Soomes on nüüd 6 võimalust saada elektritoetust – mis need on?

By

-

veebruar 6, 2023

NordenBladet — Soome valitsuse eesmärk on toetada majapidamisi talvekuudel elektriarvete tasumisel. Osa toetusi tuleb automaatselt, osa tuleb ise taotleda. Osa toetusi makstakse tagasiulatuvalt alates novembrist, teised aga ulatuvad aprillini. Elektrihüvitise ja täiendava makseperioodi seaduseelnõu on kooskõlastusringil 22. jaanuarini, kuid see peaks jõustuma esimesel võimalusel.
Otsene elektrihüvitis

Periood: elektriarved vahemikus 1.11.2022 kuni 28.02.2023
Mis: elektrihüvitis on tagasiulatuvalt makstav riigiabi, mis eraldatakse talvekuudel elektriarvetele. Selle suurus põhineb 2022. aasta novembri-detsembri elektritarbimisel. Küll aga arvestab see kliendi elektri maksumust nelja kuu jooksul. Hüvitis täiendab muid juba kehtivaid toetusvorme.

Kui palju: elektrihüvitise seaduse eelnõu on praegu kooskõlastusringil, seega võib selles veel muudatusi tulla. Hetkel tuleks hüvitist maksta omavastutust ületava osa eest 50 protsenti. Protsent võib veel muutuda. Omavastutus on 90 eurot kuus ehk poole seda ületavast osast saab tagasi. Maksimaalne hüvitis, mida saab, on 700 eurot kuus.
Kellele: toetust saab, kui elektrileping on sõlmitud isikukoodiga. Selle eesmärk on ära lõigata ärikliendid. Toetuse saamiseks peab elektrilepingus olema elektri hind üle 10 sendi kilovatt-tunni eest. Toetust ei maksta ülekandetasude eest.

Kuidas seda saada: te ei pea elektrihüvitist eraldi taotlema. See antakse, kui kriteeriumid on täidetud. Elektrifirma maksab tarbijale tagastuse koos elektriarvega. Elektrifirmadele hüvitatakse see riigi eelarvest.
Täiendav makseperiood

Periood: ajavahemiku 1.1.–30.4.2023 elektriarved
Mis: kooskõlastusringil olevas eelnõu on märgitud, et elektrifirmad annaksid varatalviste energiaarvete eest rohkem makseaega.

Kui palju: tarbijale maksimaalselt neli kuud pikendust, teistele, so näiteks ettevõtetele 60 päeva.
Kellele: kõigile.

Kuidas seda saada: küsides elektriettevõttest. Seadus on alles menetluses, seega ei pea elektrifirmad veel lisaaega andma.
Käibemaksu alandamine

Periood: 1. detsember 2022–30. aprill 2022
Mis: elektri müügi käibemaksubaasi alandati 24 protsendilt 10 protsendile. Soodustus on ajutine.

Kui palju: käibemaksu alandamine 14 protsendipunkti võrra. Soodustus ei kehti elektri ülekandetasudele, küll aga kehtib näiteks igakuiste põhimaksete ja tootmisviisiga seotud lisatasudele.
Kellele: rakendatakse automaatselt kõikidele elektriarvetele.

Kuidas seda saada: eraldi samme pole vaja.

Elektrienergia soodustus maksustamisel

Periood: elektriarved vahemikus 1. jaanuar – 30. aprill 2023.
Mis: elektri soodustus, mis antakse otse maksustamisel. Esmane toetus, mida saab taotleda lisaks elektrihüvitisele. Kui tasumisele kuuluvatest maksudest ei piisa soodustuseks, saab inimene elektri maksusoodustuse asemel taotleda Kela elektritoetust. Elektri maksusoodustust ja Kela elektritoetust korraga ei saa.

