Eesti: Maaeluminister lindude gripi leiust: on oluline, et viirus edasi ei leviks

By

-

veebruar 19, 2021

NordenBladet — Põllumajandus- ja Toiduamet teatas lindude gripi leiust Telo talus Lääne-Virumaal.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul tekitab leid muret, aga Põllumajandus- ja Toiduamet tegeleb aktiivselt taudikolde likvideerimisega ning olukord on kontrolli all. „On oluline, et viirus edasi ei leviks, mistõttu lisaks kolde likvideerimisele kaardistatakse ka ümberkaudsed linnupidajad, et teavitada neid leiust ning lindude pidamisega seotud piirangutest,” ütles minister.

Linnukasvatajate esindajaid oodatakse uue nädala alguses kohtumisele. „Korraldame esmaspäeval veebikoosoleku linnukasvatussektori esindajatega, et anda ülevaade linnugripiga seonduvast,” lisas Kruuse.

Lindude gripp on väga nakkav viirushaigus, mis põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust. Haiguse puhkemisel kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse. Inimestele viirus ohtu ei kujuta.

Hukkunud veelindude (haned, luiged), hulganisti surnud metslindude või surnud röövlindude (kullid, kotkad) leidmisel tuleks sellest teavitada Põllumajandus- ja Toiduametit, helistades infotelefonil +372 605 4767.

Allikas: Maaeluministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soomes hakatakse tootma koroona puhumistestreid, millega on võimalik nakkus tuvastada minutiga

By

Helena-Reet Ennet

-

veebruar 16, 2021

NordenBladet — Mõned korrad testerisse puhumist ja seadme nanosensorid tuvastavad inimese hingeõhu omadused. Mobiilirakenduse kaudu saadetakse andmed pilveteenusesse, kust antakse mõne sekundi jooksul teada, kas inimesel on koroona või mitte.

Tulemus põhineb sellel, et hingeõhu teatud biomarkerid on omased koroonaviiruse põhjustatud muutustele organismis. Välja hingates lenduvad need osakesed kopsudest õhku ja seadme nanosensorid mõõdavad nende koguse. Seade vahendab mobiili vahendusel info pilveteenusele, mis võrdleb tulemust teistest koroonapatsientidelt saadud tulemusega, vahendab Yle.

Näidu võtmine kestab keskmiselt 15 sekundit ja proovi analüüs 3 sekundit ehk tegemist on sisuliselt reaalajas teenuse ja diagnoosimisega. Uus inimene võib seadmesse puhuda 2 minuti pärast.

Seadme on välja töötanud Tampere firma Deep Sensing Algorithms. Seadmete täpsust on katsetatud Hollandis. Seade saab sertifikaadi, mis tõendab selle toimimist. Veebruarikuus tahetakse seade lõplikult valmis saada ja siis saab hakata seda müüma.

Seadme testseeria on Turus asuvas meditsiiniseadmete tootmisettevõttes juba välja lastud. Kui CE-kvaliteedimärgis on saadud, võib Tepcomp seadmed masstootmisse anda. Nõudlus selliste toodete järele on väga suur terves maailmas.
Kuivõrd tulemus saadakse ruttu, sobivad sellised testerid piiripunktidesse ja lennujaamadesse. Samamoodi võib testida hotellide kliente või kruiisilaevade reisijaid.

Testerid võivad tulevikus tuvastada ka koroona eri mutatsioone. Tegemist pole millegi uuendusliku asjaga, sest maailmas suudetakse niimoodi testida juba ligi 60 haigust. Seade testib sisuliselt inimese ainevahetuse biomarkereid ehk seda võitlust, millega rakud tegelevad viiruse vastu võideldes. Selle tegevuse jäljed tulevad hingeõhu kaudu kopsudest välja ja lisaks COVID-ile on võimalik välja selgitada ka muid haigusi.

Eesti: Kaitseväe reservõppekogunemised jäävad esimesel poolaastal koroonaviiruse ohu tõttu osaliselt ära

By

Helena-Reet Ennet

-

veebruar 16, 2021

NordenBladet — Seoses koroonaviiruse leviku olukorraga on kaitseväegi otsustanud muuta reservõppekogunemiste plaani ja korraldada esimesel poolaastal vaid kriitilise tähtsusega õppekogunemisi.

„Vältimaks koroonaviiruse levikut reservväelaste ja nende lähedaste hulgas on kaitsevägi otsustanud osaliselt tühistada kuni esimese poolaasta lõpuni toimuma pidanud reservõppekogunemised, eesmärgiga viia kontaktid erinevate isikute gruppide vahel minimaalseks, piirates sedasi tõhusamalt viiruse levikut,“ ütles kaitseväe peastaabi väljaõppeosakonna ülem kolonel Mati Tikerpuu viidates, et nii ei seata ohtu ka hetkel käimasolevat suuremate allüksuste väljaõpet.

„Kindlasti tahame kaasata reservväelasi õppusele Kevadtorm ja seetõttu püüame käituda võimalikult vastutustundlikult, et see saaks võimalikuks,“ lisas kolonel Tikerpuu.

