NordenBladet —Riigikogu kõrghariduse toetusrühm ja Eesti Üliõpilaskondade Liit korraldavad täna kell 12.15 avaliku arutelu „Tudengid karjuvad appi: vajaduspõhised õppetoetused ei kata enam kellegi vajadusi“. Arutelu saab jälgida Riigikogu veebis.
Riigikogu kõrghariduse toetusrühma esimehe Margit Sutropi sõnul on vajaduspõhised õppetoetused 75–220 eurot kuus ja tulemusstipendium 100 eurot kuus naeruväärselt väikesed. „Seetõttu õpivad tudengid töötamise kõrvalt, mitte vastupidi. See aga viib alla kõrghariduse kvaliteedi ja halvendab tudengite tervist. Kuulame tudengite vaadet toimetulekule ning nende ootusi toetustele ja stipendiumidele. Saame Arenguseire Keskuselt ülevaate tudengite toetamisest ning Haridus- ja Teadusministeeriumilt täpse ülevaate sellest, kui palju ning kellele praegu toetusi ja stipendiume makstakse,“ märkis Sutrop. Samuti püütakse tema sõnul luua arutelu käigus selgust, kuidas peaks õppetoetuste süsteemi muutma, keda toetama, mille alusel ja kui palju.
Ettekannetega esinevad Riigikogu liige ja kõrghariduse toetusrühma juht Margit Sutrop, Arenguseire Keskuse eksperdid Kaire Põder ja Uku Varblane, Eesti Üliõpilaskondade Liidu juht Marcus Ehasoo ning Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse valdkonna juht Kristi Raudmäe.
Ühtlasi saavad arutelul sõna erakondade esindajad, kes tutvustavad oma programmilisi lubadusi.
NordenBladet — Soome transporditöötajate ametiühing AKT on tagasi lükanud kokkuleppe ettepanekud nii stividori- ja autoveosektoris, terminalitegevuses kui ka tankerite ja naftatoodete sektoris. Streigid algavad homme. Läbirääkimiste jätkumise kohta veel infot pole.
Lisaks teatas AKT, et annab välja uued streigihoiatused.
Vahendaja Leo Suomaa esitas teisipäeva õhtul kaks kokkuleppeavaldust. Esimene puudutas sadamaid ehk stividorisektorit.
Teine kokkuleppe ettepanek hõlmas veoautondust, terminalitegevust ning tankerite ja naftatoodete tööstust.
Stividoride streik algab sadamates homse kolmapäeva, 15. veebruari hommikul kell 6.00 ja jätkub sellest ajast kuni edasise teatamiseni. Stividore puudutab juba praegu AKT poolt välja antud ületundide tegemise keeld.
Sadamastreik kehtib kõikides Soome sadamates ehk tegemist on riikliku sadamastreigiga.
Tööandjaid esindava ühenduse Satamaoperaattorit info kohaselt käib sadamate kaudu 90 protsenti Soome väliskaubandusest ehk 280 miljonit eurot päevas.
Streigid algavad ka veoauto-, tankeri- ja naftasaaduste tööstuses kolmapäeval, kuid kohe pärast keskööd ja lõpevad hiljemalt 21. veebruari keskööl.
Streik terminalioperatsioonide sektoris peaks algama kolmapäeva hommikul kell 6.00 ja kestma 22. veebruari hommikuni kell 6.00.
Streigid kestavad kuni nende tähtaegadeni, kui enne seda kokkulepet ei saavutata.
Sovun rakentaminen viime metreillä ei onnistunut, @AKT_liittory on hylännyt sovintoehdotukset sekä ahtausalalla että kuorma-autoalalla, terminaalitoiminnassa ja säiliöauto- ja öljytuotealalla. Lakot alkavat huomenna, sovittelun jatkamisen ajankohdasta ei vielä ole tietoa.
