NordenBladet — Riigikogu kunstisaalis välja pandud Aili ja Toomas Vindi maalide näitusel „Tuleme siia tagasi” on värviküllast emotsionaalsust, mõtlema panevat sisu ja meisterlikku teostust.
Riigikogu esimehe Henn Põlluaasa sõnul on igati meeldiv kunstnike näituse pühendus. „Kunstnikud on väljapaneku vaatamiseks esitanud oma intrigeeriva soovi, et neil tuli tahtmine viia meid sel karmivõitu ajal, kasvõi hetkekski tagasi noorusaega, kus kõik oli veel hästi ja unistasime suurelt,“ ütles Põlluaas. Ta lisas, et kindlasti peame meeles kunstnike soovitust: „Teie keerulisel ja pingsal tööpäeval täis ootamatusi, aitaks näituse vaatamine kasvõi veerand tunnikski ära „kaduda“. Saagu sellest koht, kus ennast koguda, maha rahuneda, et oma mõtteid tundetargalt korrastada.“
Aili Vint ja Toomas Vint tegelevad mõlemad tänaseni loodusega, kuid erinevas võtmes.
Aili Vindi loomingu tuntuimaks osaks on meremaalid, mille kõrgaeg oli 1970. aastate teisel poolel ja 1980. aastatel. Aili Vinti on kriitikute sõnul mere fenomenis paelunud selle jõud ja haaramatus – meri on kunstnikule tõeline väljakutse, mille tulemusel sünnib omamoodi ideaal merest, kontsentreeritud sõnum võimsa loodusstiihia energiast.
Graafik ja maalikunstnik Aili Vint omandas hariduse Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, mis on praegune Eesti Kunstiakadeemia, graafika erialal. Ta on aastast 1970 Kunstnike Liidu liige ja on kuulunud rühmitusse ANK’64. Näitusetegevuses osaleb alates 1960. aastatest ja tema teoseid on paljude väärikate muuseumide kogudes ning erakogudes Jaapanis, Eestis, Taanis, Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Soomes, Rootsis, Venemaal, Prantsusmaal ja mujal.
Kunstnik ja kirjanik Toomas Vint hakkas näitustel esinema kuuekümnendate lõpul, rühmituse ANK-64 järellainetuses, aga tõeline läbimurre toimus tööga „Sinu liblikas lendab sinu aasale” 1971. Kriitikute hinnangul on Vint olnud kogu aeg omaette, püüdmata alluda trendimõjudele. Ta ajab oma asja, ehitab üles oma maailma, kus kehtivad tema enda loodud seaduspärasused.
Vindi loomingut tõlgendades on kasutatud termineid: intellektuaalne naivism, transavangard, metafüüsiline maal, magritilik sürrealism. Ta ise nimetab oma teoseid kontseptuaalseteks maastikeks. Vint viib vaataja kaunisse, aga kummalisse maailma.
Vindi maale on eksponeeritud paljudes välisriikides. Töid on omandanud mitmed kunstimuuseumid ja prominentsed erakogud.
Näitusi Riigikogu kunstisaalis korraldab Eesti Kunstnike Liit koostöös Riigikogu Kantseleiga.
NordenBladet —Häkkerid varastasid raviasutusest soomlaste terviseandmeid ja lubasid hakata neid andmeid jupikaupa avaldama, kuni pole makstud nõutud lunaraha. Kümnete tuhandete patsientide tundlikud andmed saadi kätte Vastaamo psühhoteraapiakeskusest. Nüüd nõutakse keskuselt 40 bitcoini ehk ligi 450 000 euro maksmist, vahendab Ilta-Sanomat.
Osa kliendiandmeid on juba veebi lekitatud. Neis on tundlikku ja intiimset infot. Lisaks avaldati lunaraha nõudmisega seotud kirjavahetus Vastaamo keskusega.
