NordenBladet — Riigikogu otsustas tänasel istungil nimetada Janar Holmi uueks viieaastaseks perioodiks riigikontrolöriks, samuti nimetas Riigikogu ametisse uue Riigikohtu liikme ning otsustas muutmata kujul mitte uuesti vastu võtta presidendi poolt välja kuulutamata jäetud välisteenistuse seaduse muudatusi.
Holm asus riigikontrolöri ametisse 9. aprillil 2018 ning tema volitused kestavad 8. aprillini 2023. President Alar Karis tegi mullu detsembris ettepaneku nimetada Holm riigikontrolöri ametisse ka järgmiseks viieks aastaks.
Holm ütles Riigikogu ees, et viimased viis aastat on olnud ebaharilikud, kuid üldjoontes on riigi probleemid jäänud samaks, ainult et paljud neist on veel teravamaks muutunud. „Viis aastat tagasi siinsamas ma rõhutasin, et Riigikontrollil on oluline tegeleda riigi tuumikülesannetega, mis inimeste elu enim puudutavad: tervishoid, hariduskorraldus, sotsiaalhoolekanne. Ressursimahukad on taristuarendused, suurinvesteeringud, energeetika, kaitsevõime arendamine. Riigikontroll on kõigil nendel teemadel saatnud Riigikogu ette hulga aruandeid. Ja kõik need teemad peaksid olema Riigikontrolli fookuses ka edaspidi. Lisaks veel kõigi meie raha jaotamise selguse küsimused ja riigieelarve arusaadavus otsustajate jaoks,“ rääkis ta.
Tema sõnul peab tähelepanu jätkuma ka rohepöördele kui kõiki eluvaldkondi puudutavale protsessile, mille mastaape on isegi raske tajuda. „Ma rõhutan siinkohal, et vaid sisulistes vaidlustes saab tegelikult selgeks, mis on reaalne, ratsionaalne, mis on kavandatud ajaraamis päriselt jõukohane ja võimalik ning mis mitte. Ehk tuleks selles valdkonnas minna senisest märksa valdkonnapõhisemaks ja täpsemaks, rääkides sellest, mida me konkreetselt teeme energeetikas, transpordis, põllumajanduses, jäätmemajanduses, ehituses, tööstuses – et oleks selgus ja kindlus nii ettevõtjatel, ühiskonnal kui ka lõpuks riigiaparaadil,“ ütles Holm.
Läbirääkimistel võttis sõna Henn Põlluaas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Salajasel hääletusel toetas presidendi esitatud Riigikogu otsuse „Janar Holmi riigikontrolöri ametisse nimetamine“ (769 OE) vastuvõtmist 61 ja selle vastu hääletas 14 Riigikogu liiget.
Samuti võttis Riigikogu tänasel istungil vastu Riigikohtu esimehe esitatud Riigikogu otsuse „Margit Vuti Riigikohtu liikmeks nimetamine“ (752 OE), millega nimetatakse Tartu Ringkonnakohtu kohtunik Margit Vutt alates 17. juulist Riigikohtu liikmeks.
Riigikohtu esimehe Villu Kõve hinnangul on Vutt kogenud ja tunnustatud jurist, kelle senine pikaajaline ning mitmekülgne töökogemus kohtusüsteemis ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonna tsiviilõiguse lektorina võimaldab tal oluliselt panustada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi töösse ja Eesti tsiviilõiguse edasiarendamisse.
Riigikohtu uue liikme leidmiseks korraldati avalik konkurss pärast seda, kui Riigikohtu üldkogu otsustas mullu novembri lõpus vabastada alates 15. juulist ametist riigikohtuniku Peeter Jerofejevi.
Salajasel hääletusel toetas Riigikohtu uue liikme nimetamist 55 ja selle vastu oli 10 Riigikogu liiget.
Riigikogu arutas täna uuesti ka presidendi poolt välja kuulutamata jäetud välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust (45 UA) ning otsustas seda muutmata kujul uuesti mitte vastu võtta.
Riigikogu võttis seaduse vastu 2020. aasta juunis, et ühtlustada välisteenistus avaliku teenistuse põhimõtetega ning muuta kehtiv regulatsioon selgemaks ja lihtsamaks. Muu hulgas sooviti seadusega ajakohastada välisteenistuse palgasüsteemi, muuta välislähetuse tasu maksmise ja pikaajalise välislähetusega seotud kulude hüvitamise põhimõtteid ning erialadiplomaatide ja koosseisuväliste haldusteenistujate välisesindusse lähetamise korda.
President jättis seaduse välja kuulutamata, leides, et see on põhiseadusega vastuolus osas, kus näeb ette abikaasatasu maksmise välisesinduses töötava pikaajalisse välislähetusse saadetud teenistuja ja ametnikuga kaasas olevale abikaasale, kuid mitte kooseluseaduse alusel registreeritud elukaaslasele.
Põhiseaduskomisjon ja väliskomisjon tegid ettepaneku seadust muutmata kujul mitte vastu võtta ning seda toetas ka Riigikogu täiskogu. Seaduse muutmata kujul vastu võtmist toetas 21, kuid selle vastu hääletas 35 Riigikogu liiget.
