NordenBladet — ÜRO peasekretär Antonio Guterres hoiatas ÜRO Peaassambleel esinedes, et Vene-Ukraina sõjaline konflikt tõenäoliselt laieneb.
ÜRO juht Antonio Guterres hoiatas esmaspäeval, 6. veebruaril riike, et ta kardab Venemaa-Ukraina konflikti edasise eskaleerumise pärast, mis tähendab, et maailm liigub „laiemale sõja” suunas, vahendab Yahoo News.
Peasekretär pani paika oma aasta prioriteedid ÜRO Peaassambleel peetud sünges kõnes, mis keskendus Venemaa invasioonile, kliimakriisile ja äärmisele vaesusele.
„Oleme alustanud 2023. aastat, vaadates väljakutsete kokkulangevuse tünni põhja, mille sarnast pole meie eluajal olnud,” ütles ta New Yorgis diplomaatidele.
Guterres märkis, et tippteadlased ja julgeolekueksperdid nihutasid eelmisel kuul viimsepäeva kella vaid 90 sekundile keskööni, mis on ajaloos kõige lähemal märguandele inimkonna hävimise kohta.
Peasekretär ütles, et võtab seda hoiatusmärgina.
„Peame ärkama ja tööle asuma,” palus ta oma kiireloomulisi probleeme loetledes. Edetabeli tipus oli Venemaa sõda Ukrainas, mis läheneb esimesele aastapäevale.
„Rahu väljavaated aina vähenevad. Edasise eskaleerumise ja verevalamise tõenäosus kasvab,” ütles ta. „Ma kardan, et maailm ei kõnni unes laiemasse sõtta. Ma kardan, et ta teeb seda silmad pärani.”
Guterres viitas teistele rahu ohtudele alates Iisraeli-Palestiina konfliktist kuni Afganistani, Myanmari, Saheli ja Haitini.
„Kui iga riik täidaks oma (ÜRO) põhikirjast tulenevaid kohustusi, oleks õigus rahule tagatud,” ütles ta.
Ta lisas, et on „aeg muuta oma lähenemisviisi rahule, pühendudes uuesti hartale – asetades esikohale inimõigused ja väärikuse, keskendudes ennetustööle.”
Laiemalt mõistis Guterres hukka „strateegilise visiooni” puudumise ning poliitiliste ja äriotsuste langetajate „kallutatuse” lühiajalises perspektiivis. „Järgmine arvamusküsitlus. Järgmine taktikaline poliitiline manööver võimul püsimiseks. Aga ka järgmine majandustsükkel – või isegi järgmise päeva aktsia hind.”
„See lähiajaline mõtlemine pole mitte ainult sügavalt vastutustundetu, vaid ka ebamoraalne,” lisas Guterres. Ta rõhutas vajadust tegutseda tulevasi põlvkondi silmas pidades ja kordas oma üleskutset globaalse rahanduse „radikaalseks ümberkujundamiseks”.
„Midagi on meie majandus- ja finantssüsteemis põhimõtteliselt valesti,” ütles Guterres, süüdistades seda vaesuse ja nälja suurenemises, rikaste ja vaeste vahelise lõhe suurenemises ning arengumaade suurenevad võlakoormuses.
„Ilma põhjapanevate reformideta jätkavad rikkaimad riigid ja üksikisikud rikkuse kuhjamist, jättes killukesi globaalse lõunaosa kogukondadele ja riikidele,” lisas ta.
ÜRO arenguprogrammi hinnangul on maailm inimarengu, sealhulgas tervishoiu, hariduse ja elatustaseme osas viis aastat tagasi läinud.
ÜRO säästva arengu eesmärgid „kaovad tahavaatepeeglisse”, kurvastas Guterres. Ta lisas, et 2015. aastal seatud 17 eesmärki olid kaotada vaesus, tagada kõigile toiduga kindlustatus ning juurdepääs puhtale ja taskukohasele energiale 2030. aastaks.
„Meie ees on võimalused (neid) päästa,” ütles Guterres, kes korraldab septembris New Yorgis selleteemalise tippkohtumise.
Võitlus globaalse soojenemise vastu ja „kliimaambitsioonid” on tähelepanu keskmes teisel septembris toimuval tippkohtumisel, kuhu ta kutsus maailma liidrid, kuid „tingimusega”.
