NordenBladet — Täna, 9. veebruaril 2022 kell 10.00 toimus Coop Pank AS veebiseminar, kus panga juhatuse esimees Margus Rink ja finantsjuht Paavo Truu tutvustavad panga 2022. aasta IV kvartali ja aasta auditeerimata majandustulemusi. Veebiseminar toimus eesti keeles.
Coop Pank tänab kõiki osalejaid. Veebiseminari salvestus on huvilistele kättesaadav siit:
Coop Panga 2022. aasta IV kvartali ja 12 kuu auditeerimata majandustulemuste aruanne ja esitlus on leitavad siit:
https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=bf1adb352326725d8ab53662af863536e&lang=et
Eesti kapitalil põhinev Coop Pank on üks viiest Eestis tegutsevast universaalpangast. Pangal on 147 000 igapäevapanganduse klienti. Coop Pank kasutab jaekaubanduse ja panganduse vahel tekkivat sünergiat ning toob igapäevased pangateenused inimeste kodu lähedale. Panga strateegiliseks aktsionäriks on kodumaine kaubanduskett Coop Eesti, mille müügivõrgustikku kuulub 320 kauplust.
NordenBladet — Baltic Horizon Fond allkirjastas eile, 8.veebruaril 2023, pärast Nasdaq börsi kauplemispäeva lõppu lepingu UAB-ga “PREF III” 100% BH Domus PRO UAB osaluse müügiks, millele kuulub Domus Pro büroohoone ja kaubanduskeskus Vilniuses, Leedus. Müügihind on ligikaudu 23,5 miljonit eurot.
Fond on vara omanik olnud ligi 9 aastat ning sellel perioodil teenitud IRR oli ligikaudu 15,8% ja omakapitali kordaja 2,1. Tehingust laekuvat raha plaanitakse peamiselt kasutada fondi laenukohustuste vähendamiseks, sealhulgas fondi 2023.a mais lunastuvate võlakirjade lunastamiseks. Tehingu lõpuleviimine toimub eeldatavalt 2023.a veebruari lõpus.
„Fond osales antud arendusprojekti algfaasi rahastamises juba 2013. aastal, 2015. aastal toimus täiendav laienemine jaekaubanduse osas ning 2017. aastal lisandus bürooplokk. Tegemist oli eduka äärelinna arendusprojektiga, millest sai fondile hiljem tugev rahavoo investeering. Aastate jooksul on hooned olnud pidevalt hõivatud erinevate üürnikega, mille tulemusena on algselt investeeritud raha ka kahekordistunud,” kommenteeris fondijuht Tarmo Karotam.
Lisainformatsiooni saamiseks palume ühendust võtta:
Tarmo Karotam
Baltic Horizon Fond, fondijuht
E-mail tarmo.karotam@nh-cap.com
www.baltichorizon.com
NordenBladet — JUHTKONNA KOMMENTAAR
Merko Ehituse 2022. aasta neljanda kvartali müügitulu oli 143 miljonit eurot ning 12 kuu müügitulu 410 miljonit eurot, kvartaalne puhaskasum 17,6 miljonit eurot ning 12 kuu oma 34,6 miljonit eurot. Merko on tänavu 12 kuuga ostjatele üle andnud enam kui 900 uut korterit.
Merko Ehituse juhtkonna sõnul peegeldavad 2022. aasta tulemused varasemate aastate investeeringute suurendamist korteriarenduse ärivaldkonda, õiget arendusprojektide valikut ja edukat korterite müüki kõigil kolmel Balti turul. Suurema osa Merko kasumist andis elukondliku kinnisvara arenduse ärivaldkond.
