NordenBladet — Soome maksuportaalile TalousTaito esitati küsimus tulekahju tagajärgede likvideerimisel makstud summade maksusoodustuse kohta.
Küsimus oli järgmine:
Elame tulekahjus kannatada saanud eramajas. Kindlustusfirma hüvitas kahju, kuid mitte täies mahus. Kümme protsenti töötasust ja materjalidest peame ise maksma. Kas me saame majapidamise maksusoodustust töötasu hüvitise eest?
Töid teeb ettemaksu ettemaksuregistris registreeritud ettevõte. Meil on piisavalt maksusoodustust kasutamata. Teame ka seda, et materjalide eest maksusoodustust ei saa.
Vastab maksujurist Harri Rajala:
Ise makstava osa eest saate majapidamise maksusoodustust. Teie puhul annab seega 10 protsenti töötasu hüvitisest õiguse maksusoodustusele.
Majapidamise maksusoodustust pole võimalik saada osalt, mille kindlustusselts on hüvitanud (KHO 2008:55).
NordenBladet — AS Tallink Grupp kutsub aktsionäre ning teisi huvilisi osalema 2022. aasta kolmanda kvartali tulemusi tutvustaval veebiseminaril 22. veebruaril 2023 kell 12:00. Veebiseminar toimub inglise keeles.
Majandustulemusi tutvustavad juhatuse esimees Paavo Nõgene, juhatuse liikmed Harri Hanschmidt ja Margus Schults.
Küsimused palume saata enne veebiseminari toimumist hiljemalt 22. veebruaril kella 11:00-ks e-kirja teel: investor@tallink.ee. Ajalisest piirangust tulenevalt käsitletakse enne veebiseminari kirjalikult saabunud küsimusi eelisjärjekorras.
Kuidas veebiseminaril osaleda?
Tulemusi tutvustavat veebiseminari korraldatakse läbi Microsoft Teams’i keskkonna. Juhime tähelepanu, et osalemiseks registreerimist ei toimu ning meeldetuletust ei saadeta. Palume veebiseminariga ühineda 22. veebruaril kell 12:00.
Kuna veebiseminarile registreerimist ei toimu ning meeldetuletust ei saadeta, soovitame kõigil huvitatud osalistel veebiseminari toimumise info endale kalendrisse märkida.
Osaleda saab nii läbi veebibrauseri kui ka Microsoft Teams’i rakenduse. Kui kasutate veebiseminariga liitumiseks mobiiltelefoni, on vaja eelnevalt telefoni alla laadida Microsoft Teams’i rakendus, mille leiad vastavalt oma telefoni tarkvarale, kas Play Store’ist või App Store’ist.
Veebiseminar lindistatakse ning avalikustatakse ettevõtte veebilehel www.tallink.com/investors/webinars.
Anneli Simm
Investorsuhete koordinaator
AS Tallink Grupp
Sadama 510111 Tallinn
E-mail anneli.simm@tallink.ee
NordenBladet —Riigikogus toimus eile väliskomisjoni algatusel olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu, mille keskmes oli Venemaa agressioon Ukrainas.
Väliskomisjoni esimees Andres Sutt rõhutas Ukraina toetamise tähtsust. „Ukraina vajab igakülgset relvaabi ja me peame lääne kaitsetööstuse võimekust kiirelt tõstma,“ lausus ta. „Liitlaste tehnoloogiline ja majanduslik võimekus ületab Venemaa sõjatööstuse oma kordades. Meil on kohustus see üleolek realiseerida.“ Samuti toonitas Sutt sanktsioonide jätkuva rakendamise ja kehtestamise ning rahvusvahelise eritribunali loomise vajalikkust.
Komisjoni esimees vaatas oma ettekandes tagasi Riigikogu möödunud aasta tööle välispoliitikas ja osutas, et Riigikogu suures saalis võeti vastu viis avaldust Ukraina toetuseks. Sutt märkis, et lääne ühtsuse hoidmisel on Ukraina võidus väga oluline roll ning väliskomisjoni eelmise aasta töö läbiv eesmärk on olnud liitlaste ühtsuse tugevdamine.
