Soome Nokial on rahaveski, mis toob sisse üle miljardi euro aastas

By

-

veebruar 15, 2023

NordenBladet — Võrguseadmete ettevõte Nokia sai mullu 24,9 miljardi eurose käibe juures ärikasumit 3,1 miljardit eurot. Enim, üle 1,2 miljardi euro sai ärikasumit Tehnoloogia ärigrupp. Tehnoloogia tegeleb Nokia patendiportfelli haldamise ja Nokia intellektuaalomandi õiguste (nt patendid, tehnoloogiad ja Nokia kaubamärk) turustamisega, vahendab Iltalehti.

Tehnoloogia grupi 1,2 miljardi euro suurune ärikasum on suur raha. Mõni suur Soome börsiettevõte ei suuda aastaga sama saavutada.

Nokia Tehnoloogia ärigrupi juht Jenni Lukander rääkis intervjuus Iltalehtile, mis on edu saladus.

Milline on Nokia patentide roll Tehnoloogia tulemustes?
Patendilitsentsid annavad suurema osa Tehnoloogia ärigrupi käibest. Meie tegevuse fookuses on mobiilseadmete litsentside programm, kus meil on lepingud enamiku suuremate nutitelefonide tootjatega. Lisaks on meil patendilitsentside programmid, mis on seotud olmeelektroonika, videoteenuste, autotööstuse ja asjade internetiga.

Millest koosneb Nokia patendiportfell?
Nokia on välja töötanud palju võtmetehnoloogiaid, mida kasutatakse praktiliselt kõigis mobiilseadmetes. Alates 2000. aastast oleme investeerinud üle 140 miljardi euro teadus- ja arendustegevusse, mille tulemuseks on üks ulatuslikumaid patendiportfelle telekommunikatsioonitööstuses.

Nokia patendiportfelli kuulub üle 20 000 patendiperekonna. Patendiperekond viitab leiutise kaitsmisele patentidega mitmes erinevas riigis. Rohkem kui 4500 Nokia patenteeritud leiutist on 5G standardi jaoks hädavajalikud ehk nn olulised patendipered.
Meil on ka tugev multimeedia patentide portfell, eriti videokodeerimise tehnoloogias, mis võimaldab jagada suuri multimeediafaile interneti kaudu.

Millistes toodetes on Nokia patenteeritud tehnoloogia kasutusel?
Praktiliselt kõik seadmed, mis ühenduvad mobiilsidevõrku, st nutitelefonid, tahvelarvutid, autod ja IoT-seadmed sisaldavad Nokia patente. Lisaks sellele võimaldavad Nokia patenteeritud tehnoloogiad video voogedastust erinevates seadmetes ja rakendustes nagu nutitelerid, sülearvutid, kaamerad ja video voogedastusteenused.

Nokial on patendilitsentsiprogrammide kaudu enam kui 200 litsentsisaajat. Tihti on litsentsilepingud konfidentsiaalsed, kuid näiteks nutitelefonide tootjate seas võib välja tuua hiljuti väljakuulutatud lepingu Samsungiga. Tarbeelektroonika klientide hulka kuuluvad Lenovo ja Vantiva (endine Technicolor). Autotööstuse jaoks on litsentsi võtnud enamus tuntumaid kaubamärke nagu Daimler, Audi, BMW ja Volvo.

Milline on patendiäri toimimisloogika ja suurimad väljakutsed?
Oleme ülemaailmsete tehnoloogiastandardite suur arendaja. Standardid viitavad võtmetehnoloogiatele, mis tagavad mobiilsete ja muude nutiseadmete ühilduvuse näiteks mobiilivõrkudega. Tööstusstandardid on avatud, mis tähendab, et ettevõtted saavad standardiseeritud tehnoloogiaid vabalt kasutusele võtta.

Standardiseeritud tehnoloogiatest saavad kasu lugematud ettevõtted. Standardite juurutamise eelduseks on mõistliku hüvitise maksmine nende arendajatele. Praktikas tasutakse patendilitsentsi lepingutega. Investeerime patendilitsentsimisest saadava kasumi tagasi teadus- ja arendustöösse ning järgmise põlvkonna tehnoloogiastandardite (nt 6G) väljatöötamisse.

