NordenBladet — Soome valitsuses ette valmistatav piiril sundtestimist võimaldav seaduseelnõu on lõpusirgel ja jõuab parlamenti järgmise nädala reedel, 19 veebruaril, ütles peaminister Sanna Marin.
Eelnõu peaks sotsiaal- ja terviseministeeriumis valmima järgmisel reedel toimuvaks valitsuse istungiks, kus see kinnitatakse. Kui seadus parlamendis heaks kiidetakse, on võimalik koroonaviiruse testid piiril kohustuslikuks teha.
Pere- ja põhiteenuste minister Krista Kiuru kinnitas samuti, et seaduseelnõu saab varsti valmis. Eelnõu valmimine on siiski veninud, sest Kiuru ütles juba eelmisel kolmapäeval, et eelnõuga ollakse lõpusirgel.
Valitsus esitas sundtestimise eelnõu parlamendile juba eelmisel sügisel, aga see lükati tagasi, kuna oli vastuolus põhiseadusega. Nüüd on Kiuru väitel eelnõu selline, et see läheb läbi ka parlamendi põhiseaduskomisjonist.
Sotsiaal- ja terviseministeeriumis valmistatakse ette ka vaktsineerimistõendite väljastamist. Tõendid jõuavad OmaKanta veebiteenusesse, mille kaudu saab igaüks need vajadusel välja printida. Veel pole teada, kuidas neid tõendeid saab tulevikus kasutada.
NordenBladet — Soome valitsus kavandab piiriületuse ajalist piiramist, seda eelkõige põhja- ja idapiiril. Sellega vähendatakse piiriülest liikumist ja viiruse levikut. Valitsuse eesmärk on kinnitada uued piirangud homsel neljapäevasel valitsuse istungil. Valitsus on juba mitu nädalat rääklinud sellest, et piiriületust on kavas hakata ajaliselt piirama, vahendab MTV.
Valitsus otsustab, et piiriületuskohtades, välja arvatud põhjapoolne Tornio-Haaparanta seatakse eraisikute piiriületusele ajalised piirangud. Sellised piirangud laienevad ka idapiirile, ütles siseminister Maria Ohisalo.
Muudatus jõustub võimalikult kiiresti peale homset valitsuse istungit. Kohalikud ravipiirkonnad ja piirivalve selgitavad välja, millised on kõige sobivamad ajalised piirangud. Valitsuse soov on piiriületust vähendada, et kõiki reisijaid oleks võimalik testida.
Need, kes peavad reisima seoses tööga, saavad piiri ületada ka öisel ajal. Kaubavedu jääb samuti alles. Samas näiteks perekondlikel põhjustel ei saa piiri enam öösel ületada.
Ohisalo ütles, et muretsema paneb koroona mutatsioonide levik ja piiril on jätkuvalt liiga palju liikumist. Idapiiril on olnud olukordi, kus oodatakse, kuni testijad lahkuvad ja siis minnakse piiri ületama.
Piiril ei tehta praegu veel sundtestimist, kuna seda ei võimalda Soome põhiseadus. Piirkondlik nakkushaiguste arst võib määrata üksikuid inimesi testile ja karantiini. Sotsiaal- ja terviseministeerium valmistab aga ette seadust, mis võimaldab testida kõiki reisijaid. Valitsuses sündis vastav poliitiline kokkulepe eelmisel nädalal ja nüüd otsitakse selleks juriidilisi võimalusi.
Ohisalo sõnul on eriti oluline, et sundtestimist võimaldav seadus valmib võimalikult kiiresti, et viiruse levikut oleks võimalik paremini kontrollida. Kui piiril on olukord kontrolli all, siis saab hakata lihtsustama elu piiride sees ja inimesed saavad elada normaalsemat elu, märkis Ohisalo.
NordenBladet — Uute COVID-19 haigusjuhtude arv on Soomes samas vahemikus kui eelmisel nädalal. Epideemia tõrjumine on paljudes kohtades hästi õnnestunud. Sellegipoolest esineb koroonaviirust kogu riigis ja mitmetes haiglapiirkondades on teatatud arvukatest uutest nakatumistest.