Vastaamo võttis väljapressimisega seoses ühendust ametivõimudega. Praegu teadaolevalt poole veel raha üle kantud. Kinnises Tor-võrgus avaldati kliendiandmed kell 4.52 Soome aja järgi. Asjast anti teada Ylilauta internetifoorumis.
Väljapressija suhtleb inglise keeles ja märgib, et andmete avaldamine on näotu tegu, aga veel näotum on see, et Vastaamo keskus ei hoolitsenud andmete kaitstuse eest. Väljapressija on lubanud iga päev avaldada sadade klientide andmed, kuni lunaraha pole tasutud.
Väljapressijal on kokku ligi 40 000 inimese andmed. Vastaamo andmetel pole lekkinud peale 2018. aastat kirja pandud infot.
Vastaamo juht Tuomas Kahri vabandab juhtunu pärast. Vastaamo sai väljapressimise kohta teate septembri lõpus. Pärast seda võeti kohe ühendust ametivõimudega. Käimasoleva politseiuurimisega seoses pole Vastaamo saanud varem asja kohta infot anda.
Väljapressija andmetel olid Vastaamo kasutatud salasõnad väga nõrgad. Vastaamo pole enne asjast teada andnud, isegi mitte neile, keda andmeleke puudutab.
Politseist kinnitati, et antud juhtumit uuritakse. Asja uuritakse kui ulatuslikku andmevargust. Politsei soovitab teha kuriteoteate kõigil neil, kelle andmed veebi lekivad. Siis tuleb kõne alla tundliku info levitamine.
NordenBladet —26. oktoobril algusega kell 11 tähistab Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu digikultuuri aastat Oskar Kallase päeva ehk XXVIII raamatuteaduse konverentsiga.
Seoses käimasoleva digikultuuri aastaga on ka raamatuteaduse konverents pühendatud sel aastal kultuuripärandile ning selle kättesaadavaks tegemisele IKT vahendite kaasabil. Arhiivraamatu juhtaja Merike Kiipuse sõnul tekib digitaalset ainest igapäevaselt aina rohkem ja rohkem ning erinevaid säilitus- ja kasutuskeskkondi ning erialaspetsiifilisi andmebaase on päris palju. „Sageli on nii teadlastel kui ka tavalugejal üsna raske nendes orienteeruda,“ selgitab ta.
Konverentsil püütakse selgust saada, kuidas on rahvuslik raamatupärand kättesaadav digiruumis, mismoodi on trükiste digiteerimine mõjutanud raamatuturgu, kuidas on Eesti kaasatud üle-euroopalisse projekti.
Ühtlasi käsitletake Eesti Rahvaluule Arhiivi Virumaa arhiivipärimuse digiteerimist, Eesti Kultuuriloolise Arhiivi ajaloolise pärimuse veebikodu loomist, tekstiainese digikasutust Eesti Rahvusraamatukogus ning tutvustatakse Eesti Rahvusarhiivi pilootprojekti käsikirjalise teksti tuvastamisel Transkribusega.
Raamatuteaduse konverentse korraldab arhiivraamatukogu Merike Kiipuse sõnul juba alates 1961. aastast. „Algselt toimusid need mitmepäevase üritusena kandes eesti raamatuajaloo konverentsi nime. Kuid alates 1994. aastast peame raamatuteaduse konverentse iga kahe aasta tagant Oskar Kallase päeva nime all.“ Oskar Kallase päeva idee autor on arhiivraamatukogu endine töötaja Heino Räim.
NordenBladet —Riigikogu arutas täna Reformierakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimusena, kuidas elada koroonaviirusega.
Reformierakonna fraktsiooni esimehe Kaja Kallase sõnul on viirus vajutanud tugeva pitseri käesolevale aastale ja kindlasti peame selle viirusega seisma silmitsi ka järgmisel aastal. „Võib-olla ei kao COVID-19 kuhugi ja me lihtsalt peame õppima sellega elama. Käte desinfitseerimine, maskide kandmine, rahvarohkete kohtade vältimine ja eneseisolatsioon on nähtused, millega peame valmis olema elama pikemat aega,“ rääkis Kallas.
