Pühapäev, detsember 21, 2025

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
7521 POSTS 1 COMMENTS

AS Ekspress Grupp: 2022.aasta IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuanne

NordenBladet — AS-i Ekspress Grupp müügitulu oli 2022. aasta IV kvartalis 19,2 miljonit ja puhaskasum 2,4 miljonit eurot. Kokku 12 kuu müügitulu ulatus 64,1 miljoni euroni, kasvades eelmise aastaga võrreldes 20%. 12 kuu puhaskasum oli kokku 4,1 miljonit eurot, mis on eelmise aastaga võrreldes samal tasemel. Digitaalsed tulud kasvasid 23% ja digitaalsete tulude osakaal moodustas detsembri lõpus 78% kontserni kogukäibest.

Kontsern lõpetas 2022. aasta tugeva tulemusega, seda vaatamata väga ebastabiilsele keskkonnale ja sellest tingitud mõjudele majanduses. Kontserni IV kvartali müügitulu tegi tugeva kasvu võrreldes 2021. aasta sama perioodiga. Kvartali konsolideeritud müügitulu ulatus 19,2 miljoni euroni (IV kvartal 2021: 15,9 miljonit eurot), kasvades 20% võrreldes eelmise aastaga. Kontserni online-reklaami müük jätkas tõusu ajal, kui koguturg ei suurenenud. Grupi meediaettevõtted suutsid edukalt kasvada konkurentide arvelt, pakkudes oma reklaamiklientidele paremaid lahendusi tarbijateni jõudmisel. 12 kuu müügitulu ulatus 64,1 miljoni euroni, suurenedes võrreldes eelmise aastaga samuti 20%. Lisaks reklaamimüügile toetasid 12 kuu tulemuste suurenemist digitellimuste arvu ja nii paber- kui digitoodete keskmise hinna kasv. Elavnes ka nõudlus kontserni piletäri platvormide kaudu toimuvatele üritustele. Tänu suurenenud digitaalsete väliekraanide võrgustikulule, kus lisandus 27 uut ekraani, kasvasid väliekraanide müügimahud.

AS-i Ekspress Grupp digitaalsete tellimuste hulk kasvas 2022. aasta detsembri lõpuks võrdluses eelmise aastaga 12% ja ulatus 146,6 tuhande tellimuseni. Digitellimuste arv jätkas 2022. aastal tempokat kasvu, mis tõestab, et tasulise sisu mudel on jätkusuutlik ja omab järjest olulisemat rolli kontserni meediaettevõtete tulupoolel. Kuigi Baltimaade inimeste kulutused on inflatsiooni ja üldise hinnatõusu tõttu järjest teravamalt tähelepanu all, hoidsid eelmise aasta ärevad sündmused lugejate huvi sõltumatu ajakirjanduse vastu endiselt kõrgel. Delfi kindel turuliidri positsioon kõigis Balti riikides paneb lugejaid eelistama kõige rikkalikuma sisuga portaali.

Ekspress Grupi kasum enne intresse, makse, kulumit ja amortisatsiooni (EBITDA) oli IV kvartalis 3,8 miljonit ja 12 kuuga 8,9 miljonit eurot. EBITDA kasvas nii IV kvartalis kui ka 12 kuuga võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vastavalt 19% ja 8%.  Kontserni jaoks on olnud väljakutseks EBITDA marginaali hoidmine, seda tulenevalt sisendhindade kasvust (peamiselt paberi-, trüki- ja energiakulude osas) ning üldise majanduskeskkonna survest palgakuludele. Samas, arvestades kuludest tingitud surveid, oleme siiski rahul, et tulude kasvu baasil suutsime hoida 12 kuu EBITDA marginaali 14% juures (12 kuud 2021: 15%).  Kasumlikkuse hoidmine ja kiire reageerimine, eriti kui turu muutused peaks olema pikemaajalisemad, kui tänased prognoosid näitavad, püsivad kontserni jaoks oluliste teemadena ka järgnevatel perioodidel.

2022. aasta IV kvartali konsolideeritud puhaskasumiks kujunes 2,4 miljonit eurot ja 12 kuu puhaskasumiks 4,1 miljonit eurot. 12 kuu puhaskasum püsis samal tasemel (12 kuud 2021: 4,1 miljonit eurot). Kontsern näitas küll mõõdukat, 8%list EBITDA kasvu, kuid puhaskasum jäi samale tasemele võrreldes 2021. aastaga. Negatiivset mõju avaldas kontserni 2022. aasta puhaskasumile ühisettevõtte AS-i Express Post perioodi suurenenud kahjum ja kontserni amortisatsioonikulu kasv tulenevalt suurematest investeeringutest võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Lisaks sisaldus 2021. aasta tuludes ühekordse finantstuluna kajastatud 0,4 miljonit eurot piletimüügiplatvormi ostuhinna tasumata tulevikukohustuse osa õiglase väärtuse korrigeerimisest.