Siiani pole selgeid tõendeid selle kohta, et viiruse mutatsioonid oleksid hakanud rahva seas levima, kuid see oht on märkimisväärne. Teiselt poolt on haiglaravi vajadus juba mitu nädalat vähenenud, edastavad terviseamet ning sotsiaal- ja terviseministeerium.
Eelmisel, 5. nädalal teatati nakkushaiguste registrisse enam kui 2500 uuest juhtumist, mida on ligi 200 juhtumi võrra vähem kui eelneval nädalal. Uute juhtumite arv oli 45 juhtu 100 000 elaniku kohta, võrreldes eelneva nädala 49 juhtumiga 100 000 elaniku kohta.
Viimase kahenädalase jälgimisperioodi (25. jaanuar – 7. veebruar) juhtumite koguarv oli veidi üle 5200 uue juhtumi, mida on üle 1100 juhtumi võrra rohkem kui kahel eelneval nädalal. Uute juhtude esinemissagedus oli 94 juhtu 100 000 elaniku kohta, võrreldes 74 juhtumiga 100 000 elaniku kohta eelneva kahenädalase perioodi jooksul.
Hinnanguline nakatuvusmäär on praegu 0,95–1,1 (tõenäosus 90 protsenti).
Paljudes Euroopa riikides ja Soome naabermaades on COVID-19 juhtude esinemissagedus ja nakatumiste arv väga kõrged.
Maailmas on tuvastatud mitmeid erinevaid viiruse mutatsioone ehk variante, mille levikut Soome takistatakse muu hulgas piiriületuse meetmete tugevdamise ning piirangute ja soovitustega. Viiruse variantide mõju epideemiale jälgitakse hoolikalt. Praeguseks on Soomes avastatud uusi viiruse variante kokku 232 koroonaviiruse proovis.
Nakatumised on põhiliselt noortel täiskasvanutel
Kogu riigis tuvastati uute nakatumiste allikas enam kui 60 protsendil juhtudest. Suurim esinemissagedus on tööealistel, eriti noortel täiskasvanutel. Ligi veerand kõigist juhtumitest leiti 20–29-aastastel. Nakatunud üle 60-aastaste inimeste osakaal on veidi langenud. 5. nädalal oli üle 60-aastaste inimeste osakaal umbes 8 protsenti, 3. ja 4. nädalal oli selle vanuserühma osakaal 11 protsenti.
Eelmisel, 5. nädalal pandi karantiini veidi üle 11 000 inimese, mida on umbes 2500 võrra vähem kui eelneval nädalal. Rohkem kui veerand uutest nakatumistest avastati inimestel, kes olid nakatumise ajal karantiinis.
Eelmisel, 5. nädalal oli enamik nakatumisi kodumaist päritolu. Välismaal omandatud nakatumiste osakaal oli 4 protsenti ja nende põhjustatud edasiste nakatumiste osakaal kõigist nakatumistest oli alla ühe protsendipunkti.
Haiglaravi vajavate patsientide arv on vähenenud
Haiglaravil oli 10. veebruaril COVID-19 haiguse tõttu kokku 118 patsienti, kellest 16 patsienti intensiivravi osakondades. 10. veebruariks 2021 oli teatatud 706 haigusega seotud surmast.
Täna avaldatud epideemia aruanne ja ka varasemad aruanded on terviseameti (THL) veebisaidil.
NordenBladet —Läänemeri oma arvukate meremadalikega on tähtis talvituskoht arktilistele veelindudele. Kuna siia koguneb talvel suur osa Arktikas pesitsevatest veelindudest, annab nende uurimine olulist infot meil talvitavate veelinnuasurkondade kohta.
„Taoline usaldusväärne informatsioon on vajalik keskkonnakaitseliste tegevuste elluviimiseks ning merekeskkonna seisundi hindamiseks,“ rääkis maaülikooli ornitoloog Leho Luigujõe lisades, et näiteks kahaneva arvukusega arktiliste liikide, nagu aulide, vaeraste ja kauride saatus oleneb suuresti Läänemere elukeskkonna kaitsest.
Selleks, et saada teada Läänemerel talvitavate veelindude arv ja levik, on vaja tegutseda koordineeritult. Loendus eeldab kõigi Läänemeremaade osalust ja koostööd ning sellest võtab osa seitse riiki – Taani, Soome, Saksamaa, Läti, Poola, Rootsi ja Eesti.
