NordenBladet — AS Harju Elekter on otsustanud poolte kokkuleppel lõpetada leping Harju Elekter AB juhataja Mikael Shwartz Jonssoniga. Mikael Jonsson jätkab juhatajana kuni 28. veebruarini 2023, peale mida võtab juhtimise üle kohusetäitjana Martin Frank.
Martin Frank on Harju Elekter AB-s töötanud turundus- ja müügijuhina alates 2021. aastast. Enne seda on ta töötanud erinevatel juhtivatel kohtadel ABB-s, Hitachi Energy’s ja Westinghouse Electric Company’s. Tal on inseneriteaduste magistrikraad Lundi Ülikoolist ning MBA Uppsala Ülikoolist. Ta ei oma Harju Elektri aktsiaid.
Harju Elekter AB uue juhi leidmiseks korraldatakse konkurss plaaniga positsioon täita kuue kuu jooksul.
Harju Elekter on rahvusvaheline tööstuskontsern, millel on laialdane kogemus kestlike elektrijaotuslahenduste pakkumisel. Harju Elekter Grupp projekteerib, toodab ja paigaldab elektriseadmeid energeetika-, tööstus- ja taristuettevõtetele ning avalikele ja ärihoonetele. Grupi Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu üksustes töötab ligikaudu 900 töötajat ning kontserni 2022. aasta 9 kuu müügitulu oli 125,3 miljonit eurot.
NordenBladet —Riigikogu õiguskomisjon saatis teisele lugemisele eelnõud, mis võimaldavad kohaldada Euroopa Liidu õiguses sätestatud haldustrahve väärteomenetluses. Eelnõude järgi saab eelkõige finantssektori ja andmekaitsega seotud rikkumiste eest määrata senisest oluliselt suuremaid trahve.
Õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof ütles, et eelnõud on vajalikud selleks, et finantssektoris väärteomenetlusi tõhusamaks muuta. „Kuivõrd finantssektoris on rikkumistega kaasnev potentsiaalne kahju märkimisväärselt suurem kui mujal, siis on Euroopa Liit toonud õigusesse sisse meil kehtivatega võrreldes palju suuremad trahvid. Otsustasime komisjonis eelnõuga edasi liikuda, et olukorda parandada,“ lausus Pikhof. Ta lisas, et vajadusel saab edaspidi arutada ka haldustrahvi mudeli väljatöötamist ja selle finantssektoris rakendamist.
Komisjoni aseesimehe Marek Jürgensoni sõnul on ta eelnõude suhtes skeptiline, kuivõrd Finantsinspektsioon on korduvalt öelnud, et planeeritavad muudatused ei lahenda finantsjärelevalve muresid ning väärteomenetlus pole sedalaadi rikkumiste jaoks sobiv menetlusviis ja panustada tuleks hoopis haldustrahvide mudeli loomisesse. Jürgenson avaldas lootust, et seaduse vastuvõtmise korral on sätted siiski rakendatavad ja abiks.
Karistusseadustikku muutva eelnõu järgi on edaspidi väärteo toimepanemise eest valdkonna eripära arvestades võimalik sätestada rahatrahvi määr eriseaduses või karistusseadustiku eriosas. Eelnõu järgi tõstetakse juriidilisele isikule kuriteo eest ette nähtud rahalise karistuse ülemmäära 16 miljonilt eurolt 40 miljonile eurole. Samas võimaldab uus regulatsioon määrata käibepõhise rahalise karistuse, mis võib olla ka ülempiirist suurem.
Istungil osalesid Justiitsministeeriumi asekantsler Markus Kärner, Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste ja nõunik Kristiina Kubja.
Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Euroopa Liidu õigusest tulenevad rahatrahvid)eelnõu (94 SE) läbis esimese lugemise 2019. aasta novembris.
Valitsuse algatatud audiitortegevuse seaduse, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (finantsvaldkonna väärteokaristuste reform, EL-i õigusest tulenevad karistused)eelnõu (111 SE) läbis esimese lugemise 2020. aasta veebruaris. Selle eelnõu eesmärk on viia seadused vastavusse ELi õigusest tulenevate nõuetega ning võimaldada Eestis kohaldada ELi õigusaktides sätestatud ülemmääradega rahalisi sanktsioone.
