NordenBladet — Coop Panga 2023. aasta jaanuari majandustulemused:

Panga klientide arv kasvas jaanuaris 2800 võrra ja aktiivselt arveldavate klientide arv langes 700 võrra. Kuu lõpuks ulatus klientide arv 149 800-ni ja aktiivselt arveldavate klientide arv 66 100-ni. Aastaga on kliendibaas kasvanud 27%.

Panga klientide hoiuste maht kasvas jaanuaris 12 miljoni euro võrra ulatudes kuu lõpu seisuga 1,52 miljardi euroni. Äriklientide hoiused kahanesid 15 miljonit ja eraklientide hoiused kasvasid 5 miljonit eurot. Rahvusvahelistelt platvormidelt kaasatud hoiuste maht kasvas 22 miljoni euro võrra. Aastaga on panga hoiuste maht kasvanud 35%.

Panga laenuportfell kasvas jaanuaris 11 miljoni euro võrra ja jõudis kuu lõpu seisuga 1,31 miljardi euroni. Kodulaenud kasvasid 7 miljonit eurot, ärilaenud 2 miljonit eurot, liising 1 miljonit eurot ja tarbimisfinantseerimine kasvas 0,6 miljonit eurot. Aastaga on panga laenuportfell kasvanud 35%.

Jaanuaris tehti laenude allahindluseid 0,7 miljoni euro ulatuses.

Võrreldes möödunud aasta esimese kuuga on käesoleval aastal sama ajaga panga netotulud kasvanud 64% ja tegevuskulud 18%.

Pank teenis jaanuaris 2,9 miljonit eurot puhaskasumit, mida on 96% rohkem kui aasta tagasi samal perioodil.

Panga omakapitali tootlus oli jaanuaris 22,6%, kulu-tulu suhe 38%.

Coop Panga juhatuse esimehe Margus Rinki kommentaar:

„Jaanuar oli klientide aktiivsuse kontekstis aasta algusele omaselt pigem rahulik kuu. Peamiste trendidena näeme, et turul on konkurents hoiuste nimel ning uued laenutaotlused on langustrendis. Sellest lähtuvalt olid ka jaanuarikuus meie ärimahtude kasvud tagasihoidlikud.

Aasta alguseks on majanduses selgelt välja kujunenud intressikeskkond, mis soosib laenuvõtjate asemel taas üle pika aja hoiustajaid. Coop Panga laenuportfell püsib jätkuvalt kvaliteetne. Meie kasuminumbrites mängivad euriborist teenitud tulud järjest suuremat rolli, kuid samas on jõudsalt kasvamas ka hoiustele makstavad intressikulud.

Soovime ka 2023. aastal jätkata turu parimate pakkumiste tegemist nii nõudmiseni kui ka tähtajalistele hoiustele ning olla paindlik ning usaldusväärne partner laenuvõtjatele.“

Coop Panga põhjalikumad kvartaliaruanded on leitavad aadressil: https://www.cooppank.ee/finantsaruanded

Eesti kapitalil põhinev Coop Pank on üks viiest Eestis tegutsevast universaalpangast. Pangal on 149 800 igapäevapanganduse klienti. Coop Pank kasutab jaekaubanduse ja panganduse vahel tekkivat sünergiat ning toob igapäevased pangateenused kodule lähemale. Panga strateegiline omanik on kodumaine kaubanduskett Coop Eesti, mille müügivõrgustikku kuulub 320 kauplust.

Lisainfo:
Paavo Truu
Finantsjuht
Telefon: 5160 231
E-post: paavo.truu@cooppank.ee

Coop Pank 2023-01_ET

NordenBladet — Reedel, 10. veebruaril, lõppes Bigbank AS-i (edaspidi Bigbank) tagamata allutatud võlakirjade avalik pakkumine (edaspidi Pakkumine). Tegemist oli Bigbanki tagamata allutatud võlakirjade programmi teise seeriaga, mis viidi läbi Finantsinspektsiooni poolt 05.09.2022 registreeritud allutatud võlakirjade programmi põhiprospekti alusel.

Pakkumise raames pakkus Bigbank kuni 5 000 tagamata allutatud võlakirja EUR 8.00 Bigbank võlakiri 23-2033 nimiväärtusega 1000 EUR, lunastustähtajaga 16.02.2032 ning kvartaalselt makstava fikseeritud intressimääraga 8% aastas  Pakkumise ülemärkimise korral oli Bigbankil õigus Pakkumise mahtu 10 000 võlakirja võrra suurendada. Pakkumine toimus Eestis, Lätis ja Leedus.

