NordenBladet — Tallinna Kaubamaja Grupp AS 100%-line tütarettevõtja TKM Auto OÜ on allkirjastanud Aktsiaseltsiga Auto 100 kavatsuste protokolli, mille kohaselt tütarettevõtjast KIA Auto UAB saab lisaks KIA’dele ka Škoda edasimüüja Leedus. Alates 2019. aastast omab Grupp Škoda edasimüügiõigusi Lätis. Alates 2023.aastast on AS Auto 100 ametlik Škoda maaletooja lisaks Eestile ja Lätile ka Leedus.
Käesoleval aastal on kavas avada Škoda müügi- ja teeninduskeskus rendipinnal. Hiljemalt 2025. aasta alguseks on kavas avada Tallinna Kaubamaja Grupp AS tütarettevõtjale UAB TKM Lietuva kuuluval kinnistul asukohaga Ukmerges gatve 286, Vilnius uus Škoda ja KIA autode müügi- ning teeninduskeskus.
Tallinna Kaubamaja Grupp AS-i eesmärk on laieneda autokaubanduse valdkonnas, mis on alates 2007. aastast olnud üheks Grupi äritegevuse strateegiliseks segmendiks. Grupi autokaubandussegment on sõltumatu diilervõrguga KIAde maaletooja Baltikumis ning kahes müügisalongis Tallinnas, kahes müügisalongis Riias ja ühes müügisalongis Vilniuses autode jaemüügi- ning teenindusega tegelevad ettevõtted. Lisaks KIAdele on valikus mitmed teised automargid, nagu Peugeot ja Cadillac Eestis ja Lätis ning Škoda Lätis. Grupi autosegmendi 2022. aasta auditeerimata müügitulu oli 146,8 miljonit eurot.
NordenBladet — Balti peaministrid rõhutasid täna Tallinnas, et vaba maailma abi Ukrainale peab olema piisavalt kiire ja mahukas selleks, et seista vastu Venemaa uuele pealetungile. Balti Ministrite Nõukogu raames toimunud kohtumisel arutati ka NATO kaitsevõime tugevdamist ja ühiseid taristuprojekte.
„Abi Ukrainale ei tohi tulla liiga hilja ja liiga killustatult. Venemaa valmistub uueks suureks pealetungiks ja meie toetus peab olema piisav sellele vastu astumiseks. Aga mitte ainult – see abi peab aitama Ukrainal Vene väed oma territooriumilt välja lüüa,“ ütles pärast kohtumist Eesti peaminister Kaja Kallas.
Ta märkis, et Eesti, Läti ja Leedu on andnud Ukrainale ajaloolises ulatuses abi. „Mõelda vaid, kui palju elusid oleks päästetud, kui rohkem riike teeks sama. Me kõik vaatame läbi oma ladusid ja varusid, aga see pole enam piisav. Ka meie kaitsetööstused peavad tootma rohkem,“ toonitas Kallas.
Kallase kinnitusel on saavutatud laialdane üksmeel, et Vene sõjakuritegudele peab järgnema karistus. Praegu otsitakse parimat lahendust selle tagamiseks. „Poliitiline ja diplomaatiline protsess on saanud hoo sisse ja varem või hiljem päädib see kohtumenetluse loomisega. Kõik, kes on agressioonikuriteo taga, peavad kandma vastutust – keegi ei ole puutumatu. Selleks toetab Eesti agressioonikuriteo uurimiseks rahvusvahelise erikohtu loomist,“ ütles peaminister.
Tema sõnul peab Euroopa Liit kiiresti tulema välja ka konkreetse lahendusega külmutatud Venemaa varade kasutamise osas Ukraina ülesehitamiseks. Sellesse küsimusse vaadetakse sisse ka Eestis lootes, et meie järeldused aitavad kaasa üleeuroopalise lahenduse leidmisele. Balti peaministrid rõhutasid samuti, et paralleelselt uute Venemaa-vastaste sanktsioonide arutamisega tuleb pöörata rohkem tähelepanu sanktsioonidest kõrvale hiilimise tõkestamiseks.
Kohtumisel väljendati pettumust Rahvusvahelise Olümpiakomitee ettepaneku üle lubada Venemaa ja Valgevene sportlastel osaleda 2024. aasta Pariisi mängudel. „Venemaa on aasta aega hävitanud Ukraina riiki ja maad. Venemaa on tapnud sadu Ukraina sportlasi. Lubada nüüd Venemaa sportlased ukrainlaste vere hinnaga olümpiaareenile – kas see on ikkagi aus mäng? Seda enam, et Venemaa kasutab sporti propagandatööriistana ning paljud nende koondislased kuuluvad Vene armeesse sõna otseses mõttes,“ rõhutas Kallas.
Kaja Kallas, Krišjānis Kariņš ja Ingrida Šimonytė arutasid täna ka prioriteete NATO Vilniuse tippkohtumiseks. „Meie siht on selge: NATO regionaalplaanid peavad saama kinnitatud, NATO heidutus- ja kaitsehoiak idatiival tugevdatud. Muutunud julgeolekuolukorras peame vaatama üle ka NATO kaitseinvesteeringute kokkuleppe: 2 protsenti kaitsekuludeks pole enam piisav – see on miinimum,“ sõnas Kallas.
