Esmaspäev, august 4, 2025

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
7533 POSTS 1 COMMENTS

Norra: Negatiivne kommentaar toote kohta tõi kliendile Moderneliv.no veebilehelt 2499 NOK suuruse “karistuse”

NordenBladet – 20-aastane klient, keda tema identiteedi kaitsmiseks kutsume “Emilie”, ostis e-poest Moderneliv.no föönharja. Kuna tema meelest oli toode ülehinnatud ning halva kvaliteediga, otsustas ta selle tagastada. Peale kuu ajalist tagasimakse ootamist kirjutas Emilie Trustpilotis poe kohta negatiivse arvustuse, mispeale nõudis ettevõte, et ta oma arvustuse kustutaks ja pani tagasimakse ootele, vahendab NordenBladet.com. Siit hargnesid asjalood veebipoe ja klindi väga kummaliseks.

Tarbijanõukogu (Forbrukerrådet) juristi Nora Wennberg Gløerseni sõnul on tarbijal õigus raha tagasi saada, kui ta on toote nõuetekohaselt tagastanud. Ettevõtted ei saa kehtestada raha tagastamisele omapoolseid ebamõistlikke tingimusi. Tarbijad võivad vabalt jagada nii positiivseid kui ka negatiivseid kogemusi sellistel platvormidel nagu Trustpilot, ilma et see kahjustaks kellegi müügilepingust ja tarbijakaitseseadustest tulenevaid õigusi.

Moderneliv nõudis, et Emilie kustutaks oma negatiivse arvustuse, enne kui nad tema tagasimakset töötlevad, millega ta nö sunniviisiliselt nõustus. Hiljem avaldas Emilie aga uue pikema ülevaate, milles hoiatas ka teisi võimalikke kliente Modernelivi hoolimatu käitumise eest. Seepeale koostas ettevõte Emiliele arve. Nad esitasid tema nimel uue tellimuse ilma tema nõusolekuta, jättes mulje nagu Emilie oleks uue tellimuse teinud ja võlgneks neile selle eest raha.

Emilie tundis end taaskord abitu ja pettununa.  Kuna ta soovis, et veebipood arve tühistaks, nõustus ta kustutama ka teist arvustust. Gløerseni sõnul polnud Modernelivil õigust ilma tema loata Emilie nimele tooteid tellida.

See juhtum rõhutab tarbijaõiguste tähtsust. Kuigi ettevõtetele ei pruugi negatiivsed arvustused meeldida, ei saa nad neid klientide karistamise aluseks võtta. Tarbijad peavad saama julgelt avaldada oma arvamust ja kogemusi, kartmata kättemaksu. Ostjatel on õigus kaupu tagasta ja oma arvamust avaldada.

Avafoto: Väljavõte Norra Moderneliv veebipoest

Forus International omandab Autolevi autojagamisplatvormi, ootab konkurentsiameti heakskiitu

NordenBladet – Eesti suurärimees Urmas Sõurumaale kuuluv ettevõte Forus International ostis 2013. aastal Tauri Kärsoni, Simo Sulevi ja Robert Sarve asutatud autojagamisplatvormi Autolevi. Ostuhinda pole avalikustatud ning tehing vajab konkurentsiameti luba.

Autolevi mullune müügitulu oli 109 300 € ning eelmisel kvartalil töötas seal kaks inimest. Viimase tehinguhinna põhjal oli ettevõtte väärtus 290 000 €. Funderbeami investoritele makstakse tehingu heakskiitmise korral 0,56 eurot osaku kohta. Autolevi asutaja ja tegevjuht Tauri Kärsoni sõnul oli Autolevi instrumendi viimane hind Funderbeamis 0,46 eurot, mis tähendab 21% tootlust võrreldes eelmise turuhinnaga.

Autolevil on veebilehe andmetel Eestis, Lätis ja Soomes 45 000 kasutajat ning valikus üle 2200 sõiduki. 2022. aastal rentisid kasutajad platvormi kaudu oma autosid enam kui poole miljoni euro väärtuses ning see arv kasvab pidevalt. Autolevi abiga on autoomanikel võimalik oma sõidukeid rentides teenida rohkem kui 1000 eurot kuus lisatulu, kuna tavaliselt seisavad autod 90% ajast jõude, samas kui liisingu ja kindlustuse eest tuleb igal aastal tasuda täies ulatuses.

