Eesti: Paraneb hoolduskohustusega töötajate õiguste kaitse ning lihtsustub alaealiste töölevõtmine

By

-

aprill 23, 2021

NordenBladet — Tervise- ja tööminister Tanel Kiik tutvustas riigikogule (21.aprill) seadusemuudatusi, millega paraneb hoolduskohustusega töötajate õiguste kaitse ning lihtsustub 13-14-aastaste alaealiste töölevõtmine.

Eelnõuga antakse hoolduskohustusega töötajatele ja ametnikele õigus küsida paindlikke töö- või teenistustingimusi, näiteks osalist tööaega, paindlikku töökorraldust või võimalust teha kaugtööd.

„Juba täna on kõikidel töötajatel võimalik tööandjalt küsida paindlikke töötingimusi ning tööandjal õigus otsustada, kas ta saab küsitule vastu tulla. Eelnõu vastuvõtmisel peavad tööandjad edaspidi alla 8-aastast last kasvatavate ja teiste hoolduskohustusega töötajate taotlusi alati hindama. Kui tööandjal ei ole võimalik paindlikke töötingimusi pakkuda, peab ta seda ka põhjendama,“ sõnas tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Lisaks sätestatakse hoolduskohustusega töötaja ja ametniku puhul pööratud tõendamiskoormus töölepingu ülesütlemise või teenistusest vabastamise vaidlustes. Hoolduskohustusega töötaja töösuhte ülesütlemisel peab tööandja edaspidi tõendama, et töölepingu lõpetamise põhjus ei olnud töötaja hoolduskoormus. Muudatused tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2019/1158, milles käsitletakse lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalu.

Sama eelnõuga leevendatakse 13-14-aastaste noortega töölepingu sõlmimise tingimusi. Seadusemuudatusega kaotatakse edaspidi kohustus 13-14-aastaste puhul küsida tööinspektorilt 10 tööpäeva enne noore tööle asumist selleks nõusolekut. Endiselt jääb kehtima tööinspektsiooni loa küsimise nõue 10 päeva enne tööle asumist 7-12-aastaste laste töölevõtmisel. Samuti on jätkuvalt tööandjal keelatud alaealist tööle lubada lapsevanema või seadusliku esindaja heakskiiduta.

„Praktikas töötavad alaealised sageli hooajatöödel, näiteks nagu maasikate korjamine, kus sõltuvalt ilmastikutingimustest võib tekkida vajadus noori kiirelt tööle võtta. Seetõttu nägime vajadust noortele töökogemuse andmise soodustamiseks lubada töölepingute sõlmimist senisest kiiremini,“ ütles minister Kiik.

Eelmisel aastal Sotsiaalministeeriumi koostatud analüüsist selgus, et suur osa alaealisi on tööle võetud võlaõiguslike lepingutega, mis ei paku piisavaid sotsiaalseid garantiisid ega taga kaitset tööõnnetuste korral. Üks põhjus võlaõiguslike lepingute sõlmimiseks on olnud võimalus neid kiiremini sõlmida.

Seadusemuudatused jõustuvad 1. aprillil 2022. a. Alaealiste töötamist puudutav säte jõustub pärast eelnõu heakskiitmist riigikogus.

Avafoto: Unsplash

Soome: Valitsus pani paika kultuuri-, kunsti-, spordi- ja ürituste korraldamise valdkonna toetuspaketi

By

Helena-Reet Ennet

-

aprill 23, 2021

NordenBladet — Soome valitsus pani paika kultuuri-, kunsti-, spordi- ja ürituste korraldamise valdkonna toetuspaketi. Pakett toetab kultuuri, kunsti, spordi ja ürituste taastumist pandeemiast. Eesmärk on toetada sisuloojaid, luues samal ajal korraldajatele tingimused töökohtade loomiseks ja inimeste võimaluste jaoks ühiskonna avanedes üritustel osaleda. Toetuspaketi suurus on 230,86 miljonit eurot ja see lisatakse teise lisaeelarve projekti. Lisaeelarve projekt esitatakse parlamendile 29. aprillil.