Elukondliku kinnisvara turu väljavaated halvenesid eelmisel aastal kiiresti seoses hüppeliselt kasvanud inflatsiooni ja intressimääradega, samuti Ukraina sõjast tingitud ebakindlusega. Uute korterite esmamüügi maht langes novembris ajalooliselt madalaimale tasemele, mistõttu aeglustas kontsern oluliselt uute arendusprojektide käivitamise tempot. Kuigi lähiaastatel väheneb koos korterite ehitusmahuga ka müügimaht, on kontserni pikaajaline positsioon ja arenduspotentsiaal Balti pealinnade elukondliku kinnisvara turul tugev.
2022. aasta 12 kuuga sõlmisid kontserni ettevõtted uusi ehituslepinguid 318 miljoni euro väärtuses ning tellijatega sõlmitud ehituslepingute jääk oli detsembri lõpu seisuga 297 miljonit eurot (2021. aastal vastavalt 288 miljonit eurot ning 257 miljonit eurot). Ehitusteenuse valdkonnas oli 2022. aastal väga palju määramatust seoses energia- ja muude ehituse sisendhindade kiire kasvuga. Nii tellijad kui ehitusettevõtted kulutasid palju aega ja energiat, et leida paremat tasakaalu hinna- ja tarneriskide jagamisel. Uusi ärikinnisvaraprojektide tellimusi tuli turule vähe, samuti lükkusid mitmed avaliku sektori hanked edasi tulevastesse perioodidesse ning teedeehituse tellimuste mahtu on oluliselt kokku tõmmatud. Juhtkonna sõnul võib sellises keerulises turuolukorras 2022. aastal sõlmitud ehituslepingute mahtu ja tellimuste portfelli pidada ehitusteenuse ärivaldkonda järgmise 12–24 kuu tegevuse heaks aluseks. Kuna ehitushindades on toimunud teatav stabiliseerumine ja üldine kohanemine inflatsiooniga on käimas, siis loodetakse edaspidi siiski uute ehitusobjektide turule tulekut. Juhtkond loodab kontserni ettevõtete võimekuse pinnalt osaleda ka jätkuvate energiasektori investeeringute elluviimises. Juhtkonna sõnul peab kontsern jätkuvalt turu muutustega kiiresti kohanema, olles projektijuhtimise äris ja sõltudes otseselt tellimustest.
Tänavu 12 kuuga andis kontsern ostjatele üle 923 uut korterit ja 9 äripinda (2021. aasta 12 kuuga 496 korterit ja 7 äripinda). Juhtkonna sõnul säilib lootus, et järgmise 12 kuu perspektiivis hakkab kindlustunne taastuma ja nõudlus uute eluasemete järele tasapisi paranema, seda toetab ka kasvav vajadus energiaefektiivsemate kodude järele.
12 kuuga käivitas kontsern viis uut arendusprojekti kokku 581 korteriga. Neljanda kvartali lõpu seisuga oli kontsernil ehituses 1207 korterit, millest pea pooled on kaetud eelmüügi lepingutega. Suuremad korteriarendusprojektid olid Uus-Veerenni, Noblessneri ja Lahekalda Tallinnas, Erminurme Tartus, Viesturdārzs, Mežpilsēta ja Magnolijas Riias ning Vilneles Skverai Vilniuses.
2022. aasta neljandas kvartalis olid suuremad ehituses olevad objektid Eestis Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe meditsiinilinnaku kolmas arendusetapp, Pelgulinna ja Rae riigigümnaasiumid, Arter kvartal, Eesti Vabariigi kagupiiri maismaaosa taristu lõigud, Vanasadamat ja Rail Balticu Ülemiste reisiterminali ühendav trammiliin ning Rannamõisa tee ja Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimine. Lätis olid töös GUSTAVS ärikeskus, Elemental Skanste büroohooned ja NATO rajatised Ādažis, Leedus mitme tuulepargi taristurajatised ning autohoolduskeskus ja NATO väljaõppekeskuse hooned Vilniuses.
