NordenBladet —Tervise- ja tööminister Tanel Kiik tutvustas täna valitsuskabinetile uuendatud COVID-19 vaktsineerimise plaani, milles on täpsustatud vaktsineerimise korraldamise põhimõtteid ja eesmärke 2021. aasta aprillist kuni juuni lõpuni. Maikuu jooksul on plaanis avada vaktsineerimise võimalus järk-järgult kõigile soovijatele.
„Vaktsineerimine on ainus tõhus viis raske COVID-19 haigestumise vältimiseks, et leevendada haiglakoormust ja seeläbi tavapärase elukorralduse juurde naasta. Aprilli- ja maikuus on meie eesmärk pakkuda vaktsineerimise võimalust kõikidele riskirühma kuuluvatele inimestele ning avada maikuu jooksul järk-järgult vaktsineerimise võimalus kõigile soovijatele,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Uuendatud vaktsineerimise plaanis oleme ajakohastanud erinevate COVID-19 vaktsiinide ja nende eeldatavate tarnegraafikutega seotud infot, täpsustatud on ka vaktsineerimise juhtimise ja korraldamise põhimõtteid, vaktsineerimisega hõlmatuse eesmärke ja ajakava. Aprilli lõpuks soovime võimaldada vähemalt ühe doosiga vaktsineerimist kõigile üle 70-aastastele ning juuni lõpuks kõigile täisealistele soovijatele.“
Plaan sisaldab Eestisse saabuvate vaktsiinikoguste hinnangulist prognoosi kuude lõikes ja esimeste doosidega vaktsineerimisega 70% hõlmatuse saavutamise ajalist prognoosi vanusgruppide kaupa. Plaan näeb ette, et maikuu jooksul avatakse vaktsineerimise võimalus järk-järgult kogu elanikkonnale: esmalt inimesed vanuses 60–69, kellest on tänaseks juba üle 40% vaktsineeritud ning inimesed vanuses 50–59; seejärel kõik soovijad vanuses 16 kuni 49 eluaastat.
Eesti eesmärgid inimeste COVID-19 vaktsineerimisega hõlmamisel on saavutada 2021. aasta aprilli lõpuks üle 70-aastaste inimeste hulgas vähemalt ühe doosiga 70%-line hõlmatus, võimaldada alates 2021. aasta maist järk-järgult vaktsineerimist kõigile soovijatele, võimaldada 2021. aasta mai lõpuks kõigile riskirühmadesse kuuluvatele inimestele vähemalt ühe doosiga vaktsineerimist, võimaldada 2021. aasta juuni lõpuks kõigile soovijatele vähemalt ühe doosiga vaktsineerimist ning saavutada 2021. aasta sügiseks 70% hõlmatus täiskasvanud elanikkonnas.
„Teadaolevad vaktsiinide tarnegraafikud võimaldavad meil seatud eesmärke saavutada. Inimeste usaldus vaktsineerimise suhtes ja soov end vaktsineerida on kõrge, kuid tuleb teha tööd ka nendega, kes täna veel kõhklevad,“ lisas minister Tanel Kiik. „Osalemine Euroopa Liidu vaktsiinide ühishankes ja panustamine mitmele erinevale vaktsiinitootjale on aidanud riske maandada ja võimaldanud meil vaktsineerimise tempot hoida. Samas peame juba praegu vaatama pikemalt ette, valmistuma järgmisteks viiruselaineteks ning töötama välja vajalikud lahendused COVID-19 vastu vaktsineerimiseks ka tulevastel aastatel.“
Tänahommikuse seisuga oli Eestis vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 289 508 inimest, neist 86 768 on vaktsineerimiskuur lõpetatud. Maakonna ja valla tasandil on võimalik jälgida vaktsineerimisega edenemist vanusgruppide lõikes terviseameti koroonaviiruse andmestikus.
Eesti on seni ühinenud Euroopa Liidu COVID-19 vaktsiini ühishankes viie eelostulepinguga (Pfizer/BioNTech, Moderna, AstraZeneca, Janssen Pharmaceutica NV ja CureVac). Valitsus on andnud põhimõttelise heakskiidu Eesti ühinemisele kõigi Euroopa Liidu ühishankes oleva kaheksa vaktsiinitootja eelostulepingutega, millega on Eestil võimalik soetada kokku 4 761 894 doosi vaktsiini.