Kui palju: kui elektriarved on jaanuarist aprillini üle 2000 euro, saab seda ületava osa eest elektri maksusoodustust. Maksusoodustus on 60 protsenti kuludest, mis ületavad 2000 eurot. Maksimaalne saadav soodustus on 2400 eurot. Elektri ülekandetasude eest maksusoodustust ei saa. Elektri maksusoodustusel ja muudel majapidamise maksusoodustustel on ühisomavastutus 100 eurot.
Kellele: inimestele, kelle elektriarved ületavad nelja kuuga 2000 eurot ehk keskmiselt 500 eurot kuus. Maksusoodustus on asukohaspetsiifiline, seega on samas kohas elavatel inimestel ühine alumine ja ülemine piir (2000 eurot ja 2400 eurot). Elektri maksusoodustuse kalkulaator aitab teil teada saada, kas ja kui palju saate soodustust.
Kuidas seda saada: maksukaardil saab maksusoodustust deklareerida juba talve jooksul, hinnates oma jaanuari-aprilli energiakulusid. Kui teete kalkulatsiooni ette, vähendatakse juba jooksvalt maksumäära. Maksukaarti saab esitada ka pärast aprilli, mil ülejäänud aasta maksumäär langeb. Kui maksusoodustust maksukaardile ei kanta, saab selle deklareerida 2024. aasta kevadel maksudeklaratsioonis.

Kela elektritoetus
Periood: vahemiku 1.1.–30.04.2023 elektriarved.
Mis: valitsuse toetus neile majapidamistele, kes ei saa elektri maksusoodustust ära kasutada. Elektri maksusoodustust ja Kela elektritoetust korraga ei saa.
Kui palju: Kelast saab toetust nende elektrikulude eest, mis ületavad omaosaluse piirmäära. Omaosalus on 400 eurot kuus ja seda ületavast summast saab toetust 60 protsendi eest. Toetust saab ainult ühe elamise elektrikulude eest. Elektri ülekandetasu ei toetata.
Kellele: isikutele, kes ei saa maksusoodustust.
Kuidas seda saada: toetust saab Kelast taotleda ankeedi abil. Kela elektritoetust saab taotleda 2023. aasta lõpuni, kuid taotlemiseks tuleb elektriarved alles hoida.

Toimetulekutoetus
Kui ükski muu toetus ei aita ning teie sissetulekust ja varast elektriarve tasumiseks ei piisa, saate Kelast taotleda toimetulekutoetust. Kela elektritoetust aga ei saa elektriarve sellest osast, mille eest on määratud toimetulekutoetus. Kui toimetulekutoetus on määratud kogu elektriarve peale, ei saa selle eest Kela elektritoetust taotleda.

Avafoto: Pexels

Soome: KUI TÖÖANDJA palkab koju lapsehoidja, kas see on maksustatav hüve?

By

Helena-Reet Ennet

-

veebruar 6, 2023

NordenBladet — Soome maksuportaalile TalousTaito esitati küsimus koduse lapsehoidja maksustamise kohta – kas see on maksustatav hüve.
Küsimus oli järgmine:

Olen meie ettevõttes võtmetöötaja, kuid ma ei ole osanik. Mul on probleeme lastehoiuga ja ettevõte on lubanud mu olukorda leevendada, palgates esialgu koju lapsehoidja. Kas see on maksustatav hüve?

Maksujurist Tuomo Lindholm vastab:

Jah on. See on teie töötasu. Laste hooldamisega seotud kulud on tavalised elamiskulud. Tööandja ei saa neid Soomes maksuvabalt hüvitada.

Kuna sellise soodustuse maksustamisväärtus ei ole seaduses ega maksuameti mitterahalise hüvitise otsuses fikseeritud, on selle maksustamisväärtuseks õiglane väärtus. Tavaliselt viitab see tööandja poolt hüvitise saamiseks tehtud kulutustele.

Tööandja poolt ostetud teenuse maksumuseks loetakse tavaliselt selle soetamiseks tehtud kulutusi. Näiteks lapsehoidja poolt tehtud töö väärtus, mille tööandja maksab töötajale, on teenuse osutajale töö eest makstav hind.

Ainus erand sellest on haige lapse hooldushüvitis, mis on tulumaksuseaduses teatud tingimustel maksuvaba.