2022. aasta detsembris omandas kontsern 100%lise osaluse Leedu ühes populaarseimas uudisteportaalis lrytas.lt. Lrytase uudisportaali omandamine on kontserni strateegia orgaaniline osa. Omandamise peamine eesmärk on digitaalse meediaäri kasvatamine regiooni suurimal turul. Uudisteportaalil on päevas keskmiselt üle 420 000 lugeja (allikas: Gemius) ja portaali reklaamitulu on umbes 3 miljonit eurot aastas. Lrytase ja Ekspress Grupi ühine eesmärk on pakkuda oma lugejatele köitvat ja sõltumatut sisu. Lrytas jätkab tehingu järgselt tegutsemist iseseisva meediaettevõttena.

Ekspress Grupi juhatus hindab kontserni 12 kuu tulemusi positiivseteks: kontsern suutis kasvatada digitaalset tulubaasi (nii digitaalsete tulude käivet ja osakaalu kui ka digitaalsete tellijate arvu) ning säilitada ebakindlale majanduskeskkonnale ja sisendhindade ning palgakulude kasvule vaatamata hea kasumlikkuse. See näitab, et Ekspress Grupp on viimasel kahel aastal suutnud kiiresti ja tõhusalt kohaneda muutunud majanduskeskkonnaga, jäädes samas kindlaks oma valitud strateegiale. Vastuolulised tulevikuprognoosid nõuavad valmisolekut paindlikkuseks ja kiireks reageerimiseks ka järgmistes kvartalites.

Aruandeperioodi lõpus oli kontsernil vabu rahalisi vahendeid 7,4 miljonit eurot ja omakapitali 55,4 miljonit eurot (56% bilansimahust). Võrreldavad andmed 2021. aasta 31. detsembri seisuga olid vastavalt 11,0 miljonit eurot ja EUR 53,7 miljonit eurot (57% bilansimahust). Arvestades kontserni rahalist seisu kuulutas kontsern seisuga 8. veebruar 2023 välja 2022. aasta mais aktsionäride poolt kinnitatud tagasiostuprogrammi. Kõikidele aktsionäridele suunatud tagasiostupakkumise käigus pakub kontsern aktsionäridele 15. veebruarist kuni 6. märtsini 2023 võimalust müüa Ekspress Grupi aktsiaid tagasi hinnaga 1,7 eurot aktsia. Tagasiostu maksimaalne maht on kuni 1 miljon eurot (kuni 588 235 aktsiat). Oma aktsiate omandamise eesmärk on kasutada atraktiivseid turutingimusi aktsionäridele väärtuse loomiseks, ostes oma aktsiaid tagasi ning kasutades neid seejärel aktsiakapitali vähendamiseks või muudel eesmärkidel (nt aktsiate müük või kasutamine optsiooniprogrammi tarbeks).

Tagasiostupakkumise tulemused võivad mõjutada kontserni 2022. aasta kasumist makstavate dividendide suurust. Juhatus teeb dividendide määramise ettepaneku koos korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teatega ja lähtub oma ettepanekus varem kinnitatud dividendipoliitikast ning aktsiate tagasiostupakkumise tulemusena tagasiostetud aktsiate mahust. Kontsern maksab dividendidena välja vähemalt 30% eelmise aasta puhaskasumist tingimusel, et põhitegevuse rahastamiseks ja uute strateegiliste investeeringute tegemiseks on piisavalt rahalisi vahendeid. Juhul, kui majanduskeskkond oluliselt aeglustub või kui rahavood on muudel põhjustel väiksemad, võib kontsern dividendimäära vähendada või otsustada dividendi mitte maksta.

IV KVARTALI JA 12 KUU TULEMUSED

MÜÜGITULU
2022. aasta IV kvartali konsolideeritud müügitulu oli 19,2 miljonit eurot (IV kvartal 2021: 15,9 miljonit eurot). IV kvartali müügitulu suurenes 20% võrreldes eelmise aastaga. 2022. aasta 12 kuu konsolideeritud müügitulu oli 64,1 miljonit eurot (12 kuud 2021: 53,5 miljonit eurot). 12 kuu müügitulu suurenes 20% võrreldes eelmise aastaga. Kasvu taga on nii veebi reklaamitulud kui digitellimuste tulud. Kontserni digitaalsete tulude osakaal moodustas 2022. aasta IV kvartali lõpus 78% kogukäibest (2021. aasta IV kvartali lõpp: 76% kogukäibest). 2022. aasta 12 kuu digitaalsed tulud suurenesid 23% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

KASUMLIKKUS
2022. aasta IV kvartali konsolideeritud EBITDA oli 3,8 miljonit eurot (IV kvartal 2021: 3,2 miljonit eurot). 2022. aasta IV kvartalis kasvas EBITDA 19% võrreldes eelmise aastaga ning EBITDA marginaal oli 20% (IV kvartal 2021: 20%). 2022. aasta 12 kuu konsolideeritud EBITDA oli 8,9 miljonit eurot (12 kuud 2021: 8,2 miljonit eurot). 2022. aasta 12 kuuga kasvas EBITDA 8% võrreldes eelmise aastaga ning EBITDA marginaal oli 14% (12 kuud 2021: 15%).