Enamik patendilitsentsilepinguid luuakse läbirääkimiste teel. Mõnikord, kui litsentsitasude osas kokkuleppele ei jõuta, tuleb patendihüvitiste suurus kindlaks määrata kohtu- või vahekohtumenetluse teel. Suurim väljakutse standardite väljatöötajatele on ettevõtted, kes viivitavad patenditasude maksmisega ebamõistlikult ja vastuolus tööstusharu väljakujunenud tavadega.

Meie, Nokia, tahame edendada häid litsentsimistavasid. Avatud standardimine soodustab innovatsiooni ja uute tehnoloogiate toomist tarbijateni. Tehnoloogiate avamine laiemale kasutusele viib kogu tööstust edasi ja loob ka meile uusi võimalusi.

Milline on Nokia patendiajalugu mobiiltelefonide buumi algusest 90ndate algusest tänapäevani?
Läbi oma ajaloo oleme olnud üks olulisemaid mobiiltelefonide standardite arendajaid alates 2G-st kuni 5G-ni. Hetkel panustame eelkõige 5G standardi edasiarendamisse ja 6G arendustöö algfaasi. Kuigi Nokia põhitegevuse fookus on aastate jooksul liikunud mobiiltelefonidelt võrguseadmetele, on standardite väljatöötamine ettevõttes jätkunud kogu aeg.

Investeerime aastas üle 4 miljardi euro teadus- ja arendustöösse ning uuendame pidevalt oma patendiportfelli. Ainuüksi 2022. aastal taotlesime patenti enam kui 1700 uuele leiutisele, mis on rohkem kui kunagi varem aastas. Meie jaoks pole aga oluline ainult patentide arv, vaid me investeerime eelkõige nende kvaliteeti.

Nokia patendiportfell on samuti kasvanud läbi omandamiste. Hoiame oma portfellis selliseid leiutisi, mis kas kaitsevad Nokia enda tooteid või millest saame litsentsimise kaudu väärtust koguda.

Patentidega on seotud kohtuvaidlused. Miks ja kuidas on need Nokia jaoks lahendatud ning kui palju patendivaidlusi praegu kohtus on?
Patenditeemadest rääkides koondub tähelepanu sageli patendivaidlustele ning litsentsimise lõppeesmärk läheb kergesti meelest. Nokia patendid on pika inseneritöö tulemus ja viivad ülemaailmse tehnoloogia arengut edasi. Leiutised on kaitstud patentidega, mille litsentsimine soodustab leiutiste kasutuselevõttu ning võimaldab edaspidi investeerida teadus- ja arendustöösse. See soodustab innovatsiooni ja toob kasu ka tarbijatele.
Enamik patendilitsentsilepinguid luuakse läbirääkimiste teel. Mõnikord, kui litsentsitasude osas kokkuleppele ei jõuta, tuleb patendihüvitiste suurust arutada kohtu- või vahekohtumenetluses. Patendivaidlused kestavad tavaliselt kuudest mõne aastani. Varem või hiljem lõpevad need aga tavaliselt kokkuleppega.

Nokial on kindlad tõendid edu kohta patendivaidlustes. Kui 2017. aastal algas Nokia ja Apple’i vahel patendivaidlus lepingu uuendamise üle, võttis Apple Nokialt litsentsi vaid viie kuu jooksul pärast patendihagide esitamist. Hiljuti kokku lepitud patendivaidlus Nokia ja autotööstuse vahel lõppes samuti Nokia jaoks soodsa tulemusega ning valdav enamik autotööstuse olulisi tegijaid on nüüdseks litsentsi võtnud.

Praegu on Nokia algatanud patendivaidluste ettevõtete OPPO, OnePlus, RealMe ja Vivo vastu. Kohtuasjad Saksamaal, Hollandis ja Suurbritannias on lahendatud Nokia kasuks. Loodame jõuda kokkuleppele ka nende läbirääkimiste osas.

Vaatamata vaidlustele toimuvad sel ajal pidevalt läbirääkimised. Põhimõtteliselt tahame alati läbirääkimiste teel heas usus kokkuleppele jõuda. Õiguslikke meetmeid võetakse ette vaid erandolukordades, kus vaatamata pingutustele ei ole kokkulepet saavutatud.

