Üllatav avastus: VAID 8,5 protsenti Lääne firmadest on Venemaalt lahkunud

By

-

veebruar 16, 2023

NordenBladet — Värske uuringu kohaselt on vaid 8,5 protsenti Lääne ettevõtetest müünud oma Venemaa tütarettevõtted. Vene turul jätkavad näiteks moefirmad Benetton ja Lacoste, kosmeetikabränd Clarins, masinatootja Liebherr ja energiafirma Fortum, vahendab Yle.

Kuigi pärast sõja algust teatasid paljud Lääne ettevõtted Venemaalt lahkumisest, siis tegelikult lahkusid väga vähesed.

See selgub professor Simon Evenetti ja professor Niccolò Pisani hiljutisest uuringust.

Uuringu järgi oli vaid 8,5 protsenti ettevõtetest 2022. aasta novembri lõpuks müünud vähemalt ühe oma Venemaa tütarettevõtte.

Uuringus vaadeldi ligikaudu 1400 ettevõtet, mille peakorter asub G7 ja EL-i riikides ja mis on varem jõudnud Venemaal enam kui miljoni dollari suuruse käibeni.

Šveitsi St. Galleni ülikoolis majandusprofessorina töötav Evenett ütles Yle-le antud intervjuus, et oli ka ise uuringu tulemuse üle üllatunud.

Ta eeldas, et suurem osa ettevõtetest on oma tütarettevõtted maha müünud, kuna ettevõtetele on avaldatud palju survet ründesõda pidavast riigist lahkumiseks.

Meie uurimistulemused kordavad ajaloost tuttavat mustrit, ütleb Evenett videokõnes.
Kui ettevõtteid survestatakse vabatahtlikult geopoliitilises konfliktis riigist lahkuma, näeme tavaliselt vähe väljumisi. Sama juhtus apartheidi-aegses Lõuna-Aafrikas.

Vabatahtlikkusest seega ei piisa. Kui Lääne ettevõtteid Venemaalt välja tahetakse, peavad riigid Evenetti sõnul kasutusele võtma agressiivsemad meetmed.

Turu ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor Kari Liuhto peab Evenetti ja Pisani uuringut usaldusväärseks. Uuringu tulemus annab Liuhto sõnul palju mõtlemisainet.

Kui Lääs on kehtestanud Venemaa kaubavoogudele sanktsioonid, siis Venemaal tegutsevad Lääne ettevõtted on unustatud, ütles Liuhto. Selle kaudu toetatakse tegelikkuses Venemaad ja Vene riigi terroristlikku tegevust. Jah, selle olukorraga tuleks tõesti tegeleda, ütles Liuhto.

Evenetti sõnul oli Venemaa tütarettevõtete müük kõige väiksem teenindus- ja põllumajandussektoris ning loodusvaradega seotud tööstusharudes. Seevastu tööstuses oli neid rohkem.

Selgeid erinevusi oli kohale jäänud ja lahkunud ettevõtete päritolus.
Uuringus paistsid silma soomlased. Soomlased olid oma suuruse koha pealt tütarfirmade müüjate hulgas üleesindatud. Liuhto sõnul näitavad ka teised uuringud, et soomlased on Venemaalt keskmisest usinamalt lahkunud.

Näiteks toidutootja Atria, ehitusfirma YIT ja metsamasinate tootja Ponsse on oma Venemaa tegevuse maha müünud. Soomlased on aru saanud, et Venemaa võib ootamatult Putini pantvangiks muutuda, ütles Liuhto.

Teisest küljest ei saa seda öelda Saksa ja Itaalia ettevõtete kohta. Nad on müünud palju vähem oma Venemaa tütarettevõtteid.