Kallas käsitles oma sõnavõtus koroonakriisi mõju inimeste vaimsele tervisele, laste ja noorte haridusele, tööjõuturule, turismisektorile ja majandusele laiemalt.
Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar rääkis oma ettekandes, milline on praegune olukord maailmas ning õppetundidest, mida sellest kevadest kaasa saab võtta.
Lutsari sõnul näitab statistika, et koroonaviirus ei ole mitte kuhugi kadumas ega näita mingisuguseid vaibumise märke. Nakatumise kõrgkolded on tema sõnul Euroopa, Ameerika Ühendriigid ja Lõuna-Ameerika. Eesti praegune kõrgpunkt on tema sõnul Ida-Virumaa.
Ühe õppetunnina tõi Lutsar välja, et igal riigil tuleb oma plaan ise välja töötada ning meetodid, mis töötavad ühes riigis, ei pruugi teises riigis töötada. Teise õppetunnina märkis ta kevadist riigi täielikku sulgemist. „Ma kindlasti ei poolda riigi täielikku sulgemist, aga kevadel oli see paratamatu,“ ütles Lutsar. Ta pidas oluliseks ka seda, et ühiskond aktsepteeris ekspertide arvamust ning valitsus väga tugevalt toetas teadust ja teaduspõhist lähenemist.
Lutsari hinnangul tuleb nii kaua kui võimalik hoida fokuseeritud lähenemist ja hoida keskmes eelkõige inimest. „SARS ei vaibu Eestis ega maailmas, ja Eestis enamikul inimestel ei ole immuunsust. Ükski vaktsiin reaalselt enne järgmist aastat turule ei jõua, ühtegi ülitõhusat ravimit pole silmapiiril,“ tõdes Lutsar. „Ainuke, millel on väga hea teaduslik tõestus, on distantsi hoidmine.“
Tallinn Nordic Hotel Forumi juht Feliks Mägus tõi oma ettekandes välja, et sisuliselt on turismisektori tegevus alates märtsist seadusega keelatud ja majandusnäitajate langused katastroofilised.
„Reisikorraldajate ja turismibüroode käibed on kukkunud 90 protsenti, majutusasutuste käibed 65 protsenti, sh Tallinna majutusettevõtete käibed 81 protsenti. Väliskülalisi Eestis on 84 protsenti vähem. Rahvusvaheliste konverentside pidamine on peatunud, kruiisiturismi ei ole,“ loetles Mägus. Selle tulemusel läheneb tema sõnul läheneb töötute arv sektoris 10 000-le ja paraku langustrend jätkub. Palgatoetuse meede, mis aitaks pooled töötajad hoida palgal, peaks Mäguse hinnangul olema suuruses 45 miljonit eurot.
Kuressaare Haigla SA juhatuse liige Edward Laane andis ülevaate koroonakriisi puhkemisest ja selle lahendamisest Saaremaal. Lõpetuseks märkis Laane, et praegu toimub Kuressaare haiglas nii plaaniline kui erakorraline töö, plaaniline ambulatoorne töö ning füsioteraapias rühmatunnid, kuid on terve rida piiranguid sh. haigete külastamise keeld, maskide kandmise kohustus ja testimine enne hospitaliseerimist, et hauglasse ei tuleks nakkusega patsiendid.
Läbirääkimistel võtsid sõna Signe Riisalo (RE), Riina Sikkut (SDE), Mihhail Lotman (I), Viktor Vassiljev (K), Urmas Espenberg (EKRE), Helmen Kütt (SDE) ja Hele Everaus (RE).
Riigikogus läbis esimese lugemise kaks eelnõu:
Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse (intellektuaalomandi õiguse rikkumisele tugineva hagi tagamine) eelnõu (231 SE).