Märkimisest võttis osa 1887 investorit, kes märkisid allutatud võlakirju kokku 26,9 miljoni euro eest. Seega märgiti emissiooni baasmaht summas 5 miljonit eurot rohkem kui viie kordselt üle. Bigbank kasutas õigust suurendada Pakkumise mahtu 10 000 võlakirja võrra, mille tulemusena suurenes Pakkumise kogumaht 15 miljoni euroni.

Allutatud võlakirjade jaotamisel otsustas Bigbanki juhatus jaotada võlakirjad järgmiste põhimõtete järgi:

kõik sama märkija poolt tehtud märkimiskorraldused summeeriti;
kõigi investorite kuni 10 000 euro suurused märkimised rahuldati täies mahus;
Bigbanki kontserni kuuluvate ettevõtete töötajatele jaotati 100% nende märgitud mahust;
investoritele jaotati 32,7% nende märgitud mahust, mis oli suurem kui 10 000 eurot;
komakohtadega võlakirjade arv ümardati lähima täisarvuni.

Bigbanki juhatuse esimees Martin Länts tänas kõiki avalikus emissioonis osalenud investoreid usalduse eest panga strateegia ning kasvuperspektiivide osas. “Hea meel on, et lisaks eraisikutele ja ettevõtetele laenude ja hoiuste pakkumisele saime nüüd oma panuse anda ka kohaliku kapitalituru arendamisse ning investoreile täiendava avaliku rahapaigutusvõimaluse loomisse,“ märkis ta. „ Emissiooni programmi raames kogutud 35 miljonit eurot täiendavat kapitali aitab teostada meie plaane edasiseks kasvuks nii kodulaenude kui ettevõtete finantseerimise valdkonnas, nagu ka täita väljakutseid pakkuva majanduskeskkonnaga toime tulekuks tõstetud täiendavaid kapitalinõudeid. Oleme pakkumas kodu- ja ärilaenude vallas Baltikumi suurtele universaalpankadele kõva konkurentsi ning selle jätkamiseks on täiendav kapital vajalik,” kommenteeris Martin Länts.
Võlakirjad kantakse investorite väärtpaberikontodele 16.02.2023 või sellele lähedasel kuupäeval ning nende esimene kauplemispäev Nasdaq Tallinna börsi Balti võlakirjade nimekirjas on 17.02.2023 või sellele lähedane kuupäev.

Argo KiltsmannJuhatuse liige
Tel: +372 53 930 833
E-mail: Argo.Kiltsmann@bigbank.ee
www.bigbank.ee

Oluline teave
Käesolev teade on väärtpaberite reklaam Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 14. juuni 2017 määruse 2017/1129/EL tähenduses ning ei kujuta endast  Bigbanki tagamata allutatud võlakirjade pakkumist ega üleskutset võlakirjade märkimiseks.

Käesolevas teates sisalduv informatsioon ei ole mõeldud avaldamiseks, jagamiseks või edastamiseks, osaliselt või tervikuna, otseselt või kaudselt, Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Hongkongis, Jaapanis, Singapuris, Lõuna-Aafrikas või muudes riikides või asjaoludel millisel juhul avaldamine, jagamine või edastamine oleks ebaseaduslik. Bigbanki tagamata allutatud võlakirju pakutakse avalikult üksnes Eestis, Lätis ja Leedus ning allutatud võlakirjade müüki ega pakkumist ei toimu üheski jurisdiktsioonis, kus selline pakkumine, kutse või müük oleks ilma seaduses sisalduva erandita või kvalifikatsioonita ebaseaduslik.

NordenBladet — 2022 aasta detsembris otsustasid EfTEN Real Estate Fund III AS ning EfTEN Kinnisvarafond AS üldkoosolekud kiita heaks kahe fondi ühinemine bilansipäevaga 01.01.2023. Kuigi lõplik juriidiline ühinemine leiab aset eelduste kohaselt 2023. aasta märtsis, on ühinemise bilansipäevast ja rahvusvahelistest finantsaruandluse standarditest (IFRS) tulenevalt lisatud EfTEN Real Estate Fund III AS konsolideeritud aruannetesse alates 01.01.2023 ka EfTEN Kinnisvarafond AS ning tema tütar- ja sidusettevõtete tulud, kulud, varad, kohustused ja omakapital.

EfTEN Real Estate Fund III AS puhasväärtuse korrektseks arvutamiseks seisuga 31.01.2023 on EfTEN Real Estate Fund III AS aktsiate arvu aruandluse eesmärgil suurendatud määras, mis eelduslikult vastab ühinemise läbiviimiseks EfTEN Kinnisvarafond AS’i aktsionäridele suunatult emiteeritavate aktsiate arvule. Auditeerimata andmetel emiteeritakse EfTEN Kinnisvarafond AS’i aktsionäridele ühinemisega seonduvalt kokku 5 747 261 aktsiat ning EfTEN Real Estate III AS aktsiate arv on ühinemise järgselt kokku 10 819 796 aktsiat.