Valitsus soovib toetada kultuuri, kunsti, spordi ja ürituste taastumist pandeemiast osana kogu ühiskonna ülesehitamisest ja inimeste taastumisest. Täiendav eraldis toetab valdkondades osalejaid ja tagab tegevuse järjepidevuse. Toetuspaketis pööratakse erilist tähelepanu sektori mitmekesisusele ja erinevatele töövormidele, nagu näiteks projektipõhised töötajad, füüsilisest isikust ettevõtjad, vabakutselised töötajad ja ettevõtjad. Paketist eraldatakse kultuurile ja kunstile 127,36 miljonit eurot, 18,5 miljonit eurot spordi jaoks ja 85 miljonit eurot ürituste garantiiks.

Kultuuri- ja kunstivaldkonna tervik koosneb rahalistest toetustest ja abist kultuuriettevõtjatele. Eraldised lähevad suures osas erinevatele kunsti ja kultuuri sektoritele. Umbes pool, 64,8 miljonit eraldatakse valdkonna spetsialistidele toetuste näol ning abina füüsilisest isikust ettevõtjatele. Toetusi jagab välja kunstiedenduskeskus Taike.

Haridus- ja kultuuriministeeriumi kaudu eraldatakse erinevate kunstivaldkondade ühingutele kokku 15 miljonit eurot, 20 miljonit eurot riiklike kunstiasutuste ning riigi rahastatud teatrite, orkestrite ja muuseumide jaoks, 10,5 miljonit eurot läheb kultuuriürituste ja festivalide, suveteatrite ja vaimulike suveürituste jaoks, mida korraldavad alla 150 000-eurose käibega mittetulundusühingud.

Kultuuripärandi haldajatele eraldataks kokku 3,5 miljonit eurot, 4 miljonit eurot läheb riigi toetuseta tegutsevatele kunsti põhihariduse korraldajatele, 1,5 miljonit eurot valdkonna agentuuridele. 8 miljonit eurot eraldatakse Soome Filmi Sihtasutuse kaudu väikeste ja keskmise suurusega kinode toetusteks.

Spordile antakse 18,5 miljonit eurot. Sellest eraldatakse 9 miljonit eurot spordiklubidele, 6 miljonit eurot üleriigilistele ja piirkondlikele spordiorganisatsioonidele, 3,5 miljonit eurot tühistatud või kahjumit teenivate ürituste jaoks.

Ürituste garantii jaoks eraldatakse kokku 85 miljonit eurot. Töö- ja majandusministeerium valmistab praegu ette valitsuse ettepanekut ürituste garanteerimiseks. Ürituste korraldajad ja nende alltöövõtjad saavad taotleda ürituse garantiid riigikassalt. Kui sündmus tühistatakse või selle ulatus on seaduse või ametiasutuse poolt piiratud, hüvitatakse 85 protsenti kantud kuludest. Garantii katab üritused, mis tühistatakse ajavahemikul 1. juuni – 31. detsember 2021.

Avafoto: NordenBladet

Eesti: Farmaatsiateadlased loovad uusi teaduspõhiseid toidulisandeid

By

Helena-Reet Ennet

-

aprill 23, 2021

NordenBladet — Tartu Ülikooli farmaatsiateadlased töötavad välja nelja uut teaduspõhist toidulisandit, millest üks aitab leevendada stressi, teine soodustab und, kolmas võitleb viiruslike külmetushaigustega ja neljas aitab neid ennetada.

Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi juhataja professor Ain Raal tõdes, et toidulisandite kohta on palju vastakaid arvamusi: ühed ütlevad, et need ei toimi, aga teised toovad näiteid juhtumitest, kus toidulisand on ravimiga tõendatult võrdväärne. „Toidulisandite puhul on oluline jälgida nende tõenduspõhisust,“ rõhutas Raal.

Nõnda võtsid farmaatsia instituudi teadlased eesmärgiks suurendada tõenduspõhiste toidulisandite hulka. „Töötame välja toidulisandeid, milles inimkonna pikaaegsed kogemused looduslike vahendite kasutamisel on ühendatud asjakohastel teadusuuringutel põhineva teabega. Taimsete ekstraktide rikastamine mõnede muude looduslike lisanditega aitab suunata ja tõhustada nende toimet,“ kirjeldas Raal.

Nii töötavad teadlased välja nelja tõenduspõhise toidulisandi retseptid ja ka katsetooted. „Stressi leevendavate ning uinumist soodustavate ja unekvaliteeti parandavate toidulisandite kõrval valmistame musta leedri viljade baasil kaks toidulisandite prototüüpi viiruslike külmetushaiguste puhuks. Üks aitab eeldatavasti kergendada põdemist ja teine vähendab tõenäosust neisse haigestuda,“ rääkis Raal.