2022. aasta IV kvartali konsolideeritud puhaskasum oli 2,4 miljonit eurot (IV kvartal 2021: 2,3 miljonit eurot). 2022. aasta IV kvartalis kasvas puhaskasum 6% võrreldes eelmise aastaga. 2022. aasta 12 kuu konsolideeritud puhaskasum oli 4,1 miljonit eurot (12 kuud 2021: 4,1 miljonit eurot). Kontsern on näidanud mõõdukat 8%list kasvu EBITDA tasemel, kuid puhaskasum on jäänud samale tasemele võrreldes 2021. aastaga. Negatiivse mõjuna on kontserni 2022. aasta puhaskasum vähenenud ühisettevõtte AS Express Post perioodi kahjumi suurenemisest ning kontserni amortisatsioonikulu kasvust tulenevalt kõrgematest investeeringutest võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Lisaks teeb 2021. aasta võrreldava baasi kõrgemaks ühekordse finantstuluna kajastatud 0,4 miljonit eurot piletimüügiplatvormi ostuhinna tasumata tulevikukohustuse osa õiglase väärtuse korrigeerimine.

KULUD
2022. aasta 12 kuu müüdud kaupade kulu, turundus- ja üldhalduskulud kokku moodustasid 60,0 miljonit eurot (12 kuud 2021: 49,5 miljonit eurot). Tegevuskulud suurenesid 12 kuuga 10,5 miljonit eurot (+21%). Suurima kasvu moodustab tööjõukulude kasv summas 5,4 miljonit eurot (+20%). Oluline sisendkulude kasv on toimunud pabermeediaga seotud trükiteenuse kui ka kojukande teenuse sisseostmisel, kasv kokku 1,0 miljonit eurot (+17%).

Seisuga 31.12.2022 on kontsernis 884 töötajat, mis on 143 töötajat rohkem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga (31.12.2021 741 töötajat). Kasvu taga olevad 66 töötajat on lisandunud läbi ettevõtete ostude, sh OÜ Geenius Meedia, ELTA uudiste agentuur Leedus ja 2022. aasta detsembris omandatud uudisteportaali lrytas.lt arvelt. 77 töötajat lisandus teistes ettevõtetes Eestis, Lätis ja Leedus. Arvestades kõrget inflatsioonilist ja tõusvate intresside keskkonda, oleme valikuliselt korrigeerinud kontserni töötajate palkasid ja loonud ühekordseid toetusmeetmeid. Lisaks on juba 2022. aasta III kvartalis tehtud Lätis kulukärpeid ja üksikuid koondamisi, sest reklaamimüük on seal jäänud alla kontserni sisemiste eesmärkide.

12 kuuga on kajastatud ühekordse väljaminekuna toetuseid Ukrainale kogusummas 0,2 miljonit eurot.

Ukraina sõda on avaldanud olulist negatiivset mõju Baltimaade majanduskasvule. Mõju tulemusena on majanduskasv vähenenud ning tekitanud kõrge inflatsioonilise keskkonna (2022. aasta detsembris oli inflatsioon Eestis: 17,5%, Leedus 20,0% ja Lätis: 20,7% võrreldes eelmise aastaga), mis on hetkel üks kõrgemaid kogu eurotsoonis. Inflatsioonile keskkond saab olema väljakutseks 2023. aastal, samas näeme positiivsena selle langustrendi võrreldes 2022. oktoobris olnud näitajatega. Kontsern ei oma äritegevust ega vara Ukrainas või Venemaal, seega mõjutab kontserni vaid sõja kaudne mõju.

RAHAPOSITSIOON
Aruandeperioodi lõpus oli kontsernil vabu rahalisi vahendeid 7,4 miljonit eurot ja omakapitali 55,4 miljonit eurot (56% bilansimahust). Võrreldavad andmed 2021. aasta 31. detsembri seisuga olid vastavalt 11,0 miljonit eurot ja EUR 53,7 miljonit eurot (57% bilansimahust). Seisuga 31. detsember 2022 oli kontserni netovõlg 13,3 miljonit eurot (31. detsember 2021: EUR 6,1 miljonit eurot).

2022. aasta 12 kuu kontserni rahavood äritegevusest olid 8,0 miljonit eurot (12 kuud 2021: 8,1 miljonit eurot, sh trükiteenuste segment), mida mõjutasid positiivselt nii Eestis kui Lätis piletimüügi platvormid. Läti piletimüügiplatvormi müügiaktiivsus on taastunud ning tulenevalt kõrgematest piletihindadest parem võrreldes koroona eelsele perioodile.
2022. aasta 12 kuu kontserni rahavood investeerimistegevusest olid -10,6 miljonit eurot (12 kuud 2021: 1,0 miljonit eurot, sh lõpetatud tegevusvaldkonna müük 6,3 miljonit eurot), millest -3,7 miljonit eurot oli seotud materiaalse ja immateriaalse põhivara arendamise ja soetamisega, mis näitab suurenenud investeeringuid toodetesse ja tehnoloogiasse. 12 kuuga investeeris kontsern uutesse LED ekraanidesse -1,9 miljonit eurot, mis on osaliselt finantseeritud kapitalirendiga.

