NordenBladet —Riigikogu liige Alar Laneman uuris infotunnis kaitseminister Kalle Laanetilt COVID-19 vastu vaktsineerimise kohta Kaitseväes.
Laneman märkis küsimust esitades, et Kaitseväes on inimesi sisuliselt sunnitud vaktsineerima, sest teenistusest vabastamisega ähvardamisega vaktsineerima suunamine on tema sõnul selge sund. „Nüüd on teada, et Kaitsevägi plaanib neid teenistusest lahkuma sunnitud inimesi kasutada siiski sõjaaja ametikohtadel kriisi- ja sõjaajal. Ja siin tekib selline kaheosaline küsimus. Kuidas Kaitsevägi tagab nende ajakohase ettevalmistuse sõjaaja ametikohtadel teenimiseks? Tegevteenistus ja reservkogunemised neid kasutada ei saa, nad puutuvad teiste inimestega kokku. Ja kuidas on nendel inimestel, kes on sunnitud lahkuma, moraal teenida nende alluvuses, kes nad vallandasid?“ küsis Laneman.
Kaitseminister Laanet ütles vastuses, et COVID-i tulek on nõrgestanud ka riigikaitset ja riigi võimet end kaitsta. „Aga me peame tegema kõik selleks, et meie kaitsevõime, kaitsevalmidus säiliks,“ märkis Laanet.
Ta lisas, et valitsus otsustas 13. augustil, et kõik tööandjad, kaasa arvatud Kaitseväe juhtkond, peavad läbi viima riskianalüüsi, millistel ametikohtadel eeldatakse vaktsineerimist ja millistel mitte. „Olen oma otsusega välja toonud, et vaadata veel kord üle need ametikohad, kus tõesti ilma vaktsineerimise eelduseta ei saa töötada. Ja olen palunud, et hiljemalt 18. oktoobril see üle vaadata. Olen teinud teise ettepaneku, et kuni 1. novembrini kindlasti oleks tagatud kõikide testimine kaitsevaldkonna kulude arvel või rahaliste vahendite arvel. Ja hiljemalt 19. november on see kuupäev, kus tuleb teha keerulised otsused,“ rääkis Laanet.
Veel sõnas Laanet, et Kaitsevägi jõudis riskianalüüsis seisukohale, et kõigil sõjaaja ametikohtadel peaksid olema vaktsineeritud isikud. „Me oleme vähemalt hetkel seisukohal, et seda ei ole võimalik teha.“ Kaitseministeeriumi valitsemisalas on ministri sõnul kaks asutust – Kaitseliit ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus –, mille töötajaskond ei pea olema 100 protsenti vaktsineeritud. Kaitseliidus on see määr 88 protsenti ja kaitseinvesteeringute keskusel 70 protsenti.
Reservväelaste kohta esitatud küsimuse kohta ütles minister, et vajalikud on kõik need inimesed, kes on saanud sõjaväelase hariduse ja kes tahavad Eesti riiki kaitsta.
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus peaministri ülesannetes vastas infotunnis Helle-Moonika Helme küsimusele vaktsineerimise, Helir-Valdor Seederi küsimusele koroonakaose, Heiki Hepneri küsimusele omavalitsuste rahastamise, Jevgeni Ossinovski küsimusele eelarve puudujäägi ja Riina Sikkuti küsimusele eelarvevalikute kohta.
Siseminister Kristian Jaani vastas Heljo Pikhofi küsimusele liikluskorralduse, Martin Helme küsimusele liigse jõu kasutamise ja Raivo Tamme küsimusele piiri väljaehitamise kohta.
NordenBladet – Eksklusiivses intervjuus NordenBladet´ile räägib pikaaegne Eesti Rahva Muuseumi töötaja Kristjan Raba oma mõtetest muuseumielu valdkonnas, ERMi peadirektori vahetusest ning heidab valgust muuseumi tulevikuplaanidele.
