NordenBladet – Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse valitsuse 3. veebruaril läbivaatamiseks esitatud „Heaolu arengukava 2023-2030“ ning määras juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni.

Heaolu arengukava 2023–2030 on eelmise samanimelise arengukava jätk, mis suunab töö- ja sotsiaalvaldkonna sihte järgmisel kaheksal aastal ning katab tulemusvaldkonda „Heaolu“, mis on üks 17-st riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonnast.

Arengukavas on defineeritud heaolu Sotsiaalministeeriumi pädevusse kuuluvate poliitikavaldkondade – laste ja perede heaolu, sooline võrdsus ja võrdne kohtlemine, tööhõive, pikk ja kvaliteetne tööelu, abivajadusele vastav sotsiaalhoolekanne, sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine ning vanemaealiste toetamine – kaudu. Kuigi inimese heaolu on mõjutatud ka inimese tervislikust seisundist, tegeleb tervise valdkonna eesmärkidega süvendatult Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030, mis käsitleb terviseriskide, tervislike eluviiside ja keskkonnatervise edendamist ning tervishoiusüsteemi korraldamist.

Heaolu arengukava kirjeldab olulisemaid väljakutseid, seab strateegilised eesmärgid ja määrab nende saavutamiseks vajalikud muutused aastatel 2023–2030, arvestades sealjuures nii riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ seatud sihtidega, (eelkõige sihid „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ ja „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“) kui ka ÜRO ülemaailmsete säästva arengu eesmärkidega ning Euroopa Liidu suundade ja rahvusvaheliselt võetud kohustustega.

Arengukavas kirjeldatud eesmärkide ja probleemide puhul tuleb tagada pakutavate sotsiaalteenuste toimepidevus ehk pakkuda inimestele olulisi teenuseid nii tavaolukorras kui kriisi- ja eriolukorras. Riik peab tegema kõik, et ei tekiks ohtu elule ja tervisele.

NordenBladet — Täna toimub Vilniuses Balti Assamblee (BA) haridus-, teadus- ja kultuurikomisjoni istung. Balti riikide parlamentide liikmed, valitsuste esindajad ning valdkonna eksperdid arutavad valeinfovastast võitlust ning meediakoostöö parandamist.

BA Eesti delegatsiooni juht Urve Tiidus selgitas, et Venemaa peetav infosõda tingib eriliselt suure vajaduse selle järele, et inimesed oskaks eristada objektiivset infot propagandast. „Meediaharidust on vaja, sest lünkliku meediakirjaoskusega inimest on lihtsam infosõjas ära kasutada nii, et ta ise sellest arugi ei saa,“ põhjendas Tiidus kohtumise teemavalikut.

„Samuti on muutumises meediamaastiku majandusolukord. Kuna inimesed eelistavad saada infot sotsiaalmeediast, siis on ka reklaamiraha rännanud sinna ning kohalike meediaväljaanneteni ja elukutseliste ajakirjanikeni jõuab vähem raha, mida kvaliteetse inforuumi loomiseks kasutada. See on tähtis koostöö koht,“ selgitas Eesti delegatsiooni esimees. Nendel põhjustel on Balti Assambleel plaanis arutada võimalusi asutada Eesti, Läti ja Leedu ühine meediakirjaoskuse parandamise programm ning usaldusväärse info edastamise platvorm, mis kajastaks Baltimaades toimuvat eesti, läti, leedu, aga ka inglise ja vene keeles.

Ühtlasi arutatakse kohtumisel Balti riikide kultuurikoostöö edendamist ja ühiseid pingutusi inimeste kokku toomisel. Samuti võetakse jutuks kutse- ja rakendusharidus ning nii reaalalade kui ka kosmose valdkonna teadustöö.

Balti Assamblee on kolme Balti riigi parlamendi konsultatiivne koostööorganisatsioon, mis arutab vastastikust huvi pakkuvaid küsimusi. 2023. aastal on Balti Assamblee eesistujaks Eesti. Meie eesistumisaja juhtmõtteks on vastupanuvõimeline, turvaline, usaldusväärne ja jätkusuutlik Balti regioon.