NordenBladet – Kiiresti muutuvas maailmas on oluline mõista, millistel ametitel on suure tõenäosusega tulevikus kiireim kasv ja parim stabiilsus. Seda on hea teda eriti neil, kes alles alustavad oma töökarjääri või kaaluvad karjäärivahetust. Tänu tehnoloogia arengule ja tööturu nõudmiste muutumisele võivad mõned traditsioonilised töökohad pildilt kaduda, samas kui suure tõenäosusega tekivad uued ja põnevad ametid.
Maailma Majandusfoorumi aruande kohaselt areneb tööturg jätkuvalt, kusjuures kõige enam kasvavad tõenäoliselt töökohad tehnoloogia, tervishoiu ja hariduse valdkonnas. Uudishimu, kogemused ja haridus on kõik olulised tegurid, mis aitavad spetsialistidel püsida eesliinil ja kindlustada oma valitud ametialal edukas tulevik.
Üks tööstusharu, mis kindlasti kasvab on tehnoloogia. Kuna digitaalne ümberkujundamine mõjutab jätkuvalt meie elu kõiki aspekte, suureneb nõudlus spetsialistide järele, kes jagavad selliseid valdkondi nagu tehisintellekt, küberturvalisus ja andmeanalüüs.
Teine sektor, mis kiirest areneb on tervishoid ning siin obn lähiaastatel oodata tugevat töökohtade kasvu. Kuna elanikkond vananeb, on vaja tervishoiutöötajaid (arste, õdesid ja teisi tervishoiutöötajaid), et pakkuda vananevale elanikkonnale hooldust ja tuge.
Ka haridussektor on kasvutrendis, sest nõudlus kvalifitseeritud spetsialistide järele aasta aastaltsuureneb. Jätkub vajadus õpetajate, administraatorite ja spetsialiste järele, kellel on kogemusi sellistes valdkondades nagu õppekavade koostamine ja haridustehnoloogia.
Muidugi on raske ennustada, millised töökohad on tulevikus kõige suurema kasvu ja stabiilsusega, kuna see võib muutuda erinevate tegurite, näiteks tehnoloogia arengu, globaalse majandusolukorra ja muutuvate ühiskondlike vajaduste tõttu. Teatud tööstusharusid ja valdkondi peetakse siiski teistest paljulubavaimaks.
Töökohad tehnoloogia valdkonnas: Kuna tehnoloogia areneb kiirelt, kasvab tõenäoliselt nõudlus selliste spetsialistide järele, kes arendavad tehisintellekti, oskavad masinõpet, andmeanalüüsi ja tarkvaraarendust.
Tervishoiualased töökohad: Elanikkonna vananemise ja meditsiinitehnoloogia järjepideva arengu tõttu on oodata, et tervishoiutööstus jätkab kasvu. See hõlmab töökohti sellistes valdkondades nagu õendusabi, terviseinformaatika ja meditsiiniuuringud.
Taastuvenergia töökohad: Taastuvenergia, sealhulgas päikese- ja tuuleenergia valdkonnas tegutsevate spetsialistide järele on üha suurem nõudlus.
Küberturvalisus: jätkuvalt kasvab mure küberrünnakute ja andmekaitserikkumiste pärast ning vajadus kaitsta oma võrke ja andmeid.
Logistika, transport ja tarneahela juhtimine: Kasvab e-kaubanduse ning tõhusa ja kiire tarne vajadus.
Kuigi nende ametite järele on oodata suurt nõudlust, võivad mõned traditsioonilised töökohad seevastu osatähtsust tugevalt vähendada. Näiteks võib automatiseerimise ja tehisintellekti levik viia töökohtade kadumiseni sellistes valdkondades nagu tootmine, jaekaubandus ja rahandus.
Selleks, et olla ajast ees, on oluline, et spetsialistid arendaksid pidevalt oma oskusi ja oleksid kursis oma valdkonna uusima tehnoloogia ja suundumustega. Seda on võimalik saavutada järjepideva õppimisega (kursustel osalemine, kutsealastes arenguprogrammides osalemine, iseseisev uurimine). Spetsialistid peaksid pidevalt arendama oma oskusi ja olema kursis uute suundadega oma tööstusharus.
Sstatistika näitab, et tervishoiutööstus kasvab aastatel 2019-2029 eeldatavasti 18%, lisades 1,9 miljonit uut töökohta. Tehnoloogiasektori tööhõive kasvu oodatakse 12% võrra, mis tähendab, et oodatult on lisandumas üle 500 000 uue töökoha. Õige hariduse ja oskustega saavad spetsialistid end kiiresti muutuval tööturul edukalt positsioneerida.
Need on vaid mõned näited. Tööturg areneb pidevalt ning majanduse ja tehnoloogiate muutudes tekivad uued töökohad. Samuti ei tasu karjäärivalikul oma huve ja oskusi unustada. Ole kursis praeguste tööturu suundumustega, et teha endale parim valik!
