Esmaspäev, august 4, 2025

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
7533 POSTS 1 COMMENTS

Eesti: Infotunnis räägiti Nursipalu harjutusväljaku laiendamise vajalikkusest

NordenBladet — Peaminister Kaja Kallas ütles Riigikogu infotunnis Jaanus Karilaiu küsimusele vastates, et Nursipalu harjutusväljakut on vaja laiendada, kuna Kaitsevägi ja Kaitseliit peavad saama kollektiivse kaitse nimel riigi kaitseks soetatud ja liitlaste toodud relvasüsteeme harjutada.

„Keskpolügoon on juba praegu üle koormatud ja need harjutusväljakud, mis on olemas, ei ole piisavad,“ märkis peaminister. Kallas rõhutas, et harjutusväljakuid on vaja laiendada, ent seda ei saa teha kiirendatud korras, vaid õigusriigile kohaselt eeldab see seadusemuudatust, mida aga praegune Riigikogu koosseis alles jäänud kahe töönädalaga enam teha ei jõua.

Kallas märkis, et Nursipalu harjutusväljaku laiendamise protsessi alustas Kaitseinvesteeringute Keskus, kes suhtles kohalikega, et leida lahendusi, kuidas nende huve vähem riivata. Peaminister märkis, et kui oli selge, et kollektiivne kaitse siin NATO otsusel laieneb ning soetame enda kaitsmiseks täiendavaid sõjalisi vahendeid, mida on vaja harjutada, siis oli selge ka see, et harjutusväljakuid on vaja laiendada. „Teatavasti selle [kohalikega suhtlemise] kaardistuse käigus see harjutusala on juba vähenenud 12 000 hektarilt 10 000 hektarile – just selleks, et inimeste huve võimalikult palju arvestada,“ osutas Kallas.

Peaminister nentis, et eriplaneering võtab kuus kuni kaheksa aastat, kuid arvestades Venemaa täiemahulist sõda Ukrainas ja Välisluureameti raportis öeldut, et paus pärast sõda võib olla neli aastat, tuleb edasi liikuda kiiremini. Ta lisas, et praegune riigikaitseline erand seaduses on liiga kitsas ja selle kasutamiseks tuleb seda täiendada. Kuna Riigikogu seda seadusemuudatust enne valimisi menetleda ei jõua, siis on Kallase sõnul õige, et seda tehakse pärast valimisi.

Peaminister vastas veel Helle-Moonika Helme küsimusele olukorra kohta riigis, Peeter Ernitsa küsimusele nälgimise kohta, Marek Jürgensoni küsimusele elanike õiguste kohta oma kodule ja Anneli Oti küsimustele Nursipalu harjutusväljaku laiendamise kohta.

Tervise- ja tööminister Peep Peterson vastas Tõnis Mölderi küsimusele erakorralise meditsiini osakondade, Paul Puustusmaa küsimusele Töötukassa Töökassaks nimetamise ja Kalle Grünthali küsimusele laste immuniseerimise kohta.

Riigihalduse minister Riina Solman vastas Jaak Aabi küsimusele kohalike omavalitsuste toimetuleku kohta kriisides.

Infotunni stenogramm

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega.)

 

Eesti: Riigikohus laiendas vangide ligipääsu riigiasutuste veebilehtedele

NordenBladet — Vangistusseadus lubas juba varem kinnipeetavatel kasutada õigusaktide andmebaase, kohtulahendite registrit ning Riigikogu ja õiguskantsleri kodulehte. Nüüd tunnistas Riigikohus põhiseadusvastaseks sätte, mis ei võimaldanud vangidel külastada Ametlike Teadaannete veebilehte ja Riigikohtu kodulehe seda osa, kus ei avaldata kohtulahendeid. 

Riigikohus märkis, et tegemist oli juba mitmenda vangide internetile ligipääsu puudutava kohtuasjaga ning oleks soovitav, kui Riigikogu lahendaks selle küsimuse terviklikult. Kui kohtud kaaluvad vangide internetti lubamist veebileht-haaval, siis koormab see asjatult kohtusüsteemi ja toob riigile kaasa põhjendamatuid kulutusi.