— Valtakunnansovittelijan toimisto (@VStoimisto) February 14, 2023
Viimeiseen saakka yritettiin vääntää, mutta sovintoesityksiin ei tullut riittäviä elementtejä, joilla sopimuksia olisi voinut tehdä. Olemme valmiita jatkamaan neuvotteluja tai sovittelua pikaisellakin aikataululla. @AKT_liittory https://t.co/5K5Ds3AYVz
— Ismo Kokko (@kokkoismo) February 14, 2023
NordenBladet — Värske uuring paljastab ideaalseima asukoha Maal tuumasõja üle elamiseks, vahendab Guardian. Teadlaste hinnangul jääksid meie planeedile halvima stsenaariumi puhul ilmselt mõned „taskud”, kus ellujäämine ja tsivilisatsiooni päästmine oleks suhteliselt lihtne.
Asukohtade vastupanuvõimet uuriti lähtudes toidutootmisest, energiasõltumatusest ja kliimast. 38 riiki hõlmavas võrdluses leiti, et Austraalia või Uus-Meremaa suudavad kõige paremini üle elada täieliku hävingu.
Mõlemad riigid paistsid silma eelkõige tugevate põllumajandustootjatena ja oma asukoha tõttu, mis on võimalikult kaugel põhjapoolkera tõenäolistest tuumasõja epitsentritest.
Nii Austraaliat kui Uus-Meremaad kirjeldatakse uuringus kui saareriike, kes suudavad kõige paremini toota oma elanikkonnale piisavalt toitu pärast „äkilist päikesevalgust vähendavat katastroofi”, nagu tuumasõda või asteroidi plahvatus.
Austraalia toidupuhver on hiiglaslik ja riik võib toita täiendavalt kuni kümneid miljoneid inimesi, selgub uuringust.
Lisaks olid positiivsed tegurid ka Austraalia suhteliselt heas korras taristu, tohutu energiaülejääk, hea tervishoid ja kõrge kaitse-eelarve.
Kuid Austraalia suhteliselt tihedaid sõjalisi sidemeid Suurbritannia ja USA-ga peeti Austraalia jaoks negatiivseks, mistõttu arvati, et see muudab selle tuumasõja tõenäolisemaks sihtmärgiks.
Samuti tuli Uus-Meremaa puhul uuringus välja palju eeliseid, eriti mis puudutab pimeda perioodi põhjustatud temperatuuri järsu languse üleelamist. Arvati, et Maad igast küljest ümbritsev meri suudab summutada kõige äärmuslikumaid temperatuure.
Lisaks võib uuringute valguses pidada kõrgeks ka Uus-Meremaa toiduga kindlustatust. Selle kõrval võib globaalse kaubanduse kadumine kiirendada riigi järkjärgulist sotsiaalset kokkuvarisemist.
Riigil ei ole oma kütusetöötlemise tehast ja see sõltub suuresti diislikütuse, pestitsiidide ja masinate impordist. Neid on vaja domineeriva põllumajandussektori säilitamiseks, ütles Uus-Meremaa Otago ülikooli professor Nick Wilson.
Muud riigid, mis said uuringus kõrged kohad, olid teiste seas Vanuatu, Island ja Saalomoni Saared.
Selle kõrval olid Hiina, Venemaa ja Ameerika Ühendriigid uuringus suhteliselt kehvad. Arvati, et nende riikide toiduainete tootmine võib tuumasõja korral langeda kuni 97 protsenti.
NordenBladet — Põhja-Soome piirkondliku valitsusasutuse aruanne paljastab, et Validia hooldekodus on palju probleeme klienditeenindusega. Personalipuudus on põhjustanud viivitusi ravimite andmisel, toitmisel ja abistamisel. Validia pakub eluasemeteenuseid puuete ja arengupuudega inimestele kokku 26 kohas Soomes. Hooldatud eluaseme pakkumine on oluline osa ettevõtte tegevusest, vahendab MTV.
Validial on Oulus kaks eluaseme teeninduse üksust. Kaislatiel asuv Validia maja, mis mahutab 42 klienti, ja Toppilansalmi eluaseme teeninduse üksus, kus on 17 klienti. MTV uudised sai Validia üksuste olukorrast teada, kui Validia eluasemeteenuse klient tõi välja märgatud probleemid.
Põhja-Soome piirkondlik valitsusasutus (AVI) viis oktoobris läbi järelevalvekontrolli Kaislatiel asuva Validia maja olukorra kohta. AVI-le laekunud teate kohaselt on pideva personalipuuduse tõttu kannatanud hoolduse kvaliteet ja klientide turvalisus. Üksusest oli laekunud mitmeid kaebusi. Kontrollide põhjal koostatud aktist selgub, et üksuses on esinenud arvukalt rikkumisi.
