NordenBladet — Eluasemete hinnad jätkavad tänavu langemist, prognoosivad OP finantsgrupi majandusanalüütikud. OP pank prognoosib oma eluasemeturu ülevaates, et tänavu langevad hinnad keskmiselt 4–6 protsenti. Suurimat langust on oodata selle aasta alguses. Suurim surve allapoole on Helsingi piirkonnas. Järgmisel aastal, kui intresside tõus stabiliseerub, on oodata vaid väikest tõusu.
Eluasemelaenude intressimäärad on üldise intressitõusu tõttu olnud tõusuteel, kuid järsk tõus on OP hinnangul juba seljataga. See on kajastunud ka kodulaenu võtmise summas, mis jäi aasta lõpus erakordselt madalaks. 12 kuu euribor on viimasel ajal tõusnud üle 3,5 protsendi. Majapidamiste intressikulud kasvavad selgelt, kuid ei küüni finantskriisi ajal nähtud euroajastu tippnumbriteni.
OP prognoosib, et nõudluse nõrgenedes väheneb tänavu ka uute eluasemete ehitus. Müümata uute eluasemete laoseisud on alates eelmise aasta keskpaigast oluliselt tõusnud. OP hinnangul väheneb ehitus tänavu viis protsenti.
Lisaks kõrgetele intressimääradele surub eluasemeturgu alla erakordselt madal tarbijate kindlustunne. Eluasemete ostukavatsused näivad aga hiljuti oma sügavaimast langusest taastunud.
NordenBladet —Kohtus arutusel olnud juhtum puudutas Sergei Lalinit, kellele mõisteti 2015. aastal tapmise eest kümneaastane vangistus. Maa- ja ringkonnakohus leidsid mullu, et Lalinit pole võimalik karistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, kuna vabaduses võib ta suure tõenäosusega jätkata kuritegude toimepanemist.
Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustus täna avaldatud määruses selle järeldusega, kuid selgitas täiendavalt arhiveeritud karistuste kasutamise võimalusi kohtupidamisel. Aastaid tagasi oli kolleegium asunud seisukohale, et kohus ei saa vahistamisel või ennetähtaegsel vabastamisel arhiveeritud karistusi arvesse võtta, aga nüüd otsustati seda seisukohta muuta.
Kolleegium tõi välja, et näiteks vanglateenistusele on antud seadusega õigus saada karistusregistri arhiivist andmeid süüdimõistetu kuritegelike riskide hindamiseks. Vangla peab esitama ka kohtule kinnipeetava enne tähtaega vabastamise otsustamiseks iseloomustuse, kus antakse hinnang tema ohtlikkusele ja uute kuritegude toimepanemise tõenäosusele. Ebaloogiline on olukord, kus vangla võib ja lausa peab kinnipeetava riskide hindamisel arhiivi andmeid kasutama, aga kohus seda teha ei tohi.
Riigikohus märkis, et seaduse järgi peab kohus tingimisi vabastamise otsustamisel arvestama süüdlase isikut ja tema varasemat elukäiku. Seda on aga väga keeruline teha, kui kustutatud karistused jäetakse kõrvale. Varem toime pandud kuritegude arv, iseloom, raskus ja nendest möödunud aeg on üks peamisi lähtepunkte uute kuritegude ohu hindamisel. Näiteks kui praeguses asjas jätta kustutatud karistused arvestamata, siis tuleks väita, et Sergei Lalin viibib vanglas esimest korda ja on varem karistamata. Ent tegelikult on teda kriminaalkorras karistatud juba üheksal juhul ja vanglas viibib ta neljandat korda.
Kolleegium leidis, et sarnaselt ennetähtaegsele vabastamisele on kohtul võimalik kustutatud karistusi arvestada ka kuriteos kahtlustatava või süüdistatava vahistamisel, kuna sealgi on see info oluline, hindamaks uute kuritegude toimepanemise ja võimaliku põgenemise riski.
Samas rõhutas Riigikohus, et arhiiviandmete kasutamisel on siiski tähtis silmas pidada varasematest kuritegudest möödunud aega ning seda, kas teod on kuidagi omavahel seotud ja moodustavad käitumismustri. Mida kauem on inimene vahepeal õiguskuulekalt elanud ja mida erinevamad on toime pandud kuriteod, seda väiksem on varasemate tegude kaal uue kohtuasja lahendamisel.