NordenBladet — 2022 aasta detsembris otsustasid EfTEN Real Estate Fund III AS ning EfTEN Kinnisvarafond AS üldkoosolekud kiita heaks kahe fondi ühinemine bilansipäevaga 01.01.2023. Kuigi lõplik juriidiline ühinemine leiab aset eelduste kohaselt 2023. aasta märtsis, on ühinemise bilansipäevast ja rahvusvahelistest finantsaruandluse standarditest (IFRS) tulenevalt lisatud EfTEN Real Estate Fund III AS konsolideeritud aruannetesse alates 01.01.2023 ka EfTEN Kinnisvarafond AS ning tema tütar- ja sidusettevõtete tulud, kulud, varad, kohustused ja omakapital.
EfTEN Real Estate Fund III AS puhasväärtuse korrektseks arvutamiseks seisuga 31.01.2023 on EfTEN Real Estate Fund III AS aktsiate arvu aruandluse eesmärgil suurendatud määras, mis eelduslikult vastab ühinemise läbiviimiseks EfTEN Kinnisvarafond AS’i aktsionäridele suunatult emiteeritavate aktsiate arvule. Auditeerimata andmetel emiteeritakse EfTEN Kinnisvarafond AS’i aktsionäridele ühinemisega seonduvalt kokku 5 747 261 aktsiat ning EfTEN Real Estate III AS aktsiate arv on ühinemise järgselt kokku 10 819 796 aktsiat.
EfTEN Real Estate Fund III AS’i jaanuarikuu finantstulemused
EfTEN Real Estate Fund III AS´i konsolideeritud üüritulu oli jaanuaris kokku 2 495 tuhat eurot, s.o 1,93 korda (1 201 tuhat eurot) rohkem kui detsembris. Suurenemisest 1 335 tuhat eurot tuleb EfTEN Kinnisvarafond AS’i kinnisvarainvesteeringute konsolideeritud üüritulust ning -169 tuhat on seotud Saules Miestas kaubanduskeskuse detsembri käibeüüriga, mida jaanuari tulemustes enam ei ole. Ülejäänud üüritulu kasv on suures osas seotud üüride indekseerimistega.
Konsolideeritud halduskulud olid jaanuaris kokku 125 tuhat eurot, s.h EfTEN Kinnisvarafond AS’i kinnistute konsolideeritud halduskulud 82 tuhat eurot. Mõlema fondi halduskulud olid jaanuaris tavapärasest pigem madalamad. Üldkulud olid jaanuaris kokku 295 tuhat eurot, s.o 73 tuhat eurot rohkem kui detsembris.
Fondi konsolideeritud EBITDA oli jaanuaris 2 136 tuhat eurot (1 044 tuhat eurot rohkem kui detsembris). Nende kinnisvarainvesteeringute osas, mis on fondi bilansis olnud vähemalt kahel järjestikusel aastal, on (Like-for-like) EBITDA võrreldes eelmise aasta jaanuariga suurenenud 4,1%.
EfTEN Real Estate Fund III AS’i konsolideeritud korrigeeritud rahavoog oli jaanuaris kokku 954 tuhat eurot, s.o 316 tuhat eurot rohkem kui detsembris. Suhteliselt väike suurenemine, arvestades kahe fondi finantstulemuste proportsioone, on seotud detsembri laenumaksetega, mis mitmetes Leedu tütarettevõtetes langesid 2. jaanuari peale, s.t jaanuaris maksis fond laenumakseid ca 100 tuhat eurot tavapärasest enam. Lisaks, nagu ülal mainitud, suurendas EfTEN Real Estate Fund III AS detsembri tulemusi Saules Miestas kaubanduskeskuse käibeüür. Ilma käibeüüri ja suuremaid laenumakseid arvestamata, oleks jaanuari korrigeeritud rahavoog 1 054 tuhat eurot ning detsembri korrigeeritud rahavoog 502 tuhat eurot, s.t tavapärases olukorras suureneks korrigeeritud rahavoog 2,1 korda.
Fondi konsolideeritud raha jääk oli 31.01.2023 seisuga 23 893 tuhat eurot ning raha jääk suurenes 12 563 tuhande euro võrra. Sellest suurenemisest 11 621 tuhat moodustab EfTEN Kinnisvarafond AS’i konsolideeritud raha jääk seisuga 31.12.2022.
Kahe fondi kaalutud keskmine intressimäär oli jaanuari lõpu seisuga 4,07% (31.12.22: 3,69%). LTV suurenes ühinemise bilansipäeva järgselt 40%-lt 41%-ni.
Arvestades nii EfTEN Real Estate Fund III AS’i dividendipoliitikat ning dividendivõimekust (sh EfTEN Kinnisvarafond AS’i osa), saaks EfTEN Real Estate Fund III AS maksta eelmise aasta tulemustelt netodividende kokku 12 471 tuhat eurot. Arvestades ühinemisel suurendatavate aktsiate arvu, on see 1,15 eurot aktsia kohta. Eelmisel aastal maksis EfTEN Real Estate Fund III AS netodividende kokku 4 058 tuhat eurot (80 senti aktsia kohta).