COVID-19 vaktsineerimise eesmärgid on kaitsta riskirühmi, kelle nakatumisel võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.
NordenBladet — Valitsuse liikmed kiitsid 20.aprilli kabinetinõupidamisel heaks COVID-19 piirangute astmelise leevendamise. Kõige esimesena leevenevad alates 26. aprillist piirangud õues toimuvale huvitegevusele- ja haridusele, noorsootööle, täiendkoolitusele- ja õppele. Alates 3. maist avanevad osaliselt üldhariduskoolid.
Hariduselu
Alates 3. maist lubatakse kõiki ohutusmeetmeid rakendades kontaktõppele 1.—4. klassi lapsed. Teistele klassidele ja haridusastmetele jätkub distantsõpe.
Jätkuvalt võivad kontaktõppes osaleda kõigi haridusastmete haridusliku erivajadusega õppijad. Kõiki ettevaatusabinõusid rakendades tohib haridusasutuses viibida ka õppija, kes vajab hariduslikke tugiteenuseid; õpetaja hinnangul konsultatsioone õpitulemuste saavutamiseks; sooritab praktilist õpet, eksameid või teste.
Ülejäänud klasside ja haridusastmete kontaktõppele lubamist arutab valitsus järgnevatel nädalatel.
Huvitegevus- ja haridus, noorsootöö, täiendkoolitus- ja õpe
Alates 26. aprillist on välitingimustes kõik nimetatud tegevused lubatud kuni 10-liikmelises rühmas. Kõikidesse rühmapiirangutesse on kaasa arvatud ka juhendaja ning kui rühmi on rohkem kui üks, ei tohi nad omavahel kokku puutuda.
Rühmapiirang ei kehti kontaktõppesse lubatud sama klassi õpilastele. Samuti ei laiene piirang senistele eranditele, see tähendab professionaalsetele sportlastele, koondise liikmetele ja kandidaatidele, meistri- ja esiliiga sportlastele, riigi sõjalise kaitse ja siseturvalisusega seotud tegevustele ning puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele.
Alates 3. maist tohib siseruumides huvitegevust- ja haridust, noorsootööd, täiendkoolitust- ja õpet läbi viia järgides 2+2 reeglit. See tähendab, et koos tohib tegevuses osaleda kuni kaks inimest ja teistest tuleb hoida vähemalt kahemeetrist vahemaad.
Muu hulgas tähendab see, et lubatud on ka paaristrennid, näiteks tennises paarismäng. Samadel tingimustel on lubatud treeningud ka ujulates.
Rühmatreeningud ja muud rühmategevused ei ole lubatud.
Ruumi täituvus võib olla kuni 25% ja osalejad peavad kandma maske. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed või inimesed, kellel maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.
Täna võttis valitsus vastu põhimõttelised otsused, vastav korraldus plaanitakse heaks kiita neljapäeval.
Pärast otsuse heaks kiitmist ja korralduse allkirjastamist edastab Haridus- ja Teadusministeerium asutustele täpsemad juhised töö korraldamiseks.
NordenBladet —Merle Kuusk meenutab, et Eesti Põhjala Ühingu tekkeks andis tõuke kiri, mille saatis Eestimaa Rahvarinde büroosse 1989. a. mais Norra ajakirjanik Morten Bakkel, kes juhtis tähelepanu Põhjamaades tegutsevatele Põhjala Ühingutele ja neid ühendavale liidule. Bakkel soovitas luua Eestis samalaadse ühingu, avardamaks Eesti demokraatlike liikumiste kontakte. Sama aasta sügisel asutasid kaksteist Rahvarinde ja kultuuritegelast ̶ Mati Hint, Ülo Kaevats, Oleg Kangur, Marju Lauristin, Jüri Luik, Eino Muruste, Rein Tamsalu, Andres Tarand, Mari Tarand, Mart Tarmak, Sirje Trei ja Peeter Vihalemm ̶̶ Eesti Põhjala Ühingu. Ühingu eesmärk oli arendada Eesti ja Põhjamaade rahvaste koostööd ja ühistegevust nende ajaloo, ühiste huvide ning kultuuritraditsioonide alusel.