Sutt nentis, et Venemaa agressioonisõja mõju ulatub Euroopast kaugemale. „Teame, et Hiina jälgib tähelepanelikult toimuvat ja soovib kasvatada oma globaalset mõju,“ lausus ta ja viitas, et seetõttu on Hiinaga seotud teemadele aega pühendanud ka väliskomisjon. Esimees toonitas, et järgmine Riigikogu koosseis peaks tähelepanu pöörama ka globaalsele lõunale, kus tuleks tema sõnul jagada tõest pilti Venemaa agressioonist.
Veel sõnas Sutt, et julgeolekuolukord maailmas on selgelt näidanud ka parlamentaarse diplomaatia vajalikkust. Ta märkis, et mullu kevadel toimunud välisvisiitide teemad olid Ukraina toetamine, sh EL kandidaatriigi staatuse andmine, ning Soome ja Rootsi NATOga liitumine. Esimees rõhutas, et halvenenud julgeolekuolukord nõuab aktiivset suhtlust liitlastega, sealhulgas silmast silma kohtumisi, milleks tuleb leida aega ja rahastust.
Esimees lisas, et väliskomisjoni parlamentaarne järelevalve valitsuse välispoliitilise tegevuse üle on aidanud hoida ja kasvatada välispoliitilist konsensust Eesti erakondade vahel. „Seepärast on oluline, et ka tulevikus oleks väliskomisjon see platvorm, kuhu tuuakse kokku erinevad välispoliitilised ideed, mis vajavad üksmeele otsimist ja leidmist,“ lausus Sutt.
Välisminister Urmas Reinsalu pidas Riigikogu ees välispoliitika aastakõne, milles keskendus Venemaa agressioonile Ukrainas ning Eesti rollile Ukraina toetamisel ja rahvusvahelise poliitika suunamisel. Minister toonitas, et Eesti välispoliitika tegevuse siht on Ukraina võit.
Reinsalu sõnas, et Ukraina on agressioonile vapralt ja südikalt vastu astunud ning võitnud lahinguid nii lahinguväljal kui ka rahvusvahelises poliitikas. „Sõda on ka meid – Eestit ja laiemalt rahvusvahelist kogukonda – ühendanud. Me oleme teinud omajagu, et Ukraina võitlust toetada. Äärmiselt oluline aga on aru anda, et me saame ja peame rahvusvahelise kogukonnana tegema rohkem, et Ukraina võidaks,“ lausus Reinsalu.
Minister toonitas, et Ukraina toetamisega tuleb jätkata seni, kuni agressor on sõjaeelsete piiride taha löödud ja kuritegude eest vastutajate üle õigust mõistetud. „Kuni Venemaa on valla päästetud hävingu ja kannatuste eest reparatsioonide näol õiglast hinda maksnud,“ kõneles ta. „Kaalul on rahvusvahelise korra alusprintsiibid, meie – Eesti – eksistentsiaalne tulevik. Venemaa agressioon Ukraina vastu pole pelgalt Ukraina julgeoleku küsimus. Rünnaku all on reeglitel põhinev maailmakord ning Euroopa julgeoleku vundament.“
Reinsalu sõnul lähtub Eesti Ukraina võidule kaasa aitamiseks kolmest tegevussuunast: agressiooni hinna tõstmine Venemaale, igakülgse abi andmine Ukrainale ning agressori tegudele kohase ja õiglase hinnangu andmine. Samuti kirjeldas minister, millistele põhimõtetele peab sõjajärgne rahu vastama.
Ettekannetele järgnesid küsimused sõnavõtjatele ning fraktsioonide ja Riigikogu liikmete sõnavõtud.
Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel võttis sõna Marko Mihkelson, Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel kõneles Enn Eesmaa, Isamaa fraktsiooni nimel Mihhail Lotman, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Indrek Saar ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Henn Põlluaas. Samuti võtsid sõna Tarmo Kruusimäe Isamaa ja Jüri Jaanson Reformierakonna fraktsioonist ning välisminister Urmas Reinsalu.
NordenBladet — Soomes on umbes 50 500 tsiviilvarjendit, kus on kohti umbes 4,8 miljonile inimesele. Soomes on varjendeid piisavalt. Elanikkonna varjendid asuvad peamiselt suurtes linnades. Rahvaarvu suhtes on kõige rohkem varjendeid Helsingi piirkonnas ja Pirkanmaal. See selgub siseministeeriumi uuringu esialgsest infost. Siseministeerium uurib ka Soome elanike varjendite seisukorda. Lõpparuanne peaks valmima augustis. Sõjalist ohtu Soomele ei ole.