Millised on patendiäri väljavaated? Kas tootlikud patendid saavad otsa ja asenduvad uutega?
Meie patendiportfell uueneb pidevalt ja täieneb uute leiutistega. Eelmisel aastal moodustasid teadus- ja arenduskulud Nokia käibest ligi viiendiku. Ja ainuüksi eelmisel aastal taotlesime patenti enam kui 1700 uuele leiutisele, millest enamik on seotud 5G tehnoloogiaga. Individuaalne patent kehtib 20 aastat. Suurem osa meie praegusest portfellist kehtib veel umbes kümne aasta pärast.

Meie patendilitsentsimise äri vundament on tugev, kuna mobiilside ja näiteks video voogedastuse ümber tekib pidevalt uut äri. Eriti asjade interneti (IoT) valdkonnas näeme märkimisväärset kasvupotentsiaali. Viimase 12 kuu jooksul on meie käive uutes kasvupiirkondades kasvanud enam kui 100 miljoni euroni aastas.

Avafoto: Nokia (Unsplash)

Vene turistid leidsid nipi, kuidas Soome pääseda – ja ametivõimud midagi teha ei saa

By

Helena-Reet Ennet

-

veebruar 15, 2023

NordenBladet — Soome-Norra piiril asuva Näätämö kaudu ületavad pea iga päev piiri arvukad Vene autod ostude tegemiseks. Turistid tulevad Venemaalt Norra kaudu Soome. Seda tüüpi reisimine on täiesti seaduslik, sest pärast Storskogi piiripunkti läbimist Soome on neil reisijatel õigus liikuda kogu Schengeni alal, vahendab Yle.

Soome seisukohalt muudab asja täbaraks see, et Soome on oma Venemaa piiri turistidele sulgenud, viisad on tühistatud ja uusi enam välja ei anta. Samal ajal on kehtestatud sanktsioonid kaupadele, mida Venemaale eksportida ei tohi. EL-i poolt Venemaale kehtestatud sanktsioonid keelavad muu hulgas luksuskaupade ehk üle 300 euro maksvate kaupade ekspordi Venemaale.

Tornio tolliülem Kari Hannu ütleb, et tollil pole Schengeni reeglite tõttu võimalust seda piiriületust piirata.

Nad tulevad Venemaalt Norra loaga. Norra on lubanud neil tulla, kui nende viisa on kehtiv. Nad tulevad Schengeni alale, mis annab neile võimaluse külastada Soomet, märgib Hannu.
Välisministeeriumi teatel peab kauplus keelduma toote müügist, kui on selge, et klient kavatseb sanktsioonide alla kuuluva toote Venemaale viia.

Näätämös asuva Nord1 Marketi omanik Jari Kekäle ütleb, et on lõpetanud Venemaale viidavate toodete tax-free müügi. Eelmisel kevadel lõpetasime oma otsusel maksuvaba müügi täielikult. Nägime, et me ei taha seda Venemaa rünnakut toetada, märgib Kekäle.
Näätämö K-Marketi pidaja Juha-Matti Lias ütleb, et on piiranud maksuvaba müüki toodetega, mis ei ole keelatud nimekirjas. Meil on toidupood, seega ei müü me keelatud nimekirjas olevaid tooteid. Tegutseme vastavalt reeglitele. Reeglid peab kehtestama keegi teine peale meie. Meil ei ole kontrolli. Kirjutame tax-free välja ja toll kontrollib, et kaup õigele inimesele läheb, räägib Lias.

Reisijal on võimalik osta soovitud toode, kui ta ei taotle tootele maksutagastust. Sellistes olukordades pood passi ei küsi. Toote teekond Venemaale viibib aga tollis, kui tootele kehtivad sanktsioonid.

Meie ülesanne on loomulikult teha järelevalvet kaupade väljaveole Soomest. Kui tooted lähevad Norra kaudu Venemaale, on Norra tolli ülesanne seda kontrollida. Sellega ei saa me tegelikult midagi ette võtta, räägib Tornio tolliülem Kari Hannu.

Turu ülikooli kriminaalõiguse dotsent Tatu Hyttinen nendib, et välisministeeriumi ja laiemalt võimude juhiseid tuleb põhimõtteliselt järgida. Hyttinen nendib, et sanktsioonide jõustamine on tavaliselt võimude, mitte erasektori ülesanne.

Üldiselt peab Hyttinen tax-free müügist keeldumist selgemaks olukorraks kui müügist keeldumist muudes olukordades, sest maksuvabad ostud pole mõeldud Soomes kasutamiseks.