Siin on ülevaade Venemaalt lahkunud ja sinna jäänud ettevõtete arvu kohta:

Venemaalt lahkunud:
USA 30Soome 15Saksamaa 14Suurbritannia 13Prantsusmaa 9Jaapan 7Taani 5Holland 5Iirimaa 4Ülejäänud riigid 18
Kokku: 120

Venemaale jäänud:
Saksamaa 250Küpros 211USA 159Jaapan 90Itaalia 81Suurbritannia 74Prantsusmaa 72Austia 48Holland 37Muud riigid: 264
Kokku: 1284

Avapilt: Moskva (Unsplash)

Riigikogu arutas olulise tähtsusega riikliku küsimusena maksusüsteemi muutmist

By

Helena-Reet Ennet

-

veebruar 16, 2023

NordenBladet — Riigikogus toimus Reformierakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Mida on vaja muuta Eesti maksusüsteemis“ arutelu.

Ettekandega esinesid Riigikogu liige, endine rahandusminister ja Maksuameti peadirektor Aivar Sõerd, ettevõtja Ruth Oltjer ning maksuekspert Hannes Udde.

Riigikogu liige Aivar Sõerd tõi alustas ettekannet tuues esile USA mõttekoja Tax Foundation OECD riikide maksude konkurentsivõime uue edetabeli, milles Eesti jõudis juba üheksandat aastat järjest esimesele kohale. „Eesti maksusüsteemi puhul tõstetakse esile, et see on lihtne ja ühetaoline. Samuti toob mõttekoda esile, et Eesti maksusüsteem toetab majanduskasvu ja soodustab investeeringuid,“ märkis Sõerd ja lisas, et Eesti maksusüsteem tegelikult ei vaja fundamentaalset muutmist ega ümberpööramist. „Samas, ükski maksusüsteem pole absoluutselt täiuslik ega hakkagi olema. Kõik ka hästi töötavad maksusüsteemid vajavad regulaarset analüüsi ja vajaduse korral ümberkujundamist, et kohaneda muutustega majanduskeskkonnas,“ sõnas ta.

Sõerd tõi Eesti maksusüsteemi kitsaskohtadena välja OÜtamise, aga ka 2018. aastast kehtestatud maksuvaba tulu süsteemi, kus maksumaksja maksuvaba tulu määr tehti sõltuvaks tema aastatulu suurusest. „Selle maksusüsteemi selline tuumelement on tuluvahemik 1200–2100 eurot, kus maksuvaba tulu määr hakkab järsult vähenema ja jõuab 2100 euro suuruse tulu juures nullini. No ma ütleksin, et see selline süsteem ei sobi Eesti oludesse, kuna meil palgad kasvavad kiiresti, tulud kasvavad kiiresti ja ka inflatsioon on olnud kiire. Aga tuluvahemik 1200–2100 eurot on kindlalt eurodesse fikseeritud. See tuluvahemik, mida on ka maksuküüruks nimetatud, on muutumata püsinud juba kuuendat aastat, aga tulude kasvades liigub igal aastal järjest rohkem inimesi oma tuludega sellesse kõrgema maksustamise tsooni,“ tõi ta esile. „Toome näite õpetajate palgaga. Õpetajate keskmine palk tõuseb tänavu 2048 euroni kuus, aga selle palgataseme puhul pole maksuvaba tulu määr enam mitte 654 eurot, vaid sellest jääb järele 38 eurot, sest maksuküüru valem sööb suurema osa sellest ära.“

Keemiaettevõtte Chemi-Pharm asutaja ja juht Ruth Oltjer sõnas tööstusettevõtete käekäigust rääkides, et olukord on nagu Ameerika mägedel ja märksõnadeks on sõda, tooraine hindade tõus, seniste tarneahelate katkemine ja ettevõtete doteerimine Euroopa riikide poolt, mis paneb Eesti ettevõtted näiteks Saksamaa ja Suurbritannia ettevõtetega võrreldes kehvemasse olukorda. Oltjer tõi esile, et tööstuse käekäik on oluline, kuna Eesti SKT-st 80–90% moodustab eksport ja suure osa ekspordist annavad just meie töötleva tööstuse ettevõtted.