Piirkondest on varjendikohti kõige rohkem Helsingis, kus kohti on 34 protsenti rohkem kui elanikke. Proportsionaalselt elanike arvu suhtes järgmine on kohtade arv Vantaa ja Kerava hoolekandepiirkonnas, kus kohti on elanike arvust 13 protsenti rohkem. Pirkanmaa ja Lääne-Uusimaa piirkondades on varjendeid enam-vähem võrdselt elanike arvuga.
Seadus kohustab rajama tsiviilvarjendeid kinnistutele, mille suurus vastab piirväärtustele.
„Soomes on rahvaarvuga võrreldes piisavalt varjendeid. Varjendid on keskendunud suurlinnadele, kus inimesi elab tihedamalt ja hooned on suuremad. Seetõttu täitub seal seadusest tulenev tsiviilvarjendi ehitamise kohustus rutem,“ ütles siseministeeriumi projektijuht Ira Pasi.
Valdavas osas praegustest hoolekandepiirkondadest on varjendid olemas 60-80 protsendile elanikkonnast. Rahvaarvu suhtes on kõige vähem varjendeid Lõuna-Pohjanmaal, kus on kohti 48 protsendile elanikkonnast.
„Kui piirkond koosneb peamiselt väikelinnadest, on tõenäolisem, et ka elanike varjendeid on vähem. Seinäjokis on varjendeid selgelt rohkem kui teistes Lõuna-Pohjanmaa omavalitsustes,“ rääkis Pasi.
Ehitiste suurus ja ajalugu seletab piirkondlikke erinevusi
Ka praegustes hoolekandepiirkondades on elanike varjendite arv omavalitsuste lõikes erinev. See on peamiselt tingitud ehitiste suurusest.
Suurlinnades on lisaks kortermajadele ka büroohooned, koolid, huviasutused ja haiglad. Hajaasustusega piirkondades elatakse valdavalt ühepereelamutes. Lisaks on seal vähem koole ja muid suuri hooneid. See kehtib ka Lõuna-Soome suurlinnu ümbritsevate piirkondade kohta.
„Helsingi on hea näide, kuidas kaitsta liikuvat elanikkonda. Lähipiirkondadest tehakse Helsingisse palju lühivisiite nii tööga seoses kui vabal ajal. Varjendikohti on seal palju rohkem kui pealinnas elab inimesi. Samamoodi on turismi kasv väikelinnades, näiteks Lapimaal suurendanud hotellide ja muude suurte hoonete arvu. Nii on neisse paikadesse viimaste aastakümnete jooksul suurte hoonetega seoses ehitatud ka elanike varjendeid,“ rääkis Pasi.
Piirkonna elanike varjendite arvu mõjutab ka ajalugu. Varem kehtis elanike varjendite rajamise kohustus vaid kaitstavatele omavalitsustele. Sellised olid näiteks suured linnad ja sõlmpunktid. Nendesse piirkondadesse ehitati ka rohkem elanike varjendeid. Alates 1991. aastast on varjendite rajamise kohustus kehtinud kogu riigi kohta.
Varasem hinnang varjendite hulga kohta täpsustus
Varasema hinnangu järgi oli elanike varjendite arv 54 000, kus on 4,4 miljonit kohta. Seda hinnangut on nüüd täpsustatud nii, et elanike varjendeid on veidi vähem, kuid kohti on rohkem.
Uuendatud info varjendite arvu kohta põhineb päästekeskustelt saadud teabel, mis on kombineeritud varasema teabega siseministeeriumist ja Soome statistikaameti ehitus- ja elamumajanduse andmetest.
„Soomes on elanike varjendite ehitamisel pikad traditsioonid. Aastakümnete pikkune ajalugu seevastu esitab täpse registripõhise teabe koostamisel oma väljakutse. Ametiasutustel on olnud mitmeid erinevaid andmekogumissüsteeme, millest ei ole alati andmeid järgmistesse üle kantud. Eelkõige on varieeruvus vanemate varjendite infos,“ räägib Pasi.