1990. aasta kevadel märkas Merle ajalehes kuulutust, et vastloodud Eesti Põhjala Ühing kutsub Põhjamaade huvilisi kokkusaamisele, et tutvustada ühingu eesmärke ja leida liikmeid. Ta läks sellele kohtumisele ja asus üsna pea tööle vabatahtliku sekretärina. Peagi vajas ühing uut kontorit, sest maja, kus toona asuti, lammutati. Tallinnas vastavatud Põhjamaade Ministrite Nõukogu Infobüroo esimene direktor, Leo Salonen, lubas ühingul kasutada nende Tolli tänava kontoriruume. Vastutasuks tegeles Merle paaril päeval nädalas ka PMNi asjadega. Edaspidi korraldas ta PMNis erinevaid projekte ja töötas vahepeal mõned aastad Taani Kultuuriinstituudis. 2001. aastal kutsus tollane PMNi direktor Kalli Klement Merle tööle nõuniku ametikohale.
Merlel on mahukas projektipagas
„Kõik, mis puudutab soolist võrdõiguslikkust ja läbib horisontaalselt PMNi kõiki prioriteete, on n.ö minu laual,“ selgitab Merle. „Mõned projektid algatame ise koostöös nii kohalike kui ka Läti, Leedu ja Põhjamaade partneritega. Üks selliseid projekte on näiteks meie kaasrahastatud perevägivalla teemale keskenduv projekt „New ways to tackle gender-based violence: Nordic and Baltic approach in 2021-2022“, milles on keskne roll Eesti ministeeriumitel, Sotsiaalkindlustusametil ning Politsei-ja Piirivalveametil,“ lisab ta.
Teised projektid saavad aga alguse Põhjamaade initsiatiivil: „Näiteks oli projekti „Nordic Baltic pilot project on cooperation on social affairs and health“ algataja Põhjamaade Ministrite Nõukogu eesistujamaa Rootsi ja selle vastutav korraldaja on meie Läti kontor. Tallinnas toimus projekti raames esimene Põhja-ja Baltimaade erivajadustega inimeste poliitika ja praktikaga tegelevate ametnike kohtumine, mille eesmärk oli luua toimiv võrgustik info ja parimate tegutsemisviiside jagamiseks.
Merle on panustanud väga paljudesse erinevatesse projektidesse, näiteks mõttekoja Praxis projekti „Naised poliitikas“, fotograaf Jyri Pitkäneni ja kirjanik Eveliina Talvitie korraldatud erivajadustega inimeste ühiskonda kaasamisele keskendunud seminari „Pricetag for Equality“ või õpilastele suunatud Demokraatiatrenni, mille tõi Eestisse Arvamusfestival MTÜ. Lisaks tegeleb Merle stipendiumiprogrammidega, mis soodustavad Põhja-ja Baltimaade MTÜde vahelist koostööd, ning Põhjamaade Organisatsioonide mobiilsusprogrammiga NOIM. NOIM on mõeldud Eesti ametiasutuste ja MTÜde ning PMNi allasutuste ja koostööorganisatsioonide vahelise koostöö tekitamiseks ja tugevdamiseks.
Töö on väga eripalgeline
Tehtud projektidest on Merle arvates üks kõige olulisemaid Põhja-Baltimaade naistega kaubitsemise vastane kampaania, mis toimus 2002. aastal kõigis maades üheaegselt. Lisaks on Merle aastatel 2010 – 2019 toimunud projektide raames korraldanud Läänemere piirkonnas mitmeid rahvusvahelisi inimkaubanduse vastaseid ja ohvrite abistamist käsitlevaid ekspertseminare, konverentse, ümarlaudu jne. Põhjamaade, Balti riikide ja Loode-Venemaa ühisprojektide eesmärk on olnud koolitada oma ala spetsialiste ja tugevdada nende võrgustikku, et nad saaksid koos tõhusalt piiriüleseid kuritegusid lahendada. Euroopa Liit on toonud Põhja- ja Baltimaade inimkaubanduse vastast koostööd esile suurepärase näitena regionaalsest koostööst.