„Näidake meile sellel kümnendil kiirendatud tegevust ja uuendatud ambitsioonikaid nullenergia-plaane – või palun ärge ilmuge kohale,” ütles ta, enne kui ründas uuesti fossiilkütuste tootjaid.
„Kui te ei saa seada usaldusväärset kurssi nullile, 2025. ja 2030. aasta eesmärgid hõlmavad kõiki teie tegevusi, ei tohiks te äritegevusega tegeleda.”
Kommentaarides märgitakse, et sellisel juhul peaks tuumasõda, mis hävitab miljardeid CO2 emiteerivaid inimesi ja sellele järgnev tuumatalv olema nö win-win lahendus, seda eriti roheliste jaoks. Ning kõik tänavad pärast seda Putinit.
#UPDATE UN chief Antonio Guterres warned nations Monday that he fears the likelihood of further escalation in the Russia-Ukraine conflict means the world is heading towards a “wider war.” pic.twitter.com/R6Pxl0KF5J
— AFP News Agency (@AFP) February 6, 2023
NordenBladet —Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium märkis, et koolieelse lasteasutuse seadus paneb kohalikule omavalitsusele selge kohustuse luua seal elavale pooleteise- kuni seitsmeaastasele lapsele vanemate soovil võimaluse käia lasteaias. Sellest hoolimata on paljudel omavalitsustel seaduse täitmisega probleeme.
Kolleegium viitas haridus- ja teadusministeeriumi küsitlusele, mille järgi oli 2020. aastal 33 vallas ja linnas kokku 2141 last, kes ei saanud vanemate soovitud ajaks kohta lasteaias või isegi lastehoius. Praegune kohtuasi on juba kolmas, kus Riigikohus kordab seisukohta, et omavalitsusel pole õigust lasteaiakoha andmisest keelduda.
Riigikohus rõhutas, et alushariduse kättesaadavuse eest vastutavad riik ja omavalitsused üheskoos – mõlemal lasub kohustus leida probleemile süsteemne lahendus, mis ei jätaks lapsi alushariduseta ning nende vanemaid ilma võimalusest ühendada töö- ja pereelu. Riigis ei saa lasta tekkida ega kesta olukorral, kus avalike teenuste kättesaadavus sõltub ulatuslikult sellest, mil määral inimese elu- või asukohajärgne omavalitsus otsustab talle seadusega pandud kohustusi täita.
Kohtade puudumisel peab omavalitsus neid juurde looma
Riigikohtusse jõudnud kohtuasi sai alguse lapsevanemate kaebusest. Vanemad esitasid kohe pärast lapse sündi Rae vallale taotluse lasteaiakoha saamiseks pooleteise aasta pärast. Vald aga teatas, et vabu kohti ei ole ja seetõttu pidi kaebajate laps hakkama käima hoopis eralastehoius, mille kohatasust maksis enamiku vald.
Lapsevanemad esitasid halduskohtule kaebuse, soovides kohta valla lasteasutuses ja eralastehoiuga kaasnenud suuremate kulude hüvitamist. Halduskohus rahuldas kaebuse osaliselt – määras vanematele hüvitise ning algatas Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve.
Täna avaldatud otsusega tunnistas Riigikohus põhiseadusevastaseks ja kehtetuks Rae Vallavalitsuse määruse lause, millega lapsele anti lasteaiakoht ainult juhul, kui parajasti leidus vabu kohti.
Kolleegium selgitas, et seadus paneb omavalitsusele kohustuse tagada kõigile lastele võimalus lasteaias käia ja kohtade puudumisel tuleb neid piisavas koguses juurde luua. Lasteaiakoha võib asendada lastehoiuteenusega ainult vanemate teadlikul ja vabatahtlikul nõusolekul. Nimelt erinevad koolieelsele lasteasutusele ja lastehoiule kehtestatud nõuded oluliselt – kui lasteaed peab pakkuma riikliku õppekava alusel alusharidust, siis lastehoid seda tegema ei pea.
NordenBladet — AS-i LHV Group 2022. aasta konsolideeritud puhaskasumiks kujunes 61,4 miljonit eurot ehk 1,2 miljonit eurot rohkem kui 2021. aastal (+2%). LHV Groupi aktsionäridele kuuluva omakapitali tootlus oli 2022. aastal 16,4%.
