NordenBladet —Taani leiutaja ja miljonär Peter Madsen, kes tappis ja tükeldas oma allveelaeval ajakirjaniku, ja kes pandi selle eest vangi, põgenes täna vanglast, kui võttis oma psühholoogi pantvangi, aga ta saadi kätte.
Ajakirjaniku Kim Wall’i jõhkra mõrvamise eest eluks ajaks vangi pandud Peter Madsen üritas täna Taanis asuvast vanglast põgeneda. Ta võttis naispsühholoogi pantvangi ja ähvardas relvataolise esemega. Ta sai enda käsutusse auto, aga piirati sisse ja saadi kätte, enne kui pääses põgenema.
Mees peeti kinni Albertslundis, teatas kohalik Vestenge politsei sotsiaalmeedias. Enne kinnivõtmist ähvardas mees ametivõime pommiga.
Mees kannab karistust Herstedvesteri vanglas, mis asub tema kinnivõtmise kohast paarikümne kilomeetri kaugusel.
NordenBladet —Riigikogu väliskomisjon alustab aruteludega Arktika teemadel. Arutelude taustaks otsustas komisjon tellida uuringu, mis annaks ülevaate Eesti huvidest ja võimalustest seoses globaalsete arengutega Arktikas ning Eesti valmisolekust koostööks Arktika regiooni riikidega.
Komisjoni esimehe Enn Eesmaa sõnul soovitakse uuringuga saada ekspertide hinnangut mitmetele Arktikaga seotud küsimustele, sealhulgas majandustegevuse, keskkonnamuutuste, julgeoleku, teadus- ja arendustegevuse ning põlisrahvaste olukorraga seotud teemadel. „Arktikaga seotud majandus- või keskkonnaküsimused muutuvad iga päevaga üha tähtsamaks paljude riikide jaoks ning oluline on asuda põhjalikumalt analüüsima Eesti võimalusi neil teemadel kaasa rääkida,“ ütles ta. „Vabariigi Valitsuse otsus taotleda Arktika Nõukogu vaatlejariigi staatust on oluline samm Eesti Arktika poliitika kujundamisel ning väliskomisjon soovib läbi arutelude sellesse kindlasti panustada,“ lisas Eesmaa.
„Vaatlejastaatus Arktika Nõukogus avaks Eestile olulise ukse panustamaks aina suuremat globaalset tähelepanu pälviva regiooniga seotud küsimuste lahendamisse,“ märkis väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson. „Nõukogu töös osalemine on erakordne võimalus nii Eesti teadlastele kui ka meie transpordi- ja logistikasektori võimaluste ning majandustegevuse arendamiseks.“
„Vaatlejastaatuse oluliseks lisaväärtuseks on võimalus liitlassuhete tugevdamiseks. Uuringu üheks eesmärgiks on seega muu hulgas saada ülevaade Eesti võimalustest Arktika-suunaliseks koostööks nii Euroopa Liidu tasandil, regionaalsetes formaatides kui ka kahepoolseks koostööks Arktika Nõukogu liikmete ja vaatleja staatust omavate riikidega,“ lisas Mihkelson.
Komisjon ootab uuringu valmimist 2021. aasta kevadeks.
Varasemate Riigikogu tellitud uuringute ja avaliku arvamuse küsitlustega saab tutvuda Riigikogu kodulehel.
Väliskomisjon käsitles Arktika temaatikat ka tänasel videoistungil, kuulates Välisministeeriumi esindajate ülevaadet Eesti Arktika Nõukogu vaatlejastaatuse taotlusest.
NordenBladet – Seitse maali “Tema Kõrgeausus Hiir Esimene” seeriast on valmis koos blogipostitustega ElishevaShoshana.com veebilehel. Täna tegin kolm postitust korraga maalide kohta, mis olid juba valmis, ent blogisse lisamata. Teen alati iga oma maali kohta eraldi postituse, kirjutan paar sõna maalist ning lisan valmimisest ja lõpptulemusest pilte, siis on endal (ja ka teistel) hiljem hea vaadata ja meenutada.
