NordenBladet — Eile esitles Haridus- ja Noorteamet „Hariduse tehnoloogiakompassi” uut peatükki „Unelmate distantsõpe”. Haridusteemalises vestlusringis arutati, kuidas distantsõpet õppetöös kõige tulemuslikumalt kasutada.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna rõhutas oma sõnavõtus, et tehnoloogia kasutamine õppetöös ei asenda kontaktõpet, kuid võimaldab seda oluliselt rikastada. „Uuring on näidanud, et meie õpilased ei õpi samas tempos. Ligi 30% õpilastest olid distantsõppe ajal õpiraskustes, kuid samas suurusjärgus on neid, kes õppisid senisest kiiremini ja paremini. 40% õpilastest hindas distantsõpet kontaktõppega sama tõhusaks. Aastane distantsõppe kogemus on meile näidanud heade nutikate lahenduste vajalikkust. Tehnoloogia annab võimaluse pakkuda õpilastele paindlikumat ja individuaalsemat õpiteed ning aidata nii õpilastel kui õpetajatel kiiremini edasi liikuda.”

Ministri sõnul oleme ühiskonnana rohkem kui kunagi varem valmis hariduse tehnoloogiliseks innovatsiooniks. „Tänane valmisolek, koostöö ja ühine ootus on loonud võimaluste akna Eesti haridusinnovatsiooniks nii kodumaal kui ka selle eksportimiseks väljapoole.”

Haridus- ja Noorteameti seire projektijuht ja tehnoloogiakompassi koostaja Marit Dremljuga-Telk märkis, et distantsõppe kogemus on kasulik tuleviku mõtestamisel. „Viimasel aastaringil kogetu on väga oluline – saame seda süstematiseerida ja tuleviku jaoks mõtestada. See omakorda aitab mõista, kuidas kaugõpet kõige tulemuslikumalt kasutada ka siis, kui kriis on möödas. Koostöö ülikoolide, tehnoloogiaekspertide ja ettevõtete ning loomulikult õpetajate ja koolijuhtidega on olnud kompassi valmimisele väga head hoogu andev,” lisas ta.

Vestlusringis arutati, kuidas distantsõpet edaspidi õppetöös kõige mõistlikumalt kasutada. Paneelis osalesid Võru Gümnaasiumi direktor Karmo Kurvits, õpilaste vaimset tervist toetava rakenduse Helge Kool asutaja Kersti Peenema, hariduslike virtuaalreaalsusmängude Futuclass asutaja Kristen Tamm, Audentese e-gümnaasiumi õpetaja ja analüütik TransferWise’is Anna-Helena Salurand ning tudeng Kätriin Helena Huttunen. Esitlust modereeris ajakirjanik ja tehnoloogiaekspert Henrik Roonemaa.

Sündmus on kõikidele huvilistele järelvaadatav Youtube’is.

„Hariduse tehnoloogiakompass“ on Eesti koolidele mõeldud tehnoloogiaülevaade, mis annab praktilisi nõuandeid tehnoloogia rakendamiseks kaasaegses õppetöös ning vastab küsimustele: mida ja kuidas peaksime õpetama? Ülevaade sisaldab Eesti koolide kogemusi, praktilisi näiteid ning ekspertide soovitusi.

Uue peatükiga “Unelmate distantsõpe” saab tutvuda tehnoloogiakompassi veebilehel: https://kompass.harno.ee/unelmate-distantsope.

Ülevaadet koostab Harno koostöös Eesti haridusekspertide ja tehnoloogia-asjatundjatega. Sel aastal oli neid rohkem kui 80.

“Hariduse tehnoloogiakompass” on Hariduse Infotehnoloogia SA algatus, mis ilmus esmakordselt 2019. aastal. Sellest aastast annab kompassi välja Haridus- ja Noorteamet.

Eile täitus 25 aastat “Tiigrihüppe” programmi väljakuulutamisest. 21. veebruaril 1996 kuulutas president Lennart Meri teleesinemises välja “Tiigrihüppe” programmi ehk Eesti täieliku arvutistamise kava, millega pandi alus Eesti e-ühiskonnale.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — Valitsus tegi täna kabinetinõupidamisel põhimõttelise otsuse kehtestada esmaspäevast, 22. veebruarist täiendavad piirangud huviharidusele ja -tegevusele, noorsootööle ning täienduskoolitusele ja -õppele. 1. märtsist hakkavad kehtima uued piirangud üldhariduskoolides. Lasteaedadele, kutsekoolidele ja kõrgkoolidele uusi piiranguid ei kehtestata.

Hariduselu

Teadusnõukoja ettepanekul otsustas valitsus, et pärast koolivaheaja lõppu jäävad üldhariduskoolide õpilased nädalaks koju. Piirang ei kehti 1.–4. klassi õpilastele.

Samuti ei kehti piirangud lasteaedadele, kutseõppeasutustele ega kõrgkoolidele. Neis kõigis võib ennetusmeetmeid kasutades viia läbi ka kontaktõpet.

1.–7. märtsini võivad üldhariduskoolide õppehoonetes viibida ainult 1.–4. klasside õpilased. Teiste klasside õppijad võivad koolis viibida juhul, kui nad vajavad hariduslikke tugiteenuseid või õpetaja hinnangul õpitulemuste saavutamiseks konsultatsioone, sooritavad praktilist õpet, eksameid või teste või osalevad olümpiaadidel.

Kõiki tegevusi läbi viies tuleb tagada hajutatus ning väljaspool õpperuumi võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada.

Piiranguid ei kohaldata neis üldhariduskoolides, kus enamik õpilasi on tõhustatud või eritoel.

Uued piirangud ei puuduta lasteaedu ja –hoide, kutseõppeasutusi ja kõrgkoole.

Huviharidus, -tegevus, noorsootöö, täiendkoolitus ja -õpe

Huvihariduse ja -tegevuse, noorsootöö ning täienduskoolituse ja -õppe puhul kehtivad alates 22. veebruarist vähemalt kaheks nädalaks täiendavad piirangud.

Siseruumides on keelatud rühmaviisilised tegevused. Tegevusi võib viia läbi üksnes individuaalselt koos juhendajaga.

Siseruumides läbiviidavate tegevuste puhul tuleb kanda maski ning tagada desinfitseerimisnõuete täitmine. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed või inimesed, kellel maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.

Välitingimustes võib jätkata tegevust seniste reeglite järgi. Lubatud on tegevus kuni 50 osalejaga, sealhulgas treener või juhendaja. Tagatud peab olema, et ei puututa kokku teiste rühmadega ning desinfitseerimisnõuete täitmine.

Tegemist on valitsuse kabinetinõupidamisel tehtud põhimõtteliste otsustega, ametlikult annab valitsus vastava korralduse lähiajal. Seejärel saadab ministeerium kõigile haridus- ja noorteasutustele ka detailsema ülevaate piirangutest.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT