NordenBladet – Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamisele riikliku pensioni 2023. aasta indeksi väärtuse kinnitamise eelnõu, millega saab uueks indeksi väärtuseks 1,139. See tähendab, et 1. aprillist kasvavad pensionid ja töövõimetoetuse päevamäär keskmiselt 13,9% ja keskmine pension tõuseb 700 euroni, mis on suurim tõus viimase 15 aasta jooksul.
„On selge, et pensionitõus peab käima koos palkade ja elukalliduse tõusuga, mistõttu on selle aasta pensionitõus viimase 15 aasta suurim. Lisaks aprillist jõustuvale indekseerimisele jätavad pensionäridele rohkem raha kätte ka aasta algusest jõustunud tulumaksu muudatused ning 20 eurone erakorraline pensionitõus,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
„Näiteks 44-aastase staažiga inimese vanaduspension on 1. aprillist pea 84,67 eurot kõrgem ehk 700,02 eurot. Tõsi, prognoosis olime arvestanud tõusuga 704 euroni, kuid vanaduspensione saame tõsta siiski laekunud sotsiaalmaksu järgi, mis jäi kahjuks mõne võrra väiksemaks, kui algselt prognoositi. Vaatamata sellele on tegu 15 aasta suurima pensionitõusuga.”
Endiselt jääb tulumaksuvabaks keskmine pension. Ei muutu ka 1. jaanuarist kehtima hakanud tulumaksuvabastuse summa, mis on endiselt 704 eurot. Esmalt rakendab sotsiaalkindlustusamet maksuvaba tulu I samba pensionile ja jäägi korral Pensionikeskus II samba pensionile. Kui I ja II samba väljamaksed on väiksemad maksuvabast tulust, saab maksuvaba tulu jääki kasutada ka näiteks palga puhul.
Pensioni baasosa on pärast indekseerimist eelnõu kohaselt 317,9 eurot ja aastahinne 8,684 eurot. 2023. aasta indeksi järgi ümberarvutatud pensionid makstakse välja alates aprillist.
Pensionide indekseerimine maksab riigile tänavu 245,8 miljonit eurot. Pensione indekseeritakse 323 000 pensionäril.
Eesti riik arvutab pensionid igal kevadel ümber, et hoida pensionid tasakaalus palkade ja hindade muutustega. Igale inimesele on arvutatud tema eelnevast tööpanusest sõltuv individuaalne pension. Praegune pensionide indekseerimise kord hakkas kehtima 15 aastat tagasi, 1. jaanuaril 2008, kui indekseerimine seoti sotsiaalmaksu laekumisega varasemast suuremas mahus.
Pärast indeksi kinnitamist arvutab sotsiaalkindlustusamet uute väärtustega ümber kõik riiklikud pensionid. Oma uut pensioni suurust saab inimene alates 1. aprillist vaadata riigiportaalist eesti.ee. Lisainfot saab ka sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusest 612 1360.
Lisaks pensionile arvutatakse ümber ka töövõimetoetuse päevamäär: 1. aprillist on see 18,60 eurot ning puuduva töövõime korral on toetuse suuruseks keskmiselt 558 eurot kuus. Osalise töövõime korral arvestatakse töövõimetoetust 57% päevamäärast ning keskmiseks töövõimetoetuse suuruseks osalise töövõime korral on keskmiselt 318,06 eurot. Töövõimetoetuse suuruse arvutab töötukassa iga kalendrikuu kohta.
NordenBladet – Elektriautosid ja päikesepaneele tootev Ameerika firma Tesla, Inc. (endine Tesla Motors) on sattunud aktsionäride pahameele alla. Aktsionärid süüdistavad Teslat ja selle tegevjuhti Elon Muski nelja aasta jooksul valede ja eksitavate väidete esitamises autopiloodi ja täieliku isejuhtimise tehnoloogiate ohutuse ning tõhususe kohta.
San Francisco föderaalkohtusse esitatud hagis väidetakse, et ettevõte varjas, kuidas reklaamitud tehnoloogiad tekitasid tõsise õnnetuste ja vigastuste ohu, mis viis aktsiahinna mitu korda languseni, sealhulgas pärast riikliku maanteede liiklusohutuse administratsiooni (National Highway Traffic Safety Administration) ja väärtpaberi- ja börsikomisjoni (Securities and Exchange Commission) uuringuid .
Tesla aktsia (TSLA) hind tõusis eile (27. veebruaril) 10,75 dollari ehk 5,5% võrra 207,63 dollarile, kuid aktsia on pärast 2021. aasta novembris saavutatud haripunkti kaotanud ligikaudu poole oma väärtusest. Foto: väljavõte Tesla aktsiate liikumisest viimase aasta jooksul. Graafik tehtud 27.02.2023. Allikas: Finance.Yahoo.com
Aktsionäri Thomas Lamontagne’i juhitud hagis nõutakse Tesla aktsionäridele 19. veebruarist 2019 kuni 17. veebruarini 2023 täpsustamata kahju hüvitamist ning kostjatena on nimetatud ka finantsjuht Zachary Kirkhorn ja tema eelkäija Deepak Ahuja.
