NordenBladet — Soome kandideerib Põhjamaade esindajana ÜRO inimõiguste nõukogu liikmeks ajavahemikuks 2022–2024 . Soome kampaania peamine sõnum „Mitmekesine maailm, universaalsed inimõigused“ rõhutab inimõiguste universaalsust. Valimised toimuvad 2021. aasta oktoobris ÜRO Peaassambleel.
Soome on juba aastakümneid inimõiguste edendamise nimel pikaajalist tööd teinud. ÜRO inimõiguste nõukokku kandideerimine on Soome inimõigustel põhineva välis- ja julgeolekupoliitika jätk. Inimõiguste nõukokku kandideerimine on lisatud ka peaminister Sanna Marini valitsusprogrammi.
Soome kampaaniateemad on naiste ja tüdrukute õigused, uued tehnoloogiad ja digitaliseerimine, kliimamuutused ja haridus kui inimõigus. Lisaks on olulised teemad mitmepoolsuse kaitsmine ja kodanikuühiskonna võimaluste suurendamine ÜRO tegevustes.
„Inimõiguste nõukogu liikmena soovib Soome töötada ühisel rindel inimõigusi kaitsvate riikidega, et leida globaalsetele väljakutsetele püsivaid lahendusi. Kliimamuutus ja pandeemiad suurendavad veelgi ebavõrdsust ja ülemaailmset vastastikust sõltuvust. Inimõiguste ülemaailmse kaitse tähtsus kasvab üha enam,” ütleb välisminister Pekka Haavisto.
Inimõiguste nõukogu on asutatud 2006. aastal ja see on ÜRO peamine inimõiguste organ. Nõukogul on 47 liiget, kes valitakse riikide rühmade kaupa kolmeks aastaks. Soome oli inimõiguste nõukogu liige aastatel 2006–2007. Soome on praegu inimõiguste nõukogu vaatlejaliige.
NordenBladet – Nädal möödus nagu niuhti. Märksõnadeks kodused toimetused, keraamika, lasteraamatu “Tema Kõrgeausu Hiir Esimene” kirjutamine-illustreerimine ning igapäevane artiklite tegemine ning koostöövõrgustike arendamine NordenBladet + OHMYGOSSIP lehtedel.
Reedel viisin esimese satsi töid (keraamikat) Eesti Rahva Muuseumi (ERM), kus meil tuleb koos tütarde Estella Elisheva ja Ivanka Shoshana´ga näitus “Meie kodune nõiaköök”. Selleks käib igapäevane ettevalmistus. Plaan on näituse ajaks valmis saada ka raamat “Tema Kõrgeausus Hiir Esimene”. Väljakutsele annab tuure juurde see, et kavatsen kogu raamatu ise illustreerida ning seda natuke teisiti kui tavaliselt tehakse. Nimelt maalin akrüülmaalid, mis hiljem arvutisse tõmban.. Nii et valmib nii raamat kui ka ports originaalmaale. Kunstinäitus on mul üles ehitatud neljas jaos – keraamika, maalid, Elisheva & Shoshana käsitöökosmeetika ning ravimtaimed.
Esimene kord elus lähenesin ERM´ile tagant laadimisalalt, õigemini külje pealt. Tundsin end korraga nii tähtsana kui ka imetillukesena. Suured uksed, kust rekkaga saab kaupa sisse viia, ning siis mina oma dziibiga kus mõned kastid käsitööd. Tegelikult on see väga hea võrdlus – käsitöö ongi eksklusiivne, valmib kaua ning seda ei ole massiliselt. Pea pool esitlusele tulevatest keraamikatöödest transportisime juba Eesti Rahva Muuseumi lattu. Pidasime kohapeal ka väikese koosoleku, kus arutasime saali plaani – visandasin tahvlile oma praegused mõtted (neid tuleb veel lihvida ning esimesel võimalusel siis ERM´i saata, et sealne tiim saaks näituse “raami” üles ehitama hakata (seinu, vahelage, riiuleid jne).
Peale ERM´i läksime mu noorema õe Hanna-Liisa juurde, kes Tartus elab. Pidasime õhtul ta sünnipäeva – sõime, jõime, rääkisime maast ja ilmast, näitusest, kinnisvarast, tulevikuplaanidest.. Ivanka joonistas terve õhtu ning käis vannis. Magama jäime äkki juba 11-paiku… Lõpetasime õhtu kummeli-teega ning Legally Blonde (Arukas blondiin) filmiga, mida vaadates uni lihtsalt niitis jalust. Hahaa
(Peale galeriid blogi jätkub)
Nädalasse mahtus nagu alati ka palju küpsetamist, aga kõike lihtsalt ei jõua üles pildistada. Panen siia kahe päeva lõunasöökide pildid.
Lõunasöögi näide nr. 1
Ahjuliha (Rakvere mustikamarinaadis grill-liha) friikartuli või kinoaga. Kõrvale värske salat hapukoorega, riivitud peet ja/või maisitõrvikud.
Lõunasöögi näide nr. 2 (täna sõbrapäeval)
Tegin ahjus Bimar´i praetud ja kiirkülmutatud kartuli pannkooke ja Vici paneeritud kalapulki, mida serveerisin sibula ning hapukoorega. Magustoiduks vaarika-kohupiima kook vanilje kastme, mandlite ning puru-kattega.
Ilusat sõbrapäeva jätku kallid sõbrad ja blogi lugejad! ❤
Kallistan!