Soomes on ehitatud elanike varjendeid vastavalt kehtivale seadusandlusele, mistõttu on erinevas vanuses varjendid veidi erinevad. Näiteks enne 1971. aastat kehtinud seaduse järgi ehitatud varjenditel on liiva- ja aktiivsöefilter või lihtsalt liivafilter.
Pärast seda, 1971. aastal jõustunud seaduse järgi ehitatud elanike varjendeid võib nimetada kaasaegseteks, kus on kaasaegsed ventilatsiooniseadmed ja olenevalt ehitusaastast ka rohkem seadmeid. Umbes 85 protsenti elanike varjenditest ehitati pärast 1971. aastat.
Varjendid on osa elanikkonna kaitsemeetmetest
Elanikkonna kaitsemeetmed on vajalikud sõja või selle ohu korral ning seega ka eriolukorra kehtestamisega seoses. Elanikkonda saab erandjuhtudel kaitsta mitmel erineval viisil. Elanikkonna kaitsmise võtmevahendid on evakueerimine ehk elanikkonna ohutumasse piirkonda viimine, elanike varjendid ja ajutised elanike varjupaigad.
„Soomele sõjalist ohtu praegu ei ole. Kui elanike varjendid kunagi kasutusele võetakse, on kaitsevajadus enamasti piirkondlik. Lisaks muutub erandlikel asjaoludel inimeste arv erinevates piirkondades. Kaitseolukorras on piirkondades vähem inimesi kui tavaolukorras. Soome on ka suur riik, kuhu saab vajadusel elanikkonda tuua,“ rääkis Pasi.
Varjendid on kinnisvara oluline osa ja vajavad regulaarset hooldust. Rahvastiku varjendeid kasutatakse sageli ladude või treeningukohtadena.
„Varjendi ülalpidamine on üsna lihtne ja odav, nii et seda ei tohiks tegemata jätta,” lisas Pasi.
NordenBladet — Enefit Green tootis jaanuaris 139,9 GWh elektrienergiat ehk 3,4% võrra vähem eelmise aasta sama perioodiga võrreldes. Tootmistulemust mõjutasid peamiselt Eesti ja Leedu tuuleparkide madalam toodang.
Jaanuari keskmised tuulekiirused olid Eesti ja Leedu tuuleparkides vastavalt 7,1 m/s ja 7,4 m/s (jaanuaris 2022 olid mõõdetud keskmised tuulekiirused vastavalt 7,7 m/s ja 8,6 m/s).
„Kõige rohkem mõjutavad tuulest elektri tootmist ilmastikuolud. Jaanuarikuu tootmistulemused jäid alla jäid alla eelmise aasta rekordile, kuid olid siiski parimad viimase 12 kuu jooksul,” kommenteeris Innar Kaasik, Enefit Greeni juhatuse liige ja tootmisvaldkonna juht.Koostootmise segmendi jaanuari elektri- ja soojusenergia toodangumahud püsisid suhteliselt stabiilsena kahanedes vastavalt 0,2% ja 0,3% võrreldes eelmise aastaga.
Pelletitoodang kasvas jaanuaris 2023 aastataguse perioodiga võrreldes 7,6% võrra 13,7 tuhande tonnini.
Jaanuar 2023
Jaanuar 2022
Muutus, %
Elektrienergia toodang riikide kaupa, GWh
Eesti
83,5
87,0
-4,0%
Leedu
52,2
53,7
-2,7%
Läti
3,9
3,9
1,2%
Poola
0,2
0,4
-33,5%
Kokku
139,9
144,9
-3,4%
Elektrienergia toodang segmentide kaupa, GWh
Tuul
121,9
126,7
-3,8%
Koostootmine
17,6
17,6
-0,2%
Päike
0,3
0,4
-26,8%
Muud
0,1
0,1
30,7%
Kokku
139,9
144,9
-3,4%
Soojusenergia, GWh
61,2
61,5
-0,3%
Pelletid, tuh t
13,7
12,7
7,6%
Lisainfo:
Sven Kunsing
Finantssuhtluse juht
investor@enefitgreen.ee
https://enefitgreen.ee/investorile/