Eelnõu eesmärk on võimaldada kiiremat ja efektiivsemat kaitset autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse väidetava rikkumise asjades. Selleks nähakse eelnõuga nendes asjades ette võimalus taotleda kohtult hagi tagamise korras, et vahendaja, kelle teenuseid õiguste rikkumisel kasutatakse, rakendaks meetmeid rikkumise peatamiseks või ärahoidmiseks.
Intellektuaalomandi õiguse rikkumise korral, mis seisneb teatud sisu internetis kättesaadavaks tegemises, võimaldavad eelnõuga tehtavad muudatused nõuda vahendajalt näiteks vastava sisu ajutiselt mahavõtmist või sellele juurdepääsu takistamist kohtumenetluse ajaks. Eriti internetis toimuva rikkumise puhul on vahendaja sageli kõige paremas positsioonis rikkumise kiireks ja tõhusaks peatamiseks.
Kohustus võimaldada õiguste omajatel taotleda intellektuaalomandi õiguse rikkumise korral kohtult esialgsete ja ennetavate ettekirjutuste tegemist ka vahendajate suhtes tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividest.
Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse muutmise seaduse (üürisuhted) eelnõu (232 SE).
Eelnõu koostamise peamine eesmärk on elavdada ja arendada üüriturgu ning pakkuda seeläbi inimestele elukoha üürimise näol mõistlikku alternatiivi kodu omamisele. Üüriregulatsioon on püsinud muutmata peaaegu 20 aastat.
Muudatuste tulemusena võimaldatakse turuosalistel reguleerida omavahelisi suhteid paindlikumalt, pidades samal ajal silmas vajadust lähtuda tasakaalustatud lahendustest.
Näiteks kaob eluruumi üürilepingute puhul absoluutne leppetrahvi keeld ja pooltel on edaspidi võimalik leppida kokku remondikohustuse jaotamise osas. Eelnõu kohaselt on üürileandjal õigus leping üürniku makseviivituse tõttu üles öelda väiksema võlgnevuse või lühema viivituse korral (kolme kuu asemel kaks kuud).
Samas on ette nähtud piirangud leppetrahvi suurusele, remondikohustuse kokkuleppetele mitmed sisu- ja vorminõuded ning makseviivituse tõttu ülesütlemisel üürileandjale ka ulatuslikumad teavitamiskohustused.
Komisjoni esimehe Katri Raiki sõnul selgus ülevaatest, et algselt käibelaenudeks mõeldud raha laenati investeerimiseks. „Täna on ebaselge, kuidas kriisiajale vaieldamatult vajalikust kiirest käibelaenust sai investeerimislaen,“ ütles Raik. „Sellise otsuse võttis vastu MESi nõukogu, kuid lisaeelarve kinnitanud Riigikogu sellest muudatusest ei teavitatud.“
Komisjoni esimehe sõnul peab Riigieelarve muutuma üheselt mõistetavaks. „Seletuskiri, kust praegu kogu tõde selgub, ei ole seadus,“ ütles Raik, viidates Riigikogule esitatud eelnõu ja seletuskirja tekstile.
Raiki sõnul selgus Riigikontrolli ülevaatest ka, et laene anti muuhulgas ettevõtetele, kus polnud töötajaid ega käivet, mis ei vasta MES kriisimeetmete eesmärgile. „Komisjon soovib saada vastuseid, kas laenutingimused vastasid eesmärgile, kas protsess oli läbipaistev ning kas laenu said need, kes seda vajasid?“ küsis Raik. „Riigikontroll peab välja selgitama, kas MESi töös on tegemist eksimuse, pahatahtlikkuse või laus rumalusega.“
Riigikontrolör Janar Holm selgitas komisjonile, et 100 miljonit eurot oli mõeldud käibelaenudeks ettevõtete likviidsusprobleemide lahendamiseks, kuid tegelikkuses väljastati nii uusi käibe- ja investeerimislaene kui ka refinantseerida olemasolevaid laene.
Komisjon jätkab teema käsitlemist esmaspäeval. Kutsutud on õiguskantsler Ülle Madise, kellega arutatakse laenutaotluste menetluses kerkinud probleeme.