Välisministeeriumi hinnangul tuleb sanktsioonide alla kuuluvate toodete müümisel lähtuda juhtumipõhisest otsusest, sest praktikas võib olla keeruline teada, kuhu toode läheb.
Poepidaja Juha-Matti Lias ütleb, et sageli tulevad Venemaa kliendid poodi valmis ostunimekirjadega. Kaasa ostetakse suur kogus šokolaadi, juustu ja kohvi. Väga populaarsed on ka Kuoma jalatsid. Ostude arve jääb aga alla 300 euro, et tollipiiranguid ei ületataks.

Poepidaja Juha-Matti Lias ütleb, et on aeg-ajalt täheldanud ka sellist tegevust, kus kohale sõidetakse väikebussiga ja kilotädideks kutsutud inimesed viivad erinevaid tooteid bussiga üle piiri Venemaale. Venemaa seaduste järgi on ühel inimesel lubatud maksuvabalt üle piiri tuua umbes 50 kilogrammi kaupa.

Tavaliselt on bussijuhid samad inimesed, reisijad võivad aga vahetuda. Tavapärane kilotädina töötamise tasu on umbes 20 eurot oma ostude tegemiseks, ja samal ajal saad tasuta välisreisi.

Kvaliteetseid tooteid saab Soomest osta soodsama hinnaga või sama hinnaga kui Venemaal. Tänaseks on Lääne toodete kättesaadavus Venemaal halvenenud.
Soomest ja Norrast ostetud tooted pannakse müüki internetis. Seal müüakse muuhulgas kohvi, šokolaadi, Kuoma jalanõusid, lasteriideid ja aksessuaare ning vitamiine.

Lisaks reklaamitakse Soomest ja Norrast imporditud kaupa tavakauplustes, ka Murmanskis ja Koola poolsaarel. Seal on palju väikeseid poode, butiike, müügilette ja kioskeid, kus müüakse ainult Soome kaupu ja Soome toiduaineid.

Soomel on luba liituda NATO-ga esimesena, ilma Rootsita

By

Helena-Reet Ennet

-

veebruar 15, 2023

NordenBladet — Soomel on võimalik liituda NATO-ga juba märtsikuus, aga ilma Rootsita. Vastav kokkulepe on saavutatud Soome ja Rootsi ametkondade vahel.
Riikide vahel on arutatud, et NATO-ga liitutakse „vastastikuse mõistmisega”. Väljend tähendab, et riigid hoiavad üksteist kursis mõlema riigi ratifitseerimisprotsessides toimuvaga, vahendab Iltalehti.

Väljend „vastastikuse mõistmisega” ei tähenda aga seda, et riigid liituvad NATO-ga tingimata samal ajal, näiteks samal nädalal.

Soomlased on Rootsi valitsusele öelnud, et selline olukord võib tekkida. Rootsi valitsus on vastavalt öelnud, et ei hakka Soome liikmestaatust poliitiliselt pidurdama, vaid toetab seda.

Juriidiliselt on riikide liikmelisuse protsessid eraldiseisvad, kuid pikka aega oli avalikkuses seisukoht, et riigid ühinevad NATO-ga samal ajal.

Rootsi ja Soome suhtlus on tihe. Riikide eesmärk on, et Vilniuse tippkohtumise ajaks oleksid mõlemad riigid NATO täisliikmed. NATO riikide riigipead kohtuvad Leedu pealinnas 11. ja 12. juulil.

Rootsi liikmestaatus realiseerub hinnanguliselt hiljemalt siis, kui juuni alguses jõustub riigi parlamendis menetluses olev uus terrorismivastane seadus.

Soome saab NATO täisliikmeks märtsis, isegi enne Rootsit, kui Türgi ja Ungari ratifitseerivad Soome liikmelisuse, kuid üks riikidest jätab Rootsi liikmelisuse kaitseliidus ratifitseerimata.

Kui see juhtub, siis allikate hinnangul liitub Soome NATO-ga enne Rootsit.

Seda peetakse võimatuks, et Soome juhtkond ei teeks ühinemisotsust. Riiklik julgeolek ja soomlaste tugev toetus soosivad kiiret otsust.