Olete Tartus asuva Eesti Rahva Muuseumiga seotud juba pea 20 aastat. Mis on olnud teie jaoks selle töö juures suurim väljakutse? Milline areng muuseumi juures enim rõõmu pakub?
90ndate kõikide võimaluste ajal sattusin muuseumi läbi omamoodi juhuse, veel teadmata, et elu annab võimaluse lüüa kaasa uue „sajandi ehituse“ ettevalmistamise juures. Moodsa ja kaasaegse ERMi maja ruumiprogrammi töögrupis oli mul võib isegi öelda kaks rolli. Ühe püsinäituse teemasaali „Rahvas ja riik“ kuraatoritöö ning näituste-ürituste-muuseumiõppe-müügi-turunduse valdkonna tookordse juhina püüdsime siis oma unistusi realiseerida. See oli suur väljakutse, meeletu vastutus ning põnev iseenda arendamise aeg eesmärgiga luua meie rahva mälupaik, rahvusmuuseum. Muuseumi arhitektuur on pälvinud Euroopa väga suurt tunnustust ja sisu, tehnoloogia, uue museoloogilise lähenemise läbimäng ja teostus.
Sügisene ERM Raadil ja Iseauto ehk juhita robot-muuseumibuss. Foto: (Anu Ansu/ERM 2021)
Ega sellel tööl lõppu ei olegi, pidev protsess jätkub. Eesti üks võimsamaid maamärke – selle tegemine oligi suurim väljakutse mu senises erialalises tööelus. ERM kolis tagasi oma ajaloolisse paika, kus muuseum kui bränd sai ka uue ilme, ka visuaalgraafika. Loomulikult koos paljude kolleegide ja valdkonna ekspertidega sai loodud kaks olulist püsinäitust. Esmalt DYS galerii võimalused (osalussaal), mis nähtusena on ka küllalt ainulaadne maailmas, hoides maja elavana läbi ürituste-teatrietenduste-muusikalelu sündmute. Ja kui ma nüüd näen muuseumi sees ja ümber inimesi, peresid liikumas – see pakub väga suurt rõõmu. Kõlab vägagi muinasjutuliselt, aga kirev elu muuseumis loob väga huvitavaid koostöövorme, annab võimalusi teha koostööd loominguliste inimestega. Muuseum hoiab omamoodi mind ka heas vormis, tunne on endiselt väga nooruslik, sest uus maja tähistas äsja oma 5. sünnipäeva 1. oktoobril 2021. aastal. Majas toimub etendusi-messe-näitusi-haridusprogramme ja aktiivne digiteerimistöö just järeltulevate põlvkondade jaoks, et kultuuripärand säiliks tervikuna, oleks läbi uuritud ja mõjuksid inimestele nagu Eesti uhked kullavarud.
ERMi näitusemaja juhataja Kristjan Raba Raadil 15.05.2009. Foto: (Arp Karm/ERM)
Avasõnadega esineb Näitusemaja juhataja Kristjan Raba 20.11.2008 Foto: (Merylin Suve/ERM)
ERMi vaibakogu digiteerimine, näitusemaja juhataja Kristjan Raba vaipa laiali laotamas, sügis 2009. Foto: (Anu Ansu/ERM)
Kristjan Raba ERMi lipuga, 14.4.2009. Foto: (Arp Karm/ERM)
ERM-i senine juht Alar Karis valiti Eesti uueks presidendiks ning kultuuriminister Anneli Ott moodustas üheksaliikmelise komisjoni, et Eesti Rahva Muuseumile (ERM) uus direktor valida. Kes tuleb uueks direktoriks? Veel veidi peab kannatust varuma, enne kui uus direktor detsembris alustab, aga uut verd voolab muuseumi vereringes pidevalt. Uue direktori valimistel võinuks ERMi hääl ja arvamus olla alati juures vähemalt komisjoni aruteludes.
Hetkel ei ole teada, kas meie kolleegidest keegi ise kandideeris, ka minu käest on palju küsitud, aga mu lootus siiski täitus ja paar head kandidaati leidus. Nüüdseks on selgunud, et uue direktorina alustab kogenud kultuurivaldkonna juht Kerttu Saks.