Komisjon otsustas mõlemad eelnõud saata Riigikogu täiskogu istungile teisele lugemisele 15. veebruaril ettepanekuga teine lugemine lõpetada. Kolmas lugemine on kavandatud 22. veebruari istungile. Vastuvõtmise korral jõustuvad seadused 1. novembril.
NordenBladet — Fondijuhi kommentaar 2022. aasta majandustulemuste kohta
Euroopa ja Balti riikide ärikinnisvaraturul toimusid 2022. aastal suured muutused. Inflatsioonitempo hüppeline kiirenemine ajendas keskpanku lõpetama pea kümme aastat kestnud nn null-intresside poliitika. Kui veel 2022. a alguses oli enamike euros välja antavate laenude aluseks kasutatav EURIBORi määr negatiivne, siis aasta lõpuks kerkis 6 kuu EURIBOR 2,7 %-le ja 1 kuu EURIBOR 1,9 %-le. Kinnisvarasektoris, kus investeeringuid tehakse tavaliselt finantsvõimendusega, tähendas see olulist laenukulude kasvu ning tehinguaktiivsuse vähenemist.
Balti riikide kinnisvaraturul on laenuraha kasutamine olnud üldjuhul madalam võrreldes nn arenenud Euroopa riikidega. Peamiselt seetõttu ei toonud intressimäärade tõus siin kohe kaasa kinnisvarahindade langust. Eelkõige kaasnes intressimäärade tõusuga siin regioonis märkimisväärne kinnisvaratehingute arvu langus. Balti riikide ärikinnisvaraturu ebakindlus ja madal tehinguaktiivsus jääb tõenäoliselt püsima ka 2023. a esimesel poolel.
2022. a detsembris kiitsid EfTEN Real Estate Fund III AS´i aktsionärid heaks fondi ühinemise EfTEN Kinnisvarafond AS´ga (ühendatav fond), mille tulemusel saab kiitsid EfTEN Real Estate Fund III AS´st Balti riikide suurim ärikinnisvarafond. Ühinemise bilansipäev oli 01.01.2023 ning ühinemise järgselt suureneb EfTEN Real Estate Fund III AS’i konsolideeritud varade maht rohkem kui kaks korda. Peale ühinemist saab EfTEN Real Estate Fund III AS’i ärinimeks EfTEN Real Estate Fund AS. Käesoleva aasta alguses on fondivalitseja üheks oluliseks prioriteediks fondide juriidilise ühinemise korrektne lõpule viimine.
Majandustulemuste ülevaade
EfTEN Real Estate Fund III AS’i konsolideeritud 2022. aasta 12 kuu müügitulu oli 14,299 miljonit eurot (2021 12 kuud: 12,921 miljonit eurot), kasvades aastaga 10,7%. Kontserni neto üüritulu oli 2022. aastal kokku 13,665 miljonit eurot (2021: 12,412 miljonit eurot), kasvades 10,1%. Kontserni puhaskasum samal perioodil oli 11,408 miljonit eurot (2021 12 kuud: 13,099 miljonit eurot). Väiksem puhaskasum on seotud kinnisvarainvesteeringute ümberhindlusega, mis sellel aastal oli 3,119 miljonit eurot ja 2021. aastal 6,442 miljonit eurot.
Fond teenis 2022. aasta neljandas kvartalis müügitulu kokku 3,699 miljonit eurot, mis on 191 tuhat eurot rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Fondi neljanda kvartali puhas üüritulu oli 2022. aastal 2,948 miljonit eurot, s.o 1,1% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Fondi konsolideeritud neljanda kvartali puhaskasum oli 1,199 miljonit eurot (2021 IV kvartal: 5,355 miljonit eurot).
Kontserni varade maht 31.12.2022 seisuga oli 181,956 miljonit eurot (31.12.2021: 176,401 miljonit eurot), s.h kinnisvarainvesteeringute õiglane väärtus moodustas varade mahust 93% (31.12.2021: 92%).
2022. aasta detsembri lõpu seisuga on kontsernil 18 (31.12.2021: 16) ärikinnisvarainvesteeringut, mille õiglane väärtus bilansipäeval on 168,875 miljonit eurot (31.12.2021: 161,961 miljonit eurot) ning soetusmaksumus 151,426 miljonit eurot (31.12.2021: 147,633 miljonit eurot).