KOKKUVÕTE IV KVARTALI JA 12 KUU TULEMUSTEST
KASUMLIKKUS
2022. aasta 12 kuu kasum enne makse oli 37,1 mln eurot ja IV kvartalis 18,4 mln eurot (12 kuud 2021: 32,1 mln eurot ja IV kvartalis 15,6 mln eurot), mis andis 12 kuu maksustamiseelse kasumi marginaaliks 9,1% (12 kuud 2021: 9,5%).2022. aasta 12 kuu emaettevõtte omanike osa puhaskasumist oli 34,6 mln eurot (12 kuud 2021: 29,1 mln eurot) ja IV kvartali emaettevõtte omanike osa puhaskasumist 17,6 mln eurot (IV kvartal 2021: 13,9 mln eurot). 12 kuu puhaskasumi marginaal oli 8,5% (12 kuud 2021: 8,6%).
MÜÜGITULU
2022. aasta IV kvartali müügitulu oli 143,4 mln eurot (IV kvartal 2021: 112,8 mln eurot) ning 12 kuu müügitulu oli 409,6 mln eurot (12 kuud 2021: 339,4 mln eurot). 12 kuu müügitulu suurenes 20,7% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Väljaspool Eestit teenitud 12 kuu müügitulu osakaal oli 50,1% (12 kuud 2021: 37,4%).
LEPINGUTE PORTFELL
31. detsember 2022 seisuga oli kontserni teostamata tööde jääk 297,2 mln eurot (31. detsember 2021: 257,3 mln eurot). 2022. aasta 12 kuuga sõlmisid kontserni ettevõtted lepinguid kogumahus 317,9 mln eurot (12 kuud 2021: 288,1 mln eurot). IV kvartali uute lepingute maht oli 27,5 mln eurot (IV kvartal 2021: 15,2 mln eurot).
KINNISVARAARENDUS
2022. aasta 12 kuuga müüs kontsern 923 korterit (sh 46 korterit ühisprojektis), 2021. aasta 12 kuuga 496 korterit (sh 1 korter ühisprojektis). Omaarenduste korterite müügist teenis kontsern müügitulu 2022. aasta 12 kuuga 127,0 mln eurot ning 2021. aasta samal perioodil 72,7 mln eurot. 2022. aasta IV kvartalis müüdi 467 korterit, võrreldes 2021. aasta IV kvartalis müüdud 299 korteriga, ning omaarenduste korterite müügist teenis kontsern müügitulu 70,2 mln eurot (IV kvartal 2021: 39,4 mln eurot).
RAHAPOSITSIOON
Aruandeperioodi lõpus oli kontsernil rahalisi vahendeid 17,7 mln eurot ning omakapital 184,2 mln eurot (47,5% bilansimahust). Võrreldavad andmed 2021. aasta 31. detsember seisuga olid vastavalt 44,9 mln eurot ning 167,2 mln eurot (51,6% bilansimahust). Seisuga 31. detsember 2022 oli kontserni netovõlg 74,3 mln eurot (31. detsember 2021: 7,7 mln eurot).
ETTEPANEK DIVIDENDIDEKS
Juhatus teeb kooskõlastatult nõukoguga ettepaneku maksta aktsionäridele 2023. aastal eelnevate perioodide kasumist dividendidena välja 17,7 mln eurot (1 euro ühe aktsia kohta), mis annab 2022. aasta dividendimääraks 51%.
