EfTEN Real Estate Fund III AS 2022. aasta IV kvartali ja 12 kuu auditeerimata majandustulemused

By

-

veebruar 6, 2023

NordenBladet — Fondijuhi kommentaar 2022. aasta majandustulemuste kohta
Euroopa ja Balti riikide ärikinnisvaraturul toimusid 2022. aastal suured muutused. Inflatsioonitempo hüppeline kiirenemine ajendas keskpanku lõpetama pea kümme aastat kestnud nn null-intresside poliitika. Kui veel 2022. a alguses oli enamike euros välja antavate laenude aluseks kasutatav EURIBORi määr negatiivne, siis aasta lõpuks kerkis 6 kuu EURIBOR 2,7 %-le ja 1 kuu EURIBOR 1,9 %-le. Kinnisvarasektoris, kus investeeringuid tehakse tavaliselt finantsvõimendusega, tähendas see olulist laenukulude kasvu ning tehinguaktiivsuse vähenemist.

Balti riikide kinnisvaraturul on laenuraha kasutamine olnud üldjuhul madalam võrreldes nn arenenud Euroopa riikidega. Peamiselt seetõttu ei toonud intressimäärade tõus siin kohe kaasa kinnisvarahindade langust. Eelkõige kaasnes intressimäärade tõusuga siin regioonis märkimisväärne kinnisvaratehingute arvu langus. Balti riikide ärikinnisvaraturu ebakindlus ja madal tehinguaktiivsus jääb tõenäoliselt püsima ka 2023. a esimesel poolel.
2022. a detsembris kiitsid EfTEN Real Estate Fund III AS´i aktsionärid heaks fondi ühinemise EfTEN Kinnisvarafond AS´ga (ühendatav fond), mille tulemusel saab kiitsid EfTEN Real Estate Fund III AS´st Balti riikide suurim ärikinnisvarafond. Ühinemise bilansipäev oli 01.01.2023 ning ühinemise järgselt suureneb EfTEN Real Estate Fund III AS’i konsolideeritud varade maht rohkem kui kaks korda. Peale ühinemist saab EfTEN Real Estate Fund III AS’i ärinimeks EfTEN Real Estate Fund AS. Käesoleva aasta alguses on fondivalitseja üheks oluliseks prioriteediks fondide juriidilise ühinemise korrektne lõpule viimine.

Majandustulemuste ülevaade
EfTEN Real Estate Fund III AS’i konsolideeritud 2022. aasta 12 kuu müügitulu oli 14,299 miljonit eurot (2021 12 kuud: 12,921 miljonit eurot), kasvades aastaga 10,7%. Kontserni neto üüritulu oli 2022. aastal kokku 13,665 miljonit eurot (2021: 12,412 miljonit eurot), kasvades 10,1%. Kontserni puhaskasum samal perioodil oli 11,408 miljonit eurot (2021 12 kuud: 13,099 miljonit eurot). Väiksem puhaskasum on seotud kinnisvarainvesteeringute ümberhindlusega, mis sellel aastal oli 3,119 miljonit eurot ja 2021. aastal 6,442 miljonit eurot.

Fond teenis 2022. aasta neljandas kvartalis müügitulu kokku 3,699 miljonit eurot, mis on 191 tuhat eurot rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Fondi neljanda kvartali puhas üüritulu oli 2022. aastal 2,948 miljonit eurot, s.o 1,1% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Fondi konsolideeritud neljanda kvartali puhaskasum oli 1,199 miljonit eurot (2021 IV kvartal: 5,355 miljonit eurot).

Kontserni varade maht 31.12.2022 seisuga oli 181,956 miljonit eurot (31.12.2021: 176,401 miljonit eurot), s.h kinnisvarainvesteeringute õiglane väärtus moodustas varade mahust 93% (31.12.2021: 92%).

2022. aasta detsembri lõpu seisuga on kontsernil 18 (31.12.2021: 16) ärikinnisvarainvesteeringut, mille õiglane väärtus bilansipäeval on 168,875 miljonit eurot (31.12.2021: 161,961 miljonit eurot) ning soetusmaksumus 151,426 miljonit eurot (31.12.2021: 147,633 miljonit eurot).

