Eesti: Sotsiaalkomisjon viib heaolu arengukava arutelu suurde saali

By

-

veebruar 6, 2023

NordenBladet — Sotsiaalkomisjon otsustas heaolu arengukava aastateks 2023–2030 tutvustada Riigikogu täiskogu ees 20. veebruaril.

Komisjoni esimehe Helmen Küti sõnul on arengukava üldine eesmärk tagada, et Eesti inimesed oleks hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneks ning toetatud oleks kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu. „Kava viiest alaeesmärgist esimene on lapsed ja pered ning selle valdkonna suuremad muudatused puudutavad muuhulgas panustamist peresõbraliku keskkonna loomisesse nagu näiteks paari- ja peresuhteid ning vanemaharidust toetavate teenuste arendamine,“ märkis Kütt. „Väga oluliseks pean seda, et arengukava vaatab elukaart tervikuna ehk alustab lastest ja peredest ning jõuab meie väärikate vanemaealisteni,“ lisas ta.

Komisjoni aseesimees Siret Kotka tõi esile, et kava pöörab märkimisväärset tähelepanu vanemaealistele. „Väga tähtis muutus on miinimumpensioni suurendamine ja tööandjapensioni loomine, kuid niisamuti on vaja vanemaealisi enam kaasata poliitikakujundamisse ja ühiskonnaellu,“ märkis Kotka. Ta lisas, et teiselt poolt on plaanis panustada vananemisega seotud hoiakute muutmisesse, et ära hoida näiteks vanemaealise töötajaskonna ebavõrdset kohtlemist ja tõrjumist.

Lisaks keskendub uus heaolu arengukava veel kolmele suuremale teemale, milleks on tööturg ja tööelu, sotsiaalhoolekanne ning sooline võrdõiguslikkus ja võrdne kohtlemine.

Arengukava arutelu käigus 20. veebruaril esinevad ettekandega valitsuse esindaja ning juhtivkomisjoni esindaja. Riigikogu liige võib kummalegi ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse. Seejärel avatakse läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega oma arvamust avaldada soovivad Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad.

Tänasel sotsiaalkomisjoni istungil osalesid ka sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ja tervise- ja tööminister Peep Peterson.

Soome: UURING näitab, miks lapsi sünnib üha vähem, kuigi neid tahetakse jätkuvalt saada

By

Helena-Reet Ennet

-

veebruar 6, 2023

NordenBladet — Suurem osa soomlasi sooviks lapsi saada. Keskmine 20–45-aastaste lapsesoov on kaks last, selgub Rahvastiku-uuringute keskuse värskest perebaromeetrist. Paljud lapsesoovid jäävad aga täitmata.

Sündimus on Soomes langenud alates viimasest kümnendist. Kui koroona-aastatel 2020 ja 2021 sündis Soomes palju lapsi, siis mullu kukkus sündimus taas kokku, vahendab Yle.

Alla 35-aastaste lapsesoovide osas ei ole naiste ja meeste vahel enam vahet.
Varem on olnud nii, et naised on soovinud rohkem lapsi kui mehed. Nüüd erinevust ei täheldatud, ütleb Rahvastiku-uuringute keskuse teadur Tiia Sorsa.

Perebaromeetri järgi tahavad lapsi kõige rohkem kõrgema haridusega inimesed, maal elavad ja suhtes elavad inimesed. Rootsikeelsed tahavad rohkem lapsi kui teised. Samuti on end usklikuks pidavatel laste arvu soovid teistest kõrgemad.

Lapsesoovi põhjuste hulgas tõstavad perebaromeetri tulemused esile tõsiasja, et lapsed toovad oma vanemate ellu rõõmu.

Peamine põhjus laste mittesaamiseks neil, kes peavad oma ideaaliks null last, on see, et nad lihtsalt ei taha lapsi saada. Selle asemel tahetakse elus muid asju teha.

Nad ei leia, et laps toob nende ellu erilist tähendust, ütleb teadur Tiia Sorsa.

15 protsenti 20–45-aastastest soomlastest ei taha lapsi. Ligi kümneaastase vaatlusperioodi jooksul pole selles osas peaaegu mingit muutust toimunud.