Eesti autorenditurg on alateenindatud, vaatamata üle 600 000 eraauto ja 630 000 juhiloa omanikule. Vähendades eraautode arvu tänavatel, aitavad ühiskasutatavad autoteenused, nagu Autolevi, leevendada selliseid probleeme nagu saaste, liiklusummikud ja parkimisprobleemid. Autolevi soovib teha oma teenuse Forus Internationali abiga lisaks praegusele veebipõhisele platvormile kättesaadavaks ka äpi kaudu.

Autolevi kuulus 2017. aastal Eesti 20 parima startup ettevõtte hulka ning selle arengut on toetanud ingelinvestorid ja üle 200 Funderbeami toetaja.

Avafoto: Urmas Sõõrumaa (NordenBladet)

Coop Pank läheb tarbijakaitse otsuse tõttu 17-eurose intressimakse pärast kohtusse

NordenBladet – Eesti börsiettevõte Coop Pank (CPA1T.TL) vaidlustas tarbijakaitse otsuse ja andis selle maakohtusse, selle asemel et maksta kliendile 17 eurot intressi. Eelmisel aastal kaebas Coop Panga klient tarbijavaidluste komisjonile, et on sõlminud pangaga laste kogumiskonto lepingu. Pärast lepingu lõpetamist ja panga intressimäära muutmist kliendile ebasoodsamaks kandis pank aga kliendile ainult põhisumma, kuid mitte kogunenud intresse 17,21 euro väärtuses.

Pank väitis tarbijavaidluste komisjonile, et tema tüüptingimuste kohaselt ei kuulu laste kogumiskontole kogunenud preemiaintress ja lepingu kehtivuse ajal igapäevaselt arvestatavad intressid tasumisele, kui klient lõpetab lepingu ennetähtaegselt. Pank aga ei andnud komisjonile mingit selgitust, miks ta intressimäära muutis. See osutus hoiustajale kahjulikuks, kuna samale hoiusesummale arvestatud igakuine intress oli varasemast väiksem.

Tarbijavaidluste komisjon otsustas, et lepingu täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, arvestades tavasid ja norme. Komisjon ei aktsepteerinud lepingu oluliste tingimuste, eelkõige intressi ühepoolset muutmist. Komisjoni hinnangul on lapse (kelle nimel kogumiskonto avati) õiguste rikkumine võrreldes teiste hoiustajatega vastuolus hea usu põhimõttega ja lubamatu.

Samuti tõi komisjon välja, et hoiustatud raha kuulus hoiustajale (lapsele), mistõttu hoiukonto debiteerimine panga kasuks summas 17,21 € tehti ilma seadusliku aluseta ja hoiustaja õigusi kahjustades. Sellest tulenevalt otsustas komisjon, et kliendi nõue tuleb rahuldada.

Tarbijakaitseseaduse kohaselt on pooltel õigus pöörduda kohtusse, kui nad ei nõustu otsusega. Coop Pank on seda õigust kasutanud ja otsustanud tarbijavaidluste komisjoni otsuse edasi kaevata. Panga kommunikatsioonijuht Katre Tatrik teatas, et Coop pank ei nõustu komisjoni järeldustega ning soovib, et vaidlusaluse tähtaja kehtivuse üle otsustaks kohus. Tatrik kinnitas, et pank on otsuse kohtusse edasi kaevanud. Kuna pank otsustas vaidluse lahedada kohtus, pole ta kliendile intressi siiani välja maksnud, sest tarbijavaidluste komisjoni otsus ei ole enne kohtuotsust veel juriidiliselt jõustunud.

Foto: Väjavõte Coop Panga reklaamvideost

Eestis tuleb 2023. aastal viimase 15 aasta suurim pensionitõus

NordenBladet – Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamisele riikliku pensioni 2023. aasta indeksi väärtuse kinnitamise eelnõu, millega saab uueks indeksi väärtuseks 1,139. See tähendab, et 1. aprillist kasvavad pensionid ja töövõimetoetuse päevamäär keskmiselt 13,9% ja keskmine pension tõuseb 700 euroni, mis on suurim tõus viimase 15 aasta jooksul.

„On selge, et pensionitõus peab käima koos palkade ja elukalliduse tõusuga, mistõttu on selle aasta pensionitõus viimase 15 aasta suurim. Lisaks aprillist jõustuvale indekseerimisele jätavad pensionäridele rohkem raha kätte ka aasta algusest jõustunud tulumaksu muudatused ning 20 eurone erakorraline pensionitõus,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

„Näiteks 44-aastase staažiga inimese vanaduspension on 1. aprillist pea 84,67 eurot kõrgem ehk 700,02 eurot. Tõsi, prognoosis olime arvestanud tõusuga 704 euroni, kuid vanaduspensione saame tõsta siiski laekunud sotsiaalmaksu järgi, mis jäi kahjuks mõne võrra väiksemaks, kui algselt prognoositi. Vaatamata sellele on tegu 15 aasta suurima pensionitõusuga.”