Sidus-ja ühisettevõtte aktsiad või osad
12 895
7 703
Muud pikaajalised laenud ja nõuded
22 982
24 079
Edasilükkunud tulumaksuvara
693
622
Kinnisvarainvesteeringud
11 485
13 828
Materiaalne põhivara
17 452
16 350
Immateriaalne põhivara
582
669
66 089
63 251
VARAD KOKKU
387 412
324 372
KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused
49 687
11 636
Võlad ja ettemaksed
96 248
90 054
Tulumaksukohustus
1 241
681
Lühiajalised eraldised
9 820
7 976
156 996
110 347
Pikaajalised kohustused
Pikaajalised laenukohustused
42 236
41 001
Edasilükkunud tulumaksukohustus
2 355
3 112
Muud pikaajalised võlad
2 133
2 900
46 724
47 013
KOHUSTUSED KOKKU
203 720
157 360
OMAKAPITAL
Mittekontrolliv osalus
(495)
(227)
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital
Aktsiakapital
7 929
7 929
Kohustuslik reservkapital
793
793
Realiseerimata kursivahed
(783)
(791)
Jaotamata kasum
176 248
159 308
184 187
167 239
OMAKAPITAL KOKKU
183 692
167 012
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU
387 412
324 372
Vahearuanne on lisatud manusena börsiteatele ning avalikustatud NASDAQ Tallinn ja Merko koduleheküljel (group.merko.ee).
Urmas SomelarFinantsüksuse juhtAS Merko Ehitus+372 650 1250urmas.somelar@merko.ee
AS Merko Ehitus (group.merko.ee) kontserni ettevõtted arendavad kinnisvara ning ehitavad hooneid ja infrastruktuuri. Loome paremat elukeskkonda ja ehitame tulevikku. Tegutseme Eestis, Lätis, Leedus ja Norras. 2022. aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd 661 inimesele ning ettevõtte 2022. aasta müügitulu oli 410 miljonit eurot.
Manus
NordenBladet —Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut sõnas vastates Riigikogu infotunnis Marek Jürgensoni küsimusele lennujaamatasude tõstmise kohta, et lennujaamatasusid tõsteti viimati 14 aastat tagasi.
„Vaatamata sellele, et pealkirja tasemel võib tunduda, et mõne sihtkoha sulgemine on kuidagi väga suure mõjuga, siis tegelikult Tallinna lennujaamas reisijate arv kasvab, lennufirmad tihendavad lennuühendusi lennusihtkohtadesse, sealhulgas tihendab lende Ryanair,“ märkis Sikkut ja täpsustas, et 15 lennuettevõtjast 14 jaoks ei ole tänavune tasude tõus probleem. „Tegelikult ka need sihtkohad, mida Ryanair sulges, nende jaoks kas tasu poleks tõusnudki või nad olidki vähetäituvad ja ilmselt lennuettevõtte jaoks vähetasuvad,“ lisas ta.
Sikkuti sõnul ei tuleks rääkida ühe lennufirma ärimudelist või selle kasumlikkusest Eestis, vaid vaatama peaks Eesti ühendusi tervikuna. Minister selgitas, et Tallinna lennujaamale on seatud ootus tagada strateegilised ühendused, et Eesti inimesed saaksid lennata igasse maailma punkti ja seda sageli kas Frankfurdi, Londoni, Stockholmi, Riia, Helsingi kaudu. „See on meie poolt pandud esimene ootus. Teine on muidugi ka majanduslik toimetulek. Aga lennujaam ise peab väga tähtsaks ka otseühenduste arvu, eesmärgistab seda ja järgmisel aastal jõuab plaani järgi 50 sellise otselennuni või otsesihtkohani. Aga seda, et Tallinna lennujaam on ilus ja kodune, seal reisijate arv kasvab, sihtkohtade arv suureneb ja tegelikult olemasolevatesse sihtkohtadesse lennuliiklus tiheneb, need on faktid ja sellega ei saa kuidagi vaielda,“ rääkis ta.
Infotunnis osalesid peale majandus- ja taristuministri peaminister Kaja Kallas ning haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas.
Peaminister vastas küsimustele Eesti riigi ja Eesti inimeste, transpordiühenduste, valimiskampaania, eestlaste diskrimineerimise ning selle kohta, milliseid abinõusid ja arengukiirendajaid kavandab riik regionaalse tasakaalus arengu tagamiseks, vähendamaks Pärnu mahajäämust Harjumaast ja Tartust. Haridus- ja teadusministrile esitatud küsimused puudutasid vihakõne korpuse loomist ning koolitunni pikkust ja päeva planeerimist, eriti algklassides. Majandus- ja taristuministrile esitatud küsimused käsitlesid lisaks lennundusele ka varustuskindlust.