Peale sõjalise julgeoleku on kolmele Balti riigile oluline piirkonna energiajulgeolek ja varustuskindlus. Kohtumisel räägiti koostööst Euroopa Liidus avamere tuuleenergia ja võrgutaristu arendamisel, samuti Rail Balticust ja elektrisüsteemide desünkroniseerimisest Venemaa võrgust. Järgmine Balti peaministrite kohtumine, mille käigus keskendutakse eelkõige just taristuprojektidele, on plaanis läbi viia Tallinnas juba mais. Eesti on tänavu Balti riikide koostöö eesistuja.
NordenBladet — Soome liitus 2. veebruaril 2023 Ukraina toetuseks loodud algatusgrupiga, mis taotleb juriidilist vastutust Ukraina-vastase agressioonikuriteo eest. Gruppi kuuluvad lisaks Soomele ja Ukrainale 19 riiki ning EL-i välisasjade amet.
Venemaa relvastatud rünnak Ukrainale on ÜRO põhikirjas sätestatud jõu kasutamise keelu tõsine rikkumine. ÜRO Peaassamblee mõistis hukka Venemaa rünnaku Ukrainale, nõudis sõjategevuse lõpetamist ja vägede väljaviimist Ukrainast.
Reeglipõhise rahvusvahelise süsteemi toetamine ja tugevdamine on Soome välispoliitilised prioriteedid. Venemaa rünnak Ukraina vastu ÜRO põhikirja räigelt rikkudes on rõhutanud rahvusvahelise õiguse kaitsmise tähtsust.
Sõjakuriteod, inimsusevastased kuriteod, massihävitus ehk genotsiid ja agressioonikuriteod on kõige raskemad rahvusvahelised kuriteod. Need mõjutavad kogu rahvusvahelist üldsust ning ohustavad rahvusvahelist rahu ja julgeolekut. Sõjakuritegusid ja inimsusevastaseid kuritegusid Ukrainas uuritakse nii Ukrainas kui ka rahvusvaheliselt. Soome toetab nii Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kui ka Ukraina riigivõimude tööd.
„Vastutus Venemaa ebaseadusliku agressioonisõja eest Ukrainas ja selle tagajärgede eest jääb ilma agressioonikuritegusid uurimata puudulikuks. Soome soovib toetada Ukrainat kõige tõhusamate vahendite leidmisel agressioonikuriteos süüdi olevate isikute vastutusele võtmiseks,“ ütles välisminister Pekka Haavisto.
Agressioonikuritegu nõuab agressiooniakti, mis on selgelt ÜRO põhikirjaga vastuolus. Agressioonikuriteo saab toime panna ainult isik, kes suudab reaalselt tellida või juhtida riigi poliitilisi või sõjalisi tegevusi.
Soome peab agressioonikuritegu kindlalt üheks raskemaks rahvusvaheliseks kuriteoks ning on üks 44 riigist, kes on ratifitseerinud Rooma statuudi agressioonikuritegu käsitlevad muudatused.
NordenBladet — Harju Elekter kontserni Rootsi tütarettevõte Harju Elekter AB sõlmis lepingu Rootsi juhtiva andmekeskuse operaatoriga atNorth, mis on laiendamas oma Rootsi andmekeskust mitmete serverihallidega. Lepingu järgi tarnib ja paigaldab Harju Elekter atNorthi andmekeskuse uute serverisaalide jaoks elektrienergia jaotamiseks mõeldud trafosid ja madalpinge jaotusseadmeid 2023. aasta jooksul. Lepingu orienteeruv maht on 2,7 miljonit eurot.
atNorth on juhtiv Põhjamaade-ülene andmekeskuste teenuste ettevõte, mis pakub jätkusuutlikku, kulutõhusat ja skaleeritavat ühispaiknemist ning suure jõudlusega andmetöötlusteenuseid Islandil, Rootsis ja Soomes. Ettevõte haldab viit andmekeskust Põhjamaades strateegilistes asukohtades ja on välja teeninud valdkonna juhtivate organisatsioonide usalduse oma kõige kriitilisemate töökoormuste täitmisel.
Harju Elekter on rahvusvaheline tööstuskontsern, millel on laialdane kogemus kestlike elektrijaotuslahenduste pakkumisel. Harju Elekter Grupp projekteerib, toodab ja paigaldab elektriseadmeid energeetika-, tööstus- ja taristuettevõtetele ning avalikele ja ärihoonetele. Grupi Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu üksustes töötab ligikaudu 900 töötajat ning kontserni 2022. aasta 9 kuu müügitulu oli 125,3 miljonit eurot.
Tiit Atso
Juhatuse esimees
+372 674 7400
Lisainfo:
Mikael Schwartz Jonsson
Harju Elekter AB
tegevjuht
+46 73 870 01 51
NordenBladet — Euroopa Keskpanga nõukogu otsustas täna neljapäeval, 2. veebruaril tõsta baasintressimäära 2,5 protsendini. Intress tõuseb seega 0,5 protsendipunkti võrra. EKP ütleb, et kavatseb intressimäära sama palju tõsta ka märtsis. Nii üritatakse inflatsiooni kiiresti ohjeldada, vahendab Yle.
Sel moel järgib EKP Ameerika Ühendriikide keskpanka Fedi, mis tõstis baasintressimäära juba kolmapäeval vahemikku 4,50–4,75 protsenti. Samuti andis Fed märku oma kavatsusest jätkata rahapoliitika karmistamist.
EKP intressiotsus ise vaevalt mõjutab näiteks 12 kuu Euribori, kõige levinumat eluasemelaenude viiteintressi, sest turg on selle juba intressimäära sisse arvestanud.
12 kuu euribor on EKP karmistunud poliitika tõttu tõusnud enam kui 3,4 protsendini. Veel eelmise aasta alguses oli intressimäär null protsenti.
