NordenBladet —Valitsus otsustas piirangute tõttu kannatanud loodus- ja keskkonnahariduskeskustele jagada 175 000 eurot, sest seoses koroonaviiruse levikuga on keskused olnud suletud ja neil on jäänud tulu saamata.
Tavaolukorras pakuvad keskused koolidele õppeprogramme, korraldavad laagreid, loodusõhtuid ja muid keskkonnateadlikkust suurendavaid üritusi. “On tähtis, et vajalikku keskkonnaharidust pakkuvad keskused jätkaks oma tegevust ka pärast piirangute lõppu,” ütles keskkonnaminister Tõnis Mölder, „need keskused on suureks abiks lasteaia- ja kooliõpetajatele tundide läbiviimisel, toetavad loodusteadusliku kirjaoskuse kujunemist ning panustavad keskkonnateadlikkuse suurendamisesse.“
Valitsuse otsusega eraldatud 175 000 eurot aitab keskustel katta püsikulusid nagu palgad, üür jms. Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on kuni 5000 eurot. Toetuste jagamist korraldab Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus. Mullu eraldas valitsus samaks otstarbeks 150 000 eurot ning taotlejaid oli 28.
Eestis on üle 100 keskkonnahariduskeskuse, kus pakutakse erinevatele vanuseastmetele õppeprogramme, mis toimuvad keskustes, looduses ja ka virtuaalselt.
Lisainfo: Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Liisa Puusepp, tel: 6262 834; liisa.puusepp@envir.ee
NordenBladet —Tervise- ja tööminister Tanel Kiik esitles valitsuskabinetile sotsiaalministeeriumis koostatud vaimse tervise rohelist raamatut. Rohelises raamatus seatakse eesmärgiks panustada senisest enam vaimse tervise probleemide ennetusse, varajasse avastamisse ja õigeaegse kvaliteetse abi kättesaadavusse kõikjal Eestis.
„Vajadus vaimse tervise hoidmiseks on praeguse kriisi ajal suurem kui kunagi varem. Vaimse tervise valdkonnas on viimastel aastatel toimunud palju positiivseid muutusi. Loodud on laste vaimse tervise keskused ja kabinetid, riik toetab vanemlike oskuste õpetamist, haridusasutustes on sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi õpetavad ja arendavad programmid, loodud on uusi teenuseid, kuid palju on veel teha,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Igaüks meist saab anda oma panuse enda ja oma lähedaste toetamiseks, samas on oluline roll vaimse tervise hoidmisel ka kogukondadel, tööandjatel, kohalikel omavalitsustel, kõigil ministeeriumitel ning riigil tervikuna. Roheline raamat annab arengusuunad ja lahendusettepanekud vaimse tervise valdkonna süsteemsemaks arendamiseks.“
Roheline raamat on poliitikadokument, mis kirjeldab olemasolevat vaimse tervise abi korraldust, võtab kokku valdkonna probleemkohad, keskendudes ennetusele ja õigeaegsele abile ning teeb ettepanekud valdkonna edasiseks suunatud arenguks.
Vaimse tervise abi kättesaadavus esmatasandi tervishoius on viimastel aastatel oluliselt paranenud, enam kui pooltes uutes tervisekeskustes pakutakse ka psühholoogilist abi. Paranenud on koostöö eriarstidega, perearstidel on võimalik kasutada e-konsultatsiooni psühhiaatriga oma patsiendi diagnoosi täpsustamiseks ja ravi määramiseks. Lisaks otsustas valitsus suunata 2021. aasta lisaeelarvega täiendavalt 1 miljon eurot perearstide teraapiafondi, et perearstidel oleks võimalik suunata inimene vajadusel kliinilise psühholoogi poole.
„Praegust kriisiolukorda ja sellega kaasnevat elanikkonna kõrgendatud stressitaset arvestades peab meie fookus olema esmatasandi teenuste kättesaadavuse kohesel suurendamisel, et inimesed saaksid vajalikku abi,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, kes kutsus märtsikuus valitsuses sõlmitud kokkuleppel kokku vaimse tervise staabi, et pöörata kõrgendatud tähelepanu füüsilise tervisega seotud kriisi kõrval ka vaimsele tervisele ja töötada välja kiireid lahendusi inimeste vajadustele vastamiseks.
Vaimse tervise abi kättesaadavuse parandamiseks suunab valitsus valdkonda lisaraha 2,85 miljonit eurot, millele lisandub 15 miljonit kohalikele omavalitsustele oma elanike heaolu toetamiseks, mis muuhulgas võimaldab toetada esmatasandil haavatavaid gruppe kogukonnateenuste ja vaimse tervise abi pakkumisega.
Teravaim probleem on vaimse tervise spetsialistide ja psühhiaatrite puudus, mistõttu ootavad inimesed vastuvõtule pääsemist sageli lubatust kauem. Nii esmatasandil kui ka eriarstiabis on terav vajadus vaimse tervise õdede ja kliiniliste psühholoogide järele. Samuti on puudus nii kooli- kui ka tööpsühholoogidest. 2021. aasta riigieelarvest eraldati täiendavalt 400 000 eurot püsitoetusena psühholoogide kutseaasta rahastamiseks, et parandada vaimse tervise abi kättesaadavust.