Laste saamisega seotud soovide ja soomlaste tegelikus olukorras on suur vahe.

Kui soovitav keskmine laste arv on umbes kaks last, siis tegelik laste arv jääb sellest palju väiksemaks. Soovitud ja tegeliku laste arvu vahe on hetkel ligi 0,6 last vanusegrupis 46–54.

Üha suurem hulk soomlasi ei saa oma soovist hoolimata üldse lapsi või on neil lapsi vähem kui oleks soovinud.

Soovide ja tegelikkuse erinevust mõjutab oluliselt püüd lapsi saada varasemast hilisemas eas, mistõttu on laste saamine raskem või pole aega enamate saamiseks enne menopausi.
Lisaks viljakusega seotud põhjustele on põhjus väga sageli elusituatsioonis.

„Sobiva partneri puudumine on jätkuvalt ja on pikka aega olnud põhjus, miks lapsed jäävad saamata,” ütleb Tiia Sorsa.

Tiia Sorsa sõnul tunnevad paljud, et nende endi elu on pooleli ning seetõttu ei peeta lapse saamist õigeaegseks. Käimas on õpingud või töökarjääri üles ehitamine või on tunda, et noorust pole piisavalt kaua elatud.

Soome noored on kohutavalt vastutustundlikud ja tahaksid, et nad oleksid sellises elusituatsioonis ja meeleseisundis, et oleks hea last saada, ütleb Tiia Sorsa.
Kui lapsi on ainult üks, takistavad õdede-vendade saamist eelkõige rahalised põhjused ja suhtega seotud väljakutsed.

Esimest korda uuris perebaromeeter põhjalikult ka ühiskondlike kriiside seost lapsesoovidega. Ilmnes seos kliimamuutustest tingitud murega.

Eriti nende seas, kes ei plaani kunagi lapsi saada, oli mure kliimamuutuste pärast kümne olulisema põhjuse hulgas, kui põhjusi küsiti kolmekümne küsimusega, ütleb Tiia Sorsa.

Ukraina sõda mõjutas ka mõnede noorte laste saamise plaane: ühed arvasid, et sõda on lapsesoovi vähendanud, teised aga, et see suurendas laste saamise soovi. Viiendik noortest naistest vastas, et sõda on nende lapsesoovi vähendanud. Meeste, eriti noorte jaoks oli sõda pigem suurendanud lapsesoovi.

Rahvastiku-uuringute keskuse perebaromeetri allikateks olid kaks elanikkonna uuringut: Generations and Gender Survey Finland ja Family Barometer Survey 2022.

Avafoto: Pexels

Soome: Nende vigadega autoülevaatusel enam läbi ei saa

By

Helena-Reet Ennet

-

veebruar 6, 2023

NordenBladet — Sobimatu lambipirn põhjustab nüüd Traficomi avaldatud uute ülevaatuse hindamiskriteeriumide kohaselt kogu ülevaatuse läbikukkumise. Varem ehk kuni möödunud, 2022. aasta oktoobrini tõlgendati kõnealust viga väikesena, st ainult remonti vajavana.

Traficomi hinnangul on senisest rangem tõlgendus põhjendatud, sest näiteks LED- või ksenoonpirni paigaldamine tavalisele halogeenpirnile mõeldud pessa muudab tavaliselt valgusmustri valeks, suurendab hajuva valguse hulka ja põhjustab tõsiseid tagajärgi seoses vastutuleva liikluse pimestamisega, vahendab Ilta-Sanomat.

Teine ülevaatuse läbikukkumise põhjus on vastaspoolseks liikluseks mõeldud esitule pirn.
Traficomi hinnangul on ka see viga vaja eraldi välja tuua ja tunnistada ülevaatus läbikukkunuks, sest vastaspoolseks liikluseks mõeldud ruloode muster tekitab tõsise vastutuleva liikluse pimestamise ohu.

Ülevaatuse uued hindamiskriteeriumid on kehtinud eelmise aasta lõpust.