Fondi tütarettevõte EfTEN Valkla OÜ ostis 2022. aasta aprillis Harjumaal, Valklas, Valklaranna tee 36 asuva kinnistu. Fond ehitab hooldekodu hoone ümber üldhooldekoduks, mis võiks tulevikus mahutada kuni 250 klienti. Renoveerimistööd viiakse läbi etapiviisiliselt. Kinnistu soetushind oli 2,005 miljonit eurot ning lisaks kohustub fondi tütarettevõte tegema investeeringuid mahus kuni 2 miljonit eurot. Kinnistu ostu ja investeeringuid finantseeritakse fondi omavahendite arvel.

Fondi tütarettevõtja EfTEN Ermi OÜ ostis aprillis Tartumaal, Tartu vallas, Tila külas, Ermi tn 13 asuva hoonestusõiguse. Fond kavandab hoonestusõiguse alusel kasutatavale maale rajada hooldekodu minimaalselt kuni 120-le kliendile. Hoonestusõiguse tähtaeg on 50 aastat, mida võib maaomanikuga kokkuleppel pikendada kuni 99 aastani. Kinnisasjale hooldekodu ehitamise järgselt võtab selle pikaajalise üürilepingu alusel üürile Südamekodud AS. Hoonestusõiguse soetushind oli 233 tuhat eurot. Hoonestusõiguse ostu ja investeeringuid finantseeritakse fondi omavahendite arvel.

2022. aastal teenis kontsern kokku 13,489 miljonit eurot üüritulu. Võrreldavatel alustel (like-for-like) arvestatud üüritulu oli 2022. aastal kokku 12,588 miljonit eurot, mis on 7% rohkem kui 2021. aastal.

EfTEN Real Estate Fund III AS hindab korraliselt kinnisvarainvesteeringuid kaks korda aastas – juunis ja detsembris. Seoses ühinemisega EfTEN Kinnisvarafond AS´ga hindas fond lisaks kinnisvarainvesteeringuid erakorraliselt 30.11.2022 seisuga. Seisuga 31.12.2022 on fondi kinnisvaraportfelli õiglane väärtus 168,875 miljonit eurot. 2022. aastal kasvas fondi investeeringute väärtus ümberhindluste tulemusel 1,9 % ning fond sai õiglase väärtuse muutustest kasumit kokku 3,119 miljonit eurot. Kinnisvarainvesteeringute väärtus kasvas peamiselt inflatsiooni toel oodatava kõrgema üürirahavoo tulemusel. EURIBORI suurenemise ning investorite tuluootustest tingituna hindamistes rahavoogude nüüdisväärtuse arvutamiseks kasutatavad diskontomäärad kasvasid 2022. aastal peaaegu kõikides investeeringuobjektides.

Finantseerimine
Järgmise 12 kuu jooksul lõppevad kontserni kolme tütarettevõtte –EfTEN Evolution UAB, Saules Miestas UAB ning EfTEN Piepilsetas SIA laenulepingud, mille jääk 31.12.2022 seisuga on 19,841 miljonit eurot. Lõppevate laenulepingute LTV on 30 % – 40 % ning kinnisvarainvesteeringud omavad stabiilselt tugevat üürirahavoogu, mistõttu kontserni juhtkonna hinnangul ei teki laenulepingute pikendamisel takistusi.

Kontserni laenulepingute kaalutud keskmine intressimäär (sh arvestades intressiswapi lepinguid) EURIBOR´i tõusu mõjul on detsembri lõpu seisuga 3,7 % (31.12.2021: 2,3 %) ning LTV (Loan to Value) 40 % (31.12.2021: 44 %). Kõik fondi tütarettevõtete laenulepingud on seotud ujuva intressimääraga. Ühe laenulepingu intressmäära tõusu riski maandamiseks on sõlmitud intressimäära vahetusleping, kus EURIBOR on fikseeritud 0,35% tasemel. Swapileping lõpeb 2023. aastal ning selle õiglane väärtus on 31.12.2022 seisuga 53 tuhat eurot.