„Eesti ettevõtjale tunduvalt maksud ausad, sellepärast ei viidagi neid ettevõtteid Eestist minema. Makse on lihtne maksta ja mitte ainult maksta, vaid ka koguda. Ja selle tulemusena laekuvadki maksud Eestisse. Minu hinnangul ei pea paika, et praegune maksusüsteem on kahjulik Eesti ettevõtlusele ja riigile tervikuna,“ märkis ta. Oltjer tõi esile, et maksusüsteemi puhul on määrava tähtsusega põhimõte „Maksudega ei mängita“. „Maksude muutmine on ettevõtjaid nii oluliselt mõjutav, et kui selline samm teha, sest see peaks olema vähemalt kuus kuud, parem kui aasta ette teada,“ sõnas ta.

Samuti on Oltjeri sõnul Eesti maksukoormus 34% ehk Kesk-Euroopa riikide tasemel. „Ma ei näe üldse võimalust, et me saaksime seda maksukoormust kuidagi tõsta,“ märkis ta ja lisas, et ka ettevõtete tulumaksu puhul pole tõstmise ruumi näha. Muu hulgas märkis Oltjer oma ettekandes, et pooldab erisoodustusmaksude kaotamist spordi- ja tervisekuludelt ning tõi eriti tähtsana esile teadus- ja arendustegevuse soodustamist.

Kolmandana esines ettekandega maksuekspert Hannes Udde. Läbirääkimistel võtsid sõna Reili Rand (SDE), Jaak Aab (KE), Heiki Hepner (I), Maris Lauri (RE), Andres Sutt, Siim Kallas, Tarmo Kruusimäe.

Eesti Vabariigi 105. aastapäeva paraad peetakse Tallinnas Vabaduse väljakul

By

Helena-Reet Ennet

-

veebruar 16, 2023

NordenBladet — Eesti Vabariigi 105. aastapäeva paraad peetakse Tallinnas 24. veebruaril algusega kell 12. Paraadi peaproov algab Vabaduse väljakul 23. veebruaril kell 21.00.

Üksused rivistuvad 24. veebruaril Vabaduse väljakule kell 11.00. Paraadi võtab vastu Vabariigi President Alar Karis, paraadi juhatab kaitseväe juhataja kindral Martin Herem. Paraadi rivistaja on kaitseväe veebel ülemveebel Enn Adoson.

Paraadist võtab osa pea 900 osalejat ja 25 ühikut tehnikat, kokku osaleb paraadil 35 lippu, 4 kompaniid, 14 rühma ja 2 orkestrit (Eesti Sõjaväeorkester ja Kaitseliidu Pärnumaa Maleva orkester Saxon). Esindatud on ka Ühendkuningriigi üksus Military Pipes & Drums.

Esindatud on Eesti Vabariigi riigiliputoimkond, Kaitseväe liputoimkond, kõikide väeliikide liputoimkonnad koos üksustega, erioperatsioonide väejuhatuse liputoimkond koos üksusega Kaitseväe Akadeemia, sõjaväepolitsei Vahipataljon, Kuperjanovi jalaväepataljon, diviisi staabi-ja sidepataljon, 1. ja 2. jalaväebrigaad, Kaitseliit, Naiskodukaitse, Sisekaitseakadeemia ja Vanglateenistus. Samuti osalevad paraadil Balti Kaitsekolledži-, CCDCOE-ja NFIU liputoimkonnad. Paraadil on esindatud ka reservväelaste üksused 2. jalaväebrigaadi 22. ja 23. jalaväepataljonist.

Liitlastest on paraadil esindatud Saksamaa, Taani ja Prantsusmaa liputoimkonnad ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikide liputoimkonnad koos üksusega.

Samuti saab paraadil lisaks Eesti kaitseväe tehnikale näha NATO Eesti lahingugruppi kuuluvate Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Taani Kuningriigi ja Ameerika Ühendriikide lahingutehnikat.