Loe ka minu varasemaid blogi postitusi (kõik postitused on loetavad lisaks eesti keelele ka soome, rootsi ja inglise keeles!):
NordenBladet — Soome valitsus on olnud hädas, kuidas teha piiril massisilisi koroona sundtestimisi nii, et see ei läheks vastuollu põhiseadusega. Nüüd on lahendus leitud. Vastavat seaduseelnõud ette valmistava sotsiaal- ja terviseministeeriumi andmetel lahendatakse asi nii, et volitused kehtestada massilisi koroona sundtestimisi antakse piirkondlikele ametivõimudele. Nii ei lähe see vastuollu Soome põhiseadusega, vahendab Helsingin Sanomat.
Seaduseelnõu varasemas versioonis puudutas sundtestimine tervet riiki ja see ei läinud parlamendi põhiseaduskomisjonist läbi. Nüüd antakse volitused kohalikele ametivõimudele ja meetmed võivad olla Soome eri osades erinevad.
Piirkondlikud ametivõimud kehtestavad tingimused, mille puhul massilisi sundtestimisi tehakse. Ametivõimud peavad testi tegemise kohustuse ära põhjendama ja see peab vastama terviseameti soovitusele.
Kohalikud ametivõimud saavad kehtestada ka tingimused, mille puhul pole vaja sundtesti teha, näiteks juhul, kui hiljuti on tehtud negatiivne koroonatest, COVID-19 on läbi põetud või on olemas vaktsineerimistõend.
Selline lahendus oleks püsiv ja ei puudutaks ainult koroonat. Lahendus vajab veel õiguskantsler Tuomas Pöysti hinnangut. Eelnõu tahetakse parlamendile üle anda eeloleval reedel valitsuse erakorralisel istungil.
Eelnõud täiendatakse veel sätetega, et sundtestimise võivad määrata ka kohalikud ravipiirkonnad ja omavalitsused. Valitsuse eesmärk on olnud riiki sisenejaid võimalikult palju testida. Praegune seadusandlus ei võimalda massilisi testimisi.
Kui reisija ei soovi lasta testi teha, siis hindab kohalik nakkushaiguste arst, kas määrata isik karantiini. Karantiini määramine on võimalik juba praeguse seadusandluse alusel.
Massilist sundtestimist võimaldavat seaduseelnõud on ette valmistatud juba pikalt. Esimene, toona transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumis ette valmistatud eelnõu kukkus parlamendi põhiseaduskomisjonis läbi juba sügisel. Pärast seda on eelnõu ettevalmistamisega tegelenud sotsiaal- ja terviseministeerium. Nüüd on valitsus otsustanud minna kindla peale välja ja seetõttu abistavad seaduse väljatöötamisel justiitsministeeriumi spetsialistid.
NordenBladet — Täna, 12. veebruaril 2021 algas Hiina kuukalendri järgi uue, metallhärja aasta. Metallhärja aasta lõppeb 31. jaanuaril 2022. Härjad on hoolsad, töökand, tugevad ja otsusekindlad. Need on traditsioonilised konservatiivsed omadused.
Meessoost, isased härjad on isamaalised, neil on kindlad ideaalid ja elueesmärgid ning nad tähtsustavad perekonda ja tööd. Seetõttu saadab härgasid sageli edu.
Härgade nõrkus on kehv suhtlemisoskus. Nad ei oska teistega suhelda ja isegi arvavad, et ei tasu teistega mõtteid vahetada. Nad on kangekaelsed ja lähevad oma teed.
NordenBladet —Maaeluministeerium kutsub esitama ettepanekuid Eesti 2021. a toidupiirkonna leidmiseks. Ettepanekute esitamise tähtaeg on 9. märts.
Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul annab toidupiirkonna tiitel hea võimaluse kutsuda huvilisi oma piirkonnaga lähemat tutvust sobitama. „Kohalik toit ja toidutraditsioonid on üks piirkonna olulisemaid sümboleid ning iga-aastane konkurss Eesti toidupiirkonna valimiseks aitab edukalt neid traditsioone tutvustada,” ütles minister.
2021. aasta Eesti toidupiirkond kuulutatakse välja kevadel, mil valitud maitsete aasta kandjale antakse pidulikult üle tiitel ja rändkahvel. Eesti on varasemalt saanud lähemat tutvust teha Hiiu-, Peipsi-, Pärnu- ja Vana-Võromaa maitsetega; praegu on kahvlihoidjaks veel Haapsalu ja Läänemaa, mulluse aasta toidupiirkond.
„Teen sügava kummarduse kõikide tublide toidupiirkondade ees, kes on andnud olulise panuse Eesti tutvustamisele toidutraditsioonide ja kohalike maitsete kaudu. Ootame põnevat ja rikastavat maitsete aasta programmi ka 2021. aasta toidupiirkonnalt,” lisas Kruuse.
Konkursile esitatud ettepanekud vaatab läbi toiduvaldkonna ekspertidest koosnev hindamiskomisjon. Ettepanekus tuleb kirjeldada, kuidas kavatsetakse aasta jooksul kohalikke maitseid esile tõsta ja neid tutvustada. Lisaks tuleb kandideerijal läbi mõelda aastane ürituste kava ehk maitsete aasta programm, mis ühendab toitu teiste kohalike üritustega ning kutsub aasta jooksul inimesi toidupiirkonda külastama ja kohalikku sööki maitsma. Programmi koostamisel on tänavu oluline mõelda lahendusele, kuidas viia toidupiirkonna sõnum inimesteni ka juhul, kui suuri rahvarohkeid üritusi ei ole võimalik korraldada.
Alates 2016. aastast toimunud Eesti toidupiirkonna valimine on kujunenud iga-aastaseks traditsiooniks, mis aitab tutvustada eri piirkondade toidukultuuri ning ühtlasi edendada kohalikku väikeettevõtlust ja turismimajandust.