NordenBladet — Coop Pank kasvatas 2022. aastal kuuendat tegutsemisaastat järjest ärimahtusid ligi 40%.
Aastaga kasvas Coop Panga klientide arv 32 400 võrra (+28%) ja aktiivselt arveldavate klientide arv 15 800 võrra (+31%). Uutest klientidest olid 29 400 erakliendid ja 3000 ärikliendid. 2022. aasta lõpuks ulatus Coop Panga klientide arv 147 000-ni, kellest 66 800 olid aktiivsed arveldajad.Võrdluseks: 2017. aastal liitus Coop Pangaga 5000, 2018. aastal 9000, 2019. aastal 19 000, 2020. aastal 23 000 ja 2021. aastal 27 900 uut klienti.
2022. aasta lõpu seisuga ulatus Coop Panga hoiuste maht 1,5 miljardi euroni, kasvades aastaga 409 miljoni euro võrra (+37%). Nõudmiseni hoiused kasvasid aastaga 39% ja tähtajalised hoiused 36%. Panga finantseerimiskulu püsis sarnaselt eelmisele aastale 0,7% tasemel. Panga hoiuste turuosa kasvas aastaga 4% pealt 5,5% peale.
Coop Panga laenuportfell ulatus 2022. aasta lõpu seisuga 1,3 miljardi euroni, kasvades aastaga 347 miljoni euro võrra (+36%). Suurimat kasvu näitasid aastaga ärilaenu ja kodulaenu portfellid:ärilaenu portfell kasvas 154 miljonit eurot (+36%) ja kodulaenu portfell 143 miljonit eurot (+39%). Liisingu portfell kasvas aastaga 32 miljonit (+32%) ja tarbimisfinantseerimise portfell kasvas 19 miljon eurot (+28%). Panga laenude turuosa kasvas aastaga 4,5% pealt 5,5% peale.
Laenuportfelli kvaliteet püsis 2022. aastal hoolimata muutustele majanduskeskkonnas väga hea. Võimalike laenukahjumite katteks moodustati 2022. aastal 5,2 miljonit eurot provisjone, mida oli kasvanud laenuportfellist ja majanduskeskkonna muutusest tingituna +110% enam kui aasta varem. Krediidiriski kulumäär tõusis võrreldes 2021. aastaga 0,3% tasemelt 0,5% tasemele.
Panga netotulud ulatusid 2022. aastal 55 miljoni euroni, kasvades aastaga 15,4 miljonit eurot (+39%). Suurima panuse tulude kasvu andsid neto intressitulud, mis kasvasid aastaga 15,2 miljonit eurot (+43%). Väga head kasvu näitasid ka neto teenustasutulud, mis kasvasid aastaga 0,7 miljonit eurot (+23%). Panga tegevuskulud ulatusid 27 miljoni euroni, kasvades aastaga 4,7 miljonit eurot (+21%). Tegevuskuludest moodustasid suurima osa jätkuvalt personali-, IT- ja turunduskulud.
Coop Panga puhaskasum oli 2022. aastal 20,4 miljoni eurot, kasvades aastaga 51%. Panga kulu-tulu suhe langes aastaga 57% pealt 50% tasemele ja omakapitali tootlus tõusis 12,9% pealt 16,8% tasemele.
Coop Pangal on 31.12.2022 seisuga 36 045 aktsionäri, aastaga on lisandunud 8200 aktsionäri.
IV kvartali tulemused
2022. aasta IV kvartalis kasvas panga klientide arv 8200 kliendi võrra, neist 7300 olid erakliendid ja 900 ärikliendid. Aasta lõpu seisuga oli Coop Pangal 147 000 igapäevapanganduse klienti.
