Soome alustab riigi avamist lastest – vaata, kuidas piiranguid kaotatakse, millal avatakse piir Eestiga

By

-

aprill 23, 2021

NordenBladet — Soome, kus koroonaga naklatumiste arv on ligi 10 korda madalam kui Eestis suhtub riigi avamisse väga ettevaatlikult. Käesoleval kuul aprillis lubatakse laste ja noorte huvitegevus. Soome valitsus uuendas koroonapiirangute kaotamise strateegiat, mis räägib sellest, kuidas kevade ja suve jooksul piiranguid kaotatakse. Piirangute kaotamise kava avalikustati 9. aprillil ja sellel paluti nädala jooksul tagasisidet, vahendab Iltalehti.

Valitsusele saadetud tagasisides leiti, et laste ja noorte huvitegevus tuleks avada mikuu asemel juba aprillis.

Pressikonverentsil Soome koroonapiirangute kaotamist ehk nn exit-strateegiat kommenteerinud peaminister Sanna Marin ütles, et valitsus kinnitas exit-strateegia, piiranguid kaotatakse kahenädalaste tsüklite kaupa ning iga järgnev samm sõltub epideemia olukorrast.

Teadus- ja kultuuriminister Annika Saarikko avaldas, et kultuuriürituste ärajäämise tõttu on ettevõtetele ette nähtud kompensatsioon. Saarikko ütles, et palju küsimusi on tulnud seoses ohutusvahedega. Õues tahetakse ohutusvahedest loobuda juunikuus, aga siseruumides jäävad need püsima.

Siseminister Maria Ohisalo ütles, et kui vaktsineerimiste ja koroona olukord võimaldab, siis hakatakse piiri avama. Euroopa Liidu riikidega avaneb piir plaani kohaselt mais-juunis. Ohisalo väitel võib Euroopa Liiduga piiri täielikult avada, kui vaktsineeritus on hea ja epideemia olukord Euroopas seda võimaldab.

Käesoleval suvel aga tasub puhkust planeerida siiski veel kodumaal, ütles Ohisalo. Soome avab piirid esialgu nende riikidega, kus koroona olukord on hea. Täiskasvanute grupiviisiline huvitegevus õues on kavas lubada mais-juunis. Siseruumides on kavas täiskasvanute grupiviisiline huvitegevus avada augustis. Eelduseks on aga nakatumiste arvu langus.

Peaminister Marin ütles eriolukorra lõpetamise kohta, et seda on kavas arutada järgmisel nädalal. Suurte festivalide kohta ütles minister Saarikko, et need võivad olla võimalikud suve lõpus, aga tuleb järgida valitsuse suuniseid. Saarikko ütles, et kui üritusi korraldada ei saa, siis makstakse toetust.

Koroona olukorra kohta mujal Euroopas ütles Marin, et praegu olukord Euroopas halveneb. Seetõttu pole praegu soovitav Soomest mujale Euroopasse minna. Suvel tasub piirduda Soomes reisimisega.

Siseminister Ohisalo ütles, et Soomes on palju huvitavaid paiku, mida suvel avastada. Ta lisas, et Soome piiri ääres on koroona olukord halb, seda näiteks Eestis ja Venemaal.

Eesti ja Rootsiga piiri avamise kohta ütles Ohisalo, et seda on arutatud, aga praegu on koroona olukord nende riikidega võrreldes väga erinev. Meil on plaan, aga see sõltub koroona olukorrast, ütles Ohisalo.

Avafoto: Puolanka, Soome (NordenBladet)

Eesti: Paraneb hoolduskohustusega töötajate õiguste kaitse ning lihtsustub alaealiste töölevõtmine

By

Helena-Reet Ennet

-

aprill 23, 2021

NordenBladet — Tervise- ja tööminister Tanel Kiik tutvustas riigikogule (21.aprill) seadusemuudatusi, millega paraneb hoolduskohustusega töötajate õiguste kaitse ning lihtsustub 13-14-aastaste alaealiste töölevõtmine.

