Reede, august 8, 2025

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
7533 POSTS 1 COMMENTS

Eesti: Menetlusse võeti heaolu arengukava

NordenBladet – Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse valitsuse 3. veebruaril läbivaatamiseks esitatud „Heaolu arengukava 2023-2030“ ning määras juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni.

Heaolu arengukava 2023–2030 on eelmise samanimelise arengukava jätk, mis suunab töö- ja sotsiaalvaldkonna sihte järgmisel kaheksal aastal ning katab tulemusvaldkonda „Heaolu“, mis on üks 17-st riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonnast.

Arengukavas on defineeritud heaolu Sotsiaalministeeriumi pädevusse kuuluvate poliitikavaldkondade – laste ja perede heaolu, sooline võrdsus ja võrdne kohtlemine, tööhõive, pikk ja kvaliteetne tööelu, abivajadusele vastav sotsiaalhoolekanne, sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine ning vanemaealiste toetamine – kaudu. Kuigi inimese heaolu on mõjutatud ka inimese tervislikust seisundist, tegeleb tervise valdkonna eesmärkidega süvendatult Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030, mis käsitleb terviseriskide, tervislike eluviiside ja keskkonnatervise edendamist ning tervishoiusüsteemi korraldamist.

Heaolu arengukava kirjeldab olulisemaid väljakutseid, seab strateegilised eesmärgid ja määrab nende saavutamiseks vajalikud muutused aastatel 2023–2030, arvestades sealjuures nii riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ seatud sihtidega, (eelkõige sihid „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ ja „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“) kui ka ÜRO ülemaailmsete säästva arengu eesmärkidega ning Euroopa Liidu suundade ja rahvusvaheliselt võetud kohustustega.

Arengukavas kirjeldatud eesmärkide ja probleemide puhul tuleb tagada pakutavate sotsiaalteenuste toimepidevus ehk pakkuda inimestele olulisi teenuseid nii tavaolukorras kui kriisi- ja eriolukorras. Riik peab tegema kõik, et ei tekiks ohtu elule ja tervisele.

 

AS-i Tallink Grupp 2023 jaanuari statistika

NordenBladet — AS Tallink Grupp vedas 2023. aasta jaanuaris 338 194 reisijat, mida on 86,1% võrra enam võrreldes eelmise aasta jaanuariga. Veetud kaubaveo ühikute maht vähenes 12,3% võrra 27 382 ühikuni ning veetud reisijate sõidukite maht suurenes 26,8% võrra 51 764 ühikuni.

2023. aasta jaanuaris veeti AS-i Tallink Grupp laevadega reisijaid, kaubaveoühikuid ja reisijate sõidukeid järgmiselt:

Jaanuar 2023
Jaanuar 2022
muutus

Reisijad
338 194
181 687
86,1%

Soome-Rootsi
99 217
48 778
103,4%

Eesti-Soome
201 449
117 771
71,1%

Eesti-Rootsi
37 528
15 138
147,9%

Kaubaveo ühikud
27 382
31 213
-12,3%

Soome-Rootsi
3 241
6 503
-50,2%

Eesti-Soome
19 826
21 315
-7,0%

Eesti-Rootsi
4 315
3 395
27,1%

Sõiduautod
51 764
40 808
26,8%

Soome-Rootsi
3 519
3 757
-6,3%

Eesti-Soome
46 365
35 655
30,0%

Eesti-Rootsi
1 880
1 396
34,7%

SOOME – ROOTSIJaanuari Soome-Rootsi veomahud kajastavad Helsingi-Stockholmi ja Turu-Kapellskär laevaliinide opereerimist. Kruiisilaev Galaxy lõpetas väljaprahtimise tõttu Turu-Stockholm liinil opereerimise 2022. aasta septembris.

EESTI – SOOMEJaanuari Eesti-Soome veomahud kajastavad shuttle-laevade opereerimist sh MyStar, mis lisandus liinile alates 13. detsembrist 2022. Kruiisilaev Silja Europa lõpetas väljaprahtimise tõttu Tallinn-Helsinki liinil opereerimise 2022. aasta augustis.
EESTI – ROOTSIJaanuari Eesti-Rootsi veomahud kajastavad Tallinn-Stockholm ja Paldiski-Kapellskär laevaliinide opereerimist.

