NordenBladet — ASi Tallinna Sadam tütarettevõtte TS Laevad OÜ (edaspidi: „TS Laevad“) nõukogu kinnitas uueks juhatuse liikmeks, teenindus- ja kommertsjuhiks Katrin Aroni, volituste tähtajaga kolm aastat alates 20. märtsist 2023.
TS Laevad nõukogu esimees Valdo Kalm hindab Katrin Aroni mitmekesist kogemust äriarenduse ja turunduse valdkonnas. „TS Laevade otsib võimalusi kasvada ja areneda nii Eesti siseselt kui väliselt. Katrin Aroni eelnev töökogemus ettevõtete strateegiate väljatöötamisel, brändide arendamisel, aga ka tehnoloogia inimeste kasuks tööle panemisel aitab kaasa TS Laevade teenindusvaldkonna arendamisele ja ettevõtte kommertseesmärkide täitmisele.“
Katrin Aron töötas viimati Synlab Eesti OÜ turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhina. Varasemalt on ta töötanud tegevjuhina Kinnisvara24.ee’s ning mitmetel juhtivatel kohtadel Tele2 Eesti ASis. Aronil on magistrikraad Tartu Ülikooli rahvamajanduse erialal.
Katrin Aron ei oma Tallinna Sadama aktsiaid.
TS Laevad juhatusse kuuluvad veel juhatuse esimees Indrek Randveer ning juhatuse liige- laevanduse valdkonna juht Guldar Kivro.
Tallinna Sadamale kuulub üks Läänemere suurimaid kauba- ja reisisadamate komplekse, mida läbib aastas keskmiselt 10 miljonit reisijat ja 20 miljonit tonni kaupa. Lisaks reisijate ja kaubavedude teenindamisele tegutseb ettevõte laevanduse ärivaldkonnas läbi oma tütarettevõtete – OÜ TS Laevad korraldab parvlaevaühendust Eesti mandri ja suursaarte vahel ning OÜ TS Shipping osutab multifunktsionaalse jäämurdjaga Botnica jäämurde ja konstruktsioonilaeva teenust Eestis ja offshore projektides. Tallinna Sadama gruppi kuulub ka jäätmekäitlusega tegelev sidusettevõte AS Green Marine. Kontserni 2021. a müügitulu oli 110 miljonit eurot, korrigeeritud EBITDA 54 miljonit eurot ning kasum 26 miljonit eurot.
NordenBladet — Venemaa on esimest korda viimase 30 aasta jooksul alustanud Läänemerel taktikaliste tuumarelvaga relvastatud laevade paigutamist, teatas Norra luureteenistus oma aastaaruandes. „Tuumapotentsiaali põhiosa on Põhjalaevastiku allveelaevadel ja pealveelaevadel,” märkis Norra luure.
Põhjalaevastiku sõjalaevad käisid külma sõja ajal regulaarselt tuumarelvadega merel, kuid see on esimene kord, kui kaasaegne Venemaa Föderatsioon teeb sama, lisati raportis.
Kui Venemaal on ka allveelaevade võimed, satelliiditõrjerelvad ja kübervõimekus, mis võivad ohustada Norrat ja NATO sõjalist allianssi, siis taktikalised tuumarelvad on „eriti tõsine oht mitmes operatsioonistsenaariumis, millesse võivad olla kaasatud NATO riigid”, märgitakse raportis, mida vahendab Politico.
Norra luure märkis ka, et ei saa välistada piirkondliku sõja eskaleerumist laiemaks konfliktiks, millesse on kaasatud Ameerika Ühendriigid, NATO ja Norra.
Agentuur hindas, et kuigi Venemaa säilitab, uuendab ja arendab oma tuumaarsenali, ei ole lähiaastatel oodata olulisi muudatusi Venemaa tuumadoktriinis.