Merle üks lemmikuid on aastatel 2012 kuni 2016 toimunud Põhja-ja Baltimaade loovusfoorumite sari, mille eesmärk oli muuta õppimist põnevamaks, mängulisemaks ja tuua kõigile klassiruumis sära silmadesse. „Foorumite korraldamist juhtis meie varasem kultuurinõunik Eha Vain ja minul oli suurepärane võimalus Naissaarel, Käsmus ja Illukal organiseerimisel kaasa aidata,“ meenutab Merle.
Foto: Esireas vasakult Merle Kuusk ja Eha Vain Põhjmaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse korraldatud üritusel Võrus, 2018 a. (NordenBladet/ Helena-Reet Ennet)
Loovusfoorumid koosnesid nii teoreetilistest ettekannetest kui ka loovstuudiotest/ õpitubadest, kus sai kuuldut kohe ise katsetada. Osalejatel paluti läheneda mitmetahulisele loovusmõistele avatud meelte ja hoiakuga, et näha, kuidas põnevaid ideid, lahendusi, meetodeid saab tihti ebatraditsioonilisel moel ellu rakendada – näiteks õpetada matemaatikat tantsides. „Ma loodan, osavõtjad, kelle hulka kuulusid nii õpetajad, kooli- ja huvijuhid kui ka haridus- ja kultuuriametnikud, on saanud uusi meetodeid oma töös järele proovida ja nende abil erinevaid õppeaineid ja valdkondi siduda,“ on Merle lootusrikas.
Selle aasta plaanidest toob Merle välja näiteks Arvamusfestivali, mis on eeskuju võtnud Almedalenist . „Meie osaleme juba kuuendat korda ja sel aastal on Nordeni alal 13. augustil plaanis kolm arutelu ja õhtune vastuvõtt. Lisaks esitleme filmiprogrammis ühte Põhjamaist komöödiafilmi. Ka sel aastal läheme Põhjamaade kokkuhoidva ja keskkonnasõbraliku eluviisi kohaselt Arvamusfestivalile Nordbussiga ning pakume meie aruteludel esinejatele ja koostööpartneritele bussitransporti,“ sõnab Merle.
Merle on teel põhjamaise õnnelikkuse poole
Merle sõnul on ta PMNis töötades õppinud eelkõige Põhjamaist töökultuuri – pikalt ette planeerimist, rahulikku ja konkreetset tööstiili ja rõõmsameelset ellusuhtumist. „Kui oleme kontoris tööl, siis on meil on tavaks hommikune fika, ehk õdus kohvipaus. Me arutame ka tööasju, aga teeme seda hubaselt kohvilaua ääres diivanil istudes,“ räägib Merle.
Põhjamaiseid väärtuseid on Merle hakanud kasutama ka oma igapäevaelus. Näiteks väärtustab ta üha enam põhjamaist hygget ehk heaolu, mis seisneb atmosfääris, ümbritsevas keskkonnas ja kogemustes, mitte asjades. „Hygge võib peituda küünlavalguses, heas raamatus, toidus ja jookides, suhetes või töökohustustes. Sellele pidevalt tähelepanu pöörates olen hakanud märkama üha rohkem toredaid hetki, mille üle rõõmustada. Selline hygge ellusuhtumine on ilmselt Põhjamaade inimeste õnnelikkuse võtmeks, olen ka ise selle poole teel,“ sõnab Merle
Muusika tekitab soovi olla parem inimene
Põhjamaadega nii tihedalt koostööd tegemine on mõjutanud ka Merle kultuurieelistusi. „Muusikast rääkides on minu vaieldamatu lemmik läbi aastate olnud Norra saksofonist ja helilooja Jan Garbarek, kelle loominguga sain tuttavaks tänu oma heale endisele töökaaslasele ja sõbrale Eha Vainile. Garbareki kontsert Kaarli kirikus pakkus vapustava elamuse ja tekitas soovi olla parem inimene – loodetavasti muutusingi natuke paremaks,“ naeratab Merle.
Lasteraamatutest väärib Merle arvates soovitamist eesti keeles ilmunud Islandi luuletaja ja kirjaniku Andri Snaer Magnasoni „Sinise planeedi lugu“. Lisaks on Merlel PMNi 2000ndatel toimunud luulefestivalidelt siiani kustumatu mälestus ühe Fääri luuletaja Tóroddur Poulseni esinemisest, kui ta oma loomingut ette luges. Merle meenutab, et allpool oleva luuletuse puhul avaldas talle eriti muljet, kui see suur mees oma kõmiseva kõuehääle ja kasvava tempo ning tugevusega skandeeris:
Fäärid selles mis sind kanda ei suuda. Fäärid Università Cattolica Del Sacro Cuore Policlinico Universitario Agostino Gemellis. Fäärid liivas. Fäärid trepil. Fäärid puuris.