Anneli Simm
Investorsuhtluse koordinaator
AS Tallink Grupp
Sadama 510111 Tallinn
E-mail anneli.simm@tallink.ee

 

Balti Assamblee kultuurikomisjoni arutelu keskendub meediakoostööle

NordenBladet — Täna toimub Vilniuses Balti Assamblee (BA) haridus-, teadus- ja kultuurikomisjoni istung. Balti riikide parlamentide liikmed, valitsuste esindajad ning valdkonna eksperdid arutavad valeinfovastast võitlust ning meediakoostöö parandamist.

BA Eesti delegatsiooni juht Urve Tiidus selgitas, et Venemaa peetav infosõda tingib eriliselt suure vajaduse selle järele, et inimesed oskaks eristada objektiivset infot propagandast. „Meediaharidust on vaja, sest lünkliku meediakirjaoskusega inimest on lihtsam infosõjas ära kasutada nii, et ta ise sellest arugi ei saa,“ põhjendas Tiidus kohtumise teemavalikut.

„Samuti on muutumises meediamaastiku majandusolukord. Kuna inimesed eelistavad saada infot sotsiaalmeediast, siis on ka reklaamiraha rännanud sinna ning kohalike meediaväljaanneteni ja elukutseliste ajakirjanikeni jõuab vähem raha, mida kvaliteetse inforuumi loomiseks kasutada. See on tähtis koostöö koht,“ selgitas Eesti delegatsiooni esimees. Nendel põhjustel on Balti Assambleel plaanis arutada võimalusi asutada Eesti, Läti ja Leedu ühine meediakirjaoskuse parandamise programm ning usaldusväärse info edastamise platvorm, mis kajastaks Baltimaades toimuvat eesti, läti, leedu, aga ka inglise ja vene keeles.

Ühtlasi arutatakse kohtumisel Balti riikide kultuurikoostöö edendamist ja ühiseid pingutusi inimeste kokku toomisel. Samuti võetakse jutuks kutse- ja rakendusharidus ning nii reaalalade kui ka kosmose valdkonna teadustöö.

Balti Assamblee on kolme Balti riigi parlamendi konsultatiivne koostööorganisatsioon, mis arutab vastastikust huvi pakkuvaid küsimusi. 2023. aastal on Balti Assamblee eesistujaks Eesti. Meie eesistumisaja juhtmõtteks on vastupanuvõimeline, turvaline, usaldusväärne ja jätkusuutlik Balti regioon.

 

Tallinna Kaubamaja Grupp AS 100%-line tütarettevõtja TKM Auto OÜ: Škoda edasimüügiõigus Leedus

NordenBladet — Tallinna Kaubamaja Grupp AS 100%-line tütarettevõtja TKM Auto OÜ on allkirjastanud Aktsiaseltsiga Auto 100 kavatsuste protokolli, mille kohaselt tütarettevõtjast KIA Auto UAB saab lisaks KIA’dele ka Škoda edasimüüja Leedus. Alates 2019. aastast omab Grupp Škoda edasimüügiõigusi Lätis. Alates 2023.aastast on AS Auto 100 ametlik Škoda maaletooja lisaks Eestile ja Lätile ka Leedus.

Käesoleval aastal on kavas avada Škoda müügi- ja teeninduskeskus rendipinnal. Hiljemalt 2025. aasta alguseks on kavas avada Tallinna Kaubamaja Grupp AS tütarettevõtjale UAB TKM Lietuva kuuluval kinnistul asukohaga Ukmerges gatve 286, Vilnius uus Škoda ja KIA autode müügi- ning teeninduskeskus.

Tallinna Kaubamaja Grupp AS-i eesmärk on laieneda autokaubanduse valdkonnas, mis on alates 2007. aastast olnud üheks Grupi äritegevuse strateegiliseks segmendiks. Grupi autokaubandussegment on sõltumatu diilervõrguga KIAde maaletooja Baltikumis ning kahes müügisalongis Tallinnas, kahes müügisalongis Riias ja ühes müügisalongis Vilniuses autode jaemüügi- ning teenindusega tegelevad ettevõtted. Lisaks KIAdele on valikus mitmed teised automargid, nagu Peugeot ja Cadillac Eestis ja Lätis ning Škoda Lätis. Grupi autosegmendi 2022. aasta auditeerimata müügitulu oli 146,8 miljonit eurot.