NordenBladet — 14. veebruaril 2023 sõlmisid AS Merko Ehitus kontserni kuuluv UAB Merko Statyba ning Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) toetus- ja hankeamet projekteerimis-ehituslepingu väljaõppekeskuse uute taristute ehitamiseks Pabrades, Leedus.
Lepingu maksumus ületab 110 miljonit eurot, millele lisandub kohalduv käibemaks. Tegelik maksumus selgub vastavate perioodide ehitushinnaindeksiga korrigeerimise järel. Tööde valmimise tähtaeg on 2026. aasta alguses.
UAB Merko Statyba (merko.lt) on Leedu ehitusettevõte, mis teostab üld- ja elamuehituse töid.
Lisainfo:
UAB Merko Statyba ehitusdirektor Jaanus Rästas, tel: +370 6875 0680.
Urmas Somelar
Finantsüksuse juht
AS Merko Ehitus
Telefon: +372 650 1250
E-post: urmas.somelar@merko.ee
AS Merko Ehitus (group.merko.ee) kontserni ettevõtted arendavad kinnisvara ning ehitavad hooneid ja infrastruktuuri. Loome paremat elukeskkonda ja ehitame tulevikku. Tegutseme Eestis, Lätis, Leedus ja Norras. 2022. aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd 661 inimesele ning ettevõtte 2022. aasta müügitulu oli 410 miljonit eurot.
NordenBladet — Täna, 15. veebruaril algaval transporditöötajate streigil võivad pikemas perspektiivis olla murettekitavad tagajärjed. Soome Ettevõtluse Keskliidu direktor Ilkka Oksala hindab, et mõju on näha väga kiiresti.
Kaubaveod on streigi tagajärjel täielikult halvatud, vahendab Iltalehti.
Streik mõjutab esmalt tooteid, mille pikaajaline ladustamine ei ole võimalik. Kauplustes on seda näha näiteks juur- ja puuviljade puudusena.
Probleemide ilmnemiseks piisab vaid mõnest päevast.
Paar päeva on veel jõukohane. Sealtpeale hakkavad ilmnema probleemid ja tagajärjed on ulatuslikud, võtab Oksala kokku. Ta loodab, et osapooled jõuavad kiiresti kokkuleppele.
Mõjud sõltuvad täielikult sellest, kui kaua streik kestab. Mida lühem on streik, seda väiksemad on mõjud.
„Ma ei taha spekuleerida mõjude üle erinevatele sektoritele, kuid mida kauem see jätkub, seda tõsisemad on mõjud,” nendib Oksala.
Lisaks lühikese säilivusajaga toodetele peaks streik puudutama ka teisi valdkondi. Soome on sõltuv mereimpordist ning halvimal juhul tekivad häired ravimite ning toiduainete ja tarbekaupade tarnimisel.
Suur osa tellitavatest postipakkidest saabub meritsi, seega kajastuvad mõjud ka näiteks veebi kaudu kaupade tellimustes. Posti- ja logistikatööstuse ametiühing PAU toetab streigis AKT-d, mistõttu võivad pakid ka postiprobleemide tõttu viibida.
Postifirma Posti hindab oma pressiteates, et streigi ja toetusmeetmete tõttu viibib välismaale saadetavate ja sealt saabuvate pakkide, kirjade, ajakirjade ja saadetiste kohaletoimetamine mitmest päevast enam kui nädalani. Lennujaamade haldusfirma Finavia teavitas ka võimalikest mõjudest lennuliiklusele, kuna streigi tõttu on kütusetarned häiritud.
Selle streigi võimalus on olnud teada juba mõnda aega. Ettevõtted ja sektorid on olukorraks igaüks omamoodi valmistunud, märgib Oksala.
Oksalale valmistab muret Soome positsioon kaubanduspartnerina streigi tulemusena rahvusvahelisel turul.
Läbirääkimiste osapool Satamaoperaattorit ry peab streiki vastutustundetuks. Sadamate liit nõustub oma pressiteates Oksala hinnanguga võimaliku kahju kohta väliskaubandusele.
