NordenBladet — AS Harju Elekter teatas 8.06.2022 börsiteates, et kavandab Allika Tööstusparki uut tootmishoonet. Selle ehitamiseks sõlmisid AS Harju Elekter ja Nordecon Betoon OÜ (brändinimi NOBE) töövõtulepingu tootmis- ja büroohoone ehituseks aadressile Angerja tee, Hüüru. Koos hoone ehitusmaksumusega kujuneb kogu kinnisvarainvesteering 5 miljoni euro suuruseks ning tööd valmivad 2023. aasta detsembris.
Nordecon Betoon OÜ on AS Nordecon kontserni ettevõte. Kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Soomes, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2021. aasta konsolideeritud müügitulu oli 289 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 670 inimesele.
Harju Elekter kontserni kinnisvaraüksus tegeleb tööstuskinnisvara arendamise, projektijuhtimise, rentimise ning sellega kaasnevate teenustega nii rendipartneritele kui ka Harju Elektri oma ettevõtetele. Kinnisvaraüksus haldab kokku üheksat tööstusparki Eestis, Soomes, Rootsis ja Leedus.
Harju Elekter on rahvusvaheline tööstuskontsern, millel on laialdane kogemus kestlike elektrijaotuslahenduste pakkumisel. Harju Elekter Grupp projekteerib, toodab ja paigaldab elektriseadmeid energeetika-, tööstus- ja taristuettevõtetele ning avalikele ja ärihoonetele. Grupi Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu üksustes töötab ligikaudu 900 töötajat ning kontserni 2022. aasta 9 kuu müügitulu oli 125,3 miljonit eurot.
Aron Kuhi-Thalfeldt
Kinnisvaraüksuse juht/juhatuse liige
+372 5171448
NordenBladet — AS Nordecon kontserni ettevõte Nordecon Betoon OÜ (brändinimi NOBE) ja Harju Elekter AS sõlmisid töövõtulepingu tootmis- ja büroohoone ehituseks aadressile Angerja tee, Hüüru. Lepingu maksumus on 3,6 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks, ning tööd valmivad 2023. a detsembris.
Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Soomes, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2021. aasta konsolideeritud müügitulu oli 289 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 670 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.
Andri Hõbemägi
Nordecon AS
Investorsuhete juht
Tel: +372 6272 022
Email: andri.hobemagi@nordecon.com
www.nordecon.com
NordenBladet —Riigikogu otsustas tänasel istungil nimetada Janar Holmi uueks viieaastaseks perioodiks riigikontrolöriks, samuti nimetas Riigikogu ametisse uue Riigikohtu liikme ning otsustas muutmata kujul mitte uuesti vastu võtta presidendi poolt välja kuulutamata jäetud välisteenistuse seaduse muudatusi.
Holm asus riigikontrolöri ametisse 9. aprillil 2018 ning tema volitused kestavad 8. aprillini 2023. President Alar Karis tegi mullu detsembris ettepaneku nimetada Holm riigikontrolöri ametisse ka järgmiseks viieks aastaks.
Holm ütles Riigikogu ees, et viimased viis aastat on olnud ebaharilikud, kuid üldjoontes on riigi probleemid jäänud samaks, ainult et paljud neist on veel teravamaks muutunud. „Viis aastat tagasi siinsamas ma rõhutasin, et Riigikontrollil on oluline tegeleda riigi tuumikülesannetega, mis inimeste elu enim puudutavad: tervishoid, hariduskorraldus, sotsiaalhoolekanne. Ressursimahukad on taristuarendused, suurinvesteeringud, energeetika, kaitsevõime arendamine. Riigikontroll on kõigil nendel teemadel saatnud Riigikogu ette hulga aruandeid. Ja kõik need teemad peaksid olema Riigikontrolli fookuses ka edaspidi. Lisaks veel kõigi meie raha jaotamise selguse küsimused ja riigieelarve arusaadavus otsustajate jaoks,“ rääkis ta.
Tema sõnul peab tähelepanu jätkuma ka rohepöördele kui kõiki eluvaldkondi puudutavale protsessile, mille mastaape on isegi raske tajuda. „Ma rõhutan siinkohal, et vaid sisulistes vaidlustes saab tegelikult selgeks, mis on reaalne, ratsionaalne, mis on kavandatud ajaraamis päriselt jõukohane ja võimalik ning mis mitte. Ehk tuleks selles valdkonnas minna senisest märksa valdkonnapõhisemaks ja täpsemaks, rääkides sellest, mida me konkreetselt teeme energeetikas, transpordis, põllumajanduses, jäätmemajanduses, ehituses, tööstuses – et oleks selgus ja kindlus nii ettevõtjatel, ühiskonnal kui ka lõpuks riigiaparaadil,“ ütles Holm.
Läbirääkimistel võttis sõna Henn Põlluaas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Salajasel hääletusel toetas presidendi esitatud Riigikogu otsuse „Janar Holmi riigikontrolöri ametisse nimetamine“ (769 OE) vastuvõtmist 61 ja selle vastu hääletas 14 Riigikogu liiget.
Samuti võttis Riigikogu tänasel istungil vastu Riigikohtu esimehe esitatud Riigikogu otsuse „Margit Vuti Riigikohtu liikmeks nimetamine“ (752 OE), millega nimetatakse Tartu Ringkonnakohtu kohtunik Margit Vutt alates 17. juulist Riigikohtu liikmeks.
Riigikohtu esimehe Villu Kõve hinnangul on Vutt kogenud ja tunnustatud jurist, kelle senine pikaajaline ning mitmekülgne töökogemus kohtusüsteemis ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonna tsiviilõiguse lektorina võimaldab tal oluliselt panustada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi töösse ja Eesti tsiviilõiguse edasiarendamisse.