EfTEN Real Estate Fund III AS puhasväärtus aktsia kohta (NAV) oli 31.01.2023 seisuga 21,4187 eurot ja NAV suurenes võrreldes detsembriga 4,2%. NAV-i sedavõrd erakordne suurenemine tuleb sellest, et fondide ühinemisega seotud suunatud emissioon tehakse EPRA NRV põhjal. EPRA NRV oli 31.01.2023 seisuga 22,0596 eurot ning see suurenes jaanuaris 0,7%.
NordenBladet – Roheline infrastruktuur, näiteks lillepeenrad, võib mängida olulist rolli linnade sademevee äravoolu juhtimisel ja üleujutuste mõju vähendamisel. Bioretentsioonisüsteemid, mis sisaldavad taimi, muutuvad üha populaarsemaks, kuna need parandavad vee kvaliteeti ning aitavad kontrollida äravoolu mahtu ja tippvooluhulka. Hiljutises uuringus võrreldi nelja eri taimeliigi, sealhulgas Cornus sericea (Siberi kontpuu), Juncus effusus (Harilik luga), Iris versicolor (Võhumõõgalised lilled – gladioolid, iirised, krookused) ja Sesleria autumnalis (Sügislubikas) tõhusust, mida tavaliselt kasutatakse bioretentsioonisüsteemides.
Uuringus leiti, et kõik biokogumissüsteemid, olenemata kasutatud taimeliigist, vähendasid tõhusalt veemahtu ja vooluhulka ning saasteainete taset nii kasvu- kui ka puhkeperioodil. Taimed aitasid parandada makrotoitainete, sealhulgas lämmastiku ja fosfori eemaldamist ning samuti mikroelementide, näiteks raskemetallide eemaldamist.
Uuringus leiti ka, et kasutatud taimeliigid mängisid olulist rolli biosäilitussüsteemi tõhususe juures. Tulemused näitasid, et kõige suurema aurustumise kiirusega liigid, nagu Cornus sericea, olid kõige tõhusamad äravoolu mahu vähendamisel ja vee kvaliteedi parandamisel.
Uuringu tulemused rõhutavad õigete taimeliikide valiku tähtsust biokogumissüsteemide jaoks parasvöötme kliimas.
Kokkuvõtteks võib öelda, et lillepeenradade ja muude rohelise infrastruktuuri vormide lisamine linnakujundusse võib aidata leevendada üleujutuste mõju ja parandada vee kvaliteeti. Käesolevas uuringus rõhutatakse taimeliikide valiku olulisust bioretentsioonisüsteemides ning lillepeenarde potentsiaali mängida olulist rolli äravoolumahu vähendamisel ja vee kvaliteedi parandamisel üleujutuste ajal.
NordenBladet – 2022. aastal väisas Eestit 3,5 miljonit välisturisti, kes kulutasid Eestis ligi 1,1 miljardit eurot. Seda on 670 miljonit eurot rohkem kui 2021. aastal, kuid 340 miljonit eurot vähem kui rekordilisel 2019. aastal. Kuigi koroonaeelse, 2019. aastaga võrreldes kahanes välisturistide arv ligi 40 protsenti, siis aasta lõikes suurenes Euroopa Liidu elanike Eestisse tehtud reiside arv 1,8 miljoni võrra.
42 protsenti turistidest tuli Soomest ning 2021. aastaga võrreldes kasvas Soomest tulnud külastajate arv peaaegu neli korda. Soome turistid tegid Eestisse 1 455 672 reisi.
Teistest Euroopa Liidu riikidest tulnud välisturistide arv kahekordistus: kõige enam külastas Eestit Läti (553 216) ja Saksamaa turistid (206 132).
Venemaalt tehti 2022. aastal Eestisse 171 089 reisi.
Euroopa Liidu välistest riikidest tulijate arv küll aastaga kolmekordistus, aga nad moodustasid vaid viiendiku külastajate koguarvust.
Ühepäevakülastuste arv suurenes 800 000 võrra ja oli külastuste koguarvust 38 protsenti.
Mitmepäevakülastuste arv kasvas aastaga ligi kolm korda ja nende keskmine kestus kahanes nelja ööni. 2019. aastaga võrreldes oli mitmepäevakülastusi kolmandiku võrra vähem.
Eestlased tegid mullu 2,7 miljonit välisreisi
Eesti elanikud külastasid 2022. aastal välisriike 2,7 miljonit korda, mida oli 112 protsenti rohkem kui 2021. aastal, kuid võrreldes 2019. aastaga külastati välismaad veerandi võrra vähem.
2,1 miljonit reisi ehk 80 protsenti reisidest tehti Euroopa Liidu riikidesse, nende reiside arv kasvas aastaga 116 protsenti.
Iga viies reis tehti Soome − sinna reisiti kaks korda rohkem kui 2021. aastal.
Teistesse Euroopa Liidu riikidesse tehtud külastuste arv kasvas 127 protsenti; kõige enam külastati Lätit – 400 000 korda.
Reiside arv Euroopa Liidu välistesse riikidesse aastaga kahekordistus. Türgit külastati rohkem kui kunagi varem – üle 110 000 korra.
Ühepäevakülastuste arv kasvas 2,5 korda ja moodustas külastuste koguarvust 16 protsenti.