Eestis algas loendus eelmisel nädalal ning lõppeb lähipäevil, hõlmates meie jäävaba rannikumerd. „Kasutame transektloendust, mida viime läbi lennukilt, mille loenduskõrgus on 76 meetrit merepinnast,” kirjeldas Luigujõe. Kokku on rannikualale planeeritud kümme lendu kogupikkusega 55 tundi.
Tegevust rahastab Keskkonnainvesteeringute keskuse keskkonnaprogramm.
NordenBladet — Hulgiskleroos, ehk sclerosis multiplex, on jätkuvalt levinuim noorte täiskasvanute neuroloogiline haigus. Maailmas põeb seda üle kahe miljoni inimese, Eestis on hinnanguliselt 1500 sclerosis multiplex diagnoosiga patsienti. Umbes 20% neist patsientidest eelneb haigusele nägemisnärvi põletik (optiline neuriit). Samas kõigil optilise neuriidi patsientidel ei arene see aja möödudes hulgiskleroosiks.
TalTech geenitehnoloogid koostöös Protobios OÜ teaduslabori ja Helsingi ülikooli meditsiiniteadlastega avaldasid mainekas erialaajakirjas EBioMedicine hulgiskleroosist teadusartikli “Identification of two highly antigenic epitope markers predicting multiple sclerosis in optic neuritis patients” (Kaks kõrgelt antigeenset epitoopi kui hulgiskleroosi varajase tuvastamise biomarkerit optilise neuriidi haigetel). Uuringu juhtautor on Helle Sadam ja kaasautorid Mariliis Jaago ning Annika Rähni on TalTechi keemia ja biotehnoloogia instituudi geenitehnoloogia osakonna doktorandid.
Uuringu üks eestvedaja, Taltech geenitehnoloogia osakonna dotsent ja Protobios OÜ teadusgrupi juht Kaia Palm: „Oleme välja töötanud ja patenteerinud väga võimeka tehnoloogia (Mimotope Variation Analyses) diagnostiliste testide ja uute ravimikandidaatide arendamiseks. See põhineb inimese B-rakulise immuunvastuse mitmekesisuse ehk antikehade profiili tuvastamisel. B-lümfotsüütide vahendatud immuunvastus omab omakorda olulist rolli nii hulgiskleroosi kui ka optilise neuriidi patoloogiate tekkimises. Seega on see heaks sihtmärgiks varajaste diagnostiliste markerite tuvastamisel“.
Avaldatud teadustöö olulisusest rääkides rõhutab Helsingi ülikooli neuroteaduste professor Pentti Tienari artikli kaasautorina: “Hulgiskleroosi ravi on kõige tõhusam haiguse varajases staadiumis. Kahjuks ei ole praeguseks hetkeks kirjeldatud ühtegi usaldusväärset biomarkerit, mis tuvastaks selle haiguse juba peale esimest optilise neuriidi episoodi”.
Artikli teine kaasautor, Helsingi Ülikooli viroloogia emeriitprofessor Antti Vaheri tõdeb: ”Viirusinfektsioonide ja neuroloogiliste haiguste seose uurimine on ülioluline just ravi tulemuslikkust silmas pidades, sest paljudele viirustele, sh herpesviirustele, on olemas tõhusad viirusevastaseid ravimid, mis selle haiguse hilise avastamise tõttu ei pruugi nii hästi toimida”.
Avaldatud uurimistöös uuriti MVA tehnoloogia abil üle 500 erineva kliinilise proovi (sealhulgas nii Soome kui Eesti patsientide vere- ja liikvoriproove). Saadud tulemused kirjeldavad väga täpselt erinevate haigusgruppide immuunvastuse erinevust ning näitavad, et viiruslike antikehade vastuse täpne määramine võimaldaks diagnoosida vereproovist hulgiskleroosi ohtu juba optilise neuriidi esimese episoodi järgselt.
Lisainfo: TalTechi geenitehnoloogia osakonna dotsent Kaia Palm, kaia.palm@taltech.ee ja Helle Sadam, helle.sadam@taltech.ee täpsemalt saab informatsiooni MVA meetodi kohta aadressilt www.protobios.com