AS LHV Pank teenis aastaga 80,9 miljonit eurot puhaskasumit, sealhulgas 13,0 miljonit eurot Ühendkuningriigi filiaaliga seotud klientide teenindamisest. Aastaga kasvas panga kasum 16,8 miljoni euro võrra (26%). AS LHV Varahaldus teenis 2022. aastal 103 tuhat eurot puhaskahjumit ning AS LHV Kindlustus 1,7 miljonit eurot puhaskahjumit. LHV UK Limited-i puhaskahjumiks kujunes 2022. aastal pangalitsentsi ettevalmistamisega seotud kulude tõttu 11,7 miljonit eurot.
Grupi konsolideeritud tulud ulatusid 2022. aastal 173,5 miljoni euroni ehk kasvasid 24% võrreldes 2021. aastaga. Seejuures kujunes intressitulude kogusummaks 129,1 miljonit eurot (aastane kasv +33%) ning teenustasutulu kogunes 44,9 miljonit eurot (+3%). Konsolideerimisgrupi kulud ulatusid 2022. aastal kokku 89,6 miljoni euroni, mis tähendab 38% kasvu võrreldes eelmise aastaga.
2022. aasta lõpuks oli LHV Groupi konsolideeritud varade maht 6,14 miljardit eurot, aastaga kahanes varade maht 710 miljoni euro võrra (-10%).
Aastaga vähenesid grupi konsolideeritud hoiused, peamiselt finantsvahendajate arvel, 907 miljoni euro võrra (-16%) 4,9 miljardi euroni. IV kvartalis kahanesid grupi konsolideeritud hoiused 268 miljoni euro võrra (-5%; -198 miljonit eurot III kvartalis). Seejuures vähenesid tavaklientide hoiused kvartaliga 27 miljoni euro võrra ja finantsvahendajate omad 241 miljoni euro võrra.
Konsolideeritud laenuportfell kasvas 2022. aastal kokku 531 miljoni euro võrra (+20%). IV kvartaliga suurenes laenude maht 114 miljoni euro võrra 3,21 miljardi euroni (+4%; +170 miljonit eurot III kvartalis). Portfelli kasvust 58 miljonit eurot tuli panga jaelaenudest ja 34 miljonit eurot ettevõtete panganduse laenudest, 22 miljonit eurot Ühendkuningriigi laenudest.
LHV poolt juhitud fondide koondmaht langes 2022. aastal 17 miljoni euro võrra 1,33 miljardi euroni (-1%). IV kvartalis suurenes fondide maht 66 miljoni euro võrra (+5%; +7 miljonit eurot III kvartalis).
Finantsvahendajatest klientidega seotud töödeldud maksete arv aasta peale kokku oli 26,1 miljonit makset, seda oli 1,3 miljoni võrra vähem kui 2021. aastal (-5%). Finantsvahendajate maksete arv ulatus IV kvartalis 7,3 miljoni makseni (+26% võrreldes 5,68 miljoni maksega III kvartalis).
AS LHV Group teenis 2022. aasta IV kvartalis konsolideeritult 24,3 miljonit eurot puhaskasumit. AS LHV Pank teenis IV kvartalis puhaskasumit 29,9 miljonit eurot puhaskasumit, sellest 5,3 miljonit eurot Ühendkuningriigi filiaaliga seotud klientide teenindamisest. AS LHV Varahaldus teenis kvartaliga 0,5 miljonit eurot puhaskasumit. AS LHV Kindlustuse puhaskahjum oli IV kvartalis 0,5 miljonit eurot ja LHV UK Limited teenis 5,1 miljonit eurot puhaskahjumit. Grupi omakapitali tootlus (ROE) oli IV kvartalis 24%.
Aasta viimastel kuudel tõusid oluliselt panga intressitulud, samal ajal püsis laenuportfell kvaliteetsena, see tingis ajaloo parima kvartali LHV Groupi ja LHV Panga jaoks. Võrreldes eelmise kvartaliga kasvas grupi puhaskasum 13,6 miljoni euro võrra (+126%) ning võrreldes aasta taguse ajaga 5,0 miljoni euro võrra (+26%).
Aasta lõppu iseloomustasid LHV jaoks intressitulude kasv ja laenuportfelli jätkuvalt hea kvaliteet, kuigi majanduskeskkond on nõrgenemas. Tänu nendele täitis grupp aastaks seatud kasumlikkuse eesmärgi. Finantsplaanist kõrgemad kulud olid seotud eelkõige riskiüksuste värbamistega ja EveryPay lisandumisega gruppi aprillis.