Eelnõuga antakse hoolduskohustusega töötajatele ja ametnikele õigus küsida paindlikke töö- või teenistustingimusi, näiteks osalist tööaega, paindlikku töökorraldust või võimalust teha kaugtööd.

„Juba täna on kõikidel töötajatel võimalik tööandjalt küsida paindlikke töötingimusi ning tööandjal õigus otsustada, kas ta saab küsitule vastu tulla. Eelnõu vastuvõtmisel peavad tööandjad edaspidi alla 8-aastast last kasvatavate ja teiste hoolduskohustusega töötajate taotlusi alati hindama. Kui tööandjal ei ole võimalik paindlikke töötingimusi pakkuda, peab ta seda ka põhjendama,“ sõnas tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Lisaks sätestatakse hoolduskohustusega töötaja ja ametniku puhul pööratud tõendamiskoormus töölepingu ülesütlemise või teenistusest vabastamise vaidlustes. Hoolduskohustusega töötaja töösuhte ülesütlemisel peab tööandja edaspidi tõendama, et töölepingu lõpetamise põhjus ei olnud töötaja hoolduskoormus. Muudatused tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2019/1158, milles käsitletakse lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalu.

Sama eelnõuga leevendatakse 13-14-aastaste noortega töölepingu sõlmimise tingimusi. Seadusemuudatusega kaotatakse edaspidi kohustus 13-14-aastaste puhul küsida tööinspektorilt 10 tööpäeva enne noore tööle asumist selleks nõusolekut. Endiselt jääb kehtima tööinspektsiooni loa küsimise nõue 10 päeva enne tööle asumist 7-12-aastaste laste töölevõtmisel. Samuti on jätkuvalt tööandjal keelatud alaealist tööle lubada lapsevanema või seadusliku esindaja heakskiiduta.

„Praktikas töötavad alaealised sageli hooajatöödel, näiteks nagu maasikate korjamine, kus sõltuvalt ilmastikutingimustest võib tekkida vajadus noori kiirelt tööle võtta. Seetõttu nägime vajadust noortele töökogemuse andmise soodustamiseks lubada töölepingute sõlmimist senisest kiiremini,“ ütles minister Kiik.

Eelmisel aastal Sotsiaalministeeriumi koostatud analüüsist selgus, et suur osa alaealisi on tööle võetud võlaõiguslike lepingutega, mis ei paku piisavaid sotsiaalseid garantiisid ega taga kaitset tööõnnetuste korral. Üks põhjus võlaõiguslike lepingute sõlmimiseks on olnud võimalus neid kiiremini sõlmida.

Seadusemuudatused jõustuvad 1. aprillil 2022. a. Alaealiste töötamist puudutav säte jõustub pärast eelnõu heakskiitmist riigikogus.

Avafoto: Unsplash

Soome: Valitsus pani paika kultuuri-, kunsti-, spordi- ja ürituste korraldamise valdkonna toetuspaketi

By

Helena-Reet Ennet

-

aprill 23, 2021

NordenBladet — Soome valitsus pani paika kultuuri-, kunsti-, spordi- ja ürituste korraldamise valdkonna toetuspaketi. Pakett toetab kultuuri, kunsti, spordi ja ürituste taastumist pandeemiast. Eesmärk on toetada sisuloojaid, luues samal ajal korraldajatele tingimused töökohtade loomiseks ja inimeste võimaluste jaoks ühiskonna avanedes üritustel osaleda. Toetuspaketi suurus on 230,86 miljonit eurot ja see lisatakse teise lisaeelarve projekti. Lisaeelarve projekt esitatakse parlamendile 29. aprillil.

Valitsus soovib toetada kultuuri, kunsti, spordi ja ürituste taastumist pandeemiast osana kogu ühiskonna ülesehitamisest ja inimeste taastumisest. Täiendav eraldis toetab valdkondades osalejaid ja tagab tegevuse järjepidevuse. Toetuspaketis pööratakse erilist tähelepanu sektori mitmekesisusele ja erinevatele töövormidele, nagu näiteks projektipõhised töötajad, füüsilisest isikust ettevõtjad, vabakutselised töötajad ja ettevõtjad. Paketist eraldatakse kultuurile ja kunstile 127,36 miljonit eurot, 18,5 miljonit eurot spordi jaoks ja 85 miljonit eurot ürituste garantiiks.