Plaanide kohaselt teevad sobiva ilma korral paraadist ülelennu erinevad Eesti ja liitlaste õhuvahendid. Õhuvahendite ülelennu tõttu on mistahes droonide ja muude lennuvahendite lennutamine paraadialal ja selle läheduses rangelt keelatud.

Pärast paraadmarssi on huvilistel võimalus tutvuda kaitseväe ja meie liitlaste tehnikaga. Näha saab Eesti kaitseväe jalaväe lahingumasinat CV9035EE, soomustransportööre Sisu XA-188 ja XA-180, Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia Põhja-Iiri Ühendkuningriigi, Taani ja Prantsusmaa lahingutehnikat, õhutõrjeraketisüsteemi Mistral ja 23 mm õhutõrjekahurit, tankitõrje raketisüsteemi Javelin, meditsiinisoomukit, liikursuurtükki K9, puksiirmasinat MB Actros 4150K.

Liiklusest:

Seoses kaitsejõudude paraadi ettevalmistamise ja läbiviimisega suletakse Tallinna Linnavalitsuse korralduse alusel 23. ja 24. veebruaril 2023 sõidukite liiklus ja piiratakse parkimist Vabaduse väljakul ja seda ümbritsevatel tänavatel. Paraadi ettevalmistamine toimub 23. veebruaril kella 07.00-st kuni 24. veebruaril kella 11.00-ni. Kella 15.00-st kuni kella 19.00-ni toimuvad koristustööd.

Paraadi ettevalmistamise ja läbiviimise ajal rakendatakse liikluspiiranguid Vabaduse väljakul, Toompea tänaval, Harju tänaval, Kaarli puiesteel, Mere puiesteel, Pärnu maanteel, Falgi teel, Kanuti tänaval, Inseneri tänaval, Vana turu tänaval, Georg Otsa tänaval, Suur-Karja tänaval, Roosikrantsi tänaval, Tõnismäe tänaval, Estonia puiesteel ja Komandandi teel. 

Avafoto: NordenBladet

Eesti: Riigikogu 94 liiget andsid üle avalduse eelnõu Ukraina rahva toetuseks

By

Helena-Reet Ennet

-

veebruar 16, 2023

NordenBladet — Riigikogu 94 liiget andsid täna Riigikogu menetlusse avalduse eelnõu, et märkida aasta möödumist Venemaa Föderatsiooni täiemahulise sõjalise agressiooni algusest Ukrainas ning avaldada austust ennastsalgavat võitlust pidavale Ukraina kangelaslikule rahvale.

Eelnõu kohaselt mõistab Riigikogu hukka Venemaa Föderatsiooni jätkuva sõjalise agressiooni ning avaldab sügavat kaastunnet Ukraina inimestele, kelle lähedased on langenud lahingutes ülekaaluka agressoriga või kannatanud rahumeelsete elanike vastu toime pandud genotsiidis. „Ukraina rahva vaprus kohustab demokraatlikke väärtusi austavaid riike ühtsusele ja jätkuvale koostööle Ukraina võidu nimel. Riigikogu kutsub selle eesmärgi kiiremaks saavutamiseks rahvusvahelist kogukonda üles senisest otsustavamalt toetama Ukrainat sõjaliselt, poliitiliselt ja majanduslikult,“ seisab eelnõus.

Eelnõu kohaselt toetab Riigikogu Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi novembris välja pakutud 10-punktilist rahuplaani, mis aitab taastada rahu Euroopas ja takistab agressiooni kordumist. „Rahuplaani elluviimiseks peab rahvusvaheline kogukond aitama Ukrainal taastada territoriaalse terviklikkuse, võtma agressiooni- ja sõjakuritegude eest vastutusele Venemaa Föderatsiooni riigijuhid ja kõrgemad sõjaväelased ning tagama Ukrainale tekitatud sõjakahjude korvamise. Riigikogu kutsub maailma riike karmistama sanktsioone Venemaa Föderatsiooni vastu ning rõhutab, et sanktsioonid peavad jääma täies jõus kehtima kuni rahuplaani täieliku elluviimiseni,“ märgivad Riigikogu liikmed eelnõus.