Raul Puusepp
Juhatuse esimees
Tel 731 5000

 

Eesti peaminister: Kaitsetööstused peavad hakkama rohkem tootma

NordenBladet — Balti peaministrid rõhutasid täna Tallinnas, et vaba maailma abi Ukrainale peab olema piisavalt kiire ja mahukas selleks, et seista vastu Venemaa uuele pealetungile. Balti Ministrite Nõukogu raames toimunud kohtumisel arutati ka NATO kaitsevõime tugevdamist ja ühiseid taristuprojekte.

„Abi Ukrainale ei tohi tulla liiga hilja ja liiga killustatult. Venemaa valmistub uueks suureks pealetungiks ja meie toetus peab olema piisav sellele vastu astumiseks. Aga mitte ainult – see abi peab aitama Ukrainal Vene väed oma territooriumilt välja lüüa,“ ütles pärast kohtumist Eesti peaminister Kaja Kallas.

Ta märkis, et Eesti, Läti ja Leedu on andnud Ukrainale ajaloolises ulatuses abi. „Mõelda vaid, kui palju elusid oleks päästetud, kui rohkem riike teeks sama. Me kõik vaatame läbi oma ladusid ja varusid, aga see pole enam piisav. Ka meie kaitsetööstused peavad tootma rohkem,“ toonitas Kallas.

Kallase kinnitusel on saavutatud laialdane üksmeel, et Vene sõjakuritegudele peab järgnema karistus. Praegu otsitakse parimat lahendust selle tagamiseks. „Poliitiline ja diplomaatiline protsess on saanud hoo sisse ja varem või hiljem päädib see kohtumenetluse loomisega. Kõik, kes on agressioonikuriteo taga, peavad kandma vastutust – keegi ei ole puutumatu. Selleks toetab Eesti agressioonikuriteo uurimiseks rahvusvahelise erikohtu loomist,“ ütles peaminister.

Tema sõnul peab Euroopa Liit kiiresti tulema välja ka konkreetse lahendusega külmutatud Venemaa varade kasutamise osas Ukraina ülesehitamiseks. Sellesse küsimusse vaadetakse sisse ka Eestis lootes, et meie järeldused aitavad kaasa üleeuroopalise lahenduse leidmisele. Balti peaministrid rõhutasid samuti, et paralleelselt uute Venemaa-vastaste sanktsioonide arutamisega tuleb pöörata rohkem tähelepanu sanktsioonidest kõrvale hiilimise tõkestamiseks.

Kohtumisel väljendati pettumust Rahvusvahelise Olümpiakomitee ettepaneku üle lubada Venemaa ja Valgevene sportlastel osaleda 2024. aasta Pariisi mängudel. „Venemaa on aasta aega hävitanud Ukraina riiki ja maad. Venemaa on tapnud sadu Ukraina sportlasi. Lubada nüüd Venemaa sportlased ukrainlaste vere hinnaga olümpiaareenile – kas see on ikkagi aus mäng? Seda enam, et Venemaa kasutab sporti propagandatööriistana ning paljud nende koondislased kuuluvad Vene armeesse sõna otseses mõttes,“ rõhutas Kallas.

Kaja Kallas, Krišjānis Kariņš ja Ingrida Šimonytė arutasid täna ka prioriteete NATO Vilniuse tippkohtumiseks. „Meie siht on selge: NATO regionaalplaanid peavad saama kinnitatud, NATO heidutus- ja kaitsehoiak idatiival tugevdatud. Muutunud julgeolekuolukorras peame vaatama üle ka NATO kaitseinvesteeringute kokkuleppe: 2 protsenti kaitsekuludeks pole enam piisav – see on miinimum,“ sõnas Kallas.

Peale sõjalise julgeoleku on kolmele Balti riigile oluline piirkonna energiajulgeolek ja varustuskindlus. Kohtumisel räägiti koostööst Euroopa Liidus avamere tuuleenergia ja võrgutaristu arendamisel, samuti Rail Balticust ja elektrisüsteemide desünkroniseerimisest Venemaa võrgust. Järgmine Balti peaministrite kohtumine, mille käigus keskendutakse eelkõige just taristuprojektidele, on plaanis läbi viia Tallinnas juba mais. Eesti on tänavu Balti riikide koostöö eesistuja.