2022. aasta 12 kuu kontserni rahavood finantseerimistegevusest olid -0,9 miljonit eurot (12 kuud 2021: -4,4 miljonit eurot), millest -2,4 miljonit eurot moodustab dividendimakse ASi Ekspress Grupp aktsionäridele. Finantseerimistegevused sisaldavad samuti netomuutust laenukohustustes 3,3 miljonit eurot ja rendikohustustes -1,8 miljonit eurot. Kontsern on 2022. aasta investeeringute tegemisel kaasanud mõõdukalt võõrfinantseeringut pangalaenu näol.

DIVIDENDID
2. mail 2022. aastal toimunud ASi Ekspress Grupp aktsionäride korralisel üldkoosolekul otsustati maksta dividendi 8  eurosenti aktsia kohta kogusummas 2,43 miljonit eurot. Dividendid maksti aktsionäridele välja 20. mail 2022. aastal.

Segmentide peamised finantsnäitajad

(tuhandetes EUR)
Müügitulu

IV kv 2022
IV kv 2021
Muutus %
12 kuud 2022
12 kuud 2021
Muutus %

Meediasegment
18 803
15 608
20%
62 690
52 093
20%

reklaam
11 623
10 171
14%
37 613
33 781
11%

tellimused (sh üksikmüük)
4 677
3 629
29%
16 819
13 311
26%

turuplatsid
822
408
101%
2 232
1 013
120%

väliekraanid
749
569
31%
2 396
1 448
65%

muud müügitulud
933
830
12%
3 630
2 539
43%

Kesksed tegevused
1 157
1 013
14%
4 500
4 118
9%

Segmentidevahelised elimineerimised
(776)
(677)

(3 050)
(2 695)

KONTSERN KOKKU
19 185
15 943
20%
64 141
53 516
20%

sh tulu kõikidest digitaalsetest kanalitest
15 342
12 610
22%
49 928
40 453
23%

% tulu kõikidest digitaalsetest kanalitest
80%
79%

78%
76%

(tuhandetes EUR)
EBITDA

IV kv 2022
IV kv 2021
Muutus %
12 kuud 2022
12 kuud 2021
Muutus %

Meediasegment
4 175
3 449
21%
10 183
8 927
14%

Kesksed tegevused
(319)
(245)
-30%
(1 122)
(669)
-68%

Segmentidevahelised elimineerimised
(61)
(15)

(171)
(18)

KONTSERN KOKKU
3 795
3 189
19%
8 891
8 240
8%

EBITDA marginaal
IV kv 2022
IV kv 2021
12 kuud 2022
12 kuud 2021

Meediasegment
22%
22%
16%
17%

KONTSERN KOKKU
20%
20%
14%
15%

Konsolideeritud bilanss (auditeerimata)

(tuhandetes EUR)
31.12.2022
31.12.2021

VARAD

Käibevara

Raha ja raha ekvivalendid
7 448
10 962

Nõuded ostjatele ja muud nõuded
11 661
9 323

Ettevõtte tulumaksu nõuded
49
2

Varud
286
266

Käibevara kokku
19 444
20 553

Põhivara

Muud nõuded ja investeeringud
1 580
1 671

Edasilükkunud tulumaksu vara
60
42

Investeeringud ühisettevõtetesse
1 017
1 011

Investeeringud sidusettevõtetesse
2 279
2 210

Materiaalne põhivara
8 736
7 964

Immateriaalne põhivara
66 720
60 807

Põhivara kokku
80 392
73 705

VARAD KOKKU
99 836
94 258

KOHUSTUSED

Lühiajalised kohustused

Võlakohustused
3 393
3 201

Võlad tarnijatele ja muud võlad
19 004
17 664

Ettevõtte tulumaksu kohustused
25
82

Lühiajalised kohustused kokku
22 422
20 947

Pikaajalised kohustused

Pikaajalised võlakohustused
21 948
19 018

Muud pikaajalised kohustused
43
601

Pikaajalised kohustused kokku
21 991
19 619

KOHUSTUSED KOKKU
44 413
40 566

OMAKAPITAL

Vähemusosalus
147
140

Emaettevõtte omanikele kuuluv kapital:

Aktsiakapital
18 478
18 478

Ülekurss
14 277
14 277

Omaaktsiad
(334)
(384)

Reservid
2 059
1 920

Jaotamata kasum
20 796
19 261

Emaettevõtte omanikele kuuluv kapital kokku
55 276
53 552

OMAKAPITAL KOKKU
55 423
53 692

KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU
99 836
94 258

Konsolideeritud koondkasumiaruanne (auditeerimata)

(tuhandetes EUR)
IV kv 2022
IV kv 2021
12 kuud 2022
12 kuud 2021

Jätkuvad tegevusvaldkonnad

Müügitulu
19 185
15 943
64 141
53 516

Müüdud toodangu kulu
(13 473)
(11 132)
(48 185)
(39 674)

