Arco Vara 2022. aasta IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuanne

By

-

veebruar 16, 2023

NordenBladet — JUHATAJA KOMMENTAARID
Vaadeldes tagasi eelmisele kvartali kinnisvaraturule, saab seda iseloomustada vaid sõnaga “ootus”. Paistab, et ostjatel on ootus kinnisvara müügihindade langemisele ja müüjatel ootus intressimäärade tõstmise rahunemise suunas. Tegelikult oodatakse uue reaalsusega harjumist.

Kodulahe Kvartalis jätkab Arco Tarc planeeritult ehitustegevust. Oleme end häälestanud müügiperioodiks 2023. aasta teises pooles, mil meie hinnangul kasvab nõudlus optimaalsete ülalpidamiskuludega korteritele ning intressimäärad on stabiliseerumas. Sellele aitab kaasa ehitustegevuse üldine langus 2022. ja 2023. aastal. Sealjuures soosivad Arco Vara maapanga ülesehitus ja arenduses projektid selgelt tegevusmahtude edasist tõstmist.

Bulgaaria eramuarendus Botanica Lozen Residences on jõudnud ehituse alguseni, kus hetkel on käimas vundamendi- ja kaevetööd. Esimeses etapis ehitatavast 16st kodust on ühele hoonele sõlmitud broneerimisleping. Tuleb ära mainida, et Bulgaaria ei ole seotud Euroopa Keskpanga baasintressimäärade tõusuga ning kohalik baasintressimäär on tõusnud 1,3%-ni, mis hoiab energiat üleval ka sealsel kinnisvara müügiturul.

Möödunud kvartali tulemustest jääb silma ligi 800 tuhande euro suurune kahjum, mille oluline komponent on seotud juhatuse otsusega peale 10-aastaseid jõupingutusi teenida stabiilset üüritulu, müüa Madrid BLVD hoone. Otsus on seotud Arco Vara ootusega teenida 20% omakapitali tootlust aastas, mida ettevõte ärikinnisvara rentides ei ole suutnud. Vabanev 4,1 miljonit eurot suunatakse arendustegevusse ehk hoone müügist tulenev ühekordne kahjum ei ole väärt kapitali edasist puuris hoidmist.

Finantsnäitajatele keskendudes saab positiivseks pidada kõrget likviidsuse taset ning madalat laenuintressi tõusu, mille võimaldasid varasemad fikseeritud intressimääraga laenulepingud, mis ka edasistes perioodides hoiavad Arco Vara intressikulusid kontrolli all.
Kokkuvõtvalt on ettevõtte eesmärgid jäänud samaks ja jätkame ettevõtte vundamendi tugevdamist jõudmaks klientidele müüa vähemalt 200 kodu aastas. 2023. aasta peamiseks eesmärgiks on suurendada arenduses olevate ühikute arvu, kuid juba käimasolevates arendustes peame suuremat rõhku suunama innovatsioonile luues järgmisel tasemel Arco Vara.

PÕHILISED NÄITAJAD
Grupi 2022. aasta IV kvartali müügitulu oli 327 tuhat eurot, mis on 1% vähem kui 2021. aasta IV kvartali müügitulu 330 tuhat eurot. Grupi 2022. aasta 12 kuu müügitulu 13 494 tuhat eurot on 16% suurem kui 2021. aasta 12 kuu müügitulu 11 613 tuhat eurot.
2022. aasta IV kvartali ärikahjumiks (=EBIT) kujunes 723 tuhat eurot ja puhaskahjumiks -811 tuhat eurot (12 kuud 2022: ärikasum 1 062 tuhat eurot ja puhaskasum oli 695 tuhat eurot). 2021. aasta IV kvartalis sai grupp ärikahjumit 155 tuhat eurot ja puhaskahjumit 354 tuhat eurot (12 kuud 2021: ärikasum 2 569 tuhat eurot ja puhaskasum oli 2 071 tuhat eurot).

2022. aasta IV kvartalis müüdi grupi poolt arendatavates projektides 12 parkimiskohta (12 kuuga kokku 72 korterit ja 1 maa Lätis). 2021. aasta IV kvartalis kuulus käibesse samuti vaid garaažide lõppmüük, kuid 12 kuuga müüdi lisaks 63 korterit ja 2 äripinda.
Grupi laenukoormus (netolaenud) tõusis 2022. aasta 12 kuuga 5 341 tuhande euro võrra, tasemele 14 662 tuhat eurot 31.12.2022 seisuga. Grupi intressikandvate kohustuste kaalutud keskmine intressimäär oli 31.12.2022 seisuga 5,8%, mis on 0,6% võrra suurem võrreldes 31.12.2021 seisuga.

