NordenBladet — Esmaspäeval läbis Riigikogus esimese lugemise pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega suurendatakse tulevast aastast laste eest antavat pensionilisa, pensionide baasosa ning rahvapensioni määra.
Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (253 SE) näeb ette pensionide suurendamist läbi baasosa ja laste kasvatamise eest antava pensionilisa, samuti suurendatakse rahvapensioni määra.
NordenBladet — 2021. aasta riigieelarve esimesel lugemisel rõhutas Riigikogu majanduskomisjoni esimees Sven Sester, et eelarve puudujääk saab olla ainult ajutine ning vastutustundlik majandus- ja eelarvepoliitika on Eesti riigi edu alus.
Sven Sesteri sõnul saab püsikulusid suurendada ainult siis kui riigi majandus on konkurentsivõimeline. „Kui majandus kasvab siis tekib ka lisavahendeid selleks, et tõsta pensione, suurendada avaliku sektori palkasid ja teha täiendavaid investeeringud. Heas korras majandus on kõige selle aluseks. Me ei saa pikaajaliselt katta oma igapäevaseid kulusid laenurahaga. Järgmise aasta eelarve on küll puudujäägis, kuid mul on hea meel tõdeda, et need kulud on mõeldud majanduse konkurentsivõime suurendamiseks.“
Kõnes rõhutas Sester, et valitus lähtub ka kriisioludes maksurahu põhimõttest. „Isamaa lubas valimiste eel, et nelja aasta jooksul ei tohiks kehtestada uusi makse, ega tõsta ühtegi olemasolevat maksu. Mul on hea meel, et sellest põhimõttest peetakse kinni ka 2021. aastal.“
Tema sõnul seadis Isamaa eelarveläbirääkimiste eel prioriteediks teadus- ja arendustegevuse. „Läbi aastate on erinevad valitsused seadnud eesmärgiks tõsta teadus- ja arendustegevuse rahastamine 1% SKP-st. Järgmisel aastal suudame selle eesmärgi täita ja loodetavasti aitab see teha meie majandusel järgmise arenguhüppe,“ ütles Sester.
Lisaks tänas Sester koalitsioonipartnereid, et leiti lahendus kaitsekulutuste küsimuses. „Seisime silmitsi olukorraga, kus SKT vähenemisega oleksid vähenenud ka kaitsekulutused, kuid see oleks tähendanud, et lähiaastatel oleksid tegemata jäänud mitmed olulised investeeringud Eesti turvalisusse. Tunnustan meie partnereid selle eest, et keerulises majanduslikkus olukorras leiti lahendus, mis suurendab Eesti kaitsevõimet. Tuleval aastal ootab meid ees läbi ajaloo suurim riigikaitse eelarve.“
Esmaspäeval läbis esimese lugemine Vabariigi Valitsuse algatatud 2021. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (254 SE). Järgmisel aastal on riigieelarve kulutuste maht pea 13 miljardit eurot ja tulude maht ligi 11 miljardit eurot. Vahe on tingitud vajalikest investeeringutest majanduse kasvu taastamisse, tänu millele ületab kulude maht tulude kasvu.
NordenBladet — Kultuuriminister Tõnis Lukas nimetas täna, 20. oktoobril Tartu Kunstimuuseumi direktori kohale Joanna Hoffmanni. Konkursikomisjon leidis konsensuslikult, et muuseumi näituste osakonna juhataja ja alates eelmise aasta aprillist asendajana muuseumi direktori tööülesandeid täitnud Joanna Hoffmann on parim kandidaat Tartu Kunstimuuseumi direktori ametikohale.
„Tartu Kunstimuuseumi potentsiaal ning võlu peituvad just selles, et see on väiksem ja alternatiivsem kui Eesti Kunstimuuseum. Olles meelega ja teadlikult nii-öelda igavene number kaks, on palju rohkem võimalusi eksperimenteerimiseks, katsetamiseks ja kiireks reaktsiooniks ühiskonnas toimuvale. Tartu Kunstimuuseum on täna ja tulevikus Lõuna-Eesti kunstivälja keskpunkt ning avatud koostööpartner kogukonnale, erinevatele ühiskonnagruppidele ja tervele Eesti kultuuripublikule,“ ütles Joanna Hoffmann.