Brutokasum
5 712
4 811
15 956
13 842

Muud äritulud
263
320
789
929

Turunduskulud
(847)
(766)
(2 979)
(2 359)

Üldhalduskulud
(2 381)
(2 013)
(8 823)
(7 435)

Muud ärikulud
(7)
(51)
(146)
(113)

Ärikasum /(-kahjum)
2 740
2 301
4 797
4 864

Intressitulud
9
9
36
35

Intressikulud
(208)
(172)
(738)
(709)

Muud finantstulud/(kulud)
(14)
401
179
339

Kokku finantstulud/(-kulud)
(214)
239
(523)
(335)

Kasum/(kahjum) ühisettevõteteaktsiatelt ja osadelt
85
(153)
(242)
(281)

Kasum/(kahjum) sidusettevõteteaktsiatelt ja osadelt
(1)
78
325
161

Kasum /(kahjum) enne tulumaksustamist
2 610
2 465
4 357
4 409

Tulumaks
(173)
(156)
(302)
(276)

Aruandeperioodi kasum /(kahjum)jätkuvatest tegevusvaldkondadest
2 438
2 310
4 055
4 133

Aruandeperioodi kasum /(kahjum)lõpetatud tegevusvaldkonnast
0
0
0
(1 876)

Aruandeperioodi kasum /(kahjum)
2 438
2 310
4 055
2 257

Aruandeperioodi kasum /(kahjum), mis on omistatav

Emaettevõtte aktsionäridele
2 431
2 300
4 048
2 243

Vähemusosalusele
7
10
7
14

Koondkasum /(-kahjum) kokku
2 438
2 310
4 055
2 257

Aruandeperioodi koondkasum /(kahjum), mis on omistatav

Emaettevõtte aktsionäridele
2 431
2 300
4 048
2 243

Vähemusosalusele
7
10
7
14

Puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta jätkuvatest tegevusvaldkondadest (eurodes)

Tavakasum /(-kahjum) aktsia kohta
0,0801
0,0760
0,1335
0,1362

Lahustunud kasum /(kahjum) aktsia kohta
0,0776
0,0734
0,1294
0,1316

Puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta (eurodes)

Tavakasum /(-kahjum) aktsia kohta
0,0801
0,0760
0,1335
0,0742

Lahustunud kasum /(kahjum) aktsia kohta
0,0776
0,0734
0,1294
0,0716

Konsolideeritud rahavoogude aruanne (auditeerimata)

(tuhandetes EUR)
12 kuud 2022
12 kuud 2021*

Rahavood äritegevusest

Aruandeperioodi ärikasum /(-kahjum)
4 797
3 060

Korrigeerimised (mitterahalised):

Põhivara kulum
4 084
4 162

(Kasum)/ kahjum põhivara müügist, mahakandmisest ja väärtuse langusest
29
(10)

Aktsiaoptsiooni väärtuse muutus
29
36

Kahjum lõpetatud tegevusvaldkonna müügist
0
2 077

Äritegevuse rahavood:

Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus
(1 939)
(1 599)

Varude muutus
(9)
(33)

Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus
2 188
1 464

Makstud ettevõtte tulumaks
(401)
(281)

Makstud intressid
(767)
(803)

Rahavood äritegevusest kokku
8 011
8 073

Rahavood investeerimistegevusest

Tütar- ja sidusettevõtete ning muude investeeringute ost (miinus omandatud sularaha) /sissemaksed kapitaliosaluse meetodil arvestatud investeeringutesse
(7 632)
(3 325)

Netorahavoog lõpetatud tegevusvaldkonna müügist
0
6 326

Laekumised muudest investeeringutest
10
51

Saadud intressid
2
3

Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamine
(3 748)
(2 786)

Materiaalse ja immateriaalse põhivara müük
66
3

Antud laenud
(30)
(212)

Antud laenude tagasimaksed
86
156

Saadud dividendid
601
828

Rahavood investeerimistegevusest kokku
(10 645)
1 044

Rahavood finantseerimistegevusest

Makstud dividendid
(2 425)
(3 028)

Rendikohustuse põhiosa tagasimaksed
(1 751)
(1 814)

Saadud laenud / Laenude tagasimaksed
3 296
864

Tasutud omaaktsiate tagasiostmisel
0
(446)

Rahavood finantseerimistegevusest kokku
(880)
(4 424)

RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE MUUTUS
(3 514)
4 693

Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses
10 962
6 269

Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus
7 448
10 962

*2021. aasta konsolideeritud rahavoogudes vastavalt IFRS-i nõuetele korrigeerimisi tehtud ei ole. Trükiteenuste segmendiga seotud rahavood on endiselt rida-realt konsolideeritud.