Üldkogu hinnangul võiks seadusandja kõigepealt otsustada, milline teave on vangide põhiõiguste tagamiseks oluline ja sellest lähtudes panna paika, millistele veebilehtedele oleks neil tarvis pääseda. See ei tähenda, et vangide internetikasutuse õigust ei võiks piirata näiteks julgeolekukaalutlustel, sulgedes veebilehtedel välismaailmaga suhtlemise võimalused. Üks võimalik lahendus oleks anda vanglale õigus otsustada igal üksikjuhul ise, kas kinnipeetav pääseb mõnele veebilehele, või lubada vange teatud lehtedele osana motivatsioonisüsteemist.

Praeguses kohtuasjas taotles kinnipeetav ligipääsu Ametlike Teadaannete ja Riigikohtu veebilehele. Justiitsminister ei toetanud sellise võimaluse loomist, viidates võimalikele julgeolekuriskidele vangide välismaailmaga suhtlemisel ja täiendavatele kuludele lehtede sisu kontrollimisel.

Riigikohtu üldkogu leidis, et ministri argumendid on küll kaalukad, aga praegusel juhul pole need piisavad, et piirata põhiseaduses sätestatud õigust saada vabalt üldiseks kasutamiseks avaldatud infot. Veebilehed on tänapäeval riigiasutustele peamiseks kanaliks oma tegevuse kohta info levitamisel ja võimaldavad vangidel olla kursis ühiskonnas toimuvaga.

Üldkogu märkis, et veebilehtede kasutamisega kaasnev julgeolekuoht on suuresti hüpoteetiline, sest süüdimõistetutel on lubatud välismaailmaga suhelda ka kirja ja telefoni teel ning külalistega kokku saades. Riigiasutuste veebilehtedel on suhtlemisvõimalused – kommentaaride kirjutamine, sõnumite saatmine jms – piiratud ja vanglal on tehniliselt võimalik need üldse kinni panna. Sellega kaasnevad küll riigile kulud, aga kahe veebilehe puhul poleks need ülemäära suured. Praegu on kinnipeetavatel võimalik asutustelt infot saada teabenõuetega, millele vastamine tekitab samuti kulusid.

Riigikohtu otsusega ja sellele lisatud eriarvamusega on võimalik tutvuda siin.

 

ASi Tallinna Sadam tütarettevõte TS Shipping OÜ: Jäämurdja Botnica prahtimine 2023 suveperioodil

NordenBladet — Baffinland Iron Mines Corporation (edaspidi: „Baffinland“) teatas lepingujärgse lisaoptsiooni kasutamisest multifunktsionaalse jäämurdja Botnica prahtimiseks 2023. aastal lühendatud perioodil septembrist novembrini, minimaalselt 60 päeva. Täpne prahipäevade hulk sõltub ilmastikuoludest ja muudest tingimustest. Päevane prahitasu määr eeltoodud perioodil on kõrgem kui eelmistel suvedel pikemal perioodil juunist novembrini.

ASi Tallinna Sadam tütarettevõte TS Shipping OÜ (edaspidi: „TS Shipping“) ja Baffinland pikendasid 2022. a detsembris 2018. aastal sõlmitud 5-aastast raamlepingut jäämurdja Botnica prahtimiseks 2023. aasta suveperioodil. Baffinlandil oli call optsioon jätkata Botnica prahtimist samadel tingimustel juuni lõpust kuni novembri lõpuni ja lisaoptsioon lühendada prahiperioodi kuni 60 päevani. Mõlemad optsioonid rakendati.

2018-2022 abistas Botnica Põhja-Kanada arktilistes vetes Panamax tüüpi kaubalaevu jääs rauamaagi ekspordil Milne Inlet sadamast avamerele. Vastavalt Transpordiametiga sõlmitud lepingule osutab Botnica talveperioodil 20. detsembrist kuni 20. aprillini jäämurdeteenuseid Eesti rannikuvetes. 2022. aastal oli Botnica prahipäevade arv 249 päeva ja laeva kasutusmäär 68%.

Laeva jätkuvalt kõrge kasutusmäära hoidmiseks peab TS Shipping aktiivselt läbirääkimisi kindlustamaks laevale töö muudes offshore projektides suvekuudel. Juhatus hindab Botnicale suvekuudeks asendustöö leidmist tõenäoliseks, kuna viimase poolaasta jooksul on nõudlus ja hinnad offshore turul märgatavalt tõusnud.