Streigikahjud on märkimisväärsed, kuna sadamategevuse seiskumine mõjutab kogu riigi majandust, ütleb Sadamate Assotsiatsiooni tegevjuht Juha Mutru pressiteate vahendusel.
1800 stividori streik lõpetab tegevuse kõigis Soome sadamates, mida läbib 90 protsenti Soome väliskaubandusest ehk 280 miljonit eurot päevas.
Kui meie kaubavedu seiskub, annab see kuvandi, et Soome pole usaldusväärne partner, märgib Oksala.
Oksala lisab, et tänapäeva tootmisahelad on tõesti ulatuslikud ning Soomes pole nii laiahaardelisi komponentide ladusid ning komponendid saabuvad sageli kohale vahetult enne koosteprotsessi.
Sadamastreik mõjutab väliskaubandust palju enam kui näiteks 10–20 aastat tagasi. Sadamat opereerivad ettevõtted on alates finantskriisi aastatest maadelnud tasuvusprobleemide ja rahvusvaheliste logistikahäiretega.
Sadamaid opereerivate ettevõtete käibest moodustavad palgad umbes poole. Streik vähendab veelgi palgatõusu reservi, sest katkestab ettevõtete tegevuse ja häirib logistikaahelat, mille taastamine läheb väga kulukaks, ütleb Mutru pressiteates.
Nüüd peaksime saama asja võimalikult kiiresti lahendada, märgib Oksala.
AKT streik algab 15. veebruaril kell 6.00. Streik veoautonduses, tankerite ja naftatoodete tööstuses ning terminalioperatsioonide tööstuses kestab umbes nädala. Stividoride streik on edaspidi ainus, mis on tähtajatu.
NordenBladet — Hepsori 2022. aasta konsolideeritud müügitulu ulatus 12,9 miljoni euroni (sh 7,2 miljonit eurot 2022. aasta neljandas kvartalis) ja puhaskasumiks kujunes 1,3 miljonit eurot (sh puhaskasum 1,5 miljonit eurot 2022. aasta neljandas kvartalis).
2022. aastal lõppes kontsernil kolm elukondlikku ning valmis kolm ärikinnisvara projekti. Majandusaasta müügitulu on tekkinud peamiselt lõppenud elukondlike arendusprojektide müügist. 2022. aasta lõpu seisuga oleme koduostjatele üle andnud Lätis 45 korterit, sh 26 korterit Strēlnieku 4b, 18 korterit Baložu 9 ning 1 korter Āgenskalna 24 arendusprojektis ning Eestis 40 korterit Paevälja Hoovimajade arendusprojektis. Kontserni müügitulus ei kajastu Priisle Kodu arendusprojektis müüdud 76 korterit ning 1487 m2 suuruse Selveri kaupluse äripinna müük. Projekti tulem kajastatakse kapitaliosaluse meetodil. Kokku andsime 2022. aastal Eestis ja Lätis koduostjatele üle 161 uut kodu.
Aasta lõpus andsime kaasaegsele ja uudse kontseptsiooniga kliinikule üle Büroo113 üüripinnad, mille puhul on rohelise mõtteviisi lahendusi (maa-kütab-maa-jahutab, vihmavee kasutamine, energiatõhus arhitektuur, väga hea sisekliima, päikeseenergia jne) esmakordselt kasutatud ka kesklinna kõrghoone puhul. Samuti sai Riias valmis StockOffice U30, mille 3645 m2 on 100% välja üüritud.