Signe Kukin
Kontserni finantsjuht
AS Ekspress Grupp
Tel: +372 669 8381
E-kiri: signe.kukin@egrupp.ee

 

AS Ekspress Grupp ostab tagasi oma aktsiaid (15. veebruar kuni 6. märts 2023)

NordenBladet — AS Ekspress Grupp kuulutab kooskõlas aktsionäride 2. mai 2022. a otsusega välja kuni 588 235 oma aktsia (ASi Ekspress Grupp aktsia, ISIN EE3100016965, edaspidi aktsia) tagasiostu aktsionäridelt perioodil 15. veebruar kuni 6. märts 2023 hinnaga 1,70 eurot aktsia kohta.

Tagasiost toimub järgmistel tingimustel:

ostuhind on 1,70 eurot aktsia kohta;
aktsiaid ostetakse tagasi maksimaalselt 1 000 000 euro väärtuses (kuni 588 235 aktsiat);
aktsiad ei tohi olla koormatud kolmandate isikute õigustega.

Kõigil aktsionäridel on võimalik pakkuda oma aktsiaid ASile Ekspress Grupp tagasiostuks võrdsetel tingimustel. Tagasiostus osalemiseks tuleb aktsionäril esitada börsiväliselt tagasimüügikorralduste esitamise perioodi jooksul oma pangas (Nasdaq CSD SE juures avatud väärtpaberikonto kontohalduri juures) ASi Ekspress Grupp aktsia vastava korporatiivsündmuse raames tagasimüügipakkumine (ofert), näidates oma tagasimüügikorralduses aktsiate arvu, mida aktsionär soovib ASile Ekspress Grupp selles teates avaldatud tingimustel tagasi müüa.

Aktsiate tagasimüügikorralduste esitamise periood algab 15. veebruaril 2023. a kell 10.00 ja lõpeb 6. märtsil 2023. a kell 15.00. Aktsionär võib kasutada mis tahes meetodit, mida tema kontohaldur tagasimüügikorralduste esitamiseks pakub (nt füüsiliselt kontohalduri klienditeeninduskohas, internetis või muul viisil). Aktsionäri tagasimüügipakkumine loetakse esitatuks hetkest, mil Nasdaq CSD saab aktsionäri kontohaldurilt nõuetekohaselt täidetud tagasimüügikorralduse. Aktsionäril on õigus oma tagasimüügikorraldusi muuta või tühistada igal ajal kuni tagasimüügikorralduste esitamise perioodi lõpuni. Selleks peab aktsionär võtma ühendust oma kontohalduriga, kelle kaudu asjaomane korraldus on tehtud, ja täitma kontohalduri poolt korralduse muutmiseks või tühistamiseks nõutud toimingud. Tagasimüügikorralduse esitamisel blokeerib kontohaldur vastava koguse väärtpabereid aktsionäri väärtpaberikontol. Aktsionär kannab kõik tagasimüügikorralduse esitamise, tühistamise või muutmisega seotud kulud ja tasud.
Tagasimüügikorralduse esitamisega iga aktsionär:

nõustub, et käesolev teade ei ole käsitletav oferdina aktsiate tagasiostulepingu sõlmimiseks võlaõigusseaduse § 16 lg 1 ega muus tähenduses ning tagasimüügikorralduse esitamine ei loo iseenesest siduvat tagasiostulepingut ASi Ekspress Grupp ja aktsionäri vahel;
nõustub, et tagasimüügikorralduses märgitud aktsiate arv loetakse maksimaalseks aktsiate arvuks, mida aktsionär soovib tagasimüügiks pakkuda, ja et AS Ekspress Grupp võib aktsionärilt tagasi osta maksimaalsest pakutud aktsiate arvust vähem (kuid mitte rohkem) aktsiaid;
volitab oma väärtpaberikontot haldavat kontohaldurit või Nasdaq CSD-d muutma aktsionäri tagasimüügikorralduses toodud andmeid, sealhulgas täpsustama aktsionäri pakutavate aktsiate arvu ning tehingu kogusummat (mis saadakse aktsia ostuhinna korrutamisel vastavalt aktsionärilt tagasiostetavate aktsiate arvuga), kui tagasiostu jaotuse käigus ei ole võimalik aktsionärilt tagasi osta kõiki aktsionäri tagasimüügikorralduses märgitud aktsiaid;
kinnitab, et aktsionärile kuuluvad aktsiad ei ole koormatud kolmandate isikute õigustega;
annab nõusoleku oma isikuandmete vahetamiseks kontohaldurite, Nasdaq CSD ja ASi Ekspress Grupp vahel nii tagasimüügikorralduste esitamise perioodi ajal kui ka pärast vastava perioodi lõppu tagasiostus osalemise (sh aktsiate tagasiostu jaotuse otsustamise) eesmärgil.

AS Ekspress Grupp teeb otsuse aktsiate tagasiostu jaotuse (ofertide aktsepteerimise) kohta pärast tagasimüügikorralduste esitamise perioodi lõppu. Kui laekunud tagasimüügipakkumiste maht kokku ületab 1 000 000 eurot, jaotab AS Ekspress Grupp tagasiostetavad aktsiad aktsionäride esitatud pakkumiste vahel proportsionaalselt (pro rata) selliselt, et tagasiostude kogumaht ei ületa 1 000 000 eurot. Ületamise korral vabastab kontohaldur liigselt blokeeritud väärtpaberid aktsionäri väärtpaberikontol. Kui tagasiostetavate aktsiate proportsionaalse jaotamise tulemusena saadakse aktsiate arv, mis ei ole täisarv, ümardatakse vastav aktsiate arv ümardamise reeglite kohaselt allapoole täisarvu aktsiateni. Ümardamisel tekkiv jääk jaotatakse aktsionäride vahel juhuslikkuse printsiibi alusel.