Aruandes öeldakse, et üksus kannatab suure personalipuuduse käes. Kahe kuu jooksul lahkus üksusest 8-9 alalist töötajat või pikaajalist asendajat. Puudumisi oli palju ja sageli kasutati asendajaid. Sellest hoolimata oli vahetustes töötajate puudus.
Kontrollkäigu ajal oli hommikuses vahetuses puudu töötajatest. Üks töötaja oli lubanud töötada pika päeva, teine lubas jätkata öövahetusest hommikuni ja kolmas oli laenatud teisest üksusest. Õhtusest vahetusest oli kontrollimise hetkel puudu kolm töötajat.
Aruandes oli palju sissekandeid viivitustest hommikuste ja õhtuste tegevuste, söömise ja ravimite manustamise puhul. Enam kui kahetunniseid hilinemisi oli 17. Vaadeldava perioodi pikim hilinemine oli üle nelja tunni. Hilinemisi kontrolliti iga kahe nädala tagant. Kokku oli neid 90.
Üksuse enesekontrolli tahvel oli pärast augustit üldse täitmata. Enesekontrollitahvlil fikseeritakse muu hulgas klientide hooldajatega koos veedetud aeg ja vaba aeg.
Klientide duššitamine jäi personalipuuduse tõttu ära. Tavaliselt on eesmärk, et klient saaks kaks korda nädalas duši all käia. Ajavahemikul 12.9.—30.10. jäi nädala teine dušš ära 25 elaniku jaoks. Mõnel juhul oli duši all käimisest loobumise põhjusena kirjas ka kliendi enda soov. Mõne tühistamise puhul ei registreeritud süsteemis tühistamise põhjust. Aruandes on eraldi välja toodud, et üks majaelanik ei pääsenud 23 päeva duši alla.
Üksuse juht oli töölt ära kuni oktoobrini. Töötajad olid küll juhtkonnaga suhelnud, kuid ei saanud vajalikku tuge.
Validia teine eluaseme teeninduse üksus Oulus on väike 17 voodikohaga teeninduskodu Toppilansalmis.
Soomlane Jani on Toppilansalmi ühisealmus elanud neli aastat. Tema jutud Toppilansalmi olukorrast on väga sarnased AVI registreeritud probleemidega Kaislatie üksuse kohta.
Jani vajab igapäevast tuge sellistes asjades nagu riietumine, pesemine ja toidu valmistamine. Esimesed paar aastat oli kõik tema arvates hästi. Viimase kahe aasta jooksul on olukord majas muutunud nii, et personali on raske kohale saada.
Jani jutu järgi oli esimestel aastatel vahetustes alati neli õde, nii hommikul kui õhtul. Ühel hetkel oli alles kolm õde. Viimasel ajal räägib ta, et vahel on valves vaid üks õde.
Ka praegu peaks olema kohal kolm õde. Manööverdamisruumi aga pole. Kui keegi haigestub, ei saa keegi teda asendada. Ühel korral oli üks ja sama õde hommikuses ja õhtuses vahetuses. Tööle tuleb kogu aeg uusi õdesid, sest nad ei pea vastu. Selle aja jooksul, mis Jani on üksuses elanud, on kogu personal, sealhulgas üksuse juhtkond vahetunud vähemalt viis korda.
Mitmed õed on Janile öelnud, et neil pole aega söögipausi teha, stress on suur ja tööst taastuda ei jõua.
Õdede nappus on põhjustanud viivitusi abi saamisel. Jani räägib, et näiteks on ta mõnikord pidanud tualetis olles üle tunni ootama, et teda ratastooli tagasi aidataks.
Jani rõhutab, et õed on kindlasti olnud kvalifitseeritud ning temal pole nendega kunagi probleeme olnud. Lihtsalt koormus on tohutu ja töötajaid vähe.
Kui töötajad vahetuvad väga tihti, tuleb uute töötajate sisse elamist ette palju ja sageli. Janile see nii palju probleeme ei tekita kui ehk teistele, sest ta ise oskab uutele õdedele öelda, mida teha tuleb. Tema teada ei oska kõik majas elavad inimesed kuigi hästi rääkida ega oska seega ka ise hooldajaid juhendada.