Kultuuri- ja kunstivaldkonna tervik koosneb rahalistest toetustest ja abist kultuuriettevõtjatele. Eraldised lähevad suures osas erinevatele kunsti ja kultuuri sektoritele. Umbes pool, 64,8 miljonit eraldatakse valdkonna spetsialistidele toetuste näol ning abina füüsilisest isikust ettevõtjatele. Toetusi jagab välja kunstiedenduskeskus Taike.

Haridus- ja kultuuriministeeriumi kaudu eraldatakse erinevate kunstivaldkondade ühingutele kokku 15 miljonit eurot, 20 miljonit eurot riiklike kunstiasutuste ning riigi rahastatud teatrite, orkestrite ja muuseumide jaoks, 10,5 miljonit eurot läheb kultuuriürituste ja festivalide, suveteatrite ja vaimulike suveürituste jaoks, mida korraldavad alla 150 000-eurose käibega mittetulundusühingud.

Kultuuripärandi haldajatele eraldataks kokku 3,5 miljonit eurot, 4 miljonit eurot läheb riigi toetuseta tegutsevatele kunsti põhihariduse korraldajatele, 1,5 miljonit eurot valdkonna agentuuridele. 8 miljonit eurot eraldatakse Soome Filmi Sihtasutuse kaudu väikeste ja keskmise suurusega kinode toetusteks.

Spordile antakse 18,5 miljonit eurot. Sellest eraldatakse 9 miljonit eurot spordiklubidele, 6 miljonit eurot üleriigilistele ja piirkondlikele spordiorganisatsioonidele, 3,5 miljonit eurot tühistatud või kahjumit teenivate ürituste jaoks.

Ürituste garantii jaoks eraldatakse kokku 85 miljonit eurot. Töö- ja majandusministeerium valmistab praegu ette valitsuse ettepanekut ürituste garanteerimiseks. Ürituste korraldajad ja nende alltöövõtjad saavad taotleda ürituse garantiid riigikassalt. Kui sündmus tühistatakse või selle ulatus on seaduse või ametiasutuse poolt piiratud, hüvitatakse 85 protsenti kantud kuludest. Garantii katab üritused, mis tühistatakse ajavahemikul 1. juuni – 31. detsember 2021.

Avafoto: NordenBladet

Eesti: Farmaatsiateadlased loovad uusi teaduspõhiseid toidulisandeid

By

Helena-Reet Ennet

-

aprill 23, 2021

NordenBladet — Tartu Ülikooli farmaatsiateadlased töötavad välja nelja uut teaduspõhist toidulisandit, millest üks aitab leevendada stressi, teine soodustab und, kolmas võitleb viiruslike külmetushaigustega ja neljas aitab neid ennetada.

Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi juhataja professor Ain Raal tõdes, et toidulisandite kohta on palju vastakaid arvamusi: ühed ütlevad, et need ei toimi, aga teised toovad näiteid juhtumitest, kus toidulisand on ravimiga tõendatult võrdväärne. „Toidulisandite puhul on oluline jälgida nende tõenduspõhisust,“ rõhutas Raal.

Nõnda võtsid farmaatsia instituudi teadlased eesmärgiks suurendada tõenduspõhiste toidulisandite hulka. „Töötame välja toidulisandeid, milles inimkonna pikaaegsed kogemused looduslike vahendite kasutamisel on ühendatud asjakohastel teadusuuringutel põhineva teabega. Taimsete ekstraktide rikastamine mõnede muude looduslike lisanditega aitab suunata ja tõhustada nende toimet,“ kirjeldas Raal.