Fondi tütarettevõte EfTEN Valkla OÜ ostis 2022. aasta aprillis Harjumaal, Valklas, Valklaranna tee 36 asuva kinnistu. Fond ehitab hooldekodu hoone ümber üldhooldekoduks, mis võiks tulevikus mahutada kuni 250 klienti. Renoveerimistööd viiakse läbi etapiviisiliselt. Kinnistu soetushind oli 2,005 miljonit eurot ning lisaks kohustub fondi tütarettevõte tegema investeeringuid mahus kuni 2 miljonit eurot. Kinnistu ostu ja investeeringuid finantseeritakse fondi omavahendite arvel.
Fondi tütarettevõtja EfTEN Ermi OÜ ostis aprillis Tartumaal, Tartu vallas, Tila külas, Ermi tn 13 asuva hoonestusõiguse. Fond kavandab hoonestusõiguse alusel kasutatavale maale rajada hooldekodu minimaalselt kuni 120-le kliendile. Hoonestusõiguse tähtaeg on 50 aastat, mida võib maaomanikuga kokkuleppel pikendada kuni 99 aastani. Kinnisasjale hooldekodu ehitamise järgselt võtab selle pikaajalise üürilepingu alusel üürile Südamekodud AS. Hoonestusõiguse soetushind oli 233 tuhat eurot. Hoonestusõiguse ostu ja investeeringuid finantseeritakse fondi omavahendite arvel.
2022. aastal teenis kontsern kokku 13,489 miljonit eurot üüritulu. Võrreldavatel alustel (like-for-like) arvestatud üüritulu oli 2022. aastal kokku 12,588 miljonit eurot, mis on 7% rohkem kui 2021. aastal.
EfTEN Real Estate Fund III AS hindab korraliselt kinnisvarainvesteeringuid kaks korda aastas – juunis ja detsembris. Seoses ühinemisega EfTEN Kinnisvarafond AS´ga hindas fond lisaks kinnisvarainvesteeringuid erakorraliselt 30.11.2022 seisuga. Seisuga 31.12.2022 on fondi kinnisvaraportfelli õiglane väärtus 168,875 miljonit eurot. 2022. aastal kasvas fondi investeeringute väärtus ümberhindluste tulemusel 1,9 % ning fond sai õiglase väärtuse muutustest kasumit kokku 3,119 miljonit eurot. Kinnisvarainvesteeringute väärtus kasvas peamiselt inflatsiooni toel oodatava kõrgema üürirahavoo tulemusel. EURIBORI suurenemise ning investorite tuluootustest tingituna hindamistes rahavoogude nüüdisväärtuse arvutamiseks kasutatavad diskontomäärad kasvasid 2022. aastal peaaegu kõikides investeeringuobjektides.
Finantseerimine
Järgmise 12 kuu jooksul lõppevad kontserni kolme tütarettevõtte –EfTEN Evolution UAB, Saules Miestas UAB ning EfTEN Piepilsetas SIA laenulepingud, mille jääk 31.12.2022 seisuga on 19,841 miljonit eurot. Lõppevate laenulepingute LTV on 30 % – 40 % ning kinnisvarainvesteeringud omavad stabiilselt tugevat üürirahavoogu, mistõttu kontserni juhtkonna hinnangul ei teki laenulepingute pikendamisel takistusi.
Kontserni laenulepingute kaalutud keskmine intressimäär (sh arvestades intressiswapi lepinguid) EURIBOR´i tõusu mõjul on detsembri lõpu seisuga 3,7 % (31.12.2021: 2,3 %) ning LTV (Loan to Value) 40 % (31.12.2021: 44 %). Kõik fondi tütarettevõtete laenulepingud on seotud ujuva intressimääraga. Ühe laenulepingu intressmäära tõusu riski maandamiseks on sõlmitud intressimäära vahetusleping, kus EURIBOR on fikseeritud 0,35% tasemel. Swapileping lõpeb 2023. aastal ning selle õiglane väärtus on 31.12.2022 seisuga 53 tuhat eurot.