Jani räägib, et hooldus on kehv töötajate vähesuse tõttu. Tema sõnul on selle räigeim näide olnud see, et klientide dušiajad on töötajate vähesuse tõttu ära jäetud.
On kokku lepitud, et saan kolm korda nädalas duši all käia. Siis andsid õed mulle teada, et edaspidi on dušš vaid kord nädalas. Seda rääkisid mitmed õed. Üks õde ütles, et kõrgemalt poolt tuli käsk kirjutada aruannetesse, et klient ise keeldus pesemisest, kirjeldas Jani.
Jani kirjutas maja probleemidest sotsiaalmeedias. Ta räägib, et pärast postitust tuli osakonnajuhataja järgmisel nädalal tema juurde ja eitas, et õdedele oleks kunagi selliseid juhiseid antud.
MTV uudised pole üksuses töötavate õdedega saanud rääkida. Toppilansalmi üksuse juht keeldus asja kommenteerimast.
Jaanuaris saatis Jani Validiale kirjaliku teate probleemide kohta. MTV uudised on näinud Validia koostatud vastust. Validia kvaliteedi- ja ärijuht eitasid vastuses kõiki Jani poolt tehtud märkusi kui valesid.
Toppilansalmi elamuüksuse kohta piirkondlikule valitsusasutusele kaebusi esitatud ei ole.
Validia ärijuht Mari Sundberg kommenteeris asja telefonitsi. Ta kinnitas, et ühel puhul lahkus Kaislatie majast palju töötajaid, mis tekitas probleeme hoolduses. Kaislatiel oli sügisel juhtimisprobleeme. Nendega tegeletakse. Meil olid pidevad kohtumised Valvira, AVI ja Oulu linnaga, rääkis Sundberg.
Sundbergi sõnul oli Kaislatie üksuse töötajate lahkumiste põhjuseks halb tööõhkkond.
Oleme saanud praegu piisavalt töötajaid, neid on isegi üle. Valdkonnas üldiselt on olukord keeruline. Inimesed ei taha hooldussektoris püsivaid töökohti, sest lühiajaliste tööotste eest makstakse paremini ja sa ei ole seotud.
Sundbergi sõnul ei kestnud probleemid kaua. Töötajad ise teatasid probleemidest. Eelmisel sügisel loodi ka uued tagasiside kanalid, mille kaudu saab probleemidest ka anonüümselt teada anda.
Sundberg tunnistab, et nagu AVI aruandes öeldud, pole elanikud alati nii tihti duši all käia saanud, kui oleks pidanud. Ta eitab peaaegu kolmenädalast ootamist.
Duši alla pole saanud nii tihti, kui oleks pidanud, kuid asjad on registreeritud ebatäpselt. Näiteks registreerisid õed „hommikused tegevused”, aga mitte kõike, mis seal oli. Märtsis võetakse kasutusele uus meetod, kus duši all käimised pannakse kirja kui dušid ja toidukorrad toidukordadena. Mõnikord ei taha klient duši all käia ja töötajad peavad jälgima, et pesu oleks tehtud. Kaks korda nädalas on meie jaoks miinimum, ütles Sundberg.
AVI aruande kohaselt oli dušš ära jäänud 25 elaniku jaoks. Sundberg ütles, et sellist asja pole pärast olukorra ilmsikstulekut enam olnud.
Tööjõu puudus pole probleem ainult Oulus ja see tekitab probleeme ka tulevikus. Eriti raske on olukord Lapimaal, Helsingi piirkonnas ja Soome idaosas.
Tööjõu puudus tekitab pidevalt probleeme. Eriti Helsingi piirkonnas tahavad inimesed rohkem teha üksikuid tööotsi. Mul on selle pärast süda rahul, et kõik saavad oma teenused, kinnitas Sundberg.
Jani poolt kirjeldatud probleeme Sundberg kommenteerida ei oska, sest tegemist on üksikjuhtumiga. Sundberg räägib olukorrast Toppilansalmis üldiselt. Ta tunnistab, et ka tema aja jooksul on üksuse juhtkond mitu korda vahetunud.