Aktsiainfo
EfTEN Real Estate Fund III AS’i aktsia puhasväärtus seisuga 31.12.2022 oli 20,55 eurot (31.12.2021: 19,11 eurot). EfTEN Real Estate Fund III AS´i aktsia puhasväärtus kasvas 2022. aasta jooksul 7,5%. 2022. aasta mais maksis fond 2021. aasta kasumist dividende kogusummas 4,058 miljonit eurot (2021 aasta juunis: 2,798 miljonit eurot). Ilma dividendide maksmiseta oleks fondi aktsia puhasväärtus 2022. aasta jooksul kasvanud 12,0%.

2022. aasta jooksul on kontsern teeninud vaba rahavoogu 6,182 miljonit eurot (2021 12 kuud: 4,550 miljonit eurot), millest vastavalt fondi dividendipoliitikale oleks netodividendide kogusumma 4,638 miljonit eurot (2021: 3,401 miljonit eurot). Arvestades fondi tütarettevõtete laenulepingute eritingimustest tulenevat minimaalse raha jäägi hoidmise kohustust ning lühiajalist likviidsusvajadust, samuti aga fondi tütarettevõtte EfTEN Laagri OÜ kehtivast laenulepingust tulenevalt laenusumma suurendamise võimalust 1 miljoni euro võrra, teeb fondi juhatus nõukogule ettepaneku maksta 2022. aasta eest dividende rohkem kui dividendipoliitika ette näeb – kokku 5,438 miljonit eurot.

Seoses EfTEN Real Estate Fund III AS (ühendav fond) ja EfTEN Kinnisvarafond AS (ühendatav fond) ühinemisega makstakse lisaks EfTEN Real Estate Fund III AS’i dividendidele 2023. aasta kevadel fondist välja ka EfTEN Kinnisvarafond AS’i vaba rahavoog. Kuivõrd ühinemiseks teeb EfTEN Real Estate Fund III AS EfTEN Kinnisvarafond AS aktsionäridele vastavalt aktsiate asendussuhtele suunatud aktsiaemissiooni ja emissiooni tulemusel suureneb ka EfTEN Real Estate Fund III AS’i aktsiate arv, teatatakse täpne netodividend aktsia kohta läbi börsisüsteemi 2023. aasta märtsis.

Marilin Hein
Finantsjuht
Tel. 6559 515
E-mail: marilin.hein@eften.ee

Soome: Tampere ülikooli teadlased leiutasid imepisikese, võililleseemne suuruse roboti ‘Fairy’

By

Helena-Reet Ennet

-

veebruar 6, 2023

NordenBladet — Tampere ülikooli teadlased leiutasid imepisikese, 4 mm läbimõõduga roboti, mis kasutab liikumiseks tuule ja valguse energiat.
Teadlaste poolt välja töötatud „valgustundlikel materjalidel põhinev lendav aerorobot” – FAIRY – kaalub vaid 1,2 milligrammi, mis tähendab, et see saab lennata isegi õrna tuulega, vahendab Daily Mail.

See meenutab võililleseemet või „pappust”, millel on ülipeened harjased, mis on kahel tiival, mis valgusega aktiveerimisel õrnalt lappavad.

Pappuse harjaste vahelise ruumi tõttu tekib lennates keerlev õhurõngas ehk keerisrõngas, mis suurendab selle takistust.

See tõmbejõud stabiliseerib roboti tuule puhumisel ja samasugune keerisrõngas tekib FAIRY-st allavoolu pärast lendu.

Kui aga robotile valgus lasta, võib see põhjustada tiibade avanemist või kokkuvoltimist, muutes keerise kuju.

Seda omadust saab kasutada selle õhkutõusmise ja maandumise juhtimiseks.
„See kunstlik seeme on oma looduslikest kolleegidest parem, ja see on varustatud pehme ajamiga,” ütles teadlane Hao Zeng.

Täiturmehhanism on seade, mis muudab sisendenergia, nagu valguse või elektri kineetiliseks energiaks.

Dr Zeng ütles: „Täiturmehhanism on valmistatud valgustundlikust vedelkristallilisest elastomeerist, mis kutsub esile harjaste avanemise või sulgemise nähtava valguse mõjul.”

Viimastel aastatel on paljud teadlaste rühmad üle maailma loonud miniatuursed robotid „pehmetest” polümeeridest, mis reageerivad välistele stiimulitele.