Rohelise raamatu koostamisel lähtuti rahvastiku tervise arengukavas 2020-2030 seatud peaeesmärgist pikendada Eesti inimeste tervena elatud elu enneaegse suremuse ja haigestumise vähendamise kaudu. Konkreetsed mõõdetavad tegevused ja ressursid kirjeldatakse jätkudokumentides. Esimesena on 2022. aasta alguseks kavas koostada valdkondade ülene suitsiidiennetuse tegevuskava.
Praeguse valitsuse 23. veebruaril kinnitatud tegevusprogrammis võeti eesmärgiks vaimse tervise teenuste kättesaadavuse suurendamine ning teenuste korralduse ja kvaliteedi parandamine. Samuti oli vaimse tervise probleemide varajane märkamine ning vaimse tervise teenuste arendamine ka 2019. aastal ametisse asunud valitsuse üks eesmärke. Nende eesmärkide saavutamiseks koostati sektoriteülene vaimse tervise poliitika roheline raamat positiivse vaimse tervise hoidmiseks, probleemide koordineeritud ennetamiseks ja raviprotsesside tagamiseks.
NordenBladet — Toetus on mõeldud ettevõtetele, mille käive on koroonakriisi tõttu langenud üle 30 protsendi. 22. aprillil 2021 andis valitsus välja määruse sektorite kohta, mis saavad täiendava põhjenduseta toetust taotleda. Kui ettevõte ei kuulu määrusega reguleeritud valdkonda, peab ta eraldi põhjendama abi vajalikkust ja koroonakriisist tulenevat käibe vähenemist.
Määrus hõlmab neid sektoreid, mille käive on abiperioodil 1. novembrist 2020 kuni 28. veebruarini 2021 vähenenud vähemalt 10 protsenti, seda võrreldes ajavahemikuga 2019–2020. Samad perioodid võetakse aluseks ettevõtte käibe vähenemise arvutamisel.
Riigikassa avab ettevõtete kulutoetuse kolmanda taotlusvooru teisipäeval, 27. aprillil 2021. Taotlemine lõppeb 23. juunil 2021.
Uued ettevõtted saavad taotleda toetust, kui nad kuuluvad määrusega hõlmatud sektoritesse
Kolmandas taotlusvoorus on 180 valdkonda, teises voorus oli neid 220.
Riigikassa saab aga oma äranägemisel anda abi ka muude sektorite ettevõtetele, kui ettevõtte enda käive on abiperioodi jooksul vähenenud üle 30 protsendi. Konfidentsiaalsuse kriteeriumid on täpsustatud riigikassa taotlusjuhistes, et ettevõtted saaksid paremini hinnata ja avalduses öelda, miks käive on vähenenud.
Uued ettevõtted saavad taotleda kulutoetust, kui nad kuuluvad määruses nimetatud sektoritesse. Uued ettevõtted on ettevõtted, mis on asutatud 1.1.2020 või hiljem. Neile võib abi anda sektori keskmise käibe muutuse põhjal. Uutele ettevõtetele pole võrdluse põhjal abi andmine võimalik, kuna ettevõtte enda käibe muutust ei ole võimalik tõendada.
Sektorite nimekiri võimaldab täpsustada toetuse suunamist enim kannatanud ettevõtetele
Sektorite loendis saab paremini arvestada võimalikke muid põhjuseid ettevõtte äritegevuse arvestamisel. Need hõlmavad näiteks ettevõtte hooajalisi kõikumisi või käibe vähenemist muudel põhjustel kui koroonaepideemia.
Valdkonnad on määratletud maksuameti käibemaksuandmete põhjal. Kulutoetust ei saa siiski anda esmasele põllumajandus-, kalandus- ja vesiviljelussektorile, mille suhtes kehtivad eraldi riigiabi eeskirjad põllumajandus- ja metsandusministeeriumi vastutusalas. Kulutoetused hõlmavad ka ettevõtlusega tegelevaid fonde ja ühinguid.
Kolmanda taotlusvooru jaoks on riik eraldanud kulutoetuse tarbeks 356 miljonit eurot. Kulutoetus on ettevõtte püsikulude kompenseerimine, kuid see ei asenda käibe kukkumist. Abi eesmärk on aidata ettevõtetel koroonast tingitud raskes majanduslikus olukorras toime tulla.
NordenBladet — Soomes registreeriti täna neljapäeval, 22. aprillil viimase ööpäevaga 280 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud 85 077 koroonaga nakatumist.
Kõige enam lisandus uusi nakatumisi terviseameti andmetel Helsingis (65), Vantaal (34), Espoos (27) ja Tamperes (18).
NordenBladet — Soome valitsus muutis määrust, mis piirab koroonaepideemia tõttu toitlustusettevõtete tegevust. Määruse muudatus jõustub 23. aprillil kell 00.
aprillil hindas valitsus piirangupaketti piirkondliku epideemia olukorra põhjal esimest korda pärast valitsuse eelmise 16. aprilli määruse vastuvõtmist. Piiranguid hinnatakse kord nädalas. Nakatumiste baastasemega piirkondades on olnud kergemad piirangud kui viiruse poolt kõige enam mõjutatud piirkondades.
