NordenBladet – Autism on keeruline ja mõnikord valesti mõistetav seisund, mis mõjutab miljoneid inimesi kogu maailmas. Vaatamata kasvavale teadlikkusele autismist on selle seisundiga seotud endiselt palju küsimusi ja väärarusaamu. Selles artiklis vastame 14 kõige levinumale küsimusele, mida inimesed autismi kohta Internetist teada soovivad.

Mis on autism (ASD)?
Autism on närvisüsteemi arenguhäire, mis mõjutab sotsiaalset suhtlust, suhtlemist ja käitumist. See on spektrihäire, mis tähendab, et raskusaste ja sümptomid võivad inimestel väga erineda.

Mis põhjustab autismi?
Autismi täpsed põhjused pole veel teada, kuid arvatakse, et see on geneetiliste ja keskkonnategurite kombinatsioon.

Kas autism on ravitav?
Ei, autismi ei saa ravida. Autism ei ole ravitav. See on närvisüsteemi arenguhäire, mis mõjutab sotsiaalset suhtlust, suhtlemist ja käitumist. Kuigi ravi ei ole võimalik, võivad varajane sekkumine ja ravi oluliselt parandada autismispektri häirega inimeste tulemusi.

Millised on autismi sümptomid?
Autismi sümptomid võivad olla väga erinevad, kuid levinumate tunnuste hulka kuuluvad suhtlemisraskused ja kehv sotsiaalsus, korduv käitumine ja piiratud huvid.

Kuidas autismi diagnoositakse?
Autismi diagnoositakse tavaliselt meditsiiniliste ja arenguliste hinnangute kombinatsiooni kaudu, sealhulgas sotsiaalse suhtluse, suhtlemise ja käitumise hinnangud.

Kas autismi nö. vähendada?
Kuigi autismi ei saa ravida, on erinevaid ravimeetodeid ja sekkumisi, mis aitavad autismiga inimestel oma sümptomeid hallata ja oma elukvaliteeti parandada. Need võivad hõlmata käitumisteraapiat, kõneteraapiat ja ravimeid.

Kas on lootust, et meditsiin areneb nii kaugele, et autismi saab ravida?
Praegu ei ole autismi ravitud ja pole teada, kas tulevikus ravi avastatakse. Kuid meditsiiniliste uuringute ja tehnoloogia areng toimub pidevalt ning on võimalik, et kättesaadavaks saavad uued ravimeetodid ja sekkumised, mis võivad autismiga inimeste tulemusi oluliselt parandada. Oluline on märkida, et autism on keeruline ja mitmekesine seisund ning mis tahes tulevane areng hõlmab tõenäoliselt geneetiliste, keskkonna- ja käitumuslike tegurite kombinatsiooni.

Kui laialt autism on levinud, kui paljud inimesed on autistid?
Autismi levimus on viimastel aastatel kasvanud ja hinnanguliselt diagnoositakse Ameerika Ühendriikides autism ühel lapsel 54-st.

Hiljutiste uuringute kohaselt on autismi hinnanguline levimus Skandinaavias, Euroopas ja Balti riikides 1-2% elanikkonnast. Siiski on oluline märkida, et autismi levimus võib varieeruda sõltuvalt uuritavast elanikkonnast ja selle diagnoosimiseks kasutatavatest meetoditest.

Siin on mõned levimuse hinnangud erinevatest riikidest:

Rootsi: 1,5% (Allikas: Rootsi riiklik tervise- ja hoolekandeamet)
Norra: 1,5% (Allikas: Norra Rahvatervise Instituut)
Taani: 1,5% (Allikas: National Institute of Health)
Soome: 1,7% (Allikas: Tervise ja Heaolu Instituut)
Eesti: 1,1% (Allikas: Sotsiaalministeerium)
Läti: 1,1% (Allikas: Tervishoiuministeerium)
Leedu: 1,5% (Allikas: Tervishoiuministeerium)

Väärib märkimist, et need numbrid ei pruugi kajastada autismi tegelikku levimust, kuna mõnel juhul võib haigusseisund olla aladiagnoositud või valesti diagnoositud.

Kas autismi saab ära hoida?
Praegu ei ole teadaolevat viisi autismi ennetamiseks, kuid varajane sekkumine ja ravi võivad oluliselt parandada autismiga inimeste tulemusi.

Kas autismi ja vaktsiinide vahel on seos?
Ei, puuduvad teaduslikud tõendid, mis toetaksid väidet, et vaktsiinid põhjustavad autismi. Mõte, et vaktsiinid põhjustavad autismi, on paljudes uuringutes põhjalikult diskrediteeritud.

Mis vahe on aspergeril ja autismil?
Sageli on segadus Aspergeri sündroomi (AS) ja autismi (ASD) vahel. Siin on lühike erinevus: Aspergeri sündroom on autismi tüüp, mida iseloomustavad raskused sotsiaalses suhtlemises ja mitteverbaalses suhtluses, kuid säilinud keele- ja intellektuaalsed võimed, samas kui autism hõlmab laiemat valikut sümptomeid, mis võivad hõlmata intellektuaalset puuet, suhtlemisraskusi ja korduvaid käitumishäireid.

Kuidas ma saan autismiga inimest toetada?
Parim viis autismispektri häirega inimese toetamiseks on end selle seisundi kohta harida ning olla mõistev ja kannatlik. Muud viisid autismiga inimeste toetamiseks hõlmavad vabatahtlikku tööd autismiorganisatsioonides, annetamist autismiuuringuteks ja autismiga inimeste õiguste propageerimist.

Kas autistlik inimene saab aru, et ta erineb teistest?
See oleneb inimesest. Mõned autistid saavad mõneti aru, et nad erinevad teistest, samas kui paljud ei pruugi seda mõista. Parim on hoiduda oletuste tegemisest ja küsida inimeselt otse lugupidavalt ja hinnanguteta. Viisakas küsimus võiks olla: “Kas saate mulle öelda, kas tunnete end teistest erinevana?” või “Kuidas te tajute oma erinevusi teistest, kui tajute?” Pidage meeles, et alati on oluline läheneda inimestele väärikalt ja lugupidavalt, hoolimata nende võimalikest erinevustest.

Kuidas mõista autistlikku inimest?
* Harige end autismi ja selle mõju kohta suhtlemisele ja sotsiaalsele suhtlusele.
* Harjuta empaatiat ja kannatlikkust.
* Esitage küsimusi ja kuulake aktiivselt.
* Olge teadlik sensoorsest tundlikkustest.
* Vältige oletuste tegemist.
* Näidake üles tõelist huvi nende kogemuste ja vaatenurkade vastu.
* Olge lugupidav ja vältige stereotüüpe.
* Pakkuge tuge ja olge hea liitlane.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi autismi kohta on veel palju õppida, on oluline sellele seisundile läheneda empaatiaga. Õige toe ja ressurssidega saavad autismispektri häirega inimesed elada täisväärtuslikku ja tähendusrikast elu.

Avafoto: Pexels
Allikas: Artikkel ilmus esmakordselt originaalpealkirjaga “Searching for Answers: MOST common questions about Autism and its search results” veebilehel NordenBladet.com