Riigikogu toetab eelnõu kohaselt Euroopa Liidu poolt Haagi rajatavat Venemaa Föderatsiooni agressioonikuriteo uurimise keskust ning kutsub maailma riike üles igati panustama keskuse tegevusse ja jätkama pingutusi rahvusvahelise eritribunali loomiseks.

Eelnõu järgi mõistab Riigikogu hukka katsed lubada olümpiaharta põhimõtteid rikkudes Venemaa ja Valgevene režiime esindavaid sportlasi rahvusvahelistele võistlustele ja olümpiamängudele. „Venemaa terroristliku režiimi algatatud sõja ja sooritatud genotsiidikuritegude suhtes ei saa ei Rahvusvaheline Olümpiakomitee ega keegi teine jääda neutraalseks – nimetatud kuritegude katmine olümpialipuga on amoraalne ja lubamatu,“ seisab eelnõus.

Riigikogu kutsub avalduse eelnõu kohaselt Euroopa Liidu liikmesriike üles toetama Ukrainat vajalike reformide elluviimisel ühenduse liikmesuse võimalikult kiireks saavutamiseks ning avaldab toetust Ukraina liitumisele Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga esimesel võimalusel. „Rahu ja julgeolek Euroopas on võimalik üksnes pärast Ukraina võitu agressori üle. Eesti abistab Ukraina riiki ja rahvast kõigi vahenditega vääramatult ja järelejätmatult, kuni see võit on saavutatud,“ kinnitavad esitajad eelnõus.

Alates eelmise aasta algusest on Riigikogu Venemaa tegevuse hukkamõistmiseks ja Ukrainale toetuse avaldamiseks teinud neli avaldust ja ühe pöördumise. 18. jaanuaril võttis parlament vastu 28 Riigikogu liikme esitatud avalduse Ukraina territoriaalse terviklikkuse toetuseks, 23. veebruaril 86 Riigikogu liikme esitatud avalduse Venemaa agressioonist Ukraina vastu, 14. märtsil 28 saadiku esitatud pöördumise Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide ning teiste riikide parlamentide poole, et need toetaksid täiendavate sanktsioonide kehtestamist ja Ukraina ametlikku taotlust saada Euroopa Liidu kandidaatriigi staatus, 21. aprillil 84 saadiku esitatud avalduse Venemaa sõjakuritegudest ja genotsiidist Ukrainas ning 18. oktoobril 85 Riigikogu liikme esitatud avalduse Ukraina territooriumi annekteerimise hukkamõistmisest ja Venemaa režiimi terroristlikuks kuulutamisest.

Riigikogu juhatus võttis 94 Riigikogu liikme 13. veebruaril esitatud Riigikogu avalduse “Ukraina rahva toetuseks” eelnõu (778 AE) menetlusse ja määras juhtivkomisjoniks väliskomisjoni, kes arutab eelnõu täiskogu ette arutlusele ja hääletusele saatmist homme pärastlõunal.

Avafoto: Ukraina lipp, Eesti lipp Tallinnas Vabaduse väljakul (NordenBladet)

Eesti: Riigikogu võttis vastu taastuvallikatest elektri tootmist soodustava seaduse

By

Helena-Reet Ennet

-

veebruar 16, 2023

NordenBladet — Riigikogu võttis vastu elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse, mis kiirendab taastuvenergiale üleminekut, sealhulgas eemaldades elektrivõrgust fantoomliitumised ja lühendades taastuvelektrijaamade planeeringutele kuluvat aega.

Majanduskomisjoni algatatud mahukas seadus loob mitmed taastuvenergia edendamist soodustavad eeldused.