Hoiuste maht kasvas kvartaliga 154 miljoni euro võrra (+11%) ja ulatus aasta lõpuks 1,5 miljardi euroni. Kvartaliga kasvas nõudmiseni hoiuste maht 45 miljonit eurot ja tähtajaliste hoiuste maht 109 miljonit eurot.
Panga neto laenuportfell kasvas kvartaliga 92 miljoni euro võrra (+8%), jõudes aasta lõpuks 1,3 miljardi euroni. Ärilaenude maht kasvas kvartaliga 45 miljonit eurot, kodulaenude maht 35 miljonit eurot, liising 7 miljonit eurot ning tarbimisfinantseerimine 5 miljonit eurot.
Pank teenis 2022. aasta IV kvartalis 6,5 miljonit eurot kasumit, mis on 13% rohkem, kui oli III kvartalis ja 98% enam, kui oli eelmisel aastal samal perioodil. Kvartaalset kasumlikkust mõjutasid enim intressitulud, pangagrupi intressitulud kasvasid kvartaliga 3 miljonit eurot (+24%).
Coop Panga juhatuse esimehe Margus Rinki kommentaar tulemustele:
„2022. aasta kujunes selliseks, millisena me aasta tagasi prognoose tehes teda kindlasti ette kujutada ei suutnud: aasta alguses olime seljatamas koroonakriisi, ootused majanduskeskkonnale olid mõõdukalt positiivsed, ent siis algas sõda Ukrainas, mis eskaleeris nii energia- kui ka toorainekriisi, mis omakorda kiirendas kaupade ja teenuste hinnatõusu. Inflatsioon kiirenes ja selle ohjamiseks hakkas Euroopa Keskpank tõstma baasintressimäärad. Sellest tulenevalt hakkas ka euribor järsult tõusma ning paljud eraisikute ja ettevõtete laenud muutusid varasemast kallimaks. Teisalt hakkasid hoiustajad teenima oma tähtajaliste hoiuste pealt senisest suuremat intressi. Kokkuvõttes defineerisid nimetatud muutused suuresti rõhuasetused pangajuhtide töölaual.
Vaatamata väljakutseid pakkunud majanduskeskkonnale õnnestus Coop Pangal 2022. aastal juba kuuendal järjestikkusel tegutsemisaastal kasvatada oma ärimahte ligi 40% ning jätkata oma kasvustrateegia elluviimist.
Aastaga kasvas panga klientide arv 32 400 võrra ja jõudis 147 000-ni. Aktiivselt arveldavate klientide arv kasvas 15 800 võrra ning jõudis 66 800-ni. Selleks, et Coop Pank oleks jätkuvalt kergesti ligipääsetav kõigile eestimaalastele, jätkasime klientide teenindamist 15 kontoris 12 erinevas Eesti linnas. Nii laia mehitatud müügi- ja teeninduskanali olemasolust on saamas üha enam meie konkurentsieelis. Samas jätkasime ka digitaalsete pangakanalite arendamist. Mobiilirakenduse uuenduse käigus paranes selle töökindlus, disain ja võimekus uute funktsioonide lisamiseks, samas säilitasime varasema kasutuslihtsuse.
Coop Pank on panustanud keerulisel ajal inimeste kindlustunde suurendamisse. Selleks hakkasime lisaks juba edukalt juurutatud väikelaenu kindlustusele pakkuma ka liisingumakse kindlustust, mis kaitseb eraisikust autoliisijat töötuks jäämise ja töövõime kaotamise korral makseraskuste eest. Ka meie eraisikute deebetkaartidega kaasa tulev tasuta ostukindlustus ning kõiki pereliikmeid kaitsev kuumaksepõhine reisikindlustus on meie klientide poolt hästi vastu võetud.