Eelmisel nädalal selgus, et Soome läbirääkijad jõudsid türklastega kokkuleppele juba enne jõule. Türklased ütlesid, et neil pole probleemi Soome NATO-liikmesusega nõustuda.
Kuigi Türgi ja Soome vahel on kokkuleppele jõutud, teeb ratifitseerimiskuupäeva prognoosimise keeruliseks asjaolu, et selle otsustab praktiliselt üksi Türgi president Recep Tayyip Erdoğan.

Soome peab sobival ajal küsima Erdoğanilt, kas Türgi ratifitseerib Soome NATO liikmelisuse.

Kahepoolsed läbirääkimised Rootsi ja Türgi vahel esialgu seisavad, sest türklased olid nördinud Koraani avaliku põletamise pärast Rootsis toimunud meeleavaldusel.

Vaatamata läbirääkimiste ametlikule pausile püüavad rootslased säilitada pidevat kontakti Türgi ametkondadega.

Soomes teatasid parlamendierakonnad läinud reedel, et valitsuse esitatud NATO seaduseelnõu läheb menetlusse käimasoleval valimisperioodil.

Parlamendi istungjärk lõppeb reedel, 3. märtsil. Selleks ajaks on Soome kohe valmis liituma Põhja-Atlandi alliansi ehk NATO-ga.

Parlament kiidab peagi hääletusel NATO liikmelisuse heaks. Valitsus esitab seaduse Vabariigi Presidendile, kes kinnitab selle oma allkirjaga. Samal ajal teeb Sauli Niinistö ametliku ettekande NATO-ga liitumisest. Valitsus kirjutab sellele alla.

Välisministeeriumi õigusosakond hindas varem, et president teeb NATO-ga liitumise ettepaneku alles siis, kui Türgi ja Ungari on Soome liikmelisuse ratifitseerinud.
Iltalehti andmetel on asja muudetud nii, et Niinistö teeb ettekande samal ajal, kui allkirjastab NATO seaduse. Seegi korraldus näitab, et riigi juhtkond valmistub kiireteks sündmusteks.

Välisminister Pekka Haavisto on öelnud, et Ungari kavatseb praeguse seisuga alustada ratifitseerimist 28. veebruaril.

Kui kõik liikmesriigid on Soome liikmelisuse ratifitseerinud, kutsub NATO peasekretär Jens Stoltenberg oma kirjas Soomet NATO-ga liituma. Niinistö allkirjaga ühinemisotsus viiakse pidulikult Washingtoni.

Bigbank AS esimese taseme täiendavatesse omavahenditesse kuuluvate võlakirjade emiteerimine

By

Helena-Reet Ennet

-

veebruar 15, 2023

NordenBladet — Bigbank AS teavitas 30. detsembril 2022. a börsiteatega kavatsusest 2023. aasta esimeses kvartalis viia läbi esimese taseme täiendavatesse omavahenditesse (AT1 võlakiri) kuuluvate võlakirjade suunatud emissiooni. Käesolevaga teatab Bigbank AS, et korraldab AT1 võlakirjade suunatud emissiooni 2023. aasta veebruari lõpus ja märtsi alguses. Tulenevalt AT1 võlakirjade keerukusest ei ole neid plaanis pakkuda avalikult ning pakkumine saab olema suunatud üksnes valitud investoritele.

AT1 võlakirjade märkimine toimub perioodil 27. veebruar kuni 03. märts 2023. Pakkumisele tuleb kuni 100 võlakirja nimiväärtusega 100 000 eurot. Bigbank AS-l on õigus emissiooni mahtu suurendada või vähendada. AT1 võlakirja intressimäär on 10,5% aastas, mida makstakse kvartaalselt. AT1 võlakirju pakutakse hinnaga 100 000 eurot ühe võlakirja kohta. AT1 võlakirjad on tähtajatud ning tegemist on tagamata võlakohustusega investori ees. Bigbank AS-l on Finantsinspektsioonilt loa saamisel õigus lunastada AT1 võlakirjad osaliselt või täielikult pärast 5 aasta möödumist nende emiteerimisest. Bigbank AS teavitab pakkumise tulemustest eraldi teatega.

Argo Kiltsmann
Juhatuse liige
Telefon: +372 5393 0833
E-mail: argo.kiltsmann@bigbank.ee
www.bigbank.ee

LHV Groupi tulemused jaanuaris 2023

By

Helena-Reet Ennet

-

veebruar 15, 2023

NordenBladet — 2023. aasta algas LHV Groupi jaoks heade tulemustega: tulud edestavad veidi uut finantsplaani ja krediidiportfelli kvaliteet püsib.