Tagasiostu jaotamistulemused avalikustab AS Ekspress Grupp börsiteatena 7. märtsil 2023. a. Tagasiostu raames müüdud aktsiad kantakse üle ning aktsiate eest laekub raha aktsionäri kontole 9. märtsil 2023. a.

Tagasiostu ajakava

15.02.2023 kell 10.00
Tagasimüügikorralduste esitamise perioodi algus (oferdi esitamise algus kontohaldurile)

01.03.2023
Kuupäev, mis garanteerib tagasiostupakkumises osalemise

03.03.2023
Kuupäev, millal ostja saab müüja valikut muuta

06.03.2023 kell 15.00
Tagasimüügikorralduste esitamise perioodi lõpp (oferdi esitamise lõpp kontohaldurile)

07.03.2023
Tagasiostu jaotamistulemuste avalikustamine

09.03.2023
Aktsiate ja raha ülekande kuupäev

Tagasiostupakkumise tulemused võivad mõjutada kontserni 2022. aasta kasumist makstavate dividendide suurust. Juhatus teeb dividendide määramise ettepaneku koos korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teatega ja lähtub oma ettepanekus varem kinnitatud dividendipoliitikast ning aktsiate tagasiostupakkumise tulemusena tagasiostetud aktsiate mahust. Kontsern maksab dividendidena välja vähemalt 30% eelmise aasta puhaskasumist tingimusel, et põhitegevuse rahastamiseks ja uute strateegiliste investeeringute tegemiseks on piisavalt rahalisi vahendeid. Juhul, kui majanduskeskkond oluliselt aeglustub või kui rahavood on muudel põhjustel väiksemad, võib kontsern dividendimäära vähendada või otsustada dividendi mitte maksta.

Signe Kukin
Kontserni finantsjuht
AS Ekspress Grupp
Tel: +372 669 8381
E-kiri: signe.kukin@egrupp.ee

 

Eesti: Kõrghariduse toetusrühm arutab avalikult väikesi õppetoetusi

NordenBladet — Riigikogu kõrghariduse toetusrühm ja Eesti Üliõpilaskondade Liit korraldavad täna kell 12.15 avaliku arutelu „Tudengid karjuvad appi: vajaduspõhised õppetoetused ei kata enam kellegi vajadusi“. Arutelu saab jälgida Riigikogu veebis.

Riigikogu kõrghariduse toetusrühma esimehe Margit Sutropi sõnul on vajaduspõhised õppetoetused 75–220 eurot kuus ja tulemusstipendium 100 eurot kuus naeruväärselt väikesed. „Seetõttu õpivad tudengid töötamise kõrvalt, mitte vastupidi. See aga viib alla kõrghariduse kvaliteedi ja halvendab tudengite tervist. Kuulame tudengite vaadet toimetulekule ning nende ootusi toetustele ja stipendiumidele. Saame Arenguseire Keskuselt ülevaate tudengite toetamisest ning Haridus- ja Teadusministeeriumilt täpse ülevaate sellest, kui palju ning kellele praegu toetusi ja stipendiume makstakse,“ märkis Sutrop. Samuti püütakse tema sõnul luua arutelu käigus selgust, kuidas peaks õppetoetuste süsteemi muutma, keda toetama, mille alusel ja kui palju.

Ettekannetega esinevad Riigikogu liige ja kõrghariduse toetusrühma juht Margit Sutrop, Arenguseire Keskuse eksperdid Kaire Põder ja Uku Varblane, Eesti Üliõpilaskondade Liidu juht Marcus Ehasoo ning Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse valdkonna juht Kristi Raudmäe.

Ühtlasi saavad arutelul sõna erakondade esindajad, kes tutvustavad oma programmilisi lubadusi.

Arutelu juhib Riigikogu kõrghariduse toetusrühma esimees Margit Sutrop.

Arutelu toimub kell 12.15–13.45 Riigikogus ruumis L332 ja seda saab jälgida ka veebi teel.

 

 

 

Soomes algab üleriigiline sadamate streik

NordenBladet — Soome transporditöötajate ametiühing AKT on tagasi lükanud kokkuleppe ettepanekud nii stividori- ja autoveosektoris, terminalitegevuses kui ka tankerite ja naftatoodete sektoris. Streigid algavad homme. Läbirääkimiste jätkumise kohta veel infot pole.

Lisaks teatas AKT, et annab välja uued streigihoiatused.

Vahendaja Leo Suomaa esitas teisipäeva õhtul kaks kokkuleppeavaldust. Esimene puudutas sadamaid ehk stividorisektorit.