Fäärid nuusktubakas. Fäärid selles kes peab end kõige tugevamaks. Fäärid torudes. Fäärid juustes. Fäärid Firenzes. Fäärid islandi vurtsus. Fäärid Fääri saartel.
See Poulseni luuletus ja mõned veel on ilmunud eesti keelde tõlgituna kogumikus “Teisele poole sinist: Luulet kümnelt maalt“, Tallinn 2004.
Vaba aega rikastavad lapselapsed ja aias tegutsemine
Vabal ajal toimetab Merle aias, kus on kogu aeg midagi teha. Hetkel pakub talle huvi permakultuur ja see, kuidas neid põhimõtteid aias rakendada. Samas meeldib talle ka lihtsalt jalutada või siis jalgrattaga sõita või talvel suusatada.
Vähemalt ühel päeval nädalas tegeleb Merle lastelastega. „Nendega juba igav ei hakka – saab välja mõelda uusi mänge ja kehastuda erinevateks tegelaskujudeks. Meil on alati väga lõbus,“ rõõmustab Merle. „Kas olete mõelnud sellele, et kevadlilled, mida nimetatakse märtsikellukesteks, ei helise, ja lumikellukesed on närtsinud moega ehk õis on allapoole? Need on mu kolmeaastase pojapoja tähelepanekud, mis teevad tuju nii heaks,“ ütleb Merle lõpetuseks.
NordenBladet —Riigikohtusse jõudnud vaidlus puudutas kaht mullu suvel Eestisse hooajatöödele sõitnud Ukraina kodanikku. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) lõpetas töötajate viisavaba Eestis viibimise ennetähtaegselt, sest väidetavalt eirasid nad pärast riiki sisenemist isolatsiooninõudeid.
Seepeale esitasid töötajad ja nende tööandjad halduskohtusse kaebuse, kus paluti PPA otsus tühistada. Muu hulgas viidati sellele, et töötajatelt võetud Covid-19 proovide tulemused olid negatiivsed.
Halduskohus tagastas kaebuse, sest välismaalaste seadus ei anna kirjeldatud olukorras kohtusse pöördumiseks õigust. Seetõttu jäi rahuldamata ka töötajate esialgse õiguskaitse taotlus ja nad pidid riigist lahkuma.
Ringkonnakohus seevastu rahuldas kaebajate määruskaebuse. Kohus leidis nimelt, et välismaalaste seaduses sätestatud kaebeõiguse piirang on põhiseadusevastane, ning pöördus seaduse põhiseaduspärasuse kontrolliks Riigikohtu poole.
Kohtusse pöördumise täielik välistamine on põhiseadusevastane
Oma tänase otsusega tunnistas Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium vaidlusalused välismaalaste seaduse sätted põhiseadusevastaseks ja kehtetuks, sest igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste kaitseks kohtusse. Õigus pöörduda Eestis kohtusse on ka riigis viibivatel välismaalastel.
Kolleegium nentis, et Ukraina ja veel mitmekümne riigi kodanikud võivad lähtudes Euroopa Liidu määrusest viibida EL-i maades poole aasta jooksul viisavabalt kuni 90 päeva. Seega tuleneb nende õigus viisavabalt Eestisse siseneda ja siin viibida EL-i õigusest.
Kuna välismaalased viibisid Eestis hooajatööde tegemise eesmärgil ja tööandjad olid teinud nende Eestisse saabumiseks pingutusi, riivas töötajate riigis viibimise ennetähtaegne lõpetamine Riigikohtu hinnangul konkreetse juhtumi eripärasid arvestades ka tööandjate ettevõtlusvabadust. Ilma tööjõuta polnud ettevõtjail võimalik sõlmitud kokkuleppeid täita ega vajalikke töid teha.
PPA otsus lõpetada hooajatöötajate Eestis viibimine riivas kolleegiumi hinnangul töötajate ja tööandjate õigusi intensiivselt, mistõttu peab olema võimalik kontrollida selle õiguspärasust ka kohtus.