Avafoto: Pexels

Eesti: Sotsiaalkomisjon viib heaolu arengukava arutelu suurde saali

By

Helena-Reet Ennet

-

veebruar 6, 2023

NordenBladet — Sotsiaalkomisjon otsustas heaolu arengukava aastateks 2023–2030 tutvustada Riigikogu täiskogu ees 20. veebruaril.

Komisjoni esimehe Helmen Küti sõnul on arengukava üldine eesmärk tagada, et Eesti inimesed oleks hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneks ning toetatud oleks kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu. „Kava viiest alaeesmärgist esimene on lapsed ja pered ning selle valdkonna suuremad muudatused puudutavad muuhulgas panustamist peresõbraliku keskkonna loomisesse nagu näiteks paari- ja peresuhteid ning vanemaharidust toetavate teenuste arendamine,“ märkis Kütt. „Väga oluliseks pean seda, et arengukava vaatab elukaart tervikuna ehk alustab lastest ja peredest ning jõuab meie väärikate vanemaealisteni,“ lisas ta.

Komisjoni aseesimees Siret Kotka tõi esile, et kava pöörab märkimisväärset tähelepanu vanemaealistele. „Väga tähtis muutus on miinimumpensioni suurendamine ja tööandjapensioni loomine, kuid niisamuti on vaja vanemaealisi enam kaasata poliitikakujundamisse ja ühiskonnaellu,“ märkis Kotka. Ta lisas, et teiselt poolt on plaanis panustada vananemisega seotud hoiakute muutmisesse, et ära hoida näiteks vanemaealise töötajaskonna ebavõrdset kohtlemist ja tõrjumist.

Lisaks keskendub uus heaolu arengukava veel kolmele suuremale teemale, milleks on tööturg ja tööelu, sotsiaalhoolekanne ning sooline võrdõiguslikkus ja võrdne kohtlemine.

Arengukava arutelu käigus 20. veebruaril esinevad ettekandega valitsuse esindaja ning juhtivkomisjoni esindaja. Riigikogu liige võib kummalegi ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse. Seejärel avatakse läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega oma arvamust avaldada soovivad Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad.

Tänasel sotsiaalkomisjoni istungil osalesid ka sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ja tervise- ja tööminister Peep Peterson.

Soome: UURING näitab, miks lapsi sünnib üha vähem, kuigi neid tahetakse jätkuvalt saada

By

Helena-Reet Ennet

-

veebruar 6, 2023

NordenBladet — Suurem osa soomlasi sooviks lapsi saada. Keskmine 20–45-aastaste lapsesoov on kaks last, selgub Rahvastiku-uuringute keskuse värskest perebaromeetrist. Paljud lapsesoovid jäävad aga täitmata.

Sündimus on Soomes langenud alates viimasest kümnendist. Kui koroona-aastatel 2020 ja 2021 sündis Soomes palju lapsi, siis mullu kukkus sündimus taas kokku, vahendab Yle.

Alla 35-aastaste lapsesoovide osas ei ole naiste ja meeste vahel enam vahet.
Varem on olnud nii, et naised on soovinud rohkem lapsi kui mehed. Nüüd erinevust ei täheldatud, ütleb Rahvastiku-uuringute keskuse teadur Tiia Sorsa.

Perebaromeetri järgi tahavad lapsi kõige rohkem kõrgema haridusega inimesed, maal elavad ja suhtes elavad inimesed. Rootsikeelsed tahavad rohkem lapsi kui teised. Samuti on end usklikuks pidavatel laste arvu soovid teistest kõrgemad.

Lapsesoovi põhjuste hulgas tõstavad perebaromeetri tulemused esile tõsiasja, et lapsed toovad oma vanemate ellu rõõmu.

Peamine põhjus laste mittesaamiseks neil, kes peavad oma ideaaliks null last, on see, et nad lihtsalt ei taha lapsi saada. Selle asemel tahetakse elus muid asju teha.

Nad ei leia, et laps toob nende ellu erilist tähendust, ütleb teadur Tiia Sorsa.

15 protsenti 20–45-aastastest soomlastest ei taha lapsi. Ligi kümneaastase vaatlusperioodi jooksul pole selles osas peaaegu mingit muutust toimunud.