Mitmepäevareiside arv kahekordistus ja reisi keskmine kestus oli mullu neli ööd.
Eesti elanikud jätsid 2022. aastal välismaale ligi üks miljard eurot, mida on 240 miljonit eurot vähem kui 2019. aastal, kuid 540 miljonit eurot rohkem kui 2021. aastal.
NordenBladet — Vaatamata majanduskeskkonna jätkuvale turbulentsile ja Ukraina sõjaga seotud olulisele mõjule ehitussektoris saavutas kontsern oma põhitegevuses positiivse tulemuse.
2022. aastat iseloomustab kontserni 12%line müügitulu suurenemine võrreldes eelmise majandusaastaga, jõudes ajaloo kõrgeima müügituluni, 322 860 tuhat eurot. Müügitulust 81% oli seotud hoonete segmendiga. Brutokasumimäär moodustas 2,6% (2021. aastal 1,4%). Samuti jõudis kontsern 2022. aasta majandustulemusega tagasi ärikasumisse, mis moodustas 2 305 tuhat eurot.
Brutokasumlikkus suurenes hoonete segmendis, rajatiste segment jäi kahjumisse. Kasumlikkust mõjutas jätkuv sisendhindade tõus, ehitushinnaindeks kasvas eelmise majandusaastaga võrreldes 17%. Materjalide tarneprobleemid pikendasid mitmete ehituslepingute tähtaegu, mis tingisid töös olevate objektide lisakulud. Kõrgete püsikuludega rajatiste segmendi tulemus ja müügitulu vähenemine on otseselt mõjutatud peamise tellija, Transpordiameti, 2022. aasta kevadel tehtud otsusest taristuehituse investeeringuid oluliselt vähendada. Selle otsuse mõju juhtimiseks on kontsern reorganiseerinud oma teedeehituse valdkonna, et läbi dubleerivate tegevuste kaotamise tagada ressursside efektiivsem kasutus ning jõuda tagasi kasumisse.
Ukraina sõjast põhjustatud asjaolude tulemusena on kontsern kajastanud Ukraina grivna kursimuutustest ja kontserni Ukrainasse tehtud varasemate investeeringute allahindlusest kokku erakorralist kahjumit 2 353 tuhat eurot. Tegemist on olulise mõjuga, kuid mitterahavoolise kuluga, mistõttu majandusaasta puhaskahjumiks kujunes 1 441 tuhat eurot.
Kontserni teostamata tööde portfell 31.12.2022 seisuga vähenes aastases võrdluses 44%, moodustades 149 799 tuhat eurot. Lepingute portfelli vähenemine peegeldab üldist ehitussektori seisu ja tellijate ettevaatlikkust. Materjalide, energiakandjate ja teiste sisendite hinnatõus ning euribori tõusust tingitud intressimäärade tõus on põhjustanud arendusprojektides olulise kallinemise ning uute projektide alustamise edasilükkumise. 2023. aastal on kontsern sõlminud täiendavalt ligikaudu 73 280 tuhande euro väärtuses uusi ehituslepinguid.
Konsolideeritud finantsseisundi aruanne
EUR ‘000
31.12.2022
31.12.2021
VARA
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid
7 238
9 031
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded
48 084
48 091
Ettemaksed
6 728
4 947
Varud
25 454
25 637
Käibevara kokku
87 504
87 706
Põhivara
Pikaajalised finantsinvesteeringud
76
76
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded
8 604
9 206
Kinnisvarainvesteeringud
8 347
5 599
Materiaalne põhivara
17 669
17 433
Immateriaalne põhivara
15 134
15 051
Põhivara kokku
49 830
47 365
VARA KOKKU
137 334
135 071
KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused
17 193
16 289
Võlad hankijatele
65 109
57 287
Muud võlad
8 359
7 496
Ettemaksed
6 996
11 539
Eraldised
1 288
707
Lühiajalised kohustused kokku
98 945
93 318
Pikaajalised kohustused
Laenukohustused
6 311
7 405
Võlad hankijatele
2 769
4 178
Eraldised
2 049
2 044
Pikaajalised kohustused kokku
11 129
13 627
KOHUSTUSED KOKKU
110 074
106 945
OMAKAPITAL
Aktsiakapital
14 379
14 379
Omaaktsiad
-660
-660
Ülekurss
635
635
Kohustuslik reservkapital
2 554
2 554
Realiseerumata kursivahed
3 316
1 948
Jaotamata kasum
2 691
6 341
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital
22 915
25 197
Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul
9 031
12 576
Valuutakursimuutused
-21
3
Raha jäägi muutus
-1 772
-3 548
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul
7 238
9 031
Finantstulemuste kokkuvõte
Kontserni kasum
Nordeconi kontserni brutokasum oli 2022. aastal 8 495 tuhat eurot (2021: 4 021 tuhat eurot) ning brutokasumlikkus 2,6% (2021: 1,4%). Kasumlikkuse suurenemine tugineb oluliselt hoonete segmendi kasumlikkuse paranemisele. Samas ei saa olla rahul rajatiste segmendi tulemusega, mis nii IV kvartalis kui ka aruandeaastal oli kahjumlik. Hoonete segmendi 2022. aasta brutomarginaal oli 4,1% ning IV kvartalis 6,7% (2021. aasta 2,0%, IV kvartal -0,7%) ning rajatiste segmendis vastavalt -2,4% ja -12,1% (2021. aastal 1,0% ja IV kvartal -1,4%). Mõlema segmendi tulemust mõjutasid peamiselt:
Jätkuv sisendhindade tõus, ehitushinnaindeks kasvas eelmise majandusaastaga võrreldes 17,8%, mis eelkõige mõjutas suuremahulisi ja pikki ehituslepinguid, mis olid sõlmitud enne 2022. aastat;
jätkuvad materjalide tarneprobleemid, mis avaldavad survet ehituslepingute tähtaegadele. Tähtaegade pikenemisega kaasnevad lisakulud.