LHV Panga jaoks oli aasta edukas. Pangaklientide hulk suurenes aastaga enam kui 56 000 võrra (+18%) 378 000 pangakliendini. Seejuures ligikaudu 14 000 pangaklienti lisandus IV kvartalis. Klientide aktiivsus arvelduste ja kaardikasutuse osas jäi heale tasemele. Samas klientide laenunõudlus neljandas kvartalis vähenes märgatavalt.
2022. aastal finantseeris LHV majandust kokku 1,73 miljardi euro mahus. Aasta jooksul ületas panga kodulaenu portfell 1 miljardi euro piiri. 16% kõigist uutest kodulaenudest olid A-energiaklassi eluasemetele. Laenuportfelli kvaliteet on tugev, vaid üksikud kliendid on jälgimise all.
Hoiuste vähenemine 2022. aastal oli eelkõige seotud finantsvahendajate hoiuste oodatust suurema 970 miljoni eurose vähenemisega. Kiiresti muutunud intressikeskkond on oluliselt suunanud panga fookuse hoiuste kaasamisele.
Kogu aasta vältel oli LHV turuliidrina aktiivne investeerimisteenuste pakkuja. LHV Panga kliendid sooritasid 2022. aastal 490 miljoni euro eest tehinguid Balti aktsiabörsidel, mis moodustas 39% Baltikumi aktsiabörside kogukäibest. Samas suunasid LHV kliendid suunasid aasta jooksul üle 150 miljonit eurot uute investeeringute tegemiseks, millest ligi 50 miljonit eurot suunati Balti ettevõtete aktsiatesse.
IV kvartal tõi pangale mitu tunnustust. CVKeskus.ee uuringu kohaselt on 2022. aasta Eesti ihaldusväärseim tööandja just LHV Pank. Samas rahvusvaheline pangandusväljaanne The Banker nimetas LHV Panga neljandat aastat järjest parimaks pangaks Eestis.
Aasta lõpuks ületas AS LHV Pank seatud finantsplaani 10,5 miljoni euro võrra. Puhaskasumi ja 32,2% ROE poolest oli aasta viimane kvartal tugevaim panga ajaloos.
LHV Varahalduse jaoks oli aastalõpp edukas, kuivõrd aktiivselt juhitud pensionifondid M, L ja XL olid aasta kokkuvõttes ainukesed positiivset tootlust pakkunud II samba fondid Eestis. IV kvartalis olid nende fondide tootlused vastavalt 1,6%, 2,8% ja 4,9%. Üldiselt oli kvartal aktsiaturgudel taas keeruline, mis väljendus passiivselt juhitud fondide madalamas tootluses. Aktiivsete II samba klientide arv püsis kasvutrendis, kvartaliga lisandus ligi 2000 uut klienti. Aasta kokkuvõttes aga vähenes aktiivsete pensioniklientide arv 8000 võrra.
Aasta lõpuks oli LHV Varahalduse pensionifondide turuosa mahu järgi enam kui 31%, klientide arvu järgi püsib turuosa 25% juures. Aasta lõpetas LHV Varahaldus väikese kahjumiga. Kuigi äritulud vastasid suuresti finantsplaanile, olid ärikulud mõnevõrra suuremad eelkõige II sambast lahkumiste tõttu. Aktiivselt juhitud pensionifondid 2022. aastal võrdlusindeksi kasvu ei ületanud, mistõttu edukustasu ei teenitud.
LHV Kindlustus jätkas ärimahtude kasvatamist, tehes seda kõrgel 97% tasemel klientide rahuloluga kahjukäsitlusega. Stabiilselt suurenevad ka teenitud preemiad. IV kvartalis lisandus tooteportfelli tervisekindlustus. Müügitulemused olid aastalõpule kohaselt head, samas tõusid ka ilmastikuoludest tingituna kindlustuskahjud. Ettevõte jäi finantsplaanile aasta kokkuvõttes alla peamiselt planeeritust suuremate tekkinud kahjude tõttu.
Ühendkuningriigis jätkus tegus ettevõtte arendamine, lisaks pangalitsentsi taotlemisele, alustas LHV UK Limited laenutegevusega pärast 21 miljoni eurose laenuportfelli soetamist. Laenud alates suurusest 0,5 miljonit naela on tagatud ärikinnisvara ja muude tagatistega.