Selleks, et kodu rajamine oleks lihtsam ka neil, kes elavad tõmbekeskustest eemal, aktsepteerime ainsa Eestis tegutseva pangana KredExi käendust maapiirkonda eluaseme soetamiseks. Lisaks aktsepteerime omafinantseeringu nõude vähendamiseks ka kõiki teisi KredExi käendusi ja MES-i kaaslaenu, mis on samuti mõeldud kodu rajamiseks just maapiirkondadesse.
2022. aasta lõpus värskendasime oma kommunikatsioonikeelt kutsudes ellu panga mainekampaania, mille keskmesse tõstsime oma kliendid. Kampaanias jutustavad oma edulugusid Eesti inimesed ja ettevõtjad, kes kinnitavad isiklikule kogemusele tuginedes, et Coop Pank kuulab oma kliendid ära, arvestab kohalike oludega, on paindlik ning tegutseb kiiresti.
Lisaks eestimaalaste olime eelmisel aastal populaarne valik ka Eestisse jõudnud Ukraina sõjapõgenikele. Aastaga võtsime oma kliendiks üle 4 000 Ukraina kodaniku, kellele pakume tasuta arveldamise võimalust. Coop Pank toetas koos Coopi piirkondlike ühistutega miljoni euroga ka Punase Risti tegevusi Ukrainas, et aidata sõjas kannatavaid inimesi kõige hädavajalikuga.
2022. aastat võib Coop Pangas pidada rohepöörde alguse aastaks. Pälvisime esimese pangana Eestis rahvusvaheliselt keskkonnamõju hindavalt organisatsioonilt Carbon Disclosure Project (CDP) reitingu B-, mis kinnitab, et oleme keskkonnamõjude valdkonnas head juhtimist üles näitav ettevõte. Lisaks astusime 2022. aastal ÜRO keskkonnaprogrammi finantsalgatuse (UNEP FI) liikmeks ja kinnitasime vastutustundliku panganduse põhimõtted, millega viime panga äristrateegia vastavusse ÜRO kestliku arengu ja Pariisi kliimaleppe eesmärkidega, et kasvatada positiivset mõju ühiskonnale. Astume kliimamõju juhtimisel julgeid samme ja soovime hiljemalt 2050. aastaks saada kliimaneutraalseks pangaks.
Äritulemuste vallas pakkus läbi aasta suurt väljakutset hoiuste kaasamine. Kallinenud esmatarbekaupade, kütuste ning tõusvate laenuintresside keskkonnas võtsid kliendid kasutusele varasemaid sääste ja seetõttu pidurdus hoiuste kasv turul järsult. See omakorda põhjustas Eesti pangandusturul veelgi suurema konkurentsi hoiuste kaasamise nimel ning pankade finantseerimiskulu on kasvamas. 2022. aasta lõpu seisuga ulatus Coop Panga hoiuste maht 1,5 miljardi euroni, kasvades aastaga 409 miljoni euro võrra ehk 37%.
Kuigi sõda, tarneraskused ja inflatsioon suurendasid aasta jooksul nii eraklientide kui ettevõtete ebakindlust tulevikus osas, püsis finantseerimistoodete nõudlus kõrge kuni sügiseni, mil hakkasime nägema uute laenutaotluste arvu vähenemist. Aastaga kasvas meie laenuportfell 347 miljoni euro võrra (+36%) ning jõudis 1,3 miljardi euroni. Üle mitmete aastate tekkis rahale positiivne hind ning see võimaldas pankadel teenida täiendavat intressitulu. Sarnase mõju jätkumist võib oodata pangandussektoris ka 2023. aastal. Portfelli kvaliteet püsis läbi aasta väga heal tasemel: võlas oleva portfelli osatähtsus oli aasta lõpus vaid 1,5%. Siiski näeme klientide finantsaruannetest peamiste tulemusnäitajate mõningast langust ning suurendasime seetõttu võimalike laenukahjumite katteks tehtavaid provisjone 5,2 miljoni euroni.