Nii töötavad teadlased välja nelja tõenduspõhise toidulisandi retseptid ja ka katsetooted. „Stressi leevendavate ning uinumist soodustavate ja unekvaliteeti parandavate toidulisandite kõrval valmistame musta leedri viljade baasil kaks toidulisandite prototüüpi viiruslike külmetushaiguste puhuks. Üks aitab eeldatavasti kergendada põdemist ja teine vähendab tõenäosust neisse haigestuda,“ rääkis Raal.

Teadlaste soov on jõuda katsetoodeteni juba enne suve. „Seejärel saab hinnata nende sobivust ja vajaduse korral teha muudatusi. Järgmise aasta esimeses kvartalis peaksid tootmiseks sobivad prototüübid valmis olema,“ kirjeldas Raal ajakava.

Raali sõnul sobivad tulevased toidulisandid inimesele, kelle haigused ei ole muutunud veel ägedaks ega krooniliseks. „Niisuguses olukorras puudub mõnda aega vajadus sekkuda tõhusate sünteetiliste (retsepti)ravimitega ning tervist saab korrastada looduslike vahenditega,“ ütles ta ning lisas, et sama tähtis asjaolu on ka nende toodete looduslikkus ja eestimaisus.

Avafoto: Must leeder

Eesti: Veeseaduse muudatused kärbivad bürokraatiat – VAATA, mis muutub

By

Helena-Reet Ennet

-

aprill 23, 2021

NordenBladet — Valitsus kiitis heaks veeseaduse muudatused, mis vähendavad põllumajandustootjatel bürokraatiat.

Kui Riigikogu muudatused vastu võtab, siis jäetakse veeseadusest välja vedelsõnniku laotamisplaani esitamise kohustus, mis puudutas umbes 40 Eesti suuremat piimakarja- ja seakasvatajat. Ära jääb ka veekaitsevööndis karjatamise teatise esitamise kohustus, mida peavad veekaitsevööndis karjatamiseks esitama näiteks lihaveiseid, lambaid ja kitsi karjatavad loomakasvatajad. Keskkonnaametile esitatakse aastas umbes 300 teatist veekaitsevööndis karjatamise kohta.

Keskkonnaminister Tõnis Mölderi sõnul ei ole mõistlik nõuda eraldi andmete esitamist Keskkonnaametile, kui põllumajandustootjatel on juba niigi kohustuslik kanda kõik sõnnikulaotamise ja karjatamisega seonduv põlluraamatusse. „Veekeskkond seadusemuudatuse tõttu ei kannata, kuna veeseaduse teiste sätetega on kehtestatud vedelsõnniku kasutamise ja veekaitsevööndis karjatamise nõuded. Nende täitmist käib Keskkonnaamet ka jätkuvalt kontrollimas,“ lausus Mölder.

Samuti täpsustatakse suure reostuskoormusega reoveekogumisaladel (tavapäraselt üle 2000 tarbijaga) reovee kogumismahutite kasutamise võimalusi. Muudatuse kohaselt võib sellistel aladel kasutada ka lekkekindlaid kogumismahuteid, kui nii saab keskkond kaitstud samaväärselt ühiskanalisatsiooni kasutamisega. Seega võib muudatuse kohaselt ühiskanalisatsiooni jätta üle 2000 tarbijaga reoveekogumisalale rajamata juhul, kui sellest ei oleks keskkonnale tulu või selle rajamine oleks liiga kulukas.

Pärast seaduse jõustumist ei nõuta enam veekogu korrashoiu eesmärgil veekogust sette eemaldamiseks veeloa taotlemist, vaid piisab Keskkonnaametist registreeringu küsimisest. Võrreldes veeloa taotlemisega on registreeringu menetlus lihtsam.

Lisaks korrastatakse seaduse muudatustega nitraaditundliku ala määramisega seotud sätteid. Nitraaditundliku ala määramise õigus antakse Vabariigi Valitsuselt keskkonnaministrile. Täpsustatakse ka nitraaditundlikule alale jäävate veekaitseobjektide mõisteid nagu karstinähtused.

Valitsus saadab veeseaduse muudatused otsustamiseks Riigikokku.