Teine kokkuleppe ettepanek hõlmas veoautondust, terminalitegevust ning tankerite ja naftatoodete tööstust.

Stividoride streik algab sadamates homse kolmapäeva, 15. veebruari hommikul kell 6.00 ja jätkub sellest ajast kuni edasise teatamiseni. Stividore puudutab juba praegu AKT poolt välja antud ületundide tegemise keeld.

Sadamastreik kehtib kõikides Soome sadamates ehk tegemist on riikliku sadamastreigiga.
Tööandjaid esindava ühenduse Satamaoperaattorit info kohaselt käib sadamate kaudu 90 protsenti Soome väliskaubandusest ehk 280 miljonit eurot päevas.

Streigid algavad ka veoauto-, tankeri- ja naftasaaduste tööstuses kolmapäeval, kuid kohe pärast keskööd ja lõpevad hiljemalt 21. veebruari keskööl.

Streik terminalioperatsioonide sektoris peaks algama kolmapäeva hommikul kell 6.00 ja kestma 22. veebruari hommikuni kell 6.00.

Streigid kestavad kuni nende tähtaegadeni, kui enne seda kokkulepet ei saavutata.

Sovun rakentaminen viime metreillä ei onnistunut, @AKT_liittory on hylännyt sovintoehdotukset sekä ahtausalalla että kuorma-autoalalla, terminaalitoiminnassa ja säiliöauto- ja öljytuotealalla. Lakot alkavat huomenna, sovittelun jatkamisen ajankohdasta ei vielä ole tietoa.
— Valtakunnansovittelijan toimisto (@VStoimisto) February 14, 2023

Viimeiseen saakka yritettiin vääntää, mutta sovintoesityksiin ei tullut riittäviä elementtejä, joilla sopimuksia olisi voinut tehdä. Olemme valmiita jatkamaan neuvotteluja tai sovittelua pikaisellakin aikataululla. @AKT_liittory https://t.co/5K5Ds3AYVz
— Ismo Kokko (@kokkoismo) February 14, 2023

 

 

UURING: Nendes riikides oleks kõige ohutum tuumasõda üle elada

NordenBladet — Värske uuring paljastab ideaalseima asukoha Maal tuumasõja üle elamiseks, vahendab Guardian. Teadlaste hinnangul jääksid meie planeedile halvima stsenaariumi puhul ilmselt mõned „taskud”, kus ellujäämine ja tsivilisatsiooni päästmine oleks suhteliselt lihtne.

Asukohtade vastupanuvõimet uuriti lähtudes toidutootmisest, energiasõltumatusest ja kliimast. 38 riiki hõlmavas võrdluses leiti, et Austraalia või Uus-Meremaa suudavad kõige paremini üle elada täieliku hävingu.

Mõlemad riigid paistsid silma eelkõige tugevate põllumajandustootjatena ja oma asukoha tõttu, mis on võimalikult kaugel põhjapoolkera tõenäolistest tuumasõja epitsentritest.

Nii Austraaliat kui Uus-Meremaad kirjeldatakse uuringus kui saareriike, kes suudavad kõige paremini toota oma elanikkonnale piisavalt toitu pärast „äkilist päikesevalgust vähendavat katastroofi”, nagu tuumasõda või asteroidi plahvatus.

Austraalia toidupuhver on hiiglaslik ja riik võib toita täiendavalt kuni kümneid miljoneid inimesi, selgub uuringust.

Lisaks olid positiivsed tegurid ka Austraalia suhteliselt heas korras taristu, tohutu energiaülejääk, hea tervishoid ja kõrge kaitse-eelarve.

Kuid Austraalia suhteliselt tihedaid sõjalisi sidemeid Suurbritannia ja USA-ga peeti Austraalia jaoks negatiivseks, mistõttu arvati, et see muudab selle tuumasõja tõenäolisemaks sihtmärgiks.

Samuti tuli Uus-Meremaa puhul uuringus välja palju eeliseid, eriti mis puudutab pimeda perioodi põhjustatud temperatuuri järsu languse üleelamist. Arvati, et Maad igast küljest ümbritsev meri suudab summutada kõige äärmuslikumaid temperatuure.

Lisaks võib uuringute valguses pidada kõrgeks ka Uus-Meremaa toiduga kindlustatust. Selle kõrval võib globaalse kaubanduse kadumine kiirendada riigi järkjärgulist sotsiaalset kokkuvarisemist.

Riigil ei ole oma kütusetöötlemise tehast ja see sõltub suuresti diislikütuse, pestitsiidide ja masinate impordist. Neid on vaja domineeriva põllumajandussektori säilitamiseks, ütles Uus-Meremaa Otago ülikooli professor Nick Wilson.

Muud riigid, mis said uuringus kõrged kohad, olid teiste seas Vanuatu, Island ja Saalomoni Saared.

Selle kõrval olid Hiina, Venemaa ja Ameerika Ühendriigid uuringus suhteliselt kehvad. Arvati, et nende riikide toiduainete tootmine võib tuumasõja korral langeda kuni 97 protsenti.

Avafoto: Austraalia (Unsplash)