Avafoto: Pexels

Soome pere hakkas elektripagulaseks – säästavad tuhat eurot kuus

By

Helena-Reet Ennet

-

veebruar 6, 2023

NordenBladet — Soome suurpere põgenes neljakohaliste elektriarvete eest kolm korda pisemasse üürikorterisse. Otsus sündis eelmisel sügisel, kui soodsa hinnaga elektrileping oli lõppemas. Soome naine Anne elas koos oma suurperega 250-ruutmeetrises eramajas Soome edelaosas Vahtos, kus elektri eest tuli krõbeda pakasega maksta kuni 1200 eurot kuus, vahendab Iltalehti.

Maal elamisel on palju häid külgi, seal on rahu ja turvalisus. Aga on omad varjuküljed, nendib Anne. Kuigi pere andis endast parima, et elektritarbimist vähendada, kulutas 20. sajandi alguses ehitatud ühepereelamu kütmine paratamatult elektrit. Pererahvas on harjunud 18-kraadise sisetemperatuuriga, elektrisäästukuuri käigus langetati see madalaima 13 kraadini.

Uue elektrilepinguga ähvardas elektriarve suurus tõusta kordades ehk tuhandete eurode võrra. Tekkis väike paanika, kirjeldab Anne. Ta mõtles koos abikaasaga lisatöö otsimisele, et tuleva talve elektriarved klaarida. Ta mõtles isegi külma eest pääsemiseks Hispaaniasse kolida. Lisatöö oleks aga tähendanud vähem aega pere jaoks, samas kui Hispaaniasse kolimine nurjus laste õpingute ja huvitegevuse tõttu.

Kuueliikmelise pere häda leidis lõpuks kõigile sobiva lahenduse: üürikorter Turus. Suurpere pakkis oma vajalikud asjad kokku ja neist said „elektripõgenikud”.

Neljale lapsele ja kahele täiskasvanule leiti 80-ruutmeetrine täielikult möbleeritud üürikorter Turu kesklinnas. Nüüd on nad seal elanud aastavahetusest saati. Võtame seda kui seiklust ja väljakutset, kuidas kohaneda ja hakkama saada, räägib Anne.

Ruumi on küll tavapärasest palju vähem, kuid kooselu on hästi sujunud ja pere on juba „linnastunud”. Lisaks eluruumile loobus pere ka teisest autost.

Kesklinna korteris on töötav ahi ja soodne elektrileping, kus kilovatt-tund maksab 7 senti. See teeb alla saja euro kuus. Anne ütleb, et nii hoiab pere kokku üle tuhande euro kuus.

Anne ütleb, et kõik suurpere kulud on mitmekordistunud. Toidupoodides kulub kuus 300–400 eurot rohkem kui varem. Samuti on tõusnud nelja lapse huvitegevuse tasud. Kõik kulud suurenevad, kuid palgatase jääb samaks, räägib Anne.

Pere on plaaninud elada kesklinna korteris kevadeni. Maikuus on juba piisavalt soe, et Vahto majas saaks olla. Mure on aga järgmise talve pärast, aga see on alles tuleviku mure.

Anne räägib, et on normaalne, et suurel majal on suured arved ja suured väljaminekud. Ta ei arvanud, et see on nii kohutav, või millised variandid veel olla võiksid. Ta ütleb, et õpetab oma lastele ka kohanemist soodustavat mõtlemist.

Midagi halba ei juhtu, isegi kui on muutusi. Võtame asju nii nagu nad on ja liigume edasi, räägib Anne.

Soome: Toiduabist on suur puudus – mis on lahendus?

By

Helena-Reet Ennet

-

veebruar 6, 2023

NordenBladet — Soome suuremate jaekettide hinnangul on õhtul müüki pandud punase märgistusega toidukaupade müük selgelt kasvanud. Soodustoodete populaarsuse kasv on kaasa toonud kauplustest toiduabiks annetatud toodete hulga olulise vähenemise, vahendab Yle.

Kas keskmise sissetulekuga või keskmisest parema sissetulekuga inimesed peaksid jätma ostmata punase märgistusega tooted?