Teadlaste soov on jõuda katsetoodeteni juba enne suve. „Seejärel saab hinnata nende sobivust ja vajaduse korral teha muudatusi. Järgmise aasta esimeses kvartalis peaksid tootmiseks sobivad prototüübid valmis olema,“ kirjeldas Raal ajakava.

Raali sõnul sobivad tulevased toidulisandid inimesele, kelle haigused ei ole muutunud veel ägedaks ega krooniliseks. „Niisuguses olukorras puudub mõnda aega vajadus sekkuda tõhusate sünteetiliste (retsepti)ravimitega ning tervist saab korrastada looduslike vahenditega,“ ütles ta ning lisas, et sama tähtis asjaolu on ka nende toodete looduslikkus ja eestimaisus.

Avafoto: Must leeder

Eesti: Veeseaduse muudatused kärbivad bürokraatiat – VAATA, mis muutub

By

Helena-Reet Ennet

-

aprill 23, 2021

NordenBladet — Valitsus kiitis heaks veeseaduse muudatused, mis vähendavad põllumajandustootjatel bürokraatiat.

Kui Riigikogu muudatused vastu võtab, siis jäetakse veeseadusest välja vedelsõnniku laotamisplaani esitamise kohustus, mis puudutas umbes 40 Eesti suuremat piimakarja- ja seakasvatajat. Ära jääb ka veekaitsevööndis karjatamise teatise esitamise kohustus, mida peavad veekaitsevööndis karjatamiseks esitama näiteks lihaveiseid, lambaid ja kitsi karjatavad loomakasvatajad. Keskkonnaametile esitatakse aastas umbes 300 teatist veekaitsevööndis karjatamise kohta.

Keskkonnaminister Tõnis Mölderi sõnul ei ole mõistlik nõuda eraldi andmete esitamist Keskkonnaametile, kui põllumajandustootjatel on juba niigi kohustuslik kanda kõik sõnnikulaotamise ja karjatamisega seonduv põlluraamatusse. „Veekeskkond seadusemuudatuse tõttu ei kannata, kuna veeseaduse teiste sätetega on kehtestatud vedelsõnniku kasutamise ja veekaitsevööndis karjatamise nõuded. Nende täitmist käib Keskkonnaamet ka jätkuvalt kontrollimas,“ lausus Mölder.

Samuti täpsustatakse suure reostuskoormusega reoveekogumisaladel (tavapäraselt üle 2000 tarbijaga) reovee kogumismahutite kasutamise võimalusi. Muudatuse kohaselt võib sellistel aladel kasutada ka lekkekindlaid kogumismahuteid, kui nii saab keskkond kaitstud samaväärselt ühiskanalisatsiooni kasutamisega. Seega võib muudatuse kohaselt ühiskanalisatsiooni jätta üle 2000 tarbijaga reoveekogumisalale rajamata juhul, kui sellest ei oleks keskkonnale tulu või selle rajamine oleks liiga kulukas.

Pärast seaduse jõustumist ei nõuta enam veekogu korrashoiu eesmärgil veekogust sette eemaldamiseks veeloa taotlemist, vaid piisab Keskkonnaametist registreeringu küsimisest. Võrreldes veeloa taotlemisega on registreeringu menetlus lihtsam.

Lisaks korrastatakse seaduse muudatustega nitraaditundliku ala määramisega seotud sätteid. Nitraaditundliku ala määramise õigus antakse Vabariigi Valitsuselt keskkonnaministrile. Täpsustatakse ka nitraaditundlikule alale jäävate veekaitseobjektide mõisteid nagu karstinähtused.

Valitsus saadab veeseaduse muudatused otsustamiseks Riigikokku.

Soome: Koroonasse nakatumiste arv on mitmendat nädalat languses

By

Helena-Reet Ennet

-

aprill 23, 2021

NordenBladet — Uute COVID-19 juhtumite arv on Soomes viimase viie nädala jooksul selgelt vähenenud. See on hea märk, et epideemia Soomes rahuneb. Soovitused ja piirangud, samuti söögikohtade sulgemine on nakatumiste ärahoidmisel olnud selgelt tõhusad, edastavad terviseamet ning sotsiaal- ja terviseministeerium värskes ülevaates.