NordenBladet —Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutab tänasel avalikul istungil Riigikontrolli kontrolliaruannet, mis käsitleb riigi tundlike andmetega andmekogudele juurdepääsu.
Erikomisjoni esimehe Tõnis Möldri sõnul näitas Riigikontrolli aruanne, et kuigi auditeeritud andmekogudes pääsevad andmetele juurde vaid volitatud isikud, on neil kahe andmekogu puhul juurdepääs liiga ulatuslik. Näiteks sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris STAR on omavalitsuse ametnikul võimalik pääseda ligi teiste omavalitsuste elanikega seotud menetlustele ja neis sisalduvatele andmetele, samuti pole registris rakendatud logide analüüsimise ja päringute põhjendatuse kontrolliks vajalikke meetmeid, mistõttu suureneb andmete väärkasutamise risk.
“Riigikontroll andis asutustele soovituse tegeleda senisest rohkem logiandmete analüüsimise ja andmepäringute põhjendatuse kontrolliga, et intsidente ära hoida või juba toimunud intsidentide mõju vähendada. Soovime saada istungil ülevaate nii Riigikontrolli tähelepanekutest kui ka sellest, kuidas plaanivad riigiasutused neile antud soovitusi täita,” ütles Mölder.
Erikomisjoni istungile on kutsutud ettevõtlus- ja tehnoloogiaminister Kristjan Järvan, Justiitsministeeriumi kantsler Tõnis Saar, Politsei- ja Piirivalveameti siseauditibüroo juht Heli Laasik, Sotsiaalkindlustusameti peadirektor Maret Maripuu, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse direktor Margus Arm, Registrite ja Infosüsteemide Keskuse direktor Rivo Reitmann, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse peadirektor Mart Nielsen, Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen ja auditijuht Toomas Viira.
NordenBladet — Soomes on uusehitistes hakatud saunadest loobuma, sauna jaoks mõeldud ruumidest tehakse kas garderoobid või töökabineid. Kortermajas asuv oma saun on Helsingi piikornna kodudes populaarsust kaotanud, selgub Helsingin Sanomate poolt suurte ehitusfirmade hulgas läbi viidud uuringust.
Kui uue korteri ostja reageerib õigel ajal, saab ta korterisse planeeritud sauna vahetada muu ruumi vastu.
Traditsiooniliselt on saunad ümber ehitatud garderoobideks, kuid viimastel aastatel sagenenud kaugtöö on olukorda muutnud, ütleb SRV elamuehituse müügidirektor Riikka Lohikoski. Paljudel inimestel on kasvav vajadus kabineti järele.
Ehitusfirma uusimas majas ehk Pasila Kokardis on ostjatel võimalus korteris asendada saun või garderoob kabinetiga.
Eraldi sauna vajadust vähendavad Lohikoski sõnul näiteks uuselamuühistute mugavad saunaosad, kus sageli on ka köögi- ja puhkealad. Siis võib kallite eluruumide ümberehitamine muuks otstarbeks olla atraktiivne.
„Uute korterite ehitamisel on selge trend kogukonnatunde kasvu suunas,” ütleb Lohikoski. „Seda võib näha ühiskasutatavate ruumide, näiteks spordisaalide ja ühiskasutatavate saunaruumide populaarsuse kasvus, eriti linnaehituslikes struktuurides.”
Sama trendi on märgatud ehitusfirmas YIT, ütleb ettevõtte kliendisuhete ja eluasemeteenuste üksuse direktor Pekka Helin. YIT säästva linnakeskkonna baromeetri järgi on saunade populaarsus selgelt vähenenud.
Septembris läbi viidud küsitluse järgi soovis oma korterisse oma sauna alla 40 protsendi küsitletutest, mullu soovis oma sauna aga üle poole vastanutest.
Peaaegu pooled vastanutest ütlesid, et eelistavad kasutada elamuühistu ühist sauna ja kasutada oma korteri pinda millekski muuks. Eelmisel aastal arvas niimoodi selge vähemus vastajatest.
Oma saun oli koroonakriisi ajal populaarne. Helini sõnul viitab see asjaolule, et sauna populaarsus muutub tarbijate seas vastavalt ümbritsevatele tingimustele.
„Pikaajaliste uuringute ja andmete valguses ütleksin, et soomlased jagunevad kolme rühma: kolmandik tahab kindlasti oma korterisauna, kolmandik on liikuv mass ja kolmandik ei taha oma sauna.”