Riigikohus märkis, et kohtusse pöördumise õiguse täielik välistamine on niivõrd tõsine põhiõiguste riive, et seda pole võimalik põhjendada üksnes riigi raha kokkuhoiu vajadusega. Avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks pole see piirang vajalik, sest välismaalane ei pea kohtumenetluse ajaks tingimata Eestisse jääma. Võimalik on näiteks kirjalik menetlus, samuti saab kaebaja istungil osaleda virtuaalselt või esindaja vahendusel. Seetõttu on piirang ebaproportsionaalne ja põhiseadusega vastuolus.
Põhiseaduslikkuse järelevalve on võimalik ka EL-i õiguse kohaldamisalas
Riigikohus nentis, et viisavabadus kuulub EL-i ja liikmesriikide jagatud pädevusse. Viisavaba viibimisõigus tuleneb küll EL-i määrusest, kuid EL-i õigusaktides pole seda puudutavate vaidluste lahendamise reegleid sätestatud. Kolleegium selgitas, et kui EL-i liikmesriigi tegevus pole täiel määral reguleeritud liidu õigusega, siis on riigi kohtutel võimalik kohaldada riigisiseseid standardeid tingimusel, et see ei kahjusta EL-i põhiõiguste hartas ette nähtud kaitse taset ega riiva liidu õiguse ülimuslikkust, ühtsust ja tõhusust. Kaebajate kohtukaebeõiguse kontrollimine Eesti põhiseaduse alusel ei sea Riigikohtu hinnangul ohtu eelkirjeldatud EL-i õiguse põhimõtteid.
NordenBladet — Maaeluministeeriumi korraldatud taimekaitse nõukogu veebiseminaril arutati võltsitud taimekaitsevahenditega kauplemise tõkestamist.
Maaeluministeeriumi toiduohutuse asekantsler Hendrik Kuusk sõnas avakõnes, et võltskaupade sissetoomine Euroopasse on kasvav trend – eelkõige on kasvanud võltsitud kaupadega kauplemine tootekategooriates, mis võivad olla ohtlikud inimese tervisele ja keskkonnale. Sellised tooted on näiteks ravimid, taimekaitsevahendid ja toidukaubad.
„See areng tähendab, et meie ühiskond on kriitilises olukorras, kus on vaja reageerida ennetavalt ja tasakaalustatult, arvestades kõiki seisukohti. Kuna kuritegelik element muutub üha salakavalamaks, peab kontrollsüsteem olema teadlikum, tegusam ning võimekam nende probleemidega toimetulekuks,“ sõnas Kuusk.
Oma kogemusi jagasid seminaril kolleegid Eesti ja Leedu järelevalveasutusest, Leedu Taimekaitse Assotsiatsioonist ning Europolist. Üheskoos nenditi, et taimekaitsevahendite ebaseadusliku kaubanduse kontrolli alla saamine on suur katsumus. Sellise kaubandusega tegelevad üldjuhul isikud, kes on oma tegevusega kontrollsüsteemist ees ning teevad Euroopa Liitu sisenemise koha valikul põhjaliku analüüsi.
Seminaril osalenute sõnul on otsustav koostöö ametiasutuste vahel – seda nii riigisiseselt kui ka liikmesriikide ja eri organisatsioonide (nt Europol) vahel.
Viimaste andmete kohaselt on kuni 14% Euroopa Liidu turul olevatest taimekaitsevahenditest ebaseaduslikud. Senised kogemused on näidanud, et teatud tootegruppide keelustamise järel suurenes nende maht avastatud ebaseaduslike taimekaitsevahendite partiides. Eksperdid prognoosivad taimekaitsevahendite ebaseadusliku kaubanduse mahu kahekordistumist lähima kümne aasta jooksul. Sellise arengu üks mõjureid on Euroopa Liidu ambitsioonikate taimekaitsevahendite kasutamise vähendamise plaanide elluviimine.
Taimekaitse nõukogus osalejad leidsid üheskoos, et Euroopa Liidu kodanike ohutuse ja keskkonnakaitse tagamiseks peab kontrollsüsteem olema teadlikum, tegusam ning võimekam.