TEGEVUSTE ARUANNE
Grupi müügitulu oli 2022. aasta IV kvartalis 327 tuhat eurot (IV kvartal 2021: 330 tuhat eurot) ja 12 kuuga 13 494 tuhat eurot (12 kuud 2021: 11 613 tuhat eurot), sealhulgas kinnisvara müük grupi enda arendus-projektides moodustas IV kvartalis 89 tuhat eurot ja 12 kuuga 12 426 tuhat eurot (2021. aasta: IV kvartalis 37 tuhat eurot ja 12 kuuga 10 478 tuhat eurot).

Muust müügitulust moodustas suurema osa kaubandus- ja kontoripindade rendi- ja haldustulu Madrid Blvd hoonest Sofias, mis 2022. aasta IV kvartalis oli 161 tuhat eurot ja 12 kuuga 756 tuh eurot (2021. aasta IV kvartalis 202 tuhat eurot ja 12 kuuga 810 tuhat eurot). Käesoleva aruande ilmumise ajal oli kõik rendivalmis kontoripinnad välja renditud, samuti olid kõik kaubanduspinnad kaasnevate parkimiskohtadega välja renditud. 9% kontoripinnast on renoveerimises.

Madridi hoonel on pooleli müügiprotsess, mis prognooside järgi jõuab lõpule 2023. aasta II kvartalis. Hoone müügist ei saada 2023. aastal kasumit ega kahjumit, sest allahindlused kajastati 2022. aastas. Tehing ei kajastu müügitulus, kuna tegemist on kinnisvarainvesteeringu müügiga. Tehingust oodatakse 4,1 miljoni euro väärtuses omakapitali vabanemist.

2022. aastal loodi ehitusettevõte Arco Tarc OÜ, mis pani aluse uuele ärisegmendile. Pakutakse grupisisesest ehitusteenust fikseeritud kasumimarginaaliga 4%.
Kodulahe IV-V etapi hoonete ehitus lõppes 2022. a II kvartalis. Valmis kaks 36 korteriga eluhoonet aadressile Pagi 3 ja Pagi 5. Hoonete müügitulu kajastub 2022. aruandes, müümata kortereid ei ole.

Rannakalda ehk Kodulahe projekti VI etapi müük ja ehitus aadressil Lammi 8 algasid 2022. aasta veebruaris. Hoone peatöövõtjaks on Arco Vara enda ehitusettevõtte Arco Tarc OÜ. Ehitamises on paviljon, 4 teeninduspinda ja 108 korterit (kolme eraldiseisva kortermajana), millest paljud on merevaatega. Üks korterelamud saab valmis 2023. aasta lõpus, teised majad 2024. aasta alguses. Kvartaliaruande avaldamise kuupäevaks on 113 pinnast 42 eelmüüdud.

Arco Vara tütarettevõte Aktsiaselts Kolde sõlmis 2021. aastal lepingu maa ostuks Harku järve kaldale, aadressile Paldiski mnt 124b, Tallinn. Arendamisele tuleb enam kui 35 000 m2 elamu- ja ärikinnisvara (brutoehitusmaht), mille oodatav arendusperiood on 6 aastat. Projekti nimeks on Arcojärve. Projekti esimese etapi ehituse algus on planeeritud 2024. aastasse.

Pirita Kuldlehe projektis on plaanis 2023. aastal ehitada 5 koduga eksklusiivne ning kvaliteetne kobarelamu. Teede ja kommunikatsioonide ehitus on lõppenud. Maja valmib aasta jooksul. Projekti müük on alanud.

Botanica Lozeni projekt näeb ette 54 kodu (eramud) rajamist kolmes etapis. Esimese 16 hoone ehitus ja müük on alanud. Kogu projekti ehitusaeg on vähemalt 2 aastat.
Lätis oli 31.12.2022 ja vahearuande avaldamise kuupäeva seisuga varudes 3 Marsili elamukrunti.