Samas pole märgatud, et mõni konkreetne grupp oleks selgelt oma sauna vastu, märgib Helin.
Samal arvamusel on Skanska müügi- ja turundusdirektor Marja Kuosma. „Saunahuvi pole vanusega seotud, vaid pigem seoksin selle kodu suurusega. Suuremates korterites soovitakse oma sauna.”
Pekka Helin YIT-st ütleb, et Helsingi piirkonnas on ilma saunata umbes 20 protsenti kolmetoalisi ja alla 10 protsendi neljatoalisi kortereid.
Kuosma sõnul ei ole energiakriis vähemalt seni korterisaunade kaotamist kiirendanud. „Energiakriisi mõju pole projektide pikkade planeerimis- ja teostusaegade tõttu veel nähtav. Kodu ostmine on pikaajaline ost ja arvan, et saunasid tahetakse ka edaspidi. Hetkel on võimalik küttetariifide osas läbi rääkida.”
Skanska klientide seas muudetakse korterisaunasid vähesel määral näiteks garderoobideks. Selliseid muutusi on Kuosma sõnul ühe protsendi ringis.
NordenBladet — Tavaliselt kaasnevad jõu kasutamisega riskid, kuid eriti kõhuli surumine on problemaatiline tegevus. Isiku rindkere võidakse kokku suruda ja tema kõhuli panemisega kaasneb isegi äkksurma oht.
Iso Omena kaubanduskeskuses naise surma uurimisega seoses on fookusesse tõusnud turvameeste jõu kasutamine. Mitu turvameest oli tõmmanud naise kaubanduskeskuse põrandale kõhuli lamama, vahendab MTV.
Politsei teatas eile kolmapäeval, et 35-aastane Espoo naine lämbumissurma ei surnud. Surma põhjuse kohta rohkem infot ei antud, kuid juhtumi uurimise juht Jyrki Kallio kommenteeris MTV uudistele, et politsei hinnangul on jõu kasutamise ja naise surma vahel põhjuslik seos.
Jah, väga suure tõenäosusega oleks inimene veel elus, kui sündmust poleks olnud, ütles ta.
Soomes üldarstina ja Saksamaal kiirabiarstina töötav Juha Richter kommenteeris MTV uudistele, et jõu kasutamisega seotud olukorrad sisaldavad alati riski.
Richter ütleb, et inimese kõhuli surumine ja sundimine võib põhjustada hingamisprobleeme.
Tihti juhtub, et inimene pressib sellele olukorrale tugevalt vastu, sel juhul juhtub, et inimesele rakendatakse rohkem jõudu.
Eriti problemaatilised on olukorrad, kus rindkere on ühel või teisel viisil kokku surutud. Halvimal juhul võib olukord põhjustada südame seiskumist ja äkksurma.
Inimene, kes ei saa hapnikku, reageerib väga tugevalt. Seetõttu olukord halveneb ja järjest rohkem survet avaldatakse näiteks rindkerele. See võib põhjustada hapnikupuuduse ja lõpuks südameseiskumise.
Olukorda halvendab tugev stressireaktsioon, mis tekib siis, kui inimene on ärritunud või hirmul.
Inimesel, kellel on näiteks südamehaigus, võivad stressireaktsiooniga seoses kergesti tekkida rütmihäired.
Üldises plaanis mainib Richter ka seda, et eriti varem on olukordades, kus on kasutatud jõudu, tahtmatult jäetud kontrollimata, kas inimene suudab piisavalt hingata.
Äkksurma ohu eest hoiatab ka Niuvanniemi haigla pensionile jäänud peaarst Kari Ojala intervjuus väljaandele Lääkärilehti. Ojala sõnul loobuti Niuvanniemi haiglas kõhuli surumisest juba 2012. aastal.
Otsus põhines rahvusvahelistel uuringutel, mis näitasid, et kõnealune piirav meetod võib põhjustada äkksurma.
Kui inimene surutakse maha ja eriti kõhuli ning kui käed on veel selja taga, siis hingamisfunktsioon ja südametegevus nõrgenevad, räägib Ojala.
Hingamisfunktsiooni langus ja südametegevuse nõrgenemine põhjustavad ainevahetuse muutust. Tulemuseks võib olla südame arütmia, asüstool või muu arütmia. See on surma mehhanism.