Otsus puudutab ligi 2100 reservväelast, kes saavad vastava teavituse lähiajal. Õppekogunemiste tühistamise korraldus ei puuduta juba reservõppekogunemistele registreerunud vabatahtlikke reservväelasi ja neid, kes veel soovivad õppekogunemistel vabatahtlikuna osaleda. Selleks tuleb aga reservväelasel täita järgmisi nõudeid: võimalusel olema vaktsineeritud COVID-19 vastu, valmis esitama enda tervise deklaratsiooni, mis on kättesaadav kaitseväe kodulehelt ning osalema õppekogunemisel tervena, ilma haigusnähtudeta ega oma eelnevat kokkupuudet koroonaviirusesse nakatanuga, ehk ei ole lähikontaktne.

Iga reservväelane, kes on kutse õppekogunemisele saanud või avaldanud soovi osaleda vabatahtlikult, saab lisainformatsiooni üksuse personaliosakonnast, kust edastati reservväelasele õppekogunemise kutse.

Õppekogunemiste eesmärk on reservväelastele meelde tuletada ajateenistuses õpitut ning tutvustada neile uut varustust ja relvastust. Õppekogunemiste käigus harjutavad kaitseväe sõjaaja üksused koostööd ning tegevusi nii üksikvõitleja kui ka allüksuse tasandil, samuti aitavad õppekogunemised aastaid tagasi ajateenistuse läbinutel värskendada oma sõjalisi oskusi.

Allikas: Eesti Kaitsevägi
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eesti: Maaeluminister kutsus kokku kohtumise välistööjõu teema arutamiseks

By

Helena-Reet Ennet

-

veebruar 16, 2021

NordenBladet — Maaeluminister Urmas Kruuse kutsus põllumajandussektori esindusorganisatsioonide ja Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti ning Terviseameti esindajad kohtumisele, et arutada hooajalise välistööjõuga seotud teemasid põllumajanduses ja toidutootmises.

„Vältimaks eelmisel aastal saadud õppetunde, soovin sel nädalal kokku kutsuda kohtumise seotud pooltega, et ühiselt läbi arutada erinevad hooajalise välistööjõuga seotud teemad – olgu selleks siis riigis viibimine, riikidevaheline liikumine või tööjõuvajadus valdkonniti,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse. „Selleks, et põllumajandus- ja toiduainesektor saaks aegsasti sel aastal oma töid planeerida, on oluline, et kõigil asjaosalistel oleks ühtne ja selge arusaam tööjõu kasutamise ja liikumisega seotud võimalustest. Kindlasti ei loo me kunstlikke takistusi välistööjõule.“

Ministri sõnul kasutatakse põllumajandus- ja toiduainesektoris tulenevalt sektori spetsiifikast ja hooajalisusest palju välistööjõudu. Eelmise aasta kogemus näitas, et olukorras, kus välistööjõud ei saanud Eestisse ning tööjõupuuduse leevendamine kohaliku tööjõu baasil ei õnnestunud, sattusid paljud sektorid ja ettevõtted raskustesse.

„Põllumajandus- ja toiduainesektor on riigi jaoks strateegiline valdkond. On oluline, et hoole ja vaevaga kasvatatud saak ei jääks põllule, seetõttu vajame lahendusi,“ tõdes Urmas Kruuse. „Teised riigid suutsid mullu lisatööjõudu ka kõige keerulisemal ajal sisse tuua. Meil oleks sama vajadus – kuidas seda turvaliselt teha, see eeldab kõikide poolte koostööd ja tahet.“

Välistööjõu teemaline kohtumine toimub reedel, 19. veebruaril.

Allikas: Maaeluministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soomes pikeneb vanemapalga maksmise aeg

By

Helena-Reet Ennet

-

veebruar 16, 2021

NordenBladet — Soome valitsus kavandab vanemapalga maksmise perioodi pikendamist nii, et kumbki vanem saab 160 päeva ehk ligi 6,5 kuud vanemapalka.

Vanemapalka makstakse inimese varasema palga alusel lapsega kodus olemise eest ja selle pikkus on uue korra kohaselt seega kokku 12,8 kuud. Seni oli emale hüvitatud 105 tööpäeva ehk ligi 4,2 kuud ja isale 54 tööpäeva ehk ligi 2,2 kuud, vahendab Helsingin Sanomat.

Vanemapalgaga puhkusest saab üks vanem teisele loovutada 0-63 päeva. Lisaks luuakse 40 päeva pikkune rasedustoetus ehk kokku oleks tasustatud vanemapalga maksmise pikkus üle 14 kuu. Ühe vanemaga peres saab üks vanem omale kogu palga.
Erandiks on mitmikud ehk kaksikud või kolmikud, kelle puhul pikeneb vanemapalga pikkus iga täiendava lapsega 78 päeva võrra. Vanemapalka võib kasutada kuni lapse 2-aastaseks saamiseni.

Kokku läheb vanemapalga pikendamine riigile hinnanguliselt maksma ligi 80 miljonit eurot aastas. Täpne summa pole teada, kuna pole teada, kui palju hakkavad isad vanemapalka kasutama. Valitsus tahab eelnõu parlamendile kinnitamiseks saata eeloleval sügisel.
Lapsega võib Soomes koju jääda ka kauemaks, siis makstakse koduhoolduse toetust. Võrdluseks, Eestis on vanemapalga maksmise periood 1,5 aastat.