Peamine tellija, Transpordiamet, tühistas 2022. aastal mitmed juba välja kuulutatud hanked ning on oluliselt vähendanud investeeringute mahtu. See mõjutab oluliselt kõrgete püsikuludega rajatiste segmendi tulemust. Teedeehitusse tehtavate investeeringute järsust vähenemisest tingituna on kontsern teinud ka juba ümberkorraldusi, reorganiseerides kontserni teedeehituse valdkonna, et läbi dubleerivate tegevuste kaotamise tagada ressursside efektiivsem kasutus ning kasumlikkus.Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2022. aastal 7 287 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aastaga on üldhalduskulud suurenenud 20% (2021: 6 053 tuhat eurot), kulude kasv tuleneb ostetud teenuste ja kaupade üldisest kallinemisest ning tööjõukulude kasvust. 12 kuu libisev üldhalduskulude osakaal müügitulust moodustas 2,3% (2021: 2,1%).Kontserni ärikasumiks kujunes 2022. aastal 2 305 tuhat eurot (2021: kahjum 4 336 tuhat eurot). Kulumiga korrigeeritud rahavooline ärikasum (EBITDA) moodustas 5 766 tuhat eurot, EBITDA määr müügitulust oli 1,8% (2021: -797 tuhat eurot ja -0,3%).Kontserni finantskulusid mõjutas oluliselt Ukrainas toimuv. Venemaa sõjaline sissetung Ukrainasse 2022. aasta veebruaris on tugevalt mõjutanud niigi ebastabiilset Ukraina grivna (UAH) kurssi. Juulis devalveeriti UAH ning 2022. aastal kokku nõrgenes Ukraina grivna kurss euro suhtes ligikaudu 21%. Lisaks nõrgenes Rootsi krooni kurss euro suhtes eelmisel aastal ligikaudu 8%. Kontserni tütarettevõtetele eurodes antud laenude ümberhindamisest kohalikku valuutasse saadi kursikahjumit Ukraina grivna kursi muutusest 1 416 tuhat eurot ja Rootsi krooni kursi muutusest 112 tuhat eurot (2021: Ukraina grivna kursikasum 711 tuhat eurot ja Rootsi krooni kursikasum 16 tuhat eurot). Arvestustehniliselt tähendas see kursimuutus samal ajal omakapitali koosseisus kajastatud realiseerumata kursivahede reservi positiivset muutumist 1 368 tuhande euro võrra (2021: – 475 tuhat eurot) ja kursimuutuste netomõju kontserni netovarale oli -160 tuhat eurot (2021: 256 tuhat eurot). Lisaks hinnati alla Ukrainas asuvale sidusettevõttele V.I. Center TOV antud laenu summas 825 tuhat eurot. Antud laenu õiglase väärtuse hindamise aluseks on võetud 2021. aasta lõpu seisuga rahvusvaheliselt tunnustatud sõltumatu hindaja poolt koostatud hindamisaktide sisendid, kuna puuduvad uuemad usaldusväärsed andmed. Allahindluse vajadus on tekkinud lähtudes arendusprojekti realiseerimise ajafaktorist ehk arendusprojektide valmimise edasilükkumisest. Nii kursikahjumi kui ka laenu allahindluse puhul ei ole tegemist rahavoolise kahjumiga, mille mõju kokku 2022. aasta puhaskasumile on 2 353 tuhat eurot.Kontserni puhaskahjumiks kujunes 1 441 tuhat eurot (2021: kahjum 5 506 tuhat eurot), millest kontserni emaettevõtte Nordecon AS aktsionäridele kuuluv puhaskahjumi osa moodustas 3 650 tuhat eurot (2021: kahjum 6 310 tuhat eurot).