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE

In thousands of euros
12m 2022
12m 2021
Q4 2022
Q4 2021

Revenue from sale of own real estate
12,426
10,478
89
37

Revenue from rendering of services
1,068
1,135
238
293

Total revenue
13,494
11,613
327
330

Cost of sales
-10,913
-8,578
-248
-123

Gross profit
2,581
3,035
79
207

Other income
212
258
3
-14

Marketing and distribution expenses
-249
-200
-96
-91

Administrative expenses
-1,118
-1,106
-354
-475

Other expenses
-14
-76
-5
-18

Gain/loss on revaluation of investment property
-350
658
-350
236

Operating profit/loss
1,062
2,569
-723
-155

Financial costs
-367
-390
-88
-91

Profit/loss before tax
695
2,179
-811
-246

Income tax
0
-108
0
-108

Net profit/loss for the period
695
2,071
-811
-354

Total comprehensive income/ loss for the period
695
2,071
-811
-354

Earnings per share (in euros)

– basic
0.07
0.22
-0.08
-0.03

– diluted
0.07
0.22
-0.08
-0.03

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

In thousands of euros
31 December 2022
31 December 2021

Cash and cash equivalents
3,427
1,863

Receivables and prepayments
4,387
3,701

Inventories
22,511
15,761

Investment property for sale
9,050
0

Total current assets
39,375
21,325

Receivables and prepayments
18
5

Investment property
82
9,943

Property, plant and equipment
284
154

Intangible assets
46
87

Total non-current assets
430
10,189

TOTAL ASSETS
39,805
31,514

Loans and borrowings
5,255
6,043

Payables and deferred income
3,681
2,368

Total current liabilities
8,936
8,411

Loans and borrowings
12,834
5,141

Total non-current liabilities
12,834
5,141

TOTAL LIABILITIES
21,770
13,552

Share capital
7,272
7,272

Share premium
3,835
3,835

Statutory capital reserve
2,011
2,011

Retained earnings
4,917
4,844

Total equity attributable to owners of the parent
18,035
17,962

TOTAL EQUITY
18,035
17,962

TOTAL LIABILITIES AND EQUITY
39,805
31,514

Tiina Malm
Finantsjuht
Arco Vara AS
Tel: +372 614 4630
www.arcovara.com

Helena-Reet: KAHE KUU kokkuvõte Jõuludest Sõbrapäevani

By

Helena-Reet Ennet

-

veebruar 15, 2023

NordenBladet – Ivanka talvine koolivaheaeg möödus suures osas Mõigus vanaema ja vanaisa juures, minul uute ideede genereerimises ja Allanil koodi kirjutades. Aeg läheb kiiresti ning jõuludest on märkamatult saanud Valentinipäev. Elu käib ikka oma rada.. kellel kool, kellel töö, vahepeale natuke puhkust, natuke rõõmu, palju tragöödiat.

Kokkuvõtvalt siis:

31.Detsembril Vana-aasta õhtu 2022:
Aastavahetuse veetsime Allani sõbra Kairo juures, kus oli veel teine sõber Andres oma naisega. Õhtu oli väga lahe aga kuna nad pidid öösel veel edasi minema, toimus kõik veits nagu kiirustades. Tegin kaasa kahte erinevat sorti soolaseid pirukaid ning suure tordi. Ühe tordi tegin ka koju ja üks läks Estella ja Ivankaga Mõiku vanaema ja vanaisa juurde kaasa. Nagu ikka vaatasime aastavahetuse programmi, sõime ning kõlistasime õhtu läbi shampuseklaase. Nalja sai ka, eriti magama minnes. Allan otsustas triiksärgiga voodisse minna öeldes: “Inimene peab ka magades kena välja nägema” Hahaaa 😝🤣

Detsembri lõpp ja jaanuari algus olid aias väga kaunid. Ilus oli vaadata tõelist Põhjamaa talve. Super ilus! Aga sellel on ka natuke miinuspooli – lund oli nii rohkelt, et kahjuks murdis lausa suurtel puudel suuri oksi ning ka lumelükkamist oli korralikult (raudselt tuleb osta aiatraktorile lumelükkamise kopp, mida talvel traktorile saab ette kinnitada). Allan tegi veel nalja, et kauneid jõululaule stiilis “Sajab lund, sajab lund hurraaa” teevad heliloojad ja laulusõnade autorid, kes elavad linnakorterites … hahaaa 😂😂😂

Murimäe lumelükkamisest valmis mul juba 2021 aasta märtsis maal “Tema Kõrgeausus Hiir Esimene”, hiiremaalide seeria nr 15. (rohkem pilte maalist minu kunstiblogi lehel Elisheva&Shoshana SIIN)

14. jaanuaril oli Allani vennanaise Tiina sünnipäev, mida pidasime nädal varem Lennusadamas, kus sünnipäeva programmi raames külastasime ka erinevaid näitusi (Juminda õnnetust kajastav “Põrgu Jäämerel“, Jäämurdja Suur Tõll jne). Kõik oli tore peale selle, et sünnipäevalps kahjuks ise tulla ei saanud, sest Otto jäi haigeks :/

15. jaanuaril viidi mul ema kaks korda kiirabiga EMO-sse ja selgus, et tal on kopsutromb 😢😢😢,

22. jaanuaril tähistasime Muuga Löwenruh´is Allaniga oma armastusepäeva (juba 2 aastat ja 9 kuud koos!). Toidud on seal head, va hatšapuri. Mul oli külm ja istusin terve aja Allani kampsuniga. Ivanka oli ka meiega. Kõhud said nii täis, et kodus õhtuks valmistatud soolast kodujuustukooki ja marjatorti sõime alles järgmisel päeval.