2022. aasta kolmandas kvartalis korrigeerisime 2022.–2024. majandusaasta prognoose seoses muutustega majanduskeskkonnas ja tingituna kinnisvaraturu tehinguaktiivsuse langusest ning arendusprojektide ettevalmistamise perioodide pikenemisest. 2022. aasta prognoosi korrigeerimisel lähtusime eeldustest, et Hepsor ei müü ühtegi kolmest valmivast ärihoonest (Büroo113, Grüne Maja, Ulbrokas 30) ning et 2022. aasta lõpuks on müüdud 34 korterit Strēlnieku 4b arendusprojektis ning 48 korterit Paevälja Hoovimajade arendusprojektis. Kuna viimase puhul langes asjaõiguslepingute sõlmimine detsembrisse 2022, siis jõudsime sõlmida aasta lõpuks 40 asjaõiguslepingut. Seisuga 31. jaanuar 2023 oli Paevälja Hoovimajade projektis asjaõiguslepinguid sõlmitud juba 49 korterile, mistõttu liigub selle projekti osade korterite müügitulu 2023. aasta esimesse kvartalisse. Strēlnieku 4B arendusprojektis oleme 2022. aasta lõpu seisuga müünud 36 korterit, mida on kahe korteri võrra enam kui prognoositud. Võrreldes prognoosiga on eelmainitud põhjustel, peamiselt Paevälja Hoovimajade 8 korteri müügitehingu lükkumise tõttu 2023. aastasse, kontserni käive 1,1 miljonit eurot ja kasum 0,3 miljonit eurot väiksem.
Hepsoril on Eestis ja Lätis ehituses neli elukondlikku arendusprojekti, milles on kokku 335 uut korterit. Seisuga 31. jaanuar 2023 oleme Mārupes Dārzsi (92 korterit) arendusprojektis Riia lähistel võlaõigus- ja broneerimislepingud sõlminud 75 korterile (82%). Teises Riia arendusprojektis, Kuldīgas Parks (116 korterit), oleme lepinguid sõlminud 103 korterile (89%). Mõlemad projektid valmivad 2023. aasta teises kvartalis. Eestis on lõpule jõudnud Paevälja Hoovimajade arendusprojekt, mille raames rajasime kaks kortermaja 96 korteriga. Projekti esimene etapp 48 korteriga valmis 2022. aasta lõpus ning teine etapp 2023. aasta esimeses kvartalis. Seisuga 31. jaanuar 2023 oleme asjaõiguslepingud sõlminud 49 korterile (51%) ja võlaõiguslepingud 28 korterile (29%). Korterite asjaõiguslepingute sõlmimine jätkub ka peale käesoleva aruande esitamist ning saadud müügitulu kajastub kontserni 2023. aasta esimese kvartali tulemustes. Uutest arendusprojektidest alustasime 2022. aasta kolmandas kvartalis Ojakalda Kodude ehitusega, kuhu rajame 101 uut avarat perekorterit (võlaõiguslepingud on sõlmitud 28 korterile ehk 28%le korterite mahust) ning neljandas kvartalis 26 korteriga Lilleküla Kodud arendusprojekti ehitusega.
2023. aasta esimeses kvartalis alustame Tallinnas Manufaktuuri kvartalis 154 korteri ehitamisega ning Riias Nameja Rezidence 38 korteri ehitamisega. Mõlemad projektid on juba müügis ning mitmed võlaõigus- ja broneerimislepingud on sõlmitud.
Ärikinnisvara arendusprojektidest on Tallinnas valmimas rohelise mõtteviisiga Grüne Maja. Büroohoone on suures osas aktiivses kasutuses ja viimased üürnikud kolivad uutele pindadele hiljemalt 2023. aasta teises kvartalis.
Kokku lisasime 2022. aastal oma arendusportfelli ligikaudu 171 korteri jagu arendusmahtu, sh 40 Riias ja 131 Tallinnas. Manufaktuuri kvartalis asuvale Manufaktuuri 12 kinnistule rajame koos pikaajalise koostööpartneri Tolaram Grupiga 60 uut korterit. Lilleküla Kodude 26 korteriga arendusprojekti ehitamisega alustasime juba detsembris 2022. Aadressidel Alvari 1a ja Alvari 5 ostetud kinnistutele saab rajada ligikaudu 45 uut kodu. Lätis lisandus Jūrmala Gatve tänaval kinnistu, kuhu planeerime kolmekorruseline A-energiaklassi eluhoone 40 uue koduga.