Aktsiainfo
EfTEN Real Estate Fund III AS’i aktsia puhasväärtus seisuga 31.12.2022 oli 20,55 eurot (31.12.2021: 19,11 eurot). EfTEN Real Estate Fund III AS´i aktsia puhasväärtus kasvas 2022. aasta jooksul 7,5%. 2022. aasta mais maksis fond 2021. aasta kasumist dividende kogusummas 4,058 miljonit eurot (2021 aasta juunis: 2,798 miljonit eurot). Ilma dividendide maksmiseta oleks fondi aktsia puhasväärtus 2022. aasta jooksul kasvanud 12,0%.
2022. aasta jooksul on kontsern teeninud vaba rahavoogu 6,182 miljonit eurot (2021 12 kuud: 4,550 miljonit eurot), millest vastavalt fondi dividendipoliitikale oleks netodividendide kogusumma 4,638 miljonit eurot (2021: 3,401 miljonit eurot). Arvestades fondi tütarettevõtete laenulepingute eritingimustest tulenevat minimaalse raha jäägi hoidmise kohustust ning lühiajalist likviidsusvajadust, samuti aga fondi tütarettevõtte EfTEN Laagri OÜ kehtivast laenulepingust tulenevalt laenusumma suurendamise võimalust 1 miljoni euro võrra, teeb fondi juhatus nõukogule ettepaneku maksta 2022. aasta eest dividende rohkem kui dividendipoliitika ette näeb – kokku 5,438 miljonit eurot.
Seoses EfTEN Real Estate Fund III AS (ühendav fond) ja EfTEN Kinnisvarafond AS (ühendatav fond) ühinemisega makstakse lisaks EfTEN Real Estate Fund III AS’i dividendidele 2023. aasta kevadel fondist välja ka EfTEN Kinnisvarafond AS’i vaba rahavoog. Kuivõrd ühinemiseks teeb EfTEN Real Estate Fund III AS EfTEN Kinnisvarafond AS aktsionäridele vastavalt aktsiate asendussuhtele suunatud aktsiaemissiooni ja emissiooni tulemusel suureneb ka EfTEN Real Estate Fund III AS’i aktsiate arv, teatatakse täpne netodividend aktsia kohta läbi börsisüsteemi 2023. aasta märtsis.
NordenBladet — Tampere ülikooli teadlased leiutasid imepisikese, 4 mm läbimõõduga roboti, mis kasutab liikumiseks tuule ja valguse energiat.
Teadlaste poolt välja töötatud „valgustundlikel materjalidel põhinev lendav aerorobot” – FAIRY – kaalub vaid 1,2 milligrammi, mis tähendab, et see saab lennata isegi õrna tuulega, vahendab Daily Mail.
See meenutab võililleseemet või „pappust”, millel on ülipeened harjased, mis on kahel tiival, mis valgusega aktiveerimisel õrnalt lappavad.
Pappuse harjaste vahelise ruumi tõttu tekib lennates keerlev õhurõngas ehk keerisrõngas, mis suurendab selle takistust.
See tõmbejõud stabiliseerib roboti tuule puhumisel ja samasugune keerisrõngas tekib FAIRY-st allavoolu pärast lendu.
Kui aga robotile valgus lasta, võib see põhjustada tiibade avanemist või kokkuvoltimist, muutes keerise kuju.
Seda omadust saab kasutada selle õhkutõusmise ja maandumise juhtimiseks.
„See kunstlik seeme on oma looduslikest kolleegidest parem, ja see on varustatud pehme ajamiga,” ütles teadlane Hao Zeng.
Täiturmehhanism on seade, mis muudab sisendenergia, nagu valguse või elektri kineetiliseks energiaks.
Dr Zeng ütles: „Täiturmehhanism on valmistatud valgustundlikust vedelkristallilisest elastomeerist, mis kutsub esile harjaste avanemise või sulgemise nähtava valguse mõjul.”
Viimastel aastatel on paljud teadlaste rühmad üle maailma loonud miniatuursed robotid „pehmetest” polümeeridest, mis reageerivad välistele stiimulitele.
Nende hulka kuuluvad ujuv „kala”, kõndivad ravimirobotid ning lendavad mesilased ja kärbsed – kõik need liiguvad valguse mõjul.