27. jaanuaril jätsin Pärnamäel hüvasti onu Peetriga.

Peeter Ennet, Foto: MTÜ Eesti Geoinformaatika Selts (ESTGIS)

No ja siis veel igasugused igapäevased asjad… Ivankaga olen käinud saviringis ja Laulasmaa SPA-s, Allaniga Mustamäe 21+ SPA-s, Estella sõitis 6. veebruaril kaheks nädalaks viiulilaagrisse Madeirale. Olen õmmelnud, lugenud ja teinud remonti, käinud massaazis, suuhügienisti juures ning ilusalongis. Jaanuaris andsime Õnnepaleesse sisse abiellumise avaldused ning plaanime pulmareisi jne..

14. veebruar, Sõbrapäev
Eile oli siis sõbrapäev..
Tegin sellise laua:
Santa Maria munanuudlid, värske salat (kapsas, tomat, paprika, Fringilla mungoa-redise idud, 3frutti beebi spinat, Hansa Herbsi basiilik, maasikad), kastmeks Farmi hapukoore ja Santa Maria Crispy Chicken maitseainesegu). Kõrvale veel värske roheline sibul (Minu Maitse) ja kodujuust (Alma). Joogiks Kadarbiku värske porgandimahl.

Kinkisin Ivankale ja Allanile punaseid tulpe ning Super Summ´i lotopileti.

Nüüd pean lõpetama, Ivanka ja Allan jõuavad kohe koju. Vaatan korra mis börsil toimub, teen õhtusöögi ning siis läheme Allaniga Draamateatrisse etendust “Võõrad” vaatama.

(järgmises blogis teen juttu remondist, õmblemisest ning äkki mõned kokkuvõtted möödunud aastal börsil toimunust 😱)

Selleks korraks kõik, kallistan!

Soome pank: Nii palju langeb eluasemete hind sel aastal

By

Helena-Reet Ennet

-

veebruar 15, 2023

NordenBladet — Eluasemete hinnad jätkavad tänavu langemist, prognoosivad OP finantsgrupi majandusanalüütikud. OP pank prognoosib oma eluasemeturu ülevaates, et tänavu langevad hinnad keskmiselt 4–6 protsenti. Suurimat langust on oodata selle aasta alguses. Suurim surve allapoole on Helsingi piirkonnas. Järgmisel aastal, kui intresside tõus stabiliseerub, on oodata vaid väikest tõusu.

Eluasemelaenude intressimäärad on üldise intressitõusu tõttu olnud tõusuteel, kuid järsk tõus on OP hinnangul juba seljataga. See on kajastunud ka kodulaenu võtmise summas, mis jäi aasta lõpus erakordselt madalaks. 12 kuu euribor on viimasel ajal tõusnud üle 3,5 protsendi. Majapidamiste intressikulud kasvavad selgelt, kuid ei küüni finantskriisi ajal nähtud euroajastu tippnumbriteni.

OP prognoosib, et nõudluse nõrgenedes väheneb tänavu ka uute eluasemete ehitus. Müümata uute eluasemete laoseisud on alates eelmise aasta keskpaigast oluliselt tõusnud. OP hinnangul väheneb ehitus tänavu viis protsenti.

Lisaks kõrgetele intressimääradele surub eluasemeturgu alla erakordselt madal tarbijate kindlustunne. Eluasemete ostukavatsused näivad aga hiljuti oma sügavaimast langusest taastunud.

Avafoto: Soome (Unsplash)

Eesti Riigikohus: kustutatud karistusi võib arvestada vahistamisel ja tingimisi vabastamisel

By

Helena-Reet Ennet

-

veebruar 15, 2023

NordenBladet — Kohtus arutusel olnud juhtum puudutas Sergei Lalinit, kellele mõisteti 2015. aastal tapmise eest kümneaastane vangistus. Maa- ja ringkonnakohus leidsid mullu, et Lalinit pole võimalik karistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, kuna vabaduses võib ta suure tõenäosusega jätkata kuritegude toimepanemist.

Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustus täna avaldatud määruses selle järeldusega, kuid selgitas täiendavalt arhiveeritud karistuste kasutamise võimalusi kohtupidamisel. Aastaid tagasi oli kolleegium asunud seisukohale, et kohus ei saa vahistamisel või ennetähtaegsel vabastamisel arhiveeritud karistusi arvesse võtta, aga nüüd otsustati seda seisukohta muuta.

Kolleegium tõi välja, et näiteks vanglateenistusele on antud seadusega õigus saada karistusregistri arhiivist andmeid süüdimõistetu kuritegelike riskide hindamiseks. Vangla peab esitama ka kohtule kinnipeetava enne tähtaega vabastamise otsustamiseks iseloomustuse, kus antakse hinnang tema ohtlikkusele ja uute kuritegude toimepanemise tõenäosusele. Ebaloogiline on olukord, kus vangla võib ja lausa peab kinnipeetava riskide hindamisel arhiivi andmeid kasutama, aga kohus seda teha ei tohi.

Riigikohus märkis, et seaduse järgi peab kohus tingimisi vabastamise otsustamisel arvestama süüdlase isikut ja tema varasemat elukäiku. Seda on aga väga keeruline teha, kui kustutatud karistused jäetakse kõrvale. Varem toime pandud kuritegude arv, iseloom, raskus ja nendest möödunud aeg on üks peamisi lähtepunkte uute kuritegude ohu hindamisel. Näiteks kui praeguses asjas jätta kustutatud karistused arvestamata, siis tuleks väita, et Sergei Lalin viibib vanglas esimest korda ja on varem karistamata. Ent tegelikult on teda kriminaalkorras karistatud juba üheksal juhul ja vanglas viibib ta neljandat korda.

Kolleegium leidis, et sarnaselt ennetähtaegsele vabastamisele on kohtul võimalik kustutatud karistusi arvestada ka kuriteos kahtlustatava või süüdistatava vahistamisel, kuna sealgi on see info oluline, hindamaks uute kuritegude toimepanemise ja võimaliku põgenemise riski.

Samas rõhutas Riigikohus, et arhiiviandmete kasutamisel on siiski tähtis silmas pidada varasematest kuritegudest möödunud aega ning seda, kas teod on kuidagi omavahel seotud ja moodustavad käitumismustri. Mida kauem on inimene vahepeal õiguskuulekalt elanud ja mida erinevamad on toime pandud kuriteod, seda väiksem on varasemate tegude kaal uue kohtuasja lahendamisel.

Riigikohtu määrusega saab tutvuda siin.

Eesti: Erikomisjon arutab riigi andmekogudele ligipääsu

By

Helena-Reet Ennet

-

veebruar 15, 2023

NordenBladet — Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutab tänasel avalikul istungil Riigikontrolli kontrolliaruannet, mis käsitleb riigi tundlike andmetega andmekogudele juurdepääsu.

Erikomisjoni esimehe Tõnis Möldri sõnul näitas Riigikontrolli aruanne, et kuigi auditeeritud andmekogudes pääsevad andmetele juurde vaid volitatud isikud, on neil kahe andmekogu puhul juurdepääs liiga ulatuslik. Näiteks sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris STAR on omavalitsuse ametnikul võimalik pääseda ligi teiste omavalitsuste elanikega seotud menetlustele ja neis sisalduvatele andmetele, samuti pole registris rakendatud logide analüüsimise ja päringute põhjendatuse kontrolliks vajalikke meetmeid, mistõttu suureneb andmete väärkasutamise risk.

“Riigikontroll andis asutustele soovituse tegeleda senisest rohkem logiandmete analüüsimise ja andmepäringute põhjendatuse kontrolliga, et intsidente ära hoida või juba toimunud intsidentide mõju vähendada. Soovime saada istungil ülevaate nii Riigikontrolli tähelepanekutest kui ka sellest, kuidas plaanivad riigiasutused neile antud soovitusi täita,” ütles Mölder.

Erikomisjoni istungile on kutsutud ettevõtlus- ja tehnoloogiaminister Kristjan Järvan, Justiitsministeeriumi kantsler Tõnis Saar, Politsei- ja Piirivalveameti siseauditibüroo juht Heli Laasik, Sotsiaalkindlustusameti peadirektor Maret Maripuu, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse direktor Margus Arm, Registrite ja Infosüsteemide Keskuse direktor Rivo Reitmann, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse peadirektor Mart Nielsen, Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen ja auditijuht Toomas Viira.