Leping on sõlmitud tähtajaliselt viieks aastaks. Joannna Hoffmanni esimene tööpäev on 20 oktoober. Hoffmann on töötanud Tartu Kunstimuuseumis ligi viis aastat, sellest viimased poolteist aastat direktori kohustäitjana ning samal ajal ka näituste osakonna juhatajana. Ta lõpetas 2016. aastal Eesti Kunstiakadeemia maali eriala magistriõppe, olles eelnevalt omandanud sealsamas bakalaureusekraadi tekstiilidisaini valdkonnas. Tartu Kunstimuuseumis on ta kureerinud mitmeid näituseid, sh koostöös Hanna-Liis Kondiga „Pallas 100. Kunstikool ja kultus” (2019) ning sel laupäeval (24. okt) avaneva Tiit Pääsukese ülevaatenäituse „Nostalgiata“.
Allikas: Eesti Kultuuriministeerium
NordenBladet — Menetlusse võeti eelnõu vihakuritegude vastu võitlemise kohta
Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kaks eelnõu ja kollektiivne pöördumine.
Eesti Reformierakonna fraktsiooni 19. oktoobril algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse (vihakuritegude vastu võitlemine) eelnõu (276 SE).
Eelnõuga täidetakse 2008. aasta Euroopa Liidu nõukogus vastuvõetud otsus võidelda rassismi ja ksenofoobia ilmingute vastu kriminaalõiguse vahenditega.
Seletuskirjas märgitakse, et eelnõu jõustumisel paraneb sotsiaalse keskkonna kaitsmine viha ja vaenuavalduste eest ning alusetu diskrimineerimise vastu mistahes alustel olgu selleks siis rahvus, rass, kehaline tunnus, terviseseisund, puue, vanus, sugu, keel, päritolu, etniline kuuluvus, usutunnistus, veendumus, seksuaalne sättumus, sooidentiteet või varaline või sotsiaalne seisund. Eelnõul on mõju nii avalikes kui ka erasuhetes. Muudatusel on positiivne sotsiaalne mõju. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Valitsuse 19. oktoobril vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (arestimaja ülesannete üleandmine) eelnõu (275 SE).
Eelnõuga tehakse ettepanek kulude säästmiseks ning asutuste põhitegevusele keskendumiseks anda Tartu arestimaja ülesanded üle Tartu vanglale ning Jõhvi arestimaja ülesanded Viru vanglale, kuna Tartus ja Jõhvis tegutsevad sarnaste ülesannetega kinnipidamiskohad. Teisi Eesti piirkondi muudatus ei puuduta.
Eelnõuga muudetakse seadust, et vanglatel oleks võimalik lisaks kurjategijatele kinni pidada ka arestiga karistatuid, kuni 48ks tunniks kinni peetuid, samuti kainenema toimetatud inimesi.
Muudatuse tulemusena kaob Eestis 221 kinnipidamiskohta. Samuti vähenevad arestimajade ülalpidamise püsikulud, mida tuleb suures osas kanda ka olukorras, kus arestimajad on väga väikese täituvusega. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse MTÜ Loomapäästegrupi, MTÜ Eestimaa Loomakaitse Liidu ja Heiki Valneri 6. oktoobril algatatud kollektiivse pöördumise „Aitab! Rahvaalgatus loomakaitseseaduse ja sellega seonduvate õigusaktide muutmiseks“ ja edastas selle menetlemiseks maaelukomisjonile.
Pöördumises kutsutakse kõiki hoolivaid ja vastutustundlikke kodanikke ning ettevõtteid, mittetulundusühinguid, poliitilisi, usulisi ja teisi ühendusi liituma käesoleva kollektiivse pöördumisega nõudmaks Riigikogult konkreetseid tegusid aina halveneva loomakaitse valdkonna parandamiseks. Pöördumise algatajad märgivad, et tuginedes üle kümne aasta pikkusele praktikale ja kogemusele on nad seisukohal, et loomade heaolu ja kaitse inimese tegevuse eest ei ole tänases Eestis piisavalt tagatud ning loomade kannatuste vältimiseks ja väärkohtlemise ärahoidmiseks on vajalik mitmete õigusaktide muutmine.
NordenBladet — Taani leiutaja ja miljonär Peter Madsen, kes tappis ja tükeldas oma allveelaeval ajakirjaniku, ja kes pandi selle eest vangi, põgenes täna vanglast, kui võttis oma psühholoogi pantvangi, aga ta saadi kätte.
Ajakirjaniku Kim Wall’i jõhkra mõrvamise eest eluks ajaks vangi pandud Peter Madsen üritas täna Taanis asuvast vanglast põgeneda. Ta võttis naispsühholoogi pantvangi ja ähvardas relvataolise esemega. Ta sai enda käsutusse auto, aga piirati sisse ja saadi kätte, enne kui pääses põgenema.
Mees kannab karistust Herstedvesteri vanglas, mis asub tema kinnivõtmise kohast paarikümne kilomeetri kaugusel.