Pehme robootika valdkond sai alguse ideest kasutada paindlikumaid materjale, et proovida teha looduslike vormide, näiteks krabide ja gepardite eeskujul roboteid.
See muudaks nad dünaamilisemaks ja suudaks paremini liikuda erinevatel maastikel.
Ajakirjas Advanced Science avaldatud uuringu jaoks leidsid teadlased võililleseemne, et saada inspiratsiooni uue lendava roboti loomiseks.
FAIRY kaalub vaid 1,2 milligrammi ja on väga poorne, mis tähendab, et tuuleiil võib selle üles tõsta ja liigutada.
Selle tekitatav keerisrõngas võimaldab sellel läbida pikki vahemaid, kasutades ainult tuult.
„Haldjat saab toita ja juhtida valgusallika, näiteks laserkiire või LED-i abil,” ütles dr Zeng.
Selle täiturmehhanism muudab valguse energia kineetiliseks energiaks, liigutades roboti tiibu ja võimaldades sellel muuta lendamise ajal suunda või juhtida õhkutõusmist ja maandumist.
Teadlased loodavad nüüd parandada roboti tundlikkust, nii et seda saaks toita nii päikesevalgus kui ka laser või LED.
Samuti suurendatakse nende suurust umbes 10 sentimeetrini, et seda saaks kasutada mikroelektrooniliste seadmete, näiteks GPS-vastuvõtjate või keemiliste ühendite kandmiseks.
Robot võiks ühel päeval toimida kunstliku võililleseemnena, mis on täidetud õietolmuga ja suunata seda vajavate taimede poole.
Dr Zeng ütles: „See kõlab nagu ulme, kuid meie uurimistöös sisalduvad kontseptsiooni tõestavad katsed näitavad, et meie väljatöötatud robot on oluline samm kunstlikuks tolmeldamiseks sobivate realistlike rakenduste suunas. Sellel oleks tohutu mõju põllumajandusele kogu maailmas, kuna tolmeldajate kadumine globaalse soojenemise tõttu on muutunud tõsiseks ohuks bioloogilisele mitmekesisusele ja toidutootmisele.”
Siin on video asja kohta:
Hei, we have made a dandelion seed-like robot can lift-off under control of a light beam. Of course, it is inside a wind tunnel. See our paper, https://t.co/B7ssWNf5Tq @AdvSciNews @APriimagiI am so proud of Jianfeng Yang. pic.twitter.com/Q2RQR8cYjT
— Hao Zeng (@HaoZeng_Group) December 27, 2022
The dandelion seed inspired our scientists @HaoZeng_Group ja @JianfengYang27 to develop a fairy robot made of smart material 🧚 The miniature polymer robot can fly by wind and could even be helpful in #pollination.⬇️ #research @Materials_TAU https://t.co/O8wTJ2WYJM pic.twitter.com/P8sPO1FFM2
— Tampere University (@TampereUni) January 27, 2023
NordenBladet — Soome maksuportaalile TalousTaito esitati küsimus kodumajapidamise maksusoodustuse kohta teises korteris tehtud remondi eest.
Küsimus oli järgmine:
Oleme abikaasaga ostnud teise korteri, kus tegime põhjaliku remondi. Kas ma saan tasutud renoveerimistöödelt majapidamise maksusoodustust, kui elan ise selles renoveeritud korteris?
Praktilistel põhjustel on minu aadress seotud endise korteriga, kus elab mu abikaasa. Renoveeritud korter ei ole mõeldud väljaüürimiseks, vaid jääb minu kasutusse. Selline eluaseme muster tekitab küsimusi, kuigi muidu on kõik muud majaopidamise maksusoodustuse nõuded täidetud.
Vastab maksujurist Tuomo Lindholm:
Saate taotleda majapidamise maksusoodustust selles korteris tehtud renoveerimistööde eest, kus te elate.
Majapidamise maksusoodustuse jaoks piisab korteri kasutamisest, st korter ei pea tingimata olema alaline elukoht.
Lisaks alalisele elukohale ja peamisele vaba aja elukohale võib maksumaksjal olla ka teine elukoht, näiteks teine korter.
