NordenBladet — Riigikogu istungi algul pidulikul tseremoonial andis Alar Karis Vabariigi Presidendi ametivande ja esines Riigikogu ees kõnega. Kõne pidas ka president Kersti Kaljulaid.
Seejärel arutas Riigikogu oma korralisel istungil kultuuri arengukava 2021–2030. Ettekande tegid kultuuriminister Anneli Ott ja kultuurikomisjoni liige Heidy Purga.
Kultuuri arengukava 2021-2030 on kultuuri valdkonnas strateegilisi sihte seadev dokument, mis on jätkustrateegiaks dokumendile „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“.