Määruse muutmisega leevendatakse Kesk-Soome maakonnas ja Lõuna-Savo ravipiirkonnas piiranguid baastaseme piiranguteni. Satakunta, Kanta-Häme ja Pohjanmaa maakondades leevendatakse toitlustusasutuste alkoholi müügi ja lahtiolekuaega. Selleks lisatakse varasemale kahetasandilisele piirangule uus kolmas kesktase. Ülejäänud piirkondades jäävad piirangud muutumatuks.
Piirangute leevendamise eelduseks on epideemia olukorra paranemine. Eesmärk on söögikohtade piiranguid järk-järgult tervisele ohutult leevendada kõikides piirkondades.
Toitlustusettevõtete piirangud Ahvenamaal, Lõuna-Pohjanmaal, Kainuus, Kesk-Pohjanmaal, Põhja-Pohjanmaal, Lapimaal, Põhja-Savos, Põhja-Karjalas, Kesk-Soomes ja Lõuna-Savo ravipiirkonnas alates 23. aprillist 2021
Söögikohtades, kus põhitegevus on alkoholi müük, on lubatud siseruumides pool klientidest. Ülejäänud söögikohad kasutavad siseruumides 75 protsenti istekohtadest. Alkoholi müük lõppeb kell 22 ja toitlustusasutused võivad olla klientidele avatud kella 5–23. Lisaks tuleb nende piirkondade söögikohtades suunata kliendid siseruumides istuma. Nii on näiteks karaoke ja tantsimine siseruumides keelatud.
Väliterrassidel peab igal külalisel olema oma istekoht ja tuleb hoolitseda vahe hoidmise eest. Istumispiirangud ega tantsu keelamine ei kehti väliterrasside kohta.
Kanta-Häme, Satakunta ja Pohjanmaa toitlustusettevõtete piirangud alates 23. aprillist
Söögikohtades, kus põhitegevus on alkoholi müük, on lubatud siseruumides 1/3 klientidest. Ülejäänud söögikohtades kasutatakse siseruumides poolt klientide kohtadest.
Söögikohtades, kus põhitegevus on alkoholi müük, lõppeb alkoholi müük kell 18 ja asutus võib olla klientidele avatud kella 5–19. Ülejäänud söögikohtades lõppeb alkoholi müük kell 19 ja asutus võib klientidele olla avatud kella 5–20.
Lisaks tuleb nende piirkondade söögikohtades juhatada kliendid siseruumides istuma. Nii on näiteks karaoke ja tantsimine siseruumides keelatud.
Väliterrassidel peab igal külalisel olema oma istekoht ja tuleb hoolitseda vahe hoidmise eest. Istumispiirangud ja tantsu keelamine ei kehti väliterrasside kohta.
Toitlustusettevõtete piirangud Uusimaal, Edela-Soomes, Pirkanmaal, Päijät-Hämel, Kymenlaaksos, Lõuna-Karjalas ja Ida-Savo ravipiirkonnas alates 23. aprillist
Söögikohtades, kus alkoholi müük on põhitegevus, kasutatakse siseruumides kolmandikku kliendikohtadest. Ülejäänud söögikohtades kasutatakse siseruumides poolt kliendikohtadest.
Alkoholi võib müüa kella 7–17. Söögikohas, kus põhitegevus on alkoholi müük, on lahtiolekuaeg kell 5–18. Ülejäänud söögikohad võivad külastajatele olla avatud kella 05.00–19.00. Ka nende piirkondade söögikohtades tuleb kliendid siseruumides istuma suunata. Nii on näiteks karaoke ja tantsimine keelatud.
Väliterrassidel peab igal külalisel olema oma istekoht ja tuleb hoolitseda vahe hoidmise eest. Eespool nimetatud kliendikohtade piirangud ja tantsukeeld ei kehti väliterrasside kohta.
Erandid jäävad kehtima Määruses sätestatud piirangud ei kehti asutuste sööklatele ja klientidele toidu kaasa müümise kohta. Lahtiolekuaja piirangud ei kehti Soome ja välismaa vahel või välismaal sõitvate vee- või õhusõidukite pardal ega ka tanklate juures tegutsevates söögikohtades.
Hüvitised söögikohtadele
Restoranid ja muud seaduse või ametliku otsusega suletud ettevõtted võivad saada sulgemishüvitist. Uus sulgemistoetus kehtib väikeste ja mikroettevõtete kohta, kus töötab kuni 49 töötajat.
Sulgemishüvitise taotlemine algab 12. mail 2021. Ettevõtted taotlevad hüvitist riigikassast.Töö- ja majandusministeeriumis käivad suurettevõtete sulgemishüvitiste ettevalmistused, kuid vajavad siiski Euroopa Komisjoni heakskiitu. Sulgemistoetuse ja söögikohtade järgnevate piirangute hüvitamine valmistatakse ette koos neljanda hüvitiste lisaeelarvega.