NordenBladet – Tesla Saksamaa tehas Berliini lähedal Brandenburgis on alates maist oma toodangut neljakordistanud, jõudes 4000 autoni nädalas, vahendab NordenBladet.com.
Tehase jõudis tootmiseesmärgini kolm nädalat enne tähtaega ja võiks aastas toota üle 200 000 sõiduki. Brandenburgi tehase maksimaalne võimsus on 500 000 autot aastas, ligi 10 000 autot nädalas, teatas ettevõte.
Tesla plaanis tehase tootmist suurendada 13. märtsks 4000-ni ja juuni lõpuks 5000-ni. See võimaldaks ettevõttel kasutada suuremat osa Shanghai toodangust väljaspool Euroopat asuvatel turgudel, sealhulgas Tais, kus ta hiljuti müüki alustas.
1. märtsil toimuval Tesla investorpäeval tutvustab Elon Musk ettevõtte tehisintellekti võimekust. Lisaks avaldas Musk, et plaanib sõidukite valikut laiendada.
NordenBladet — Aasta kokkuvõttes kasvas müügitulu 121,7 mln euroni (+11%), korrigeeritud EBITDA 55,8 mln euroni (+3,3%) ja kasumiks kujunes 25,6 mln eurot (–0,1%). Korrigeeritud EBITDA marginaal vähenes 3,2 protsendipunkti võrra, investeeringute maht oli 13,9 mln eurot (–5,9%).
Möödunud aasta tulemusi mõjutasid enim pandeemiaga seotud piirangute kadumine, mis andis hoogu reisisadamate tegevusele ning Vene-Ukraina sõja algus ja sanktsioonid, mis tõid kaasa kaubasadamate mahtude languse. Reisijate arv kasvas 98% 7,0 mln reisijani, kuid kaubamaht kahanes 20,7% 17,8 mln tonnini. Seejuures laevakülastuste arv oli võrdlemisi stabiilne vähenedes vaid 3% 7130 külastuseni. Kõrged energiahinnad, teenuste hindade kasv ja palgasurve tõstsid tegevuskulusid.
IV kvartalis oli müügitulu 28,2 mln eurot (–1%), korrigeeritud EBITDA 8,9 mln eurot (–30%) ja kasum 1,6 mln eurot (–75%). Langust mõjutasid vähenenud laevakülastuste arv, laevatasude langetamine reisisadamates, sanktsioonidest tulenenud kaubamahtude langus ning Botnica lühem prahiperiood. Reisiparvlaevade segment näitas tasude indekseerimise mõjul kasvu nii müügitulus kui kasumimarginaalis.
Tallinna Sadama juhatuse esimehe Valdo Kalmu sõnul suutis ettevõte hoolimata sõja ja sanktsioonide mõjust kaubaärile ning sisendhindade hüppelise kasvu tingimustes siiski kasvatada müügitulu ja korrigeeritud EBITDA-d, mis tõestab taas kord tasakaalustatud ärimudeli efektiivsust. „Reisijate äri taastumine pandeemiast on olnud oodatust kiirem ja kaubaäris näeme sõja negatiivsete mõjude kõrval vedellastis ka võimalusi teiste lastiliikide kasvuks. Jätkasime investeeringutega ja avasime reisiterminali D esise väljaku, millega liigume sadamaala inimsõbralikumaks atraktiivseks elukeskkonnaks arendamise suunas. Kinnisvaraäris oli väga oluline samm edasi Vanasadama detailplaneeringute eskiiside avalikustamine aasta lõpus. Tulevikku vaadates alustasime ka Paldiski Lõunasadamas meretuuleparkide ehituse kai ja tagalaala projekti elluviimist. Usun, et sadamatel on tulevikus oluline roll roheenergia tootmise toetamisel ja taristu arendamisel,“ ütles Kalm.
Juhatus teeb nõukogule ettepaneku maksta 2022. aasta eest aktsionäridele dividendi vähemalt 70% kasumist.
Tallinna Sadama juhatus tutvustab kontserni finantstulemusi 28. veebruaril veebiseminaridel, sh kell 13.00 toimub veebiseminar eesti keeles (link eestikeelsele seminarile) ja kell 14.00 toimub seminar inglise keeles (link ingliskeelsele seminarile).
