NordenBladet — Rootsis töötav soomlasest haiglaõde räägib avameelselt Soome ja Rootsi palgavahest, mida ta on kogenud. Saija töötas Turu ülikooli keskhaigla intensiivravi osakonnas ehk TYKS-is õena ja kiirabimeeskonna ühe peamise koolitajana. Tema intensiivraviõe tähtajalise töölepingu kuupalk oli 2500 eurot, vahendab MTV.

Õde soovis oma elus muutust teha ja kolis seitse aastat tagasi parema palga otsingul Rootsi. Puudulik palk viis selleni, et pidin hakkama otsima alternatiive, räägib naine.
Käesoleval nädalal asus naine uuele töökohale intensiivraviõena Rootsi riiklikus hingamisteede tugiüksuses, mille töötasu ta sotsiaalmeedias avaldas.

Eurodesse ümber arvestatuna on uus kuupalk ilma lisadeta 6700 eurot. Võrreldes Soomes saadava 2500 euroga kuus on vahe tohutu.

Tööleping on sõlmitud tunnitasu alusel, seega palka otseselt võrrelda ei saa.

Palga suurust mõjutab see, et see on erasektoris, lisaks sisaldab see puhkusetoetust (12 protsenti) ja see on eriõe palk, ütleb Saija.

Praeguse töötasuga on ta rahul, mis sobib hästi tema 15-aastase töökogemusega õena.

Rootsis on õdedel võimalus konkureerida oma palgaga ja see määratakse igale inimesele individuaalselt tema kogemuse põhjal.

Soome haiglaõdede ametiühingu TEHY asjatundja Juha Honkakoski sõnul on palgavõrdluses oluline meeles pidada, mida võrreldakse. Näiteks rendifirmade kaudu töötavate töötajate töötasu sees on palju asju.

Tavaliselt sisaldavad need puhkusetoetust ja haiguspuhkust ei pruugita maksta. Palka makstakse vaid tehtud töö eest, märgib Honkakoski.

Honkakoski sõnul on Rootsis õdede palgad statistika järgi umbes 20-25 protsenti kõrgemad kui Soomes.

NordenBladet — Rootsi mereväe allveelaevade eskadrilli ülem Fredrik Lindén rääkis Iltalehtile, et tema juhitav eskadrill on harjutanud ühiskaitset Soome mereväega Hanko lähistel.

Soomlased harjutasid ka Rootsi allveelaevade jälgimist. Eelmisel aastal harjutati Soome mereväega allveelaevajahti, ütles Lindén. See juhtus Soome lahes Hanko vetes.

Küsimuse peale meenub Lindénile näiteks Russarö saare nimi. Olime Soome korvettide sihtmärk, rõhutab Lindén koostöö taset.

Teave Rootsi allveelaevade õppuste kohta Soome rannavetes on märkimisväärne, sest Soomel puudub võimalus oma allveelaevadega Vene allveelaevu jälgida.

Hanko sadam on üks Soome varustuskanaleid sõja ajal. Ameeriklased on harjutanud ka soomukite transporti ja dessanti otse Hankoniemis.

Rootsi allveelaevad on Soome saarestiku marsruutide ja oludega rahuajal tuttavaks saanud, mis on ühises merekaitses suur eelis.

Lindén rõhutab, et Rootsi allveelaev suudab leida Vene allveelaeva oma asukohta avaldamata. Kui sihtmärgi peaks hävitama, ei lase Rootsi allveelaev tingimata torpeedot, vaid annab koordinaadid õhuväe helikopterile.

Nii varjatakse oma asukohta elektroonilise sõjapidamise ajastul.

Vaenlase allveelaeva hävitamiseks heidetakse õhust merre torpeedo. Kaitsev allveelaev kasutab oma elektroonilisi võimalusi torpeedo sihtmärgini suunamiseks.

Lindén rõhutab, et Rootsi allveelaevade eskadrilli ülesanne on kaitsta mereliiklust Läänemerel ja mere põhjas kulgevaid sidekaableid.

Kui Venemaa alustab sõda Läänemere demokraatiate vastu, kaitsevad Rootsi allveelaevad NATO abivägede transporti Baltikumi ja Soome.

Enne 1991. aastat põhinesid kõik ohustsenaariumid idast tuleva suure punase noole vastu võitlemisel. Rootsi ja Soome ei olnud NATOs, aga pidime üksi hakkama saama, räägib Lindén.

Ajad muutuvad. Läänemerest on saanud peaaegu NATO sisemeri.
Väljakutse saab olema võimekuse suurendamine Balti riikides. Selle asemel, et lihtsalt punast noolt peatada, peame suunama sinise noole sihtkohta. See on uus stsenaarium, märgib Lindén.

Lindéni sõnul on NATO vastasel ehk Venemaal kolm võimalust sinise noole hävitamiseks.
Kui allveelaevad on siin, osutab komandör kaardil Norrast lõuna pool asuvale Põhjamerele. Või miinidega Taani väinades, illustreerib ta.

Kolmas Venemaa rünnakuvõimalus NATO abivägede vastu on allveelaevade sõda Läänemerel.

Kolmas on liikumise takistamine Läänemerel. Peamiselt toimuks see allveelaevadega.

Lindén räägib ka, kuidas venelaste plaane ära hoitakse. Soome roll NATO ühise kaitse planeerimisel on ülioluline. Soome laht suletakse miinidega ja seejärel kontrollitakse Paldiski baasi, rõhutab Lindén.

Paldiski mereväebaas asub Eestis Tallinna lähedal. Kui Venemaa ründas Ukrainat, saatis NATO oma miinilaevad Paldiskisse. Porkkala neemelt liikusid ära ka Saksa miinilaevad.