IV kvartalisse jäi ka grupi kapitaliseerituse tugevdamine läbi 88 miljoni euro mahus MREL kohustuste ning 20 EURm ulatuses täiendavate esmaste omavahendite kaasamise kaudu. Olulise muutusena läks LHV 2023. aastast alates Euroopa Keskpanga otsejärelevalve all.
LHV Groupi juhatuse esimehe Madis Toomsalu kommentaar: “Kiire hinnatõusu tagajärjel on Eesti majandus jõudnud langusesse. Sama riskiga peavad arvestama ka eurotsooni riigid ja Ühendkuningriik. Kindlustustunde langus koos suurenevate kuludega ei jäta mõjutamata koduostjate otsuseid või ettevõtete investeerimisplaane. Hinnatõusu pidurdamiseks kasvanud intressimäärad on lõpetanud varasema nullintressimäärade ajastu, mis on olnud anomaalia ja majanduslikes otsustes vale motivatsiooni tekitav. Rahapoliitika karmistumise tõttu peavad pangad taas pingutama hoiuste pärast ning suurenenud on pankade kapitalinõuded.Vastuolulises majanduskeskkonnas on LHV jätkanud Eesti majanduse finantseerimist. Väljastasime 2022. aastal Eesti ettevõtetele laenusid 1,31 miljardit eurot ning eraisikutele 420 miljonit eurot. Seejuures väljastasime 16% kõigist uutest kodulaenudest A-energiaklassi eluasemetele. Alustasime laenutegevusega Ühendkuningriigis. Aasta jooksul töötlesime üle 50 miljoni makse, aasta lõpuks kasutab 34% e-kaupmeestest LHV maksete kogumise teenust.”
AS-i LHV Group aruanded on saadaval aadressil: https://investor.lhv.ee/aruanded.
Uue finantsplaani 2023. aastaks ja viieaastase prognoosi avalikustab LHV Group 14. veebruaril.
Priit Rum
LHV kommunikatsioonijuht
Telefon: 502 0786
E-post: priit.rum@lhv.ee
NordenBladet — 2022. aasta IV kvartali ja 12 kuu finantstulemuste tutvustamiseks korraldas LHV Group 7. veebruaril veebiseminari vormis investorkohtumise. Ettevõtte käekäigust andsid ülevaate LHV Groupi juhataja Madis Toomsalu, LHV Panga juhatuse esimees Kadri Kiisel ja LHV Varahalduse juhatuse esimees Vahur Vallistu.
Ülekannet jälgis 42 huvilist, ülekanne tehti Zoomi platvormi vahendusel.
Investorkohtumise salvestus on järelvaadatav LHV Youtube’i kanalil:
NordenBladet — 6. veebruaril 2023 alustas Hepsor ASi finantsjuhina tööd Nele Sumberg.
Nele Sumberg töötas alates 2020. aastast kuni 2022. aasta novembrini kinnisvaraarendusettevõtte Liven ASi finantsjuhina. Enne Liveniga ühinemist töötas ta alates 2014. aastast Ülemiste Keskust opereeriva Ülemiste Center OÜ finantsjuhina ning aastatel 2012–2014 Eesti Energia energiamüügi finantskontrollerina. Nele Sumberg alustas oma karjääri PWC auditi osakonnas, kus ta töötas aastatel 2006–2012.
Hepsori juhatuse liige Henri Laks ütles: „Meil on väga hea meel, et Nele Hepsori meeskonnaga liitub. Usun, et Nele varasem kogemus kinnisvaraarendusettevõttest on abiks kiirele sisseelamisele ning tema tugev finantsalane taust toetab meie ettevõtte edasist strateegilist arengut.“
Nele Sumbergi sõnul on talle tugevalt silma jäänud Hepsori roheline mõtteviis, milles ta näeb suurt konkurentsieelist. Samuti motiveerisid teda Hepsori meeskonnaga liituma põnevad arendusprojektid Eestis ja Lätis, näiteks Manufaktuuri Kvartal Põhja-Tallinnas ning suured ärikinnisvara arendusprojektid Riias. Olulisel kohal on kindlasti ka Hepsori ambitsioonikas kasvustrateegia, millesse ta soovib igakülgselt panustada.
Anneli Simm
Investorsuhete juht
Telefon: +372 5615 7170
e-post: anneli@hepsor.ee