Coop Panga ärimahtude jätkuv kasv on toonud kaasa oodatud mastaabiefekti, mis tähendab, et meie tulud kasvavad kiiremini kui kulud. 2022. aastal teenis pank 55 miljonit eurot tulusid, aastane kasv 39% ja tegevuskulud olid 27 miljonit eurot, aastane kasv 21%. Selle tulemusena paranesid aastaga meie olulisemad tulemusnäitajad: kasum kasvas 20,4 miljoni euroni ehk 51%, kulu-tulu suhe langes 50% peale ning omakapitali tootlus kasvas 16,8% tasemele.
Vaatamata ebakindlatele oludele majanduskeskkonnas kaasasime 2022. aastal panga kasvu jätkamiseks kolmel korral kapitali: kevadel väljastasime tähtajalisi allutatud võlakirju, suvel tegime suunatud emisiooni tähtajatutele allutatud võlakirjadele ja sügisel emiteerisime uusi aktsiaid. Kõik kapitali kaasamised osutusid edukaks ja Coop Panga vastu kõrget usaldust üles näidanud investorid investeerisid nimetatud rahakaasamiste käigus panka kokku 46,4 miljonit eurot.
Möödunud aastal maksis Coop Pank esimest korda aktsionäridele dividende. Täitsime sellega 2019. aastal IPO käigus aktsionäridele antud lubaduse: maksta alates 2021. aasta kasumist dividendideks 25%. 2022. aasta jooksul suurenes meie aktsionäride arv 8200 võrra ning aasta lõpu seisuga oli Coop Pangal 36 045 aktsionäri.
Täitsime 2022. aastal kõik endale seatud eesmärgid ja investorile antud lubadused ning jätkame meile seni edu toonud strateegiaga. Meie strateegiline eesmärk on 2027. aasta alguseks kasvatada panga turuosa Eestis 10%-ni ja laenuportfell vähemalt 2 miljardi euroni ning jõuda seeläbi positsioonile, kus iga kümnes eestimaalane arveldab Coop Pangas – see tähendab vähemalt 150 000 arveldavat klienti. Ärimahtude kasvatamise tulemusena seab pank eesmärgiks tegutseda kasvava efektiivsusega (kulu-tulu suhe alla 50%) ning pakkuda aktsionäridele korralikku omakapitali tootlust (ROE vähemalt 15%). 2022. aastal me need tasemed juba ka saavutasime ning isegi ületasime.
Tänan kõiki Coop Panga kliente, aktsionäre ja töötajad suurepärase aasta eest! Meie eesmärk on ehitada Coop Panka selliselt, et see oleks igaühe edulugu. Edulugu kliendile. Edulugu aktsionärile. Edulugu töötajale.“
Kasumiaruanne, tuhandetes eurodes
2022 IV kv
2022 III kv
2021 IV kv
202212 kuud
202112 kuud
Klientide hoiused ja saadud laenud
1 508 126
1 354 345
1 098 746
Muud kohustised
18 795
19 659
14 423
Allutatud laenud
38 139
43 211
17 064
Kohustised kokku
1 565 060
1 417 215
1 130 233
Omakapital
149 116
122 820
111 743
Kohustised ja omakapital kokku
1 714 176
1 540 035
1 241 976
Coop Panga aruanded on saadaval aadressil: https://www.cooppank.ee/aruandlus
Coop Pank korraldab majandustulemuste tutvustamiseks veebiseminari 9. veebruaril 2023 kell 10.00. Osalemiseks palume eelnevalt registreeruda aadressil:https://forms.office.com/e/AUPiAED8zNVeebiseminar salvestatakse ja avalikustatakse Coop Panga kodulehel www.cooppank.ee ja YouTube’i kontol.
Lisainfo:
Margus Rink
Juhatuse esimees
E-post: margus.rink@cooppank.ee