Ma olen vist praktiliselt kõikide ametite ja töödega muuseumis kokku puutunud: aednik-tänavapühkija, kuraator, kujundaja, logistik, giiditöö pole võõras, näituse esemete konserveerimistöös olen kaasa löönud, turundus-reklaam-PR ja varem ka asedirektori vastutus. Kui direktor juhtus olema ESTO päevadel Ameerikas, siis asendasin direktorit Tartus ja korraldasime laulu-tantsupeo rahvaga suure peo ettevalmistusi Raadil, kus toimus inspiratsioonilaager. Raadil on alguse saanud peotule süttimine päiksetõusul.
Praegu siiski olen võtnud fookuse anda edasi oma kogemusi ja hoida aktiivsena koostööd Euroopa erinvate institutsioonidega. Tahame viia muinasjutu-näituse „Elas kord…” rändama kas Soome, Taani, Prantsusmaale või miks mitte ka hoopis Jaapanisse ja teha selline konkreetne koostööettepanek Taani Hans Christian Anderseni muuseumile. Jätkame presidendiks valitud eelmise direktori initsiatiivi selles suunas. Head rahvusvahelised suhted toovad ka head energiat ERMi, annavad ehk häid ideid ja löövad vere käima. Naasin just Taanist ning äsja pidasin ettekande Euroopa Ajaloo Maja juures, kus kogesin väga positiivset tagasisidet ja huvi ERMi kogemuste osas. Skandinaaviamaadega on meil olnud väga häid sidemeid – Soome Rahvusmuuseumiga, meil on väga head sõbrad ja partnerid Tampere Vapriikki muusuemikeskuses, ERMi näitused on läbi käinud Soomes väga mitmeis paigus Turust Jyväskyläni välja, Helsinkist Saami-Siidani, kuna saamid on ju ka meie hõimuvelled ja näiteks praegu kestab veel hõimukuu Eestis. Uus direktor kindlasti aitab siin asja edasi ajada.
Eesti president Alar Karis oma viimasel tööpäeval Eesti Rahva Muuseumis. Foto: ERM 2021
Kas kaalusite oma pikaaegsete ja mitmekülgsete kogemustega ka ise ERM-i uueks juhiks kandideerimist? Tegelikult ei, kuigi uue direktori rolli osas on mul oma nägemus olemas ja mitmeid häid soovitusi uuele tegijale, et tal oleks lihtsam sisse elada või et ta ei peaks hakkama leiutama asju, mida ei ole väga vaja. Praegu on ilmselt keskmuuseumi juhi rollis kõige olulisem hoida ühiskonnas positiivset fooni inimeste jaoks ja anda sõnumeid, et muuseumis on turvaline ja kultuuripärand annab head emotsionaalset tasakaalu, kus väikestes gruppides perekülastus on igaljuhul turvaline ja hea vaheldus. Ka kooliõpetajad peaks käima koos õpilastega, kuna muuseum pakub head ja harivat keskkonda formaalhariduse toetuseks, ERMi uus maja ja näitused pakuvad väga häid võimalusi, kõige selle alus on veel lisaks läbiuuritud materjalid ja teadustöö ja uue museoloogia nipid, kaasamine ja osalus nii nagu me oleme osalussaalis juba mitmeid aastaid praktiseerinud.
Mida põnevat pakub ERM külastajatele sellel hooajal? Läbi said näitused “Elas kord…” ja “Meie kodune nõiaköök“. Mis nende asemele tuleb?