Riigikohtu uue liikme leidmiseks korraldati avalik konkurss pärast seda, kui Riigikohtu üldkogu otsustas mullu novembri lõpus vabastada alates 15. juulist ametist riigikohtuniku Peeter Jerofejevi.
Salajasel hääletusel toetas Riigikohtu uue liikme nimetamist 55 ja selle vastu oli 10 Riigikogu liiget.
Riigikogu arutas täna uuesti ka presidendi poolt välja kuulutamata jäetud välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust (45 UA) ning otsustas seda muutmata kujul uuesti mitte vastu võtta.
Riigikogu võttis seaduse vastu 2020. aasta juunis, et ühtlustada välisteenistus avaliku teenistuse põhimõtetega ning muuta kehtiv regulatsioon selgemaks ja lihtsamaks. Muu hulgas sooviti seadusega ajakohastada välisteenistuse palgasüsteemi, muuta välislähetuse tasu maksmise ja pikaajalise välislähetusega seotud kulude hüvitamise põhimõtteid ning erialadiplomaatide ja koosseisuväliste haldusteenistujate välisesindusse lähetamise korda.
President jättis seaduse välja kuulutamata, leides, et see on põhiseadusega vastuolus osas, kus näeb ette abikaasatasu maksmise välisesinduses töötava pikaajalisse välislähetusse saadetud teenistuja ja ametnikuga kaasas olevale abikaasale, kuid mitte kooseluseaduse alusel registreeritud elukaaslasele.
Põhiseaduskomisjon ja väliskomisjon tegid ettepaneku seadust muutmata kujul mitte vastu võtta ning seda toetas ka Riigikogu täiskogu. Seaduse muutmata kujul vastu võtmist toetas 21, kuid selle vastu hääletas 35 Riigikogu liiget.
NordenBladet — Täna teisipäeval, 7. veebruaril sattusid küberkurjategijate rünnaku alla Läti energia- ja transpordiettevõtted, kinnitas riiklik küberkaitseagentuur CERT.lv.
CERT.lv teatas, et rünnak tuli suure tõenäosusega Venemaa valitsuse rahastatud grupeeringutelt. Rünnakut peetakse aga ebaõnnestunuks, kuna mitme ettevõtte veebilehed said mõjutatud vaid mõneks minutiks, vahendab lsm.lv.
„Nii nagu aasta tagasi, organiseerisid Vene agressiooni toetavad aktivistid ja grupeeringud, mida suure tõenäosusega rahastab Venemaa valitsus, küberrünnaku eesmärgiga süsteemi üle koormata ja avalikku vastukaja tekitada. Täna [toimus] üks selline rünnak mitte ainult Läti energia-, vaid ka transpordiettevõtete vastu. Läti ettevõtted on piisavalt hästi ette valmistatud ja olulisi häireid sellele järgnenud ei ole,“ ütles CERT.lv juhataja asetäitja Varis Teivāns.
Ründajate eesmärk oli energia- ja transpordifirmade veebisaidid üle koormata, et need lõpetaksid töö. Kui selline rünnak õnnestub, kasutaksid ründajad seda sõnumina, et Läti ei suuda end kaitsta. Rünnak aga ei õnnestunud, nii et ilmselgelt saab.
NordenBladet — Soome saadab Rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu Seltside Föderatsiooni kaudu Türki ja Süüriasse ühe miljoni euro väärtuses humanitaarabi. Toetusega antakse muuhulgas toitu, peavarju ning meditsiini- ja traumatoetust mõlemas riigis kodu kaotanutele.
Esmaspäeval, 6. veebruaril Türgi lõunaosas toimunud laastavale maavärinale järgnenud päästetööd on alanud kiiresti. Türgis ja Süürias on maavärinate tagajärjel hukkunud üle 5000 ja viga saanud üle 20 000 inimese.
„Inimhäda piirkonnas on tohutu ja seda suurendab ka hirm järeltõugete ees. Soome soovib kiiresti aidata katastroofis kannatanuid. Punase Risti ja Punase Poolkuu liikumise operaatorid Türgis ja Süürias on juba kohal, et aidata inimesi näiteks toiduabi ja hädamajutusega ning Soome toetab nende tööd,“ ütles arengukoostöö- ja väliskaubandusminister Ville Skinnari.
Soome abi toimetab kohale Rahvusvaheline Punase Risti ja Punase Poolkuu liit IFRC, kes on teatanud 70,6 miljoni euro suurusest hädaabipalvest Türgi ja Süüria maavärinates kannatanute abistamiseks. Kogutava toetusega pakub IFRC muu hulgas toitu, peavarju ning meditsiini- ja traumaabi mõlemas riigis kodu kaotanutele.
Lisaks toetab Välisministeerium igal aastal Soome Punast Risti, et see oleks valmis kiiresti reageerima katastroofipiirkondadega seotud pöördumistele.
Maavärin oli piirkonnas, mis on poliitiliselt killustatud ja mida kontrollivad mitmed erinevad osapooled. Lisaks vajab Süüria loodeosas humanitaarabi juba 4,1 miljonit inimest. Olukorra jälgimist ja abi saatmist raskendavad nõrgad sideühendused ja elektrivõrk, samuti katkenud maanteeühendused.
Lisaks humanitaarabile saadab Soome EL-i päästeteenistuse kaudu Türgi palutud ekspertabi päästetööde ja abimissioonide toetamiseks: https://intermin.fi/-/suomi-lahettaa-asiantuntija-apua-turkkii.