Kesko Lääne-Soome regioonidirektor Jari Alanen ütleb, et väga raske on hinnata, kas rohkem punase märgiga tooteid jõuaks toiduabisse, kui heal järjel olevad inimesed neid ei ostaks. Teoreetiliselt on see kindlasti nii. Kust tõmmata piir, kes tohib osta ja kes mitte? Kaupmees seda alati teha ei taha, ütleb Alanen.

Samal arvamusel on ka Lidli esindaja Maija Moisander. Tema sõnul on vastuolu selles mõttes, et toiduabi rakendamiseks on vaja äraviskamisele minevaid toiduaineid. Teisalt on ühiskonna ja kaubanduse enda eesmärk tekitada võimalikult vähe jäätmeid, ütleb ta.
Moisander hindab, et mida paremini õnnestub jäätmetega poes võidelda, seda vähem jääb seejärel toiduabile jagamiseks.

Soome Punase Risti Tampere filiaali tegevdirektori Marjo Majlundi hiljutine näide ilmestab toiduabi keerulist olukorda. Jaanuaris oli olukord, et kolmapäevasel jagamispäeval tuli jagamisele 12 pätsi leiba, kui järjekorras oli üle 350 inimese. Ei oska uneski näha, et jagamiseks oleks liha vms, ütleb Majlund.

Toiduabi vabatahtlikud on märganud, et järjekordadesse on ilmunud ka uusi nägusid. Majlundi sõnul ei saa kuidagi reguleerida, kes saab poest punase märgistusega tooteid osta. Muidugi on hetkemõte, et kui on hea sissetulek ja piisavalt raha, et seda normaalse hinnaga osta, siis võiks selle punase sildi jätta kellelegi, kellel seda rohkem vaja on, ütleb ta.

Tampere ülikooli kaubanduse ja teenuste professori Elina Närväneni meelest on hea, et soodustoodete ostmisel on teatud häbi kadunud ja neid ostavad ka hea sissetulekuga inimesed. Ta ütles, et ei näe, et keegi peaks end selles süüdi tundma. Keskkonna seisukohalt on hea, et punase märgisega tooted müüki lähevad, eriti kui neid kasutatakse, lisab Närvänen.

Poekettide esindajate sõnul on toimunud muutus inimeste suhtumises allahinnatud toodete ostmisse. See on osa vastutustundlikust tarbimisest ja heast finantsjuhtimisest tarbijate endi jaoks. Ilmselgelt on jäätmete vastu võitlemise õhkkond väga positiivne, ütleb Lildi esindaja Maija Moisander.

Kesko esindaja Jari Alaneni sõnul võidi ehk varasematel aastatel märgistatud tooteid ostnud inimesi imelikult vaadata, kuid praegu on suhtumine teine. Kesko statistika järgi on noorte üksikute leibkondade ja noorpaaride seas uue grupina suurenenud soodustoodete ostmine. Allahinnatud toodete populaarsus on juba nii suur, et poodidest prügimäele sattuvad jäätmed on praegu olematud.

Toiduabi jagajad pole oma pingutustele vaatamata uusi annetuskanaleid leidnud. Punase Risti esindaja Marjo Majlund ütleb, et on teiste toiduabi jagajatega arutanud, kuidas on palju suuri söögikohti ja hotelle, mis tegele veel abi andmisega. Kas neilt võiks tulevikus saada ka toitu?

Professor Elina Närvänen ütleb, et toiduabi süsteemi saab kindlasti palju parandada. Samuti tuleks seda arendada eraldi toidujäätmete käitlemisest.

Minu meelest on jäätmetoidupoed, söögikohad ja ühiskondlikud jäätmetoidukohad head algatused, mis toetavad ka võrdsust ja kaasatust. Toit on aga tänapäeva ühiskonnas võtmetegur oma identiteedi ülesehitamiseks ja väärtuste väljendamiseks, ütleb Närvänen. Ta peab oluliseks, et toiduabi puhul tuleks tähelepanu pöörata ka toidukorvi toiteväärtusele ja mitmekülgsusele. Hea oleks, kui abivajajatel oleks võimalus ka iseseisvalt toiduga seotud valikuid teha, selle asemel, et toiduabi järjekorras seista, ütleb Närvänen.