüksuses, mille töötasu ta sotsiaalmeedias avaldas.

Eurodesse ümber arvestatuna on uus kuupalk ilma lisadeta 6700 eurot. Võrreldes Soomes saadava 2500 euroga kuus on vahe tohutu.

Tööleping on sõlmitud tunnitasu alusel, seega palka otseselt võrrelda ei saa.

Palga suurust mõjutab see, et see on erasektoris, lisaks sisaldab see puhkusetoetust (12 protsenti) ja see on eriõe palk, ütleb Saija.

Praeguse töötasuga on ta rahul, mis sobib hästi tema 15-aastase töökogemusega õena.

Rootsis on õdedel võimalus konkureerida oma palgaga ja see määratakse igale inimesele individuaalselt tema kogemuse põhjal.

Soome haiglaõdede ametiühingu TEHY asjatundja Juha Honkakoski sõnul on palgavõrdluses oluline meeles pidada, mida võrreldakse. Näiteks rendifirmade kaudu töötavate töötajate töötasu sees on palju asju.

Tavaliselt sisaldavad need puhkusetoetust ja haiguspuhkust ei pruugita maksta. Palka makstakse vaid tehtud töö eest, märgib Honkakoski.

Honkakoski sõnul on Rootsis õdede palgad statistika järgi umbes 20-25 protsenti kõrgemad kui Soomes.

Soome parlament võttis vastu nn transseaduse häältega 113-69

By

Helena-Reet Ennet

-

veebruar 1, 2023

NordenBladet — Soomes parlament hääletas täna soomuutmise seaduse ehk nn transseaduse üle. Parlament kiitis seaduse heaks 113 poolt- ja 69 vastuhäälega. 17 saadikut puudus. Keskerakonna saadikutest hääletas 13 saadikut seaduse vastu ja 12 poolt. Koonderakonnast Kokoomus hääletas seaduse vastu 10 ja poolt 26 saadikut, vahendab Iltalehti.

Transseadus lõhestas valitsust. Võimuerakonna Keskerakonna jaoks on küsimus olnud keeruline. Erakonna saadikud hääletasid komisjoni istungil seaduse vastu.

Oli ette teada, et paljud tsentristid hääletavad seaduse vastu. Seadusega kaasnes ka palju ettepanekuid.

Põlissoomlaste esindaja Arja Juvonen oli seaduse kohta esitanud kaks avaldust. Avaldused käsitlevad muu hulgas naisena sündinute õiguste ja turvalisuse kindlustamist.

Kristlike demokraatide esindaja Päivi Räsänen oli seevastu esitanud seitse muudatusettepanekut. Räsäneni ettepanekud nõuavad selgitusi ning laste ja noorte meelerahu.

Kõik muudatusettepanekud kukkusid hääletusel läbi.

Avafoto: Pexels