EfTEN Real Estate Fund III AS’i jaanuarikuu finantstulemused
EfTEN Real Estate Fund III AS´i konsolideeritud üüritulu oli jaanuaris kokku 2 495 tuhat eurot, s.o 1,93 korda (1 201 tuhat eurot) rohkem kui detsembris. Suurenemisest 1 335 tuhat eurot tuleb EfTEN Kinnisvarafond AS’i kinnisvarainvesteeringute konsolideeritud üüritulust ning -169 tuhat on seotud Saules Miestas kaubanduskeskuse detsembri käibeüüriga, mida jaanuari tulemustes enam ei ole. Ülejäänud üüritulu kasv on suures osas seotud üüride indekseerimistega.

Konsolideeritud halduskulud olid jaanuaris kokku 125 tuhat eurot, s.h EfTEN Kinnisvarafond AS’i kinnistute konsolideeritud halduskulud 82 tuhat eurot. Mõlema fondi halduskulud olid jaanuaris tavapärasest pigem madalamad. Üldkulud olid jaanuaris kokku 295 tuhat eurot, s.o 73 tuhat eurot rohkem kui detsembris.

Fondi konsolideeritud EBITDA oli jaanuaris 2 136 tuhat eurot (1 044 tuhat eurot rohkem kui detsembris). Nende kinnisvarainvesteeringute osas, mis on fondi bilansis olnud vähemalt kahel järjestikusel aastal, on (Like-for-like) EBITDA võrreldes eelmise aasta jaanuariga suurenenud 4,1%.

EfTEN Real Estate Fund III AS’i konsolideeritud korrigeeritud rahavoog oli jaanuaris kokku 954 tuhat eurot, s.o 316 tuhat eurot rohkem kui detsembris. Suhteliselt väike suurenemine, arvestades kahe fondi finantstulemuste proportsioone, on seotud detsembri laenumaksetega, mis mitmetes Leedu tütarettevõtetes langesid 2. jaanuari peale, s.t jaanuaris maksis fond laenumakseid ca 100 tuhat eurot tavapärasest enam. Lisaks, nagu ülal mainitud, suurendas EfTEN Real Estate Fund III AS detsembri tulemusi Saules Miestas kaubanduskeskuse käibeüür. Ilma käibeüüri ja suuremaid laenumakseid arvestamata, oleks jaanuari korrigeeritud rahavoog 1 054 tuhat eurot ning detsembri korrigeeritud rahavoog 502 tuhat eurot, s.t tavapärases olukorras suureneks korrigeeritud rahavoog 2,1 korda.
Fondi konsolideeritud raha jääk oli 31.01.2023 seisuga 23 893 tuhat eurot ning raha jääk suurenes 12 563 tuhande euro võrra. Sellest suurenemisest 11 621 tuhat moodustab EfTEN Kinnisvarafond AS’i konsolideeritud raha jääk seisuga 31.12.2022.

Kahe fondi kaalutud keskmine intressimäär oli jaanuari lõpu seisuga 4,07% (31.12.22: 3,69%). LTV suurenes ühinemise bilansipäeva järgselt 40%-lt 41%-ni.

Arvestades nii EfTEN Real Estate Fund III AS’i dividendipoliitikat ning dividendivõimekust (sh EfTEN Kinnisvarafond AS’i osa), saaks EfTEN Real Estate Fund III AS maksta eelmise aasta tulemustelt netodividende kokku 12 471 tuhat eurot. Arvestades ühinemisel suurendatavate aktsiate arvu, on see 1,15 eurot aktsia kohta. Eelmisel aastal maksis EfTEN Real Estate Fund III AS netodividende kokku 4 058 tuhat eurot (80 senti aktsia kohta).

EfTEN Real Estate Fund III AS puhasväärtus aktsia kohta (NAV) oli 31.01.2023 seisuga 21,4187 eurot ja NAV suurenes võrreldes detsembriga 4,2%. NAV-i sedavõrd erakordne suurenemine tuleb sellest, et fondide ühinemisega seotud suunatud emissioon tehakse EPRA NRV põhjal.  EPRA NRV oli 31.01.2023 seisuga 22,0596 eurot ning see suurenes jaanuaris 0,7%.

Marilin Hein
Finantsjuht
Tel. 6559 515
E-mail: marilin.hein@eften.ee