Täiendavate sanktsioonide rakendumine vedellastile detsembri alguses
Saavutasime 72% reisijate arvu pandeemia eelsest tasemest
Tallinna Linnavalitsus avalikustas Vanasadama ala neli detailplaneeringu eskiisi
Avasime reisiterminali D esise linnaväljaku
Pikendasime jäämurdja Botnica suvetöö lepingut Baffinlandiga
Muudatused ASi Tallinna Sadam tütarettevõtte OÜ TS Laevad juhatuses
Valmis Vanasadama õhukvaliteedi uuring
MüügituluMüügitulu kasvas aasta kokkuvõttes 11,7 mln eurot ehk 10,6%, ning oli kokku 121,7 mln eurot. Müügitulu kasvas kõigis tululiikides peale laevatasude. Enim suurenes reisijatasude tulu, mis tõusis 4,6 mln euro võrra (+81%) 10,2 mln euroni. Tulu üleveoteenuste osutamisest tõusis 3,8 mln euro võrra (+13%) 33,6 mln euroni. Ainsana vähenes laevatasude tulu, langedes 0,2 mln eurot (–0,5%) 37,2 mln euroni, mille põhjustasid vähenenud laevakülastuste arv ja vähendatud tonnaažitasu tariifid reisilaevadele Vanasadamas.
IV kvartalis langes müügitulu 0,3 mln eurot (–1%) 28,2 mln euroni. Müügitulu langus tulenes eelkõige madalamatest laevatasudest (–1,8 mln eurot, –19,2%), mida mõjutas vähenenud laevakülastuste arv reisi- ja kaubasadamate segmendis kui tasumäära alandamine reisioperaatoritele.Reisisadamate segmendi aasta müügitulu kasvas reisijate arvu tõusu mõjul. Tulu reisijatasudest kasvas 4,6 mln eurot koroonaviirusest tulenenud piirangute kadumise tõttu. Reisimisaktiivsus kasvas nii liinireisidel kui ka kruiisireisidel. Kasvas tulu elektrienergia müügist nii elektrihinna hüppelise tõusu kui suurema tarbimismahu mõjul. Renditulu kasv tulenes kruiisiterminali kasutamisest, parkimistulude suurenemisest ja soodustuste kaotamisest. IV kvartalis kahanes reisisadamate segmendi müügitulu 0,3 mln eurot (–4%) 8,1 mln euroni.
Kaubasadamate segmendi aasta müügitulu langes peamiselt vähenenud laevatasude mõjul, kuna seoses sanktsioonidega oli vähem laevakülastusi. Vähenenud laevakülastused vähendasid ka muude teenuste müügitulusid. Kaubatasude osas suudeti vaatamata langenud mahtudele tulusid veidi kasvatada, kuna madalama kaubatasudega kaubad asendusid kõrgema tasumääraga kaupadega. Elektrienergiahindade tõus toetas ka tulude kasvu elektri müügist. Lisaks sanktsioonidele mõjutas kaubasadamete segmendi tulemusi Paljassaare sadama elektrienergia jaotusvõrgu müük 2021. aasta lõpus. IV kvartalis vähenes kaubasadamate segmendi müügitulu 0,5 mln eurot (–5%) 9,9 mln euroni.Reisiparvlaevade segmendis aasta müügitulu kasvas peamiselt nii lepinguliste tasumäärade indekseerimise mõjul kui ka suuremast reiside arvust. IV kvartalis kasvas müügitulu 0,9 mln eurot (+12%) 8,3 mln euroni.
Muu segmendi aasta müügitulu kasvas, kuigi jäämurdja Botnica suvine prahiperiood oli lühem kui aasta varem, mil Kanada tellija pikendas prahiperioodi. Tulu suurendavalt mõjus tasumäärade indekseerimine inflatsiooniindeksiga nii jäämurdetasu kui suvetöö puhul. IV kvartalis langes müügitulu 0,4 mln eurot (–16%) 1,9 mln euroni (aasta varem oli IV kvartalis rohkem prahipäevi).
EBITDAKorrigeeritud EBITDA tõusis 1,8 mln eurot (+3,3%) 55,8 mln euroni, tulenevalt tõusust reisisadamate ja reisiparvlaevade segmentides. Korrigeeritud EBITDA marginaal langes 49,1%-lt 45,9%-le. IV kvartali korrigeeritud EBITDA langes 3,9 mln eurot (–30%).
KasumKontserni 2022. aasta kasumiks kujunes 25,6 mln eurot, mis vähenes 20 tuh euro võrra (–0,1%). IV kvartali tulemuseks oli kasum 1,6 mln eurot (–4,9 mln eurot, –75%).
Investeeringud2022. aastal investeeris kontsern 13,9 mln eurot, mis oli 0,9 mln eurot ehk 6% vähem kui eelneval aastal ning jäi ühtlasi viimase kuue aasta madalaimale tasemele.