2022. aasta konkurss sai just ka läbi. Rahvahääletusega selgunud võiduprojekti hakkavad teostama tarmukad naised – kes teevad puidutööd, iseõppidajad ja väga erinevate eluvaldkondade kuldsete kätega naised. Globaalsema mõõtmega teema on J. Lotman 100 , mille teostuse valis välja ERM ise. Teeme koostööd TÜ semiootikutega ning ka see näitus läheb ilmselt maailma rändama, kuna J. Lotmani tähendus ja koolkonna mõjud ulatuvad Moskvast Pariisini jne. Kohe pärast „Meie koduse nõiaköögi“ näitust tuleb samasse ruumi “Kaasav ELU“. See on näitus, mis pakub informatsiooni ning praktilist väljapanekut ja kutsub külastajat kaasa mõtlema ligipääsetavuse ning kaasava disaini teemadel ning otsima vastust, kas erivajadus on üldse eriline. Selliste projektidega saame ka muuseumi jaoks häid nippe ja tarkust, kuidas hoida elavana erinevate sihtrühmadega püsinäitus „Kohtumised“.
Kristjan Raba saadab ERMi avaras fuajees toimunud näituse avamisel klaveril noort viiuldajat Estella Elishevat, suvi 2021. Foto: (Arp Karm/ERM) Kristjan Raba ERMi osalussaali-näituse “Meie kodune nõiaköök” avamisel. Foto: NordenBladet
Kuhu suunas liigub nö “näituste trend”? Milliseid näitusi kõige enam külastatakse ja näha soovitakse? Kui suur on väliskülastajate osakaal? Milliseid näituseid või kunstnikke ise ERM-i enim ootate?
Trende on palju, väljakutse on siin koostöö ja nutikad lahendused. Ellujäämise küsimus on see, milliste kogukondadega saame teha koostööd, kuidas külastaja jaoks leida teemasid, mis ühiskonnas olulised ja ka mitte „liiga rasked“. ERM keskmuuseumina pakub alati välja riigile oluliste tähtpäevade ajal eriprogrammi või toome välja esemeid-lugusid, mis kõnetavad publikut või mille üle Eestis meil on põhjust ikkagi uhked olla.
Väliskülastajate osakaal on mõistetavatel põhjustel pragu vähesem, aga Baltikumi turistid tulid kiiresti tagasi, ka soomlasi nägime külastajate hulgas nii eelmisel suvel kui ka nüüd. Väga ootame rootslasi-norralasi Eesti Rahva Muuseumi, sest näiteks Rootsiga on meil olnud väga häid erialalisi kontakte (näiteks Nordiskaga, ERMi näitus on käinud Skansenis). Norra suunal on aktiveerumas koostöö seoses Tartu 2024-ga, kuna väike Bodö linn peab sama festivali nagu meie.
Kultuurikoostöö tõi meil Norrast kunagi kohale metallikunstniku-sepa Lofotidelt, kuna ERM korraldas Põhjamaade seppade ühisnäituse koostöös Eesti Seppade Ühinguga. Soomes on veel väga tugevad kunstsepise traditsioonid ja oskused alles. ERM panustas ka projekti „Brod in Norden“, mida vedasid taanlased ning sealt ka nüüd julgus uuesti koostööd teha Taaniga, kus näiteks asub ERMiga väga sarnane muuseumikeskus Moesgaardis, kus meid väga hästi alati vastu on võetud. Meil on nii mõndagi õppida neilt ja ka nemad huvituvad meie lahendustest museoloogia valdkonnas. Ega asjata ERM ei pälvinud Kenneth Hudsoni eriauhinda pärast uue maja avamist.
Hetkel ootan ERMi külalisi Zürichist, kes panevad ERMis üles näituse „Silva“ (loodusvaatlus-helid-keskkonnateemad). See saab olema põnev sensuaalne ja digitaalne installatsioon, mis aitab meie püsinäitusel „Kohtumised“ käsitleda aktuaalseid keskkonnateemasid.
Näituste juht Kristjan Raba soomeugri näituse avamisel. Foto: ERM
Kui suur muuseumikülastaja te ise olete? Milline on eredaim mälestus väljaspool kodumuuseumi?