Nende hulka kuuluvad ujuv „kala”, kõndivad ravimirobotid ning lendavad mesilased ja kärbsed – kõik need liiguvad valguse mõjul.

Pehme robootika valdkond sai alguse ideest kasutada paindlikumaid materjale, et proovida teha looduslike vormide, näiteks krabide ja gepardite eeskujul roboteid.
See muudaks nad dünaamilisemaks ja suudaks paremini liikuda erinevatel maastikel.

Ajakirjas Advanced Science avaldatud uuringu jaoks leidsid teadlased võililleseemne, et saada inspiratsiooni uue lendava roboti loomiseks.

FAIRY kaalub vaid 1,2 milligrammi ja on väga poorne, mis tähendab, et tuuleiil võib selle üles tõsta ja liigutada.

Selle tekitatav keerisrõngas võimaldab sellel läbida pikki vahemaid, kasutades ainult tuult.
„Haldjat saab toita ja juhtida valgusallika, näiteks laserkiire või LED-i abil,” ütles dr Zeng.

Selle täiturmehhanism muudab valguse energia kineetiliseks energiaks, liigutades roboti tiibu ja võimaldades sellel muuta lendamise ajal suunda või juhtida õhkutõusmist ja maandumist.

Teadlased loodavad nüüd parandada roboti tundlikkust, nii et seda saaks toita nii päikesevalgus kui ka laser või LED.

Samuti suurendatakse nende suurust umbes 10 sentimeetrini, et seda saaks kasutada mikroelektrooniliste seadmete, näiteks GPS-vastuvõtjate või keemiliste ühendite kandmiseks.

Robot võiks ühel päeval toimida kunstliku võililleseemnena, mis on täidetud õietolmuga ja suunata seda vajavate taimede poole.

Dr Zeng ütles: „See kõlab nagu ulme, kuid meie uurimistöös sisalduvad kontseptsiooni tõestavad katsed näitavad, et meie väljatöötatud robot on oluline samm kunstlikuks tolmeldamiseks sobivate realistlike rakenduste suunas. Sellel oleks tohutu mõju põllumajandusele kogu maailmas, kuna tolmeldajate kadumine globaalse soojenemise tõttu on muutunud tõsiseks ohuks bioloogilisele mitmekesisusele ja toidutootmisele.”

Siin on video asja kohta:

Hei, we have made a dandelion seed-like robot can lift-off under control of a light beam. Of course, it is inside a wind tunnel. See our paper, https://t.co/B7ssWNf5Tq @AdvSciNews @APriimagiI am so proud of Jianfeng Yang. pic.twitter.com/Q2RQR8cYjT
— Hao Zeng (@HaoZeng_Group) December 27, 2022

The dandelion seed inspired our scientists @HaoZeng_Group ja @JianfengYang27 to develop a fairy robot made of smart material 🧚 The miniature polymer robot can fly by wind and could even be helpful in #pollination.⬇️ #research @Materials_TAU https://t.co/O8wTJ2WYJM pic.twitter.com/P8sPO1FFM2
— Tampere University (@TampereUni) January 27, 2023

Soome: KAS kodumajapidamise maksusoodustust saab ka teise korteri remondi eest?

By

Helena-Reet Ennet

-

veebruar 6, 2023

NordenBladet — Soome maksuportaalile TalousTaito esitati küsimus kodumajapidamise maksusoodustuse kohta teises korteris tehtud remondi eest.
Küsimus oli järgmine:

Oleme abikaasaga ostnud teise korteri, kus tegime põhjaliku remondi. Kas ma saan tasutud renoveerimistöödelt majapidamise maksusoodustust, kui elan ise selles renoveeritud korteris?

Praktilistel põhjustel on minu aadress seotud endise korteriga, kus elab mu abikaasa. Renoveeritud korter ei ole mõeldud väljaüürimiseks, vaid jääb minu kasutusse. Selline eluaseme muster tekitab küsimusi, kuigi muidu on kõik muud majaopidamise maksusoodustuse nõuded täidetud.

Vastab maksujurist Tuomo Lindholm:
Saate taotleda majapidamise maksusoodustust selles korteris tehtud renoveerimistööde eest, kus te elate.