Kontserni rahavood
2022. aasta äritegevuse netorahavoog moodustas 2 620 tuhat eurot (2021: 7 365 tuhat eurot). Järjest enam mõjutab rahavoogusid vajadus tasuda materjalide ettemakseid, seda nii seoses materjalide kiire kallinemisega kui ka jätkuvate tarneraskuste tõttu. Seda olukorras, kus nii riigi- kui ka eratellijate lepingutes ettemaksude saamise võimalus puudub. Rahavoogu vähendavad ka ehitusperioodil väljastatud arvetest kinnipeetud summad, mis vabastatakse tellijate poolt alles ehitusperioodi lõpus. Kinnipeetud summad on vahemikus 5-10% lepingu mahust.Investeerimistegevuse rahavoog oli 2022. aastal 21 tuhat eurot (2021: 312 tuhat eurot). Põhivarasse investeeriti kokku 810 tuhat eurot (2021: 251 tuhat eurot) ning materiaalse põhivara müügist laekus 816 tuhat eurot (2021: 489 tuhat eurot).Finantseerimistegevuse rahavoog oli 2022. aastal -4 413 tuhat eurot (2021: -11 225 tuhat eurot). Finantseerimistegevuse rahavoogu mõjutavad enim laenu- ja rendimaksed. Saadud laenud moodustasid kokku 4 631 tuhat eurot, mis koosneb arvelduskrediidi ning arenduslaenude kasutamisest (2021: 1 922 tuhat eurot). Saadud laenude tagasimakseid oli kokku 4 231 tuhat eurot (2021: 3 766 tuhat eurot). Tegemist on pikaajaliste investeerimis- ja arenduslaenude graafikujärgsete tagasimaksetega. Rendimaksed moodustasid 3 333 tuhat eurot (2021: 3 318 tuhat eurot). Dividende maksti 2022. aastal 488 tuhat eurot (2021: 5 000 tuhat eurot).Seisuga 31.12.2022 moodustasid kontserni raha ja raha ekvivalendid 7 238 tuhat eurot (31.12.2021: 9 031 tuhat eurot).
Olulisemad suhtarvud ja näitajad
Suhtarv / näitaja
2022
2021
2020
Müügitulu, tuhat eurot
322 860
288 534
296 082
Müügitulu muutus
11,9%
-2,5%
26,5%
Puhaskasum (kahjum), tuhat eurot
-1 441
-5 506
4 118
Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes
2022. aastal on väljaspool Eestit teenitud müügitulu võrreldes aasta taguse perioodiga oluliselt vähenenud, moodustades 4% kogu kontserni müügitulust. Tingituna Venemaa sõjalisest sissetungist Ukrainasse, on kontserni tütarettevõtte Eurocon Ukraine TOV tegevusmahud oluliselt vähenenud. Peale tööde täielikku peatamist sõja esimestel kuudel jätkati alates II kvartalist tööd ühe Kiievis asuva poolelioleva objektiga ning lisaks taastatakse sõjas kannatata saanud Kiievi teletorni administratiivhoonet. Aruandeaasta lõpul sõlmis kontsern lepingu Ovrutši linna moodullasteaia betoonkonstruktsioonide, varjumiskoha ja väliala ehitamiseks. Ukraina müügitulu moodustas aruandeaastal 1 202 tuhat eurot. Müügitulu puudus Rootsis, aruandeperioodil ei olnud töös ühtegi ehituslepingut. Kontsern tegutseb projektipõhiselt ka Lätis ja Leedus, kus aruandeperioodil ehitati kahte tuuleparki. Soome müügitulu koosneb peamiselt betooni alltöövõttudest.
2022
2021
2020
Eesti
96%
94%
82%
Soome
2%
3%
6%
Leedu
1%
0%
0%
Läti
1%
1%
0%
Ukraina
0%
2%
1%
Rootsi
0%
0%
11%
2022. aasta majandustegevus tegevusvaldkondade lõikes
Segmentide müügitulu
Kontserni üheks eesmärgiks on hoida tegevussegmentide (hooned ja rajatised) esindatus müügitulus võimalikult tasakaalustatuna, kuna see võimaldab hajutada riske ja tagada paremad võimalused ehitustegevuseks ka raskemates turutingimustes, kus mõnda tegevussegmenti tabab tegevusmahtude suurem langus.Kontserni 2022. aasta müügitulu moodustas 322 860 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aastaga, mil vastav näitaja oli 288 543 tuhat eurot, suurenes müügitulu ligikaudu 12%. Segmentide lõikes on müügitulu võrreldes eelmise aastaga suurenenud hoonete segmendis (21%) ning vähenenud rajatiste segmendis (-14%). Rajatiste müügitulu vähenemine on otseselt seotud peamise tellija, Transpordiameti, poolsete investeeringute vähendamisega, mille põhjuseks on Ukraina sõja mõjudest tulenev erakordselt kiire sisendhindade kallinemine. Hoonete segmendi müügitulu kasvu toetavad peamiselt 2021. aasta sõlmitud suuremahulised lepingudÜldist ehitusturgu jätkuvalt mõjutanud rajatiste valdkonna ehituse väike maht avaldas mõju ka kontserni müügitulu jaotusele. 2022. aastal oli müügitulu hoonete ja rajatiste segmendis vastavalt 260 585 ja 62 048 tuhat eurot. Aasta tagasi olid vastavad näitajad 216 070 ja 72 115 tuhat eurot.