Viimased aastad on kinnisvarasektoris olnud turbulentsed. Nõudlus kinnisvara järele on liikunud COVID-19-st tingitud ebakindlusest 2020. aastal rekordeid püstitanud müüginumbriteni 2021. aasta lõpus. Lõppenud aastal mõjutasid Hepsori koduturgudel Eestis ja Lätis kinnisvaraturgu Vene-Ukraina sõda, hüppeliselt kasvanud energiahinnad ja inflatsioon ning intressikulude tõus. Tarbijate kindlustunde langus, mis jõudis ajalooliselt madalaimale tasemele 2022. aasta sügisel, näitab sealt alates aga mõõdukat paranemise trendi.
Hepsori 2023. aasta esimese kuu müügitulemused peegeldavad eelnevat trendi. Lätis oleme 2023. aasta esimesel kuul müünud juba ligikaudu 30 korterit (arendusprojektid Mārupe Dārzs ja Kuldīgas Parks) ning samas suurusjärgus oleme klientidega broneerimis- ja võlaõiguslepinguid sõlminud ka Eestis (Lilleküla Kodud, Manufaktuuri 7 ja Ojakalda Kodud). Hepsori juhtkond on tulemusega igati rahul. Kliendid ei langeta täna küll kiireid ostuotsuseid, kuid huvi meie projektide vastu on suur, mistõttu oleme mõõdukalt optimistlikud ning jätkame olemasolevate ja uute projektide elluviimist. Usume, et praegust ja lähemate kvartalite pigem soodsat ehitushinda tasub arendusprojektide elluviimiseks ära kasutada. Hepsori klientide huvi uute arendusprojektide vastu jälgides tunnetame, et uusarenduste hindade languseks või kliendipoolseteks hinnaläbirääkimisteks on ruumi kui üldse, siis mõõdukalt.
Konsolideeritud finantsseisundi aruanne
tuhandetes eurodes
31.12.2022
31.12.2021
Varad
Käibevarad
Raha ja raha ekvivalendid
3 754
10 889
Nõuded ja ettemaksed
1 731
652
Lühiajalised laenunõuded
0
2 388
Varud
69 760
37 237
Käibevarad kokku
75 245
51 166
Põhivarad
Materiaalne põhivara
314
229
Immateriaalne põhivara
7
0
Finantsinvesteeringud
2
402
Investeeringud sidusettevõttesse
1 086
0
Pikaajalised laenunõuded
1 766
3 408
Muud pikaajalised nõuded
30
140
Põhivarad kokku
3 205
4 179
Varad kokku
78 450
55 345
Kohustised ja omakapital
Lühiajalised kohustised
Lühiajalised laenukohustised
22 565
5 501
Lühiajalised rendikohustised
127
123
Ettemaksed klientidelt
3 054
1 164
Võlad tarnijatele ja muud võlad
4 008
5 539
Lühiajalised kohustised kokku
29 754
12 327
Pikaajalised kohustised
Pikaajalised laenukohustised
26 015
22 862
Pikaajalised rendikohustised
68
66
Muud pikaajalised kohustised
2 290
1 053
Pikaajalised kohustised kokku
28 373
23 981
Kohustised kokku
58 127
36 308
Omakapital
Aktsia-/osakapital
3 855
3 855
Ülekurss
8 917
8 917
Jaotamata kasum
7 551
6 265
Omakapital kokku
20 323
19 037
sh emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku
19 937
18 904
sh vähemusosanikele kuuluv omakapital kokku
386
133
Kohustised ja omakapital kokku
78 450
55 345
Konsolideeritud koondkasumi aruanne
tuhandetes eurodes
12 kuud 2022
12 kuud 2021
IV kv2022
KorrigeeritudIV kv 2021
Müügitulu
12 870
14 961
7 248
8 015
Müüdud kaupade ja teenuste kulu (-)
-11 096
-11 902
-5 996
-6 111