AS-i LHV Group konsolideeritud laenuportfell kahanes kuuga 5 miljoni euro võrra. Seejuures jaelaenud kasvasid 3 miljoni euro võrra, kuid ettevõtete laenude maht vähenes ligikaudu 7 miljoni euro võrra. Konsolideeritud hoiused kasvasid jaanuaris 57 miljoni euro võrra, seejuures suurenesid finantsvahendajate hoiused 16 miljoni euro võrra. LHV juhitud fondide maht kasvas kuuga 103 miljoni euro võrra. Jaanuaris töödeldi 2,9 miljonit finantsvahendajatest klientidega seotud makset.

AS LHV Group teenis jaanuaris konsolideeritult 10,7 miljonit eurot puhaskasumit. AS LHV Pank teenis 12,3 miljonit eurot puhaskasumit, sellest 2,1 miljonit eurot Ühendkuningriigi filiaaliga seotud klientide teenindamisest. AS LHV Varahalduse puhaskasumiks kujunes 430 tuhat eurot. AS LHV Kindlustuse puhaskahjumiks jäi jaanuaris 66 tuhat eurot ja LHV UK Limitedi puhaskahjumiks 1,6 miljonit eurot.
Panga klientide arv jätkas jaanuaris kasvu, suurenedes 4800 võrra, arveldavate klientide arv kasvas 1500 võrra. Kuigi laenude nõudlus on kokkuvõttes vähenenud, oli jaanuaris kodulaenutaotluste esitamise aktiivsus heal tasemel ning portfelli kvaliteet püsib. Intressitulude suurenemine veab panga kasumlikkust, samas üha enam hinnastuvad ka hoiused kõrgematele intressitasemetele. LHV aastase tähtajaga hoiuse intress juba ületab Euroopa Keskpanga intressimäära.

Ühendkuningriigi äri osas on rõhk endiselt krediidiasutuse litsentsi taotlemisel, aga ka laenutegevusega alustamisel – esimesed ettevõtete laenude projektid on jõudnud krediidikomiteesse. LHV UK Limitedi ja LHV Panga vahel avati krediidiliin 100 miljonile naelale ja sõlmiti leping ühiste finantsvahendajatest klientide teenindamiseks alates märtsist.

Pensionifondidele oli aasta algus turgude taastumise taustal hea. Tänu heale tootlusele teenis LHV Varahaldus finantstulu. Suurimate fondide M, L ja XL tootlus oli jaanuaris vastavalt 1,4%, 1,9% ja 2,5%. Passiivsetest fondidest pensionifond Indeks näitas 5,4% tootlust, pensionifond Roheline turu parimana 10,8% tootlust. Jaanuari alguses lahkus II sambast veidi enam kui 1900 LHV pensionifondide klienti, mis on senistest lahkumisakendest madalaim lahkumismäär.

LHV Kindlustuse klientide arv kasvas 154 tuhandeni uue toote tervisekindlustuse lepingute lisandumise toel. Neto teenitud preemiad kasvasid eelmise kuuga võrreldes 31%. Efektiivsus on paranemas ning kahjukäsitluse rahulolu tase püsib kõrgel tasemel.

Värskelt avalikustatud finantsplaan käesolevaks aastaks püsib.
AS-i LHV Group aruanded on saadaval aadressil: https://investor.lhv.ee/aruanded.

LHV Group on suurim kodumaine finantskontsern ja kapitali pakkuja Eestis. LHV Groupi peamised tütarettevõtted on LHV Pank, LHV Varahaldus ja LHV Kindlustus. Grupi ettevõtetes töötab üle 900 inimese. LHV pangateenuseid kasutab jaanuari lõpu seisuga 383 000 klienti, LHV hallatavatel pensionifondidel on 129 000 aktiivset klienti ja LHV Kindlustusega on kaitstud 154 000 klienti. LHV Ühendkuningriigi filiaal pakub panganduse taristut enam kui 200 rahvusvahelisele finantsteenuste ettevõttele, mille kaudu jõuavad LHV makseteenused klientideni üle terve maailma.

Priit Rum
LHV kommunikatsioonijuht
Telefon: 502 0786
E-post: priit.rum@lhv.ee