Tegevussegmendid
2022
2021
2020
Hooned
81%
75%
72%
Rajatised
19%
25%
28%
Segmendisisene müügitulu
Võrreldes eelmise aastaga on ärihoonete mahud jäänud sisuliselt samale tasemele, teiste alamsegmentide mahud on suurenenud. Suurima osakaaluga on ühiskondlike hoonete alamsegment, mille maht on suurenenud ligikaudu 31% ning ligikadu 21% on suurenenud korterelamut müügitulu. Enim (57%) on suurenenud tööstus- ja laohoonete müügitulu, mis moodustab 18% hoonete segmendi mahust.Ühiskondlike hoonete alamsegmendi mahud on võrreldes eelmise aastaga oluliselt kasvanud. Aruandeperioodi suuremad objektid olid: Tartu Ülikooli kliinikum, Kaitsepolitseiameti peahoone ehitus Tallinnas, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ladude ja seonduvate välisvõrkude projekteerimine ja ehitamine Harjumaal ning Tartu lähistel, Kambja vallas Ülenurme Gümnaasiumi spordihoone projekteerimine ja renoveerimine.Korterelamute alamsegmendi tulu koosneb valdavalt kolmandatele osapooletele ehitatavatest korterelamutest. Neist suuremahulisemad olid Tallinna läänepiirile rajatava Tiskreoja ja Luccaranna elurajooni projekteerimine ja ehitamine. Samas on suurenenud ka omaarenduste maht (kajastub korterelamute segmendis). Kontsern jätkab omaarendustega nii Tallinnas kui ka Tartus. Aruandeperioodil jätkus Tartus Mõisavahe Kodu (https://moisavahe.ee) elurajooni arenduse ehitus. Tallinnas toimus Nõmmel asuva Kivimäe Süda uue elurajooni kruntide arendus ning alustatud on II etapi, korterelamu ehituse ettevalmistusega (https://www.kivimaesuda.ee). Alustati ka Pärnus asuva Seileri Kvartali projekteerimisega (https://seileri.ee). Omaarenduste müügitulu moodustas aruandeperioodil 11 459 tuhat eurot (2021: 3 097 tuhat eurot). Arendades jätkuvalt oma kinnisvara, jälgib kontsern tähelepanelikult võimalikke riske elamuarenduse turul.Ärihoonete suuremateks töös olevateks objektideks olid Tallinnas, Vektori äri- ja eluhoonekompleks ja Ülemiste Citys asuv Alma Tominga nimelise LEED kuldsertifikaadiga ärimaja ning Tallinna lähedal asuvasse Rae valda ehitatav IKEA kontseptsioonipood. Neist kaks viimast objekti on lõpetatud ja ka tellijale tähtaegselt üleantud.Tööstus- ja laohoonete alamsegmendi suurim töös olev objekt on E-Piima Paidesse ehitatav tehasekompleks, millele lisanduvad väiksema mahulised objektid, näiteks tootmishoone ehitamine Kurna teel Harjumaal ning Viljandi Aken ja Uks AS-i tootmishoone laienduse projekteerimine ja ehitamine.
Hoonete segment
2022
2021
2020
Ühiskondlikud hooned
30%
28%
37%
Korterelamud
28%
29%
28%
Ärihooned
24%
29%
23%
Tööstus- ja laohooned
18%
14%
12%
Rajatiste segmendi käivet mõjutab enim teedeehituse- ja hoolduse alamsegment, mille mahud on eelmise aastaga võrreldes vähenenud ligikaudu 28%. Märkimisväärse osa käibest moodustab 2021. aastal sõlmitud ehituslepingute täitmine, millest suurimad on: Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Kärevere- Kardla lõigu 2+2 möödasõidualade ehitamine ja Tallinnas Vanasadama D-terminaliga piirneva välisruumi projekteerimine- ja ehitamine. 2022. aastal on sõlmitud väiksemad, 2-3 mln. euro suuruseid lepingud. Kontsern jätkas teehooldelepingute teostamist Järva maakonnas.Võrreldes eelmise aastaga on suurenenud muude rajatiste osakaal, mille müügitulu koosneb olulises osas tuuleparkide ehitusest nii Eesti, Lätis kui ka Leedus.
Rajatiste segment
2022
2021
2020
Teedeehitus ja –hooldus
78%
87%
74%
Muud rajatised
20%
10%
21%
Insenerehitus
2%
0%
4%
Keskkonnaehitus
0%
3%
1%
Ehituslepingute teostamata tööde mahud
Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht seisuga 31.12.2022 oli 149 799 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aastaga on teostamata tööde maht vähenenud ligikaudu 44%. 2022. aastal sõlmiti uusi lepinguid kokku 163 498 tuhande euro väärtuses, seal hulgas IV kvartalis 25 381 tuhat eurot. 2021. aastal vastavalt 314 758 ja 37 612 tuhat eurot. Materjalide hinnatõus ning intressimäärades suurenemine seoses euribori tõusuga on põhjustanud arendusprojektides järsu kallinemise ning uute projektide alustamise edasilükkumise. Nagu eelpool mainitud, siis on oluliselt vähenenud Transpordiameti investeeringute maht, mis avaldub ka kontserni tööde portfellis rajatiste segmendi mahtude vähenemises. Samas on suurenenud Rail Baltika hangete maht, mis tasandab osaliselt Transpordiameti investeeringute vähenemise. Kui avaliku sektori investeeringute mahud hoonete segmendis tervikuna on samuti vähenenud, siis teadolevalt suurenevad investeeringud riigikaitserajatistesse, kus kontsern on senini olnud väga edukas.