Majapidamise maksusoodustuse jaoks piisab korteri kasutamisest, st korter ei pea tingimata olema alaline elukoht.

Lisaks alalisele elukohale ja peamisele vaba aja elukohale võib maksumaksjal olla ka teine elukoht, näiteks teine korter.

Avafoto: NordenBladet

Soomes on nüüd 6 võimalust saada elektritoetust – mis need on?

By

Helena-Reet Ennet

-

veebruar 6, 2023

NordenBladet — Soome valitsuse eesmärk on toetada majapidamisi talvekuudel elektriarvete tasumisel. Osa toetusi tuleb automaatselt, osa tuleb ise taotleda. Osa toetusi makstakse tagasiulatuvalt alates novembrist, teised aga ulatuvad aprillini. Elektrihüvitise ja täiendava makseperioodi seaduseelnõu on kooskõlastusringil 22. jaanuarini, kuid see peaks jõustuma esimesel võimalusel.
Otsene elektrihüvitis

Periood: elektriarved vahemikus 1.11.2022 kuni 28.02.2023
Mis: elektrihüvitis on tagasiulatuvalt makstav riigiabi, mis eraldatakse talvekuudel elektriarvetele. Selle suurus põhineb 2022. aasta novembri-detsembri elektritarbimisel. Küll aga arvestab see kliendi elektri maksumust nelja kuu jooksul. Hüvitis täiendab muid juba kehtivaid toetusvorme.

Kui palju: elektrihüvitise seaduse eelnõu on praegu kooskõlastusringil, seega võib selles veel muudatusi tulla. Hetkel tuleks hüvitist maksta omavastutust ületava osa eest 50 protsenti. Protsent võib veel muutuda. Omavastutus on 90 eurot kuus ehk poole seda ületavast osast saab tagasi. Maksimaalne hüvitis, mida saab, on 700 eurot kuus.
Kellele: toetust saab, kui elektrileping on sõlmitud isikukoodiga. Selle eesmärk on ära lõigata ärikliendid. Toetuse saamiseks peab elektrilepingus olema elektri hind üle 10 sendi kilovatt-tunni eest. Toetust ei maksta ülekandetasude eest.

Kuidas seda saada: te ei pea elektrihüvitist eraldi taotlema. See antakse, kui kriteeriumid on täidetud. Elektrifirma maksab tarbijale tagastuse koos elektriarvega. Elektrifirmadele hüvitatakse see riigi eelarvest.
Täiendav makseperiood

Periood: ajavahemiku 1.1.–30.4.2023 elektriarved
Mis: kooskõlastusringil olevas eelnõu on märgitud, et elektrifirmad annaksid varatalviste energiaarvete eest rohkem makseaega.

Kui palju: tarbijale maksimaalselt neli kuud pikendust, teistele, so näiteks ettevõtetele 60 päeva.
Kellele: kõigile.

Kuidas seda saada: küsides elektriettevõttest. Seadus on alles menetluses, seega ei pea elektrifirmad veel lisaaega andma.
Käibemaksu alandamine

Periood: 1. detsember 2022–30. aprill 2022
Mis: elektri müügi käibemaksubaasi alandati 24 protsendilt 10 protsendile. Soodustus on ajutine.

Kui palju: käibemaksu alandamine 14 protsendipunkti võrra. Soodustus ei kehti elektri ülekandetasudele, küll aga kehtib näiteks igakuiste põhimaksete ja tootmisviisiga seotud lisatasudele.
Kellele: rakendatakse automaatselt kõikidele elektriarvetele.

Kuidas seda saada: eraldi samme pole vaja.

Elektrienergia soodustus maksustamisel

Periood: elektriarved vahemikus 1. jaanuar – 30. aprill 2023.
Mis: elektri soodustus, mis antakse otse maksustamisel. Esmane toetus, mida saab taotleda lisaks elektrihüvitisele. Kui tasumisele kuuluvatest maksudest ei piisa soodustuseks, saab inimene elektri maksusoodustuse asemel taotleda Kela elektritoetust. Elektri maksusoodustust ja Kela elektritoetust korraga ei saa.