Laste saamisega seotud soovide ja soomlaste tegelikus olukorras on suur vahe.

Kui soovitav keskmine laste arv on umbes kaks last, siis tegelik laste arv jääb sellest palju väiksemaks. Soovitud ja tegeliku laste arvu vahe on hetkel ligi 0,6 last vanusegrupis 46–54.

Üha suurem hulk soomlasi ei saa oma soovist hoolimata üldse lapsi või on neil lapsi vähem kui oleks soovinud.

Soovide ja tegelikkuse erinevust mõjutab oluliselt püüd lapsi saada varasemast hilisemas eas, mistõttu on laste saamine raskem või pole aega enamate saamiseks enne menopausi.
Lisaks viljakusega seotud põhjustele on põhjus väga sageli elusituatsioonis.

„Sobiva partneri puudumine on jätkuvalt ja on pikka aega olnud põhjus, miks lapsed jäävad saamata,” ütleb Tiia Sorsa.

Tiia Sorsa sõnul tunnevad paljud, et nende endi elu on pooleli ning seetõttu ei peeta lapse saamist õigeaegseks. Käimas on õpingud või töökarjääri üles ehitamine või on tunda, et noorust pole piisavalt kaua elatud.

Soome noored on kohutavalt vastutustundlikud ja tahaksid, et nad oleksid sellises elusituatsioonis ja meeleseisundis, et oleks hea last saada, ütleb Tiia Sorsa.
Kui lapsi on ainult üks, takistavad õdede-vendade saamist eelkõige rahalised põhjused ja suhtega seotud väljakutsed.

Esimest korda uuris perebaromeeter põhjalikult ka ühiskondlike kriiside seost lapsesoovidega. Ilmnes seos kliimamuutustest tingitud murega.

Eriti nende seas, kes ei plaani kunagi lapsi saada, oli mure kliimamuutuste pärast kümne olulisema põhjuse hulgas, kui põhjusi küsiti kolmekümne küsimusega, ütleb Tiia Sorsa.

Ukraina sõda mõjutas ka mõnede noorte laste saamise plaane: ühed arvasid, et sõda on lapsesoovi vähendanud, teised aga, et see suurendas laste saamise soovi. Viiendik noortest naistest vastas, et sõda on nende lapsesoovi vähendanud. Meeste, eriti noorte jaoks oli sõda pigem suurendanud lapsesoovi.

Rahvastiku-uuringute keskuse perebaromeetri allikateks olid kaks elanikkonna uuringut: Generations and Gender Survey Finland ja Family Barometer Survey 2022.

Avafoto: Pexels

Soome: Nende vigadega autoülevaatusel enam läbi ei saa

By

Helena-Reet Ennet

-

veebruar 6, 2023

NordenBladet — Sobimatu lambipirn põhjustab nüüd Traficomi avaldatud uute ülevaatuse hindamiskriteeriumide kohaselt kogu ülevaatuse läbikukkumise. Varem ehk kuni möödunud, 2022. aasta oktoobrini tõlgendati kõnealust viga väikesena, st ainult remonti vajavana.

Traficomi hinnangul on senisest rangem tõlgendus põhjendatud, sest näiteks LED- või ksenoonpirni paigaldamine tavalisele halogeenpirnile mõeldud pessa muudab tavaliselt valgusmustri valeks, suurendab hajuva valguse hulka ja põhjustab tõsiseid tagajärgi seoses vastutuleva liikluse pimestamisega, vahendab Ilta-Sanomat.

Teine ülevaatuse läbikukkumise põhjus on vastaspoolseks liikluseks mõeldud esitule pirn.
Traficomi hinnangul on ka see viga vaja eraldi välja tuua ja tunnistada ülevaatus läbikukkunuks, sest vastaspoolseks liikluseks mõeldud ruloode muster tekitab tõsise vastutuleva liikluse pimestamise ohu.

Ülevaatuse uued hindamiskriteeriumid on kehtinud eelmise aasta lõpust.

Avafoto: Pexels