Erialaline huvi on viinud maailmas väga erinevatesse muuseumidesse. Viimati kõige eredam elamus oli äsja “House of European History” Brüsselis ning ka Brüsseli Muusikainstrumentide muuseum ajaloolises juugendlikus majas. Võrratu mulje on alati jätnud V&A meganäitused nii moe kui tehnoloogia teemadel, kus oleme pidanud rändnäituste osas ka läbirääkimisi. Elamus on samuti brittide kadestamisväärt haare ja hästi disainitud ruumielamused, kogude kasutamine ja storytelling. Ning ikka meenub ka seesama väike armas “Hans Christian Andersen Hus” Odensees Taanis, kus äsja on valmis saanud täiesti uus muuseumiala. Selle loojate hulgas on selgelt tunda jaapanlasest arhitekti Kengo Kuma loodustunnetust nii nagu ka ERMi puhul on mõneski kohas tunda meie jaapanlasest arhitekti Tsuyoshi Tane visiooni, mis on realiseerunud. Eesti Rahva Muuseumi majas on hea fiiling ja valguse koosmõju ümbritseva loodusega. Muidugi on eredalt meeles Norra väikemuuseumid Lofotidel, kus mu emotsioon on väga sarnane Eestis Heimtali muuseumis kogetuga või siis väga hea viikingite näitus praegu Taani Rahvusmuuseumis, kus restoranis pakutakse ka väga head kohvi. Hea muuseum ongi alati tervik erinevatest elamustest-kogemustest-teadasaamistest.
Avafoto: Eesti Rahva Muuseumi näituste juht Kristjan Raba. Foto: ERM 2018
NordenBladet — Täna ja homme, 13.–14. oktoobril toimub Eesti Rahva Muuseumis taas Eesti põllumajanduse aastanäitus, mis toob kaheks päevaks Tartusse kokku Eesti põllumajandussektori tipud.
Maaeluminister Urmas Kruuse avas tänavuse põllumajanduse aastanäituse ning Eesti Aiandusliidu VIII visioonikonverentsi. Samuti oli kõigil huvilistel võimalik ministrile infotunnis küsimusi esitada.
Suuremate probleemidena toodi välja seakasvatussektori keerulist olukorda, oldi mures uue kliimapaketi rakendamise ja järgmise eelarveperioodi toetuste jaotuse üle. Põllumehed soovivad tunda riigi suuremat tuge põllumajandussektorile kui toidujulgeoleku garantiile.
„Kahtlemata on tegemist väga vajaliku üritusega, kus avaral pinnal on ühendatud ärimess suure hulga konverentside ja seminaridega,“ arvas maaeluminister. „See on hea võimalus tutvuda tänapäevaste trendide ja uute tehnoloogiatega ning saada kasulikke teadmisi, sest uuendusmeelsus ja talupojatarkus koos aitavad ettevõtetel end hästi majandada ja astuda vastu oma igapäevastele katsumustele,“ ütles Urmas Kruuse.
Ministeeriumi esindajad on mõlemal päeval kohal. Täpsem teave messi veebilehel http://epamess.ee.
Taust
Aastanäitus toob kokku Eesti põllumajandussektori otsustajad ja põllumeeste kõige olulisemad koostööpartnerid.
Kahe päeva jooksul tutvustatakse trende põllu- ja biomajanduses ning uuenduslikke tehnoloogiaid, mis aitavad ettevõtetel end paremini majandada ja leida lahendusi kõige keerulisematele igapäevastele katsumustele.
Maaeluministeerium on üks ürituse partnereid, korraldaja on Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.
NordenBladet — Euroopa Liidu COVID tõendite kontrollirakendusega kontroll.digilugu.ee on tänasest võimalik kontrollida oma tõendi vastavust 13 välisriigis nakkuse leviku tõkestamiseks kehtestatud reeglitele. Enne reisimist tuleks aga lisaks tutvuda sihtriigis kehtestatud nõuetega veebilehel reisitargalt.vm.ee või reopen.europa.eu/.