Nakatumisi on aga endiselt palju, nii et olukord võib taas kiiresti halveneda, kui lähinädalatel suurenevad inimestevahelised kontaktid ja viirus saab vabamalt levida.

Praegu tuvastatud nakatumiste arv vastab olukorrale aastavahetusel ja 2020. aasta oktoobris-novembris. Kogu riigis on avastatud nakkusohtlikumad muteerunud viirused. Soodsa arengu jätkumiseks tuleks piiranguid kaotada järk-järgult ja hoolikalt jälgida nakatumiste arvu.

Epideemia olukorras on suuri piirkondlikke erinevusi. Kõige nõrgem olukord on endiselt Lõuna-Soomes, kuid näiteks Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonnas (HUS) on varasemast selgelt vähem juhtumeid.

Nakatumiste arv on languses
Eelmisel, 15. nädalal (12. – 18. aprill) teatati nakkushaiguste registrisse enam kui 1900 uuest haigusjuhust, mis on umbes 600 juhtumit vähem kui eelneval nädalal. 15. nädalal oli 60 protsenti vähem juhtumeid kui 10. nädalal, mil haigusjuhtude arv oli kogu epideemia ajal suurim (4941 juhtu). Uute juhtumite arv oli 35 juhtu 100 000 elaniku kohta, võrreldes eelneva nädala 46 juhtumiga.

Viimase kahe nädala jooksul registreeriti ligi 4500 uut juhtumit, mis on umbes 3000 võrra vähem kui kahel eelneval nädalal. Nakatumiste esinemissagedus oli viimase kahe nädala jooksul 80 juhtu 100 000 elaniku kohta, võrreldes kahe eelneva nädala 134-ga.

Hinnanguline nakatumise määr on praegu 0,75–0,90 (tõenäosus 90 protsenti), mis on eelmise nädalaga samal tasemel.

Eelmisel, 15. nädalal tehti umbes 104 000 koroonatesti. Võetud proovide arv on viimase kuu jooksul pidevalt vähenenud. Teisalt on viimase kuu jooksul vähenenud ka positiivsete proovide osakaal, 15. nädalal oli see osakaal umbes 1,8 protsenti. See tähendab, et nakatumisi avastatakse endiselt tõhusalt.

Kogu riigis leiti uute kodumaiste nakatumiste allikas enam kui 70 protsendil nakatumistest. 15. nädalal oli välismaal saadud nakatumiste osakaal 5,5 protsenti. Nagu ka eelneval nädalal, moodustasid välismaal saadud nakatumiste järelnakatumised 1,4 protsenti kõigist nakatumistest.

Vaktsiinid vähendavad vajadust haiglaravi järele
Arvatakse, et COVID-19 vaktsiinid vähendavad haiglaravi vajadust. Üle 85 protsendi 70-aastastest ja vanematest inimestest kogu riigis on juba saanud ühe vaktsiinidoosi. Arvatakse, et meditsiinilise riskiga rühmad saavad oma esimese annuse mai keskpaigaks.

Haiglaravi koormus jõudis haripunkti enne ülestõusmispühi (12. ja 13. nädal). Sellest alates on haiglapatsientide koguarv vähenenud poole võrra. Intensiivravi patsientide arv on viimase nädala jooksul püsinud üsna stabiilne. Kolmapäeval, 21. aprillil oli intensiivravil 35 patsienti, kokku oli haiglaravil 142 koroonapatsienti. Prognooside kohaselt väheneb lähinädalatel haiglaravi vajadus veelgi.

Eilseks, 21. aprilliks 2021 oli teatatud kokku 899 koroonahaigusega seotud surmast.

Antikehade uuringud annavad aimu elanikkonna immuunsuse kohta
Käesoleval nädalal on koroona aruandele lisatud seroepidemioloogiliste ehk antikehauuringute eraldi ülevaade. Alates 2020. aasta aprillist on terviseamet teostanud antikehade uuringuid, et jälgida nakatunute osakaalu arengut Soomes.

Ülevaate kohaselt on nakatunute osakaal rahvastikus püsinud madal. Enamikul nakatunutest püsivad antikehad pikka aega. Käimasolevas järeluuringus hinnatakse koroonaviirusega nakatunud isikute immuunsust muteerunud koroonaviirustele. Esialgsed tulemused saadakse kevadsuvel.

Täna avaldatud koroona seirearuanne on terviseameti veebis.