31.12.2022
31.12.2021
31.12.2020
Teostamata tööde mahud, tuhat eurot
149 799
266 856
215 796
Tööde portfelli jaotuse osas kahe põhisegmendi vahel ei ole toimunud olulisi muutusi, endiselt on ülekaalus hoonete segmendiga seotud projektid, mis moodustavad 88% teostamata tööde portfellist, rajatised moodustavad 12% (31.12.2021: vastavalt 87% ja 13%). Võrreldes seisuga 31.12.2021 on vähenenud nii hoonete kui ka rajatiste segmendi tööde portfell, vastavalt 45% ja 32%.IV kvartalis sõlmitud lepingutest moodustasid olulise mahu hoonete segmendi tööd, millest suuremahulisemad olid:
Icosagen AS’i bioloogiliste ravimite tehase ehitamine Tartu maakonnas, Kambja vallas, maksumusega ligikaudu 4 000 tuhat eurot;
Viljandi linnas asuva Karlssoni lasteaia hoone ja territooriumi ehitamine, maksumuse ligikaudu 5 100 tuhat eurot;
Tagadi ökodukti ehitamine Rail Baltica trassile Harju maakonnas, maksumusega ligikaudu 5 300 tuhat eurot;
Viljandi Päästeameti komando hoone ehitamine, maksumusega ligikaudu 3 900 tuhat eurot.
Aruandeaasta lõpust (31.12.2022) kuni käesoleva vahearuande avalikustamiseni on kontserni ettevõtted sõlminud täiendavalt ehituslepingud ligikaudu 73 280 tuhande euro väärtuses. Muuhulgas sõlmiti leping Sopi-Tootsi tuulepargi projekteerimiseks ja ehitamiseks Põhja-Pärnumaa vallas, maksumusega ligikaudu 67 300 tuhat eurot. Tegemist on ühispakkumisega, kus kontserni osa moodustab 50% lepingu maksumusest.Arvestades teostamata tööde portfelli suurust, prognoosib kontserni juhtkond 2023. aastal tegevusmahtude vähenemist võrreldes 2022. aastaga. Materjalide ja energiakandjate hinnatõusust ja tööjõukulude kasvust tingitud sisendhindade kasv avaldab jätkuvalt survet kasumimarginaalile. Kontserni juhtkond on äärmiselt tihedas konkurentsiolukorras vältinud põhjendamata riskide võtmist, mis võiksid lepingute täitmisel suure tõenäosusega realiseeruda ettevõttele negatiivselt. Fookuses on kontserni püsikulude juhtimine ning aktiivne töö ettevalmistuse ja projekteerimise valdkonnas, et realiseerida oma erialaseid konkurentsieeliseid.
Töötajad
Töötajad ja tööjõukulud
2022. aastal töötas kontserni emaettevõttes ja tütarettevõtetes kokku keskmiselt 658 inimest, kellest insenertehniline personal (ITP) moodustas 432 inimest. Võrreldes aastataguse perioodiga on töötajate arv vähenenud ca 4%.
Töötajate keskmine arv kontserni ettevõtetes (ema- ja tütarettevõtted):
2022
2021
2020
ITP
432
434
450
Töölised
226
251
258
Keskmine kokku
658
685
708
Kontserni 2022. aasta tööjõukulud koos kõikide maksudega moodustasid 27 248 tuhat eurot, eelmisel majandusaastal olid tööjõukulud 25 054 tuhat eurot. Tööjõukulud on suurenenud ligikaudu 9%, mis on tingitud palkade kasvust.Nordecon AS-i nõukogu liikmete teenistustasud moodustasid 2022. aastal 150 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 50 tuhat eurot (2021: vastavalt 150 tuhat eurot ja 50 tuhat eurot).
Nordecon AS-i juhatuse liikmete teenistustasud moodustasid 2022. aastal 417 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 138 tuhat eurot (2021: vastavalt 369 tuhat eurot ja 122 tuhat eurot).
Töö tootlikkuse mõõtmine
Kontsern on oma põhitegevuse efektiivsuse hindamisel kasutanud järgmisi töötajate arvule ja nendele makstud töötasudele tuginevaid tootlikkussuhtarve:
2022
2021
2020
Töötajate nominaaltootlikkus (tuh. €)
490,4
420,8
422,9
Muutus võrreldava perioodi suhtes, %
16,5%
-0,5%
24,2%
Muutus võrreldava perioodi suhtes, %
2,9%
5,5%
18,0%
Kontserni aruandeperioodi töötajate ja tööjõukulude nominaaltootlikkus suurenes võrreldes eelmise aastaga, suurenemise põhjuseks on peamiselt müügitulu kasv. Töötajate nominaaltootlikkus suurenemist mõjutab lisaks ka töötajate arvu vähenemine.
Andri Hõbemägi
Nordecon AS
Investorsuhete juht
Tel: +372 6272 022
Email: andri.hobemagi@nordecon.com
www.nordecon.com