Seaduse seletuskirja järgi puudub seni taastuvelektrit tootma hakata soovival ettevõtjal motivatsioon oma tootmise võimalikult kiireks väljaehitamiseks ja liitumispunkti kiireks kasutuselevõtuks ning see on saanud tuntavaks takistuseks uute elektrijaamade ehitamisele ja võrguga ühendamisele. Kui elektrivõrgu ressurss on märkimisväärses mahus broneeritud, kuid tootmisi ei ehitata mõistliku aja jooksul valmis, aga broneeringutest ei loobuta, siis ei mahu võrku kasutama tootjad, kes ka tegelikult elektrit toodaks.

Seadus lahendab fiktiivsete broneeringute probleemi, andes võrguettevõtjatele õiguse võtta broneeritud elektrivõrgu ressursi mittekasutamise eest põhjendatud tasu 38 000 eurot MVA kohta aastas. Uued tootmisambitsiooniga liitujad peavad võrguga liitumise lepingu sõlmimisel tasuma ka tagatise 38 000 eurot MVA kohta. Kui tootmine päikesepaneelide puhul ühe, avameretuuleparkide puhul kolme ja muude tehnoloogiate puhul kahe aasta jooksul käivitub, saab elektritootja tagatise tagasi. Nõue kehtib tootmisseadmetele, mis on suuremad kui 15 kW, seega kodutarbijad tagatist tasuma ei pea. Tagatise nõuet ei rakendata ka juhul, kui taotleja tasub 70 protsenti liitumistasust või korterelamule rajatav tootmisseade ühendatakse võrguga. Regulatsiooni eesmärgi täitmises on suur roll tehnoloogia muutmise keelul sama liitumistaotluse raames, kusjuures keeluga kaasneva põhiseadusliku riive vähendamiseks rakendatakse olemasolevatele lepingutele kohanemiseks üleminekuaega ehk üleminekuperiood on mõeldud neile, kes tänaseks on nimetatud protsessiga juba alustanud, st väljaminekuid tehnoloogia muutmiseks teinud.

Samuti seadustati muudatused, mis võimaldavad taastuvelektrijaamade planeeringutele kuluvat aega kohati kuni 2-3 aasta võrra lühendada. Lihtsamaks muutub ka mereala avalike konkursside korraldus. Ka sätestab uus seadus, et valdkonna eest vastutav minister teeb hiljemalt 1. oktoobriks valitsusele ettepaneku korraldada meretuuleenergia tootmisvõimsuse turule toomiseks vähempakkumine, et 2030. aasta taastuvelektri eesmärgi täitmiseks uue tootmisvõimsuse leidmiseks vajadusel ka avameretuuleparke kaasata. Veel leevendatakse raamatupidamisaruandluse ja auditeerimise nõudeid väiketootjatele.

Lisaks kehtestatakse elektrienergia müügist saadud tulule tulumaksuvabastus, kui elekter on toodetud taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmiseks kasutatava kuni 15 kW netovõimsusega tootmisseadmega. Vabastus laieneb ka korteriühistutele.

Peale selle sätestab seadus võrguettevõtjatele võimaluse osta kaoenergiat taastuvast allikast toodetud energiana. Täpsustatakse ka vähempakkumistega seotut – tagatis tuleb edaspidi esitada kõigil vähempakkumisel osalejatel, sõltumata tootmisseadme suurusest. Ehitusseadustikku ja maapõueseadusesse tuuakse maardla vahekasutuse nõuded ehk edaspidi on võimalik maardlatele rajada 35 aastaks taastuvenergiaehitisi. Samuti tuuakse atmosfääriõhukaitse seaduse ja vedelkütuse seadusesse vesiniku mõiste. Selle tulemusel saab transpordi taastuvenergiale ülemineku eesmärgi saavutamisel arvesse võtta ka vesinikku, kui seda kasutatakse näiteks maanteetranspordis. Peale selle soovitakse muuta looduskaitseseadust, et näiteks elektrituuliku rootor võiks ulatuda senisesse ehituskeeluvööndisse.

Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (696 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 62 ja vastu üks Riigikogu liige.

Avafoto: NordenBladet