Endiselt jääb tulumaksuvabaks keskmine pension. Ei muutu ka 1. jaanuarist kehtima hakanud tulumaksuvabastuse summa, mis on endiselt 704 eurot. Esmalt rakendab sotsiaalkindlustusamet maksuvaba tulu I samba pensionile ja jäägi korral Pensionikeskus II samba pensionile. Kui I ja II samba väljamaksed on väiksemad maksuvabast tulust, saab maksuvaba tulu jääki kasutada ka näiteks palga puhul.

Pensioni baasosa on pärast indekseerimist eelnõu kohaselt 317,9 eurot ja aastahinne 8,684 eurot. 2023. aasta indeksi järgi ümberarvutatud pensionid makstakse välja alates aprillist.
Pensionide indekseerimine maksab riigile tänavu 245,8 miljonit eurot. Pensione indekseeritakse 323 000 pensionäril.

Eesti riik arvutab pensionid igal kevadel ümber, et hoida pensionid tasakaalus palkade ja hindade muutustega. Igale inimesele on arvutatud tema eelnevast tööpanusest sõltuv individuaalne pension. Praegune pensionide indekseerimise kord hakkas kehtima 15 aastat tagasi, 1. jaanuaril 2008, kui indekseerimine seoti sotsiaalmaksu laekumisega varasemast suuremas mahus.

Pärast indeksi kinnitamist arvutab sotsiaalkindlustusamet uute väärtustega ümber kõik riiklikud pensionid. Oma uut pensioni suurust saab inimene alates 1. aprillist vaadata riigiportaalist eesti.ee. Lisainfot saab ka sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusest 612 1360.

Lisaks pensionile arvutatakse ümber ka töövõimetoetuse päevamäär: 1. aprillist on see 18,60 eurot ning puuduva töövõime korral on toetuse suuruseks keskmiselt 558 eurot kuus. Osalise töövõime korral arvestatakse töövõimetoetust 57% päevamäärast ning keskmiseks töövõimetoetuse suuruseks osalise töövõime korral on keskmiselt 318,06 eurot. Töövõimetoetuse suuruse arvutab töötukassa iga kalendrikuu kohta.

Avafoto: Unsplash
Allikas: Pensionikeskus.ee

Aktsionärid kaebasid Tesla ja tegevjuhi Elon Muski kohtusse

NordenBladet – Elektriautosid ja päikesepaneele tootev Ameerika firma Tesla, Inc. (endine Tesla Motors) on sattunud aktsionäride pahameele alla. Aktsionärid süüdistavad Teslat ja selle tegevjuhti Elon Muski nelja aasta jooksul valede ja eksitavate väidete esitamises autopiloodi ja täieliku isejuhtimise tehnoloogiate ohutuse ning tõhususe kohta.

San Francisco föderaalkohtusse esitatud hagis väidetakse, et ettevõte varjas, kuidas reklaamitud tehnoloogiad tekitasid tõsise õnnetuste ja vigastuste ohu, mis viis aktsiahinna mitu korda languseni, sealhulgas pärast riikliku maanteede liiklusohutuse administratsiooni (National Highway Traffic Safety Administration) ja väärtpaberi- ja börsikomisjoni (Securities and Exchange Commission) uuringuid .


Tesla aktsia (TSLA) hind tõusis eile (27. veebruaril) 10,75 dollari ehk 5,5% võrra 207,63 dollarile, kuid aktsia on pärast 2021. aasta novembris saavutatud haripunkti kaotanud ligikaudu poole oma väärtusest.
Foto: väljavõte Tesla aktsiate liikumisest viimase aasta jooksul. Graafik tehtud 27.02.2023. Allikas: Finance.Yahoo.com

Aktsionäri Thomas Lamontagne’i juhitud hagis nõutakse Tesla aktsionäridele 19. veebruarist 2019 kuni 17. veebruarini 2023 täpsustamata kahju hüvitamist ning kostjatena on nimetatud ka finantsjuht Zachary Kirkhorn ja tema eelkäija Deepak Ahuja.

Allikas: NordenBladet.com
Avafoto: Tesla (Unsplash)