Kui palju: kui elektriarved on jaanuarist aprillini üle 2000 euro, saab seda ületava osa eest elektri maksusoodustust. Maksusoodustus on 60 protsenti kuludest, mis ületavad 2000 eurot. Maksimaalne saadav soodustus on 2400 eurot. Elektri ülekandetasude eest maksusoodustust ei saa. Elektri maksusoodustusel ja muudel majapidamise maksusoodustustel on ühisomavastutus 100 eurot.
Kellele: inimestele, kelle elektriarved ületavad nelja kuuga 2000 eurot ehk keskmiselt 500 eurot kuus. Maksusoodustus on asukohaspetsiifiline, seega on samas kohas elavatel inimestel ühine alumine ja ülemine piir (2000 eurot ja 2400 eurot). Elektri maksusoodustuse kalkulaator aitab teil teada saada, kas ja kui palju saate soodustust.
Kuidas seda saada: maksukaardil saab maksusoodustust deklareerida juba talve jooksul, hinnates oma jaanuari-aprilli energiakulusid. Kui teete kalkulatsiooni ette, vähendatakse juba jooksvalt maksumäära. Maksukaarti saab esitada ka pärast aprilli, mil ülejäänud aasta maksumäär langeb. Kui maksusoodustust maksukaardile ei kanta, saab selle deklareerida 2024. aasta kevadel maksudeklaratsioonis.

Kela elektritoetus
Periood: vahemiku 1.1.–30.04.2023 elektriarved.
Mis: valitsuse toetus neile majapidamistele, kes ei saa elektri maksusoodustust ära kasutada. Elektri maksusoodustust ja Kela elektritoetust korraga ei saa.
Kui palju: Kelast saab toetust nende elektrikulude eest, mis ületavad omaosaluse piirmäära. Omaosalus on 400 eurot kuus ja seda ületavast summast saab toetust 60 protsendi eest. Toetust saab ainult ühe elamise elektrikulude eest. Elektri ülekandetasu ei toetata.
Kellele: isikutele, kes ei saa maksusoodustust.
Kuidas seda saada: toetust saab Kelast taotleda ankeedi abil. Kela elektritoetust saab taotleda 2023. aasta lõpuni, kuid taotlemiseks tuleb elektriarved alles hoida.

Toimetulekutoetus
Kui ükski muu toetus ei aita ning teie sissetulekust ja varast elektriarve tasumiseks ei piisa, saate Kelast taotleda toimetulekutoetust. Kela elektritoetust aga ei saa elektriarve sellest osast, mille eest on määratud toimetulekutoetus. Kui toimetulekutoetus on määratud kogu elektriarve peale, ei saa selle eest Kela elektritoetust taotleda.

Avafoto: Pexels

Soome: KUI TÖÖANDJA palkab koju lapsehoidja, kas see on maksustatav hüve?

By

Helena-Reet Ennet

-

veebruar 6, 2023

NordenBladet — Soome maksuportaalile TalousTaito esitati küsimus koduse lapsehoidja maksustamise kohta – kas see on maksustatav hüve.
Küsimus oli järgmine:

Olen meie ettevõttes võtmetöötaja, kuid ma ei ole osanik. Mul on probleeme lastehoiuga ja ettevõte on lubanud mu olukorda leevendada, palgates esialgu koju lapsehoidja. Kas see on maksustatav hüve?

Maksujurist Tuomo Lindholm vastab:

Jah on. See on teie töötasu. Laste hooldamisega seotud kulud on tavalised elamiskulud. Tööandja ei saa neid Soomes maksuvabalt hüvitada.

Kuna sellise soodustuse maksustamisväärtus ei ole seaduses ega maksuameti mitterahalise hüvitise otsuses fikseeritud, on selle maksustamisväärtuseks õiglane väärtus. Tavaliselt viitab see tööandja poolt hüvitise saamiseks tehtud kulutustele.

Tööandja poolt ostetud teenuse maksumuseks loetakse tavaliselt selle soetamiseks tehtud kulutusi. Näiteks lapsehoidja poolt tehtud töö väärtus, mille tööandja maksab töötajale, on teenuse osutajale töö eest makstav hind.

Ainus erand sellest on haige lapse hooldushüvitis, mis on tulumaksuseaduses teatud tingimustel maksuvaba.

Avafoto: Pexels