Toppilansalmis pole töötajate puudust olnud ka siis, kui Oulus oli teises üksuses. Toppilansalmi üksus on üsna väike. Juhataja on seal vahetunud, kuid praegune on seal olnud mõistlikult kaua. Töötajate arv ei ole vähenenud ega ka erandlikku kaadri voolavust ei ole, ütles Sundberg. Tema sõnul pole ooteajad vähemalt Toppilansalmis pikad olnud. Ta lisab, et õed pole viimastel kuudel hilinemise kohta ühtegi sissekannet teinud.
Viimastel kuudel pole registreeritud ühtegi ootamist. Õed panevad need kirja. Elanikud ei peaks ootama tualetti minekut, see on täiesti ebainimlik. Mõnes üksuses on olnud ootamist, kuid asjad on paranenud, rääkis Sundberg.
Väited, nagu oleksid õed omal käel või juhtkonna korraldusel märkinud duši kohta teadlikult ebaõiged andmed, lükkab Sundberg täielikult ümber. Õed on tema sõnul tasemel. Keegi ei teeks midagi sellist. Keegi ei julgeks isegi paluda midagi sellist, sest selle eest jääb ilma oma kutsetunnistusest.
Jani ütles Toppilansalmi üksuse kohta, et on praeguse olukorraga üsna rahul. Pärast seda, kui ta asjast lärmi tegi, on teenused jälle hästi töötanud. Samas ei taha ta asja ajamist lõpetada, sest ta ei tea teiste elanike olukorda. Ta tunneb mitmeid intellektipuudega inimesi ja teab, et paljudes Validia üksustes on asjad hullemad.
Validia on erinevate kaebuste tõttu varemgi nii AVI kui Valvira hambus olnud. Validia hooldekodu sattus 2019. aastal arvukate kaebuste tõttu järelvalveasutuse Valvira ja piirkondlike valitsusasutuste intensiivse järelevalve alla. Kaebustes olevad probleemid on väga sarnased Kaislatie üksuse kohta koostatud olukorra raportiga.
Tol korral kerkis esile samuti duššide aru vähendamine, hoolduse viibimine ja ebapiisav enesekontroll. 2019. aasta sündmuste põhjuseks peeti ka töötajate puudust.
Validia kuulub ühendusele Invalidiliitto. Invalidiliitto on füüsilise puudega inimeste teenindamiseks loodud riiklik organisatsioon.
NordenBladet — Kaubandussektori töötüli osapooled, teeninduse ametiühing PAM ja Kaubanduse liit jõudsid pühapäeval, 12. veebruaril läbirääkimistes kokkuleppele, teatas sotsiaalmeedias riikliku lepitaja büroo.
Riikliku lepitaja büroo teatel arutatakse lahendust veel pühapäeva õhtu jooksul mõlema osapoole juures. Kokkuleppe kohta püütakse vastused saada pühapäeva jooksul. Kui mõlemad pooled tulemusega nõustuvad, jääb homme esmaspäeval algama pidanud streik ära.
Kollektiivlepingu läbirääkimised PAM-i ja Kaubanduse liidu vahel olid pikka aega ummikus. Selle nädala alguses korraldati Soomes mitmes hüpermarketis streigid.
Streik algas 9. veebruaril, kui PAM-i nõutud 200-euroses palgatõusus kokkuleppele ei jõutud.
Kaubanduse liit ja PAM on riikliku lepitaja Anu Sajavaara juhtimisel püüdnud nädalaid läbirääkimistel kokkuleppele jõuda.
Iltalehti võttis ühendust teeninduse ametiühingu presidendi Annika Rönni-Sällieniga. Läbirääkimiste tulemusi ta täpsemalt kommenteerida ei soovinud. Asja arutatakse juhtkonnaga. Vaatame lahenduse läbi ja vaatame, milline see lõpuks on.
Kaupan alan työriidan osapuolet Palvelualojen ammattiliitto PAM ja Kaupan liitto ovat päässeet hetki sitten neuvottelutulokseen. Ratkaisua käsitellään vielä tämän illan aikana kummankin liiton hallinnossa. Vastaukset hallinnoista pyritään saamaan vielä tämän vuorokauden aikana.
— Valtakunnansovittelijan toimisto (@VStoimisto) February 12, 2023
