NordenBladet — Esimese lugemise läbis kaks eelnõu.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „„Eesti julgeolekupoliitika alused“ heakskiitmine“ eelnõu (775 OE) kohaselt kiidetakse heaks uuendatud julgeolekupoliitika alused, mis kirjeldavad 2023. aasta alguse seisuga julgeolekukeskkonda, selgitavad pingelisemaks muutunud julgeolekukeskkonnas Eesti eesmärke ja kirjeldavad eesmärkide saavutamiseks vajalikke tegevusi.

Peaminister Kaja Kallas ütles, et Eesti eesmärk on ja on alati olnud muuta agressioon Eesti riigi vastu teostamatuks. „Küll aga teeme me täna nii ise kui koos liitlastega oluliselt rohkem enda julgeoleku tagamiseks,“ märkis Kallas. Ta selgitas, et oleme ajalooliselt kõrgele tasemele tõstnud oma riigikaitsekulud. Eesti kaitsekulutused 2023. aastal ületavad 2,85%-ga SKPst üle miljardi euro piiri. Juba 2022. aastal suunasime sõjalisele kaitsele täiendavalt rohkem kui 1,2 miljardit eurot.

Uued julgeolekupoliitika alused toovad välja, et praeguse julgeolekukeskkonna suurim strateegiline väljakutse on intensiivistunud vastasseis erinevate poliitiliste, majanduslike ja ühiskondlike süsteemide vahel. Demokraatial, turumajandusel, õigusriigil ja inimõigustel põhinev väärtusruum on surve all ja ideoloogiline vastukaal sellele suureneb.

Peaminister ütles, et oleme jõudnud varjatud konkurentsist avatud vastasseisuni, sealhulgas ulatusliku sõjategevuseni Euroopas. „Kuigi Tallinna ja Kiievit lahutab 1200 kilomeetrit, on agressoriks meie ühine naaber. Eesti jaoks on eksistentsiaalselt oluline, et me oleme osa demokraatlikust kogukonnast ja demokraatlik kogukond püsib ühtse ja tugevana. Möödunud aasta on toonud eriti selgelt välja selle, mida oleme alati teadnud: demokraatia hoidmine on samuti osa julgeolekupoliitikast. Lisaks on Ukraina sõda taas kord näidanud, et ühine tegutsemine on meie tugevuse võti,“ ütles Kallas.

„Üks peamisi muudatusi on, et toome ühiselt välja, et suurim julgeolekuoht Eestile on Venemaa Föderatsioon. Venemaa Föderatsiooni eesmärk on lõhkuda ja ümber kujundada Euroopa julgeolekuarhitektuur ja reeglitel põhinev maailmakord ning taastada mõjusfääride poliitika,“ märkis peaminister.

Julgeolekupoliitika alused käsitlevad Eesti tegevust viies tegevusvaldkonnas: ühiskonna sidusus ja riigi kerksus, majandusjulgeolek ja elutähtsad teenused, sisejulgeolek ja avalik kord, sõjaline kaitse ning rahvusvaheline tegevus. Muu hulgas näeb alusdokument sõjalise kaitse kulude tasemeks ette vähemalt kolm protsenti SKPst, millele lisandub Eesti kui liitlasi vastuvõtva riigi kulude rahastamine. Samuti tagatakse julgeolekupoliitika aluste kohaselt riigi eelarvestrateegias püsirahastus elanikkonnakaitse arendamisele.

Dokument lähtub uuendatud strateegilisest ohuhinnangust ning toetub 2017. aastal vastu võetud julgeolekupoliitika alustele.

Läbirääkimistel võtsid sõna Leo Kunnas (EKRE), Mihhail Lotman (I), Kalle Laanet (RE), Jaak Juske (SDE) ja Marko Šorin (K).

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve“ muutmine“ eelnõu (776 OE) võimaldab Eestil panustada operatsiooni varem otsustatud kuni viie kaitseväelase asemel kuni 110 kaitseväelasega.

Valitsuse ettepanek on alustada kevadel Iraagi territooriumil Ameerika Ühendriikide juhitud operatsioonil panustamist vähendatud jalaväekompanii suuruse üksusega, mis täidaks baasikaitse- ja kiirreageerimisüksuse ülesandeid. Üksusele lisanduks rahvuslik toetuselement, staabiohvitserid ja -allohvitserid Ühendkuningriigi juhitud operatsiooni pataljonitasandi staabis Erbilis ning diviisitasandi staabis Bagdadis. Täiendavalt on Eesti valmis panustama erioperatsioonide üksusega.

Eesti soovib suurendada oma panust operatsiooni 2023. aasta lõpuni kuni 100 kaitseväelaseni, kuid et vajadusel piiratud mahus täiendavalt ja paindlikult panustada, näeb eelnõu ette mandaadi andmise kuni 110 kaitseväelasele.

Riigikogu kuulas ära vastuse ühele arupärimisele

Riigikogu liikmete arupärimisele õpilaste immuniseerimise kohta (nr 161) vastas tervise- ja tööminister Peep Peterson.

Vabas mikrofonis võtsid sõna Mihhail Stalnuhhin ja Tarmo Kruusimäe.