Kandideerisin kevadel ERM´i konkursil ja septembri keskel sain teada, et meie idee “Meie kodune nõiaköök” võitis Eesti Rahva Muuseumi “Oma näitus” ideevõistluse ning nüüd saame me täitsa isikliku näituse ERM-i osalussaalis (130m2!) korralada. Võit vallandas minus inspiratsioonitulva ning esimene idee, mis selle tulemusena sündis oli “Tema Kõrgeausus Hiir Esimene”. Esmane idee oli teha 12 muinasjutulist hiiremaali ning luua väike “lastemaailm” sinna juurde – teha suurte trükitähtedega muinasjuturaamat kõige pisematele. Töö käigus on idee ja ambitsioon kasvanud – 12 hiire-seeria maali asemel tahaks teha vähemalt 36 maali, mõtlesin, et 12 illustratsiooniga lasteraamat jääb ehk liiga õhukeseks ja “kahvatuks”. Hetkel on 7 püstist akrüülmaali mõõtudes (30x40cm) valmis ning peas on valmimas ka muinasjutt. Alul signeerisin maalid aga siis mõtlesin, et edaspidi skaneerin maalid enne arvutisse ja alles hiljem allkirjastan, sest ei taha, et lasteraamatus oleks iga illustratsiooni juures minu nimi. Esimestel piltidel tuleb peale maalide arvutisse skaneerimist allkirjad maha photoshoppida.
ERMis on hetkel mitu muinasjuttudega seonduvat lahedat näitust – näiteks “Siima Škop 100” (vaata SIIT), kus näeb legendaarse raamatuillustraatori ja plakatikunstniku Siima Škopi originaaljooniseid ning kunstnik-kuraator Katrin Sipelga ideest sündinud muinasjutunäitus „Elas kord…“ (vaata SIIT). Suure muinasjutusõbrana olen mõlemat näitust mitu korda vaatamas käinud ning tunnen, et “Meie kodune nõiaköök” saab olema sujuv jätk eelnenud näitustele – eriti nüüd, kui plaanis on näituse avamise ajaks valmis saada ka lasteraamat koos enda tehtud illustratsioonidega.
Aga siin…ta-ta-ra-ra-ta-ta-tat-tat-ta-taaa… seitse esimest maali!! 🙂
NordenBladet —Lapimaal sadas täna laupäeval, 17. oktoobril kohati maha mitukümmend sentimeetrit lund. MTV meteoroloog prognoosib Lapimaale juba püsivat talve. Lund sajab Lapimaal terve nädalavahetuse. Kittiläs mõõdeti laupäeva õhtupoolikul juba 21 sentimeetrit lund. Kõigi kohtade kohta pole info veel tulnud.
Lumi on maas praktiliselt igal pool Lapimaal. Lumesadu jätkub kuni esmaspäeva hommikuni välja ja pühapäeva jooksul võib juurde sadada 10-30 cm lund. Suure tõenäosusega jääb see lumi ka maha.
Soome lõunaosas on paar kraadi sooja. Sadada võib vihma, lund ja lörtsi. Kõige tõenäolisemalt sajab lund Pohjanmaal. On võimalik, et lund sajab ka lõuna pool.
Esmaspäeval liigub sajuala lõuna poole ja on võimalik, et lörtsi sajab Soome kesk- ja lõunaosas. Puhub kirdetuul ja öösel külmetab üle terve Soome, päeval on Soome lõunaosas 2-4 kraadi sooja.
Oktoobris on Lapimaal mõõdetud kõige rohkem pool meetrit lund. Nii varakult maha tulnud selline kogus lund on harukordne. Küllalt harukordne on juba see, et korraga sajab maha 30 sentimeetrit lund.
NordenBladet —Euroopa Rahvastiku-uuringute Assotsiatsioon (EAPS) pärjas Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi Eesti demograafia keskuse teadurit Liili Abuladzet rahvastikuteaduse kaasamisauhinnaga (EAPS Outreach Award). Auhind antakse teadlasele, kes on rahvastikuteaduse põhimõtteid ja tulemusi kommunikeerinud nii teistele teadlastele kui laiemale üldsusele.
Liili Abuladze on tegelenud 2012. aastast rahvusvahelises virtuaalses keskkonnas rahvastikuteaduse populariseerimisega, olles blogi Demotrends üks asutajaid ning toimetajaid kuni tänaseni. Demotrends oli üks esimesi demograafiale pühendatud blogisid ning on olnud teerajajaks mitmele teisele.
Erinevalt paljudest selle blogi järelkäijatest tehakse seda täielikult vabatahtlikkuse alusel ning Liili Abuladze on sellesse kaheksa aasta jooksul pühendanud palju aega. Abuladze lõi samuti ühe esimestest demograafia-alastest Twitteri kontodest, mis edastab Demotrendsis ilmunut avalikkusele.
Sel aastal jagas žürii auhindu EAPSi virtuaalsel tseremoonial, mis toimus 15.oktoobril. Auhinna saamiseks on vajalik vähemalt kolme rahvusvahelise teadlase nominatsiooni. Liili Abuladze esitasid auhinnale kuus rahvastikuteadlast Saksamaalt, Rootsist, Ühendkuningriigist, Belgiast ja Ameerika Ühendriikidest. Auhinda anti välja teist korda kaheaastase vahega.