2022. aasta investeeringud olid jätkuvalt seotud peamiselt Vanasadamaga, kus suurematest objektidest lõpetati (viimased tööd toimusid 2023. aasta alguses) 2020. aastal alustatud reisiterminali D ümbritseva välisruumi rekonstrueerimine.Muuga sadamas olid suurimad investeeringud seotud ro-ro liikluse tingimuste arendamise ja sadamaalal liiklemise tingimuste parendamisega. Jäämurdjal Botnica suuremaid töid ei tehtud. Reisiparvlaevade puhul olid suuremateks töödeks laevade planeeritud dokitööd ning klienditeenindus- ja piletimüügisüsteemide täiustamine.IV kvartali investeeringute mahuks kujunes 1,4 mln eurot ehk 3,1 mln eurot vähem kui 2021. aasta IV kvartalis.
Kaupade või teenuste müügist laekunud raha
130 099
117 001
Muude tulude eest laekunud raha
188
144
Maksed tarnijatele
–53 548
–44 427
Maksed töötajatele ja töötajate eest
–19 899
–18 665
Maksed muude kulude eest
–368
–451
Makstud tulumaks dividendidelt
–4 335
–3 440
Äritegevusest laekunud raha
52 137
50 162
Materiaalse põhivara soetamine
–15 189
–14 535
Immateriaalse põhivara soetamine
–455
–641
Materiaalse põhivara müük
191
2 573
Saadud põhivara sihtfinantseerimisest
15 001
409
Saadud dividendid
255
0
Saadud intressid
83
3
Investeerimistegevuses kasutatud raha
–114
–12 191
Võlakirjade lunastamine
–7 650
0
Saadud laenude tagasimaksed
–8 266
–8 266
Makstud dividendid
–25 287
–20 085
Makstud intressid
–1 264
–1 458
Muud finantseerimistegevusest tulenevad maksed
–9
–1
Finantseerimistegevuses(t)laekunud/kasutatud raha
–42 476
–29 810
RAHAVOOG KOKKU
9 547
8 161
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses
34 840
26 679
Raha ja raha ekvivalentide muutus
9 547
8 161
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus
44 387
34 840
Tallinna Sadamale kuulub üks Läänemere suurimaid kauba- ja reisisadamate komplekse, mida läbib aastas keskmiselt 10 miljonit reisijat ja 20 miljonit tonni kaupa. Lisaks reisijate ja kaubavedude teenindamisele tegutseb ettevõte laevanduse ärivaldkonnas läbi oma tütarettevõtete – OÜ TS Laevad korraldab parvlaevaühendust Eesti mandri ja suursaarte vahel ning OÜ TS Shipping osutab multifunktsionaalse jäämurdjaga Botnica jäämurde ja konstruktsioonilaeva teenust Eestis ja offshore projektides. Tallinna Sadama gruppi kuulub ka jäätmekäitlusega tegelev sidusettevõte AS Green Marine.
NordenBladet — AS Tallinna Sadam kutsub huvilisi osalema ettevõtte 2022. a IV kvartali ja 12 kuu auditeerimata majandustulemusi tutvustaval veebiseminaril 28. veebruaril 2023.
Veebiseminarid toimuvad Microsoft Teams platvormi vahendusel kaheks keeles:
Eestikeelne veebiseminar kell 13.00 (EET)
Ingliskeelne veebiseminar kell 14.00 (EET)
Ettevõtte tulemusi tutvustavad ja küsimustele vastavad juhatuse esimees Valdo Kalm ja juhatuse liige finantsjuht Andrus Ait. Küsimustele vastamine toimub peale esitlust. Kuna veebiseminari aeg on piiratud, soovitame küsimused saata enne veebiseminari algust e-mailile: investor@ts.ee.
Veebiseminari salvestus avalikustatakse ettevõtte veebilehel https://www.ts.ee/.
Tallinna Sadamale kuulub üks Läänemere suurimaid kauba- ja reisisadamate komplekse, mida läbib aastas keskmiselt 10 miljonit reisijat ja 20 miljonit tonni kaupa. Lisaks reisijate ja kaubavedude teenindamisele tegutseb ettevõte laevanduse ärivaldkonnas läbi oma tütarettevõtete – OÜ TS Laevad korraldab parvlaevaühendust Eesti mandri ja suursaarte vahel ning OÜ TS Shipping osutab multifunktsionaalse jäämurdjaga Botnica jäämurde ja konstruktsioonilaeva teenust Eestis ja offshore projektides. Tallinna Sadama gruppi kuulub ka jäätmekäitlusega tegelev sidusettevõte AS Green Marine. Kontserni 2021. a müügitulu oli 110 miljonit eurot, korrigeeritud EBITDA 54 miljonit eurot ning kasum 26 miljonit eurot.