Tallinna Sadamale kuulub üks Läänemere suurimaid kauba- ja reisisadamate komplekse, mida läbib aastas keskmiselt 10 miljonit reisijat ja 20 miljonit tonni kaupa. Lisaks reisijate ja kaubavedude teenindamisele tegutseb ettevõte laevanduse ärivaldkonnas läbi oma tütarettevõtete – OÜ TS Laevad korraldab parvlaevaühendust Eesti mandri ja suursaarte vahel ning OÜ TS Shipping osutab multifunktsionaalse jäämurdjaga Botnica jäämurde ja konstruktsioonilaeva teenust Eestis ja offshore projektides. Tallinna Sadama gruppi kuulub ka jäätmekäitlusega tegelev sidusettevõte AS Green Marine. Kontserni 2021. a müügitulu oli 110 miljonit eurot, korrigeeritud EBITDA 54 miljonit eurot ning kasum 26 miljonit eurot.

Lisainfo:
Marju Zirel
Investorsuhete juht
Tel. +372 53 42 6591
E-post: m.zirel@ts.ee

 

AS Walde aktsiate omandamine Tallinna Kaubamaja Grupp AS poolt

NordenBladet — Tallinna Kaubamaja Grupp AS avaldas 23.12.2022 börsiteate, milles teatas lepingu sõlmimisest, mille alusel omandab tehingu lõpuleviimisel 100% AS Walde aktsiatest.

Täna, 15.02.2023, peale tehingu lõpuleviimise eeltingimuste täitmist omandas Tallinna Kaubamaja Grupp AS tütarettevõte osaluse AS-is Walde.

Raul Puusepp
Juhatuse esimees
Tel 731 5000

 

Baltic Horizon Fond avaldab osaku puhasväärtuse 2023. aasta jaanuari seisuga

NordenBladet — Baltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2023. aasta jaanuari lõpu seisuga on 1,1176 eurot osaku kohta. Fondi osaku puhasväärtus võrreldes eelneva kuu lõpu seisuga kasvas +0,03%. Fondi kogu puhasväärtus on 133,7 miljonit eurot. NAVi kasvu mõjutasid peamiselt renditegevusest teenitud positiivsed rahavood. Positiivseid tulemusi vähendas jaanuaris peaaegu samaväärselt rahavoogude tuletisinstrumentide bilansiline väärtuse muutus. EPRA NRV 2023. aasta jaanuari lõpu seisuga on 1,1906 eurot osaku kohta, mis tähendab +0,35% kasvu viimase kuuga.

Fondi 2023. aasta jaanuari auditeerimata konsolideeritud üüritulu ulatus 1,4 miljoni euroni (1,5 miljonit eurot 2022. aasta detsembris). Neto üüritulu mõjutas peamiselt energiahindade kõikumisest tulenevad kõrgemad mittekaetavad kinnisvarakulud. 2023. aasta üüride indekseerimise positiivne mõju peaks olema lähikuudel siiski märgatav. Fond teenis 2023. aasta jaanuari kuus auditeerimata konsolideeritud puhaskasumit 0,4 miljonit eurot.

2023. aasta jaanuari lõpus moodustas Fondi konsolideeritud raha ja raha ekvivalendid 3,8 miljonit eurot (31. detsember 2022: 5,3 miljonit eurot). Fond on investeerinud täiendavalt 0,4 miljonit eurot Galerija Centrsi toiduhalli käimasolevasse renoveerimisse. Tegevuskulud on täielikult kaetud renditegevusest tekkivate rahavoogudega.

31. jaanuar 2023 seisuga oli Fondi konsolideeritud varade kogumaht 342,3 miljonit eurot (31. detsember 2022: 344,0 miljonit eurot).

Lisainformatsiooni saamiseks palume ühendust võtta:
Tarmo Karotam
Baltic Horizon Fond, fondijuht
E-mail tarmo.karotam@nh-cap.com
www.baltichorizon.com

Baltic Horizon Fond on registreeritud lepinguline avalik kinnine kinnisvarafond, mida valitseb alternatiivfondivalitseja Northern Horizon Capital AS.