„Reisimine on olnud COVID-19 tingimustes keeruline. Selleks, et võimaldada turvalisemat ja mugavamat reisimist võeti juunis kasutusele EL COVID tõendid. Siiski on igal riigil võimalik kehtestada nakkuse leviku tõkestamiseks erinevaid meetmeid, mistõttu tuleb alati enne reisimist veenduda, kas olemasolev tõend on piisav riiki sisenemiseks või piiriületuse järgsest isolatsioonikohustusest vabastuse saamiseks,“ ütles sotsiaalministeeriumi e-teenuste ja innovatsiooni asekantsler Kalle Killar. „Tänasest on COVID tõendite kontrollirakendust täiendatud selliselt, et inimene saab lisaks oma riigi tingimustele kontrollida tõendi vastavust ka teistes riikides kehtivatele nakkustõrje reeglitele.“
Riigid liituvad uue andmevahetuslahendusega ja avaldavad kontrollirakenduse jaoks oma riigis kehtivad reeglid järk-järgult. Praeguseks on kontrollirakenduse uuendusega liitunud lisaks Eestile ka Saksamaa, Hispaania, Holland, Iirimaa, Leedu, Luksemburg, Poola, Prantsusmaa, Rumeenia, Albaania, Sloveenia, Ukraina ja Šveits.
Erinevates riikides kehtestatud viiruse tõkestamise reeglite kontrollimiseks tuleb minna aadressile kontroll.digilugu.ee, sisestada soovitud riik, reisikuupäev ning skaneerida oma tõendi QR kood. „Seejärel kuvab rakendus automaatselt info, kas loodud tõend on piisav riiki sisenemiseks või isolatsioonivabastuse saamiseks ka näiteks Saksamaal,“ selgitas sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni valdkonna nõunik Aurora Ursula Joala. „Kindlasti tuleb meeles pidada, et lisaks tõendite kontrollimisele võivad riigid kehtestada ka teisi piiranguid või tõendi kehtivuse tingimusi muuta. Seega tuleks alati enne reisimist tutvuda sihtriigis kehtestatud nõuetega lisaks ka veebilehel reisitargalt.vm.ee või reopen.europa.eu.“
Alates juunist on TEHIKu arendatud EL digitaalseid COVID tõendeid loodud üle 700 000. „Meie jaoks on see tähendanud pidevat teenuse edasiarendamist,“ ütles TEHIKu tervisetalituse juht Tõnis Jaagus. Nii muutus Tõnis Jaaguse sõnul näiteks suve lõpus tõendite kontrollimine lihtsamaks ettevõtjatele, sest kasutusele võetud tehniline lahendus võimaldas lisaks tõendi autentsusele kontrollida ka selle täpset ajalist kehtivust. Samuti parandati QR koodi lugemise võimekust ja töökindlust wallet-tüüpi mobiilirakendustes, kus inimesed tõendeid hoiavad.
„Tänase uuenduse käigus parandasime ka kontrollirakenduse loetavust – nüüd näeb tõendi kontrollija esimeses kiires vaates ainult inimese nime, sünniaega ja kehtivust ning alles pärast seda vajadusel tõendi täpsemat andmestikku,“ selgitas Tõnis Jaagus.
Järgmisena valmib tehniline lahendus Eestis vaktsineeritud välismaalastele, kellel puudub Eesti isikukood. EL COVID tõendi siseriiklikku kasutust ja kontrollimist tänased uuendused otseselt ei puuduta, pisut muutub vaid lahenduse visuaal.
NordenBladet —Riigikogu kultuurikomisjon otsustas saata esimesele lugemisele eelnõu, millega soovitakse kasvatada doktoriõppe atraktiivsust, muuta õppe läbimine tõhusamaks ning kindlustada seeläbi teadlaste järelkasv.
Plaanitavate muudatustega korraldatakse doktoriõpe ümber selliselt, et doktorandid oleksid alustavad teadlased, kes teevad oma tööandja juures teadustööd – tulemusena saavutatakse olukord, kus valdav osa doktorante on ülikoolis, teadus- ja arendusasutuses või ettevõttes seotud töölepinguga, mille põhisisu on teadus- ja arendustegevus doktoritööga samas valdkonnas ning kooskõlas doktorandi õppe- ja teadustöö kavaga. Samas säilib võimalus omandada doktorikraad sarnaselt praeguse süsteemiga.
Samuti asendatakse senine doktoranditoetus nooremteaduri töötasuga, muudetakse õppelaenu tingimusi õppurite jaoks soodsamaks ning kutsehariduse põhitoetuse määramist paindlikumaks. Senise doktoranditoetuse fondi arvelt eraldatakse ülikoolidele palgatoetust nooremteadurite palkamiseks.
Kultuurikomisjoni esimehe Aadu Musta sõnul on doktoriõppega hetkel seotud mitmeid murekohti, seejuures madal lõpetajate arv, ülemäärane töökoormus, doktorikraadiga inimeste koondumine kõrgharidussektorisse ning ebapiisav doktoranditoetus. „Selleks, et saaksime tegutseda teadmuspõhiselt, vajame rohkem doktorikraadile vastavate teadmiste ja oskustega inimesi. Eesti üliõpilaste huvi doktorantuuri astuda on aga vähenenud – ühiskonnas ei tunnetata sageli vajadust doktorikraadiga tippspetsialistide ja nende oskuste järele,“ rääkis ta.
Musta sõnul kujundatakse muudatuste tulemusel ümber doktorantide töötingimused, et võimaldada selget ja ühetaolist doktoriõppega seonduvate tööülesannete fikseerimist. „Loodetavasti väheneb seega doktoriõppe läbimise aeg ning suureneb lõpetamiseni jõudnute osakaal,“ lisas ta. „Samuti kasvab väljaspool akadeemiat doktoritöö tegemiseks sõlmitud töölepingute arv, mis aitab viia teadmust nii era- kui ka avalikku sektorisse.“
Komisjoni esimees rõhutas, et ümberkorraldustega ei tohi aga kaasneda doktoriõppe kvaliteedi langus.
„Vähesed võimalused erasektoris doktorikraadile vastavat ning konkurentsivõimeliselt tasustatud tööd leida vähendavad üliõpilaste motivatsiooni õpingud lõpetada või üldse doktorantuuri astuda,“ rääkis kultuurikomisjoni aseesimees Jaak Valge. „Samuti on probleemiks ebapiisavad toetused ning ülekoormus, mis sunnib doktorante õpingutes osalise koormusega osalema või pärsib teadustööle pühendumist,“ lisas ta. „Senine madal lõpetamiste ja doktorikraadi kaitsmiste määr viitab vajadusele doktoriõpe kiiremas korras Eesti ühiskonna vajadustele vastavalt ümber korraldada,“ rõhutas Valge.
Komisjoni aseesimees tõstatas ka küsimuse teadustegevuse institutsioonikesksusest. „Olukorras, kus doktoritöö valmib ettevõtte või asutuse vajadusi arvestades, on oluline kriitiliselt jälgida, et kannatama ei hakkaks doktorantide akadeemiline vabadus,“ lisas ta.
Muudatuste tulemusena hakkaks doktorant nooremteaduri ametikohal töötades saama doktoranditoetuse asemel töölepingu kohaselt nooremteaduri töötasu. Seeläbi suureneb doktorandi igakuine sissetulek ning tema usaldusväärsus krediidiasutuste silmis. Töölepinguline suhe võimaldab doktorandile tagada sotsiaalsed garantiid, näiteks iga-aastase tasustatud puhkuse, võimaluse saada haigushüvitist ning töötervishoiunõuete kohaldumise. Samuti muudetakse õppelaenu tagasimaksmine intressimäära alanemise tõttu soodsamaks, vähendatakse õppelaenu tagamisel nõutavate käendajate arvu senise kahe asemel ühele ning pikendatakse laenu tagasimaksmise algust.
Komisjon tegi ettepaneku võtta valitsuse algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (420 SE) Riigikogu täiskogu päevakorda esimeseks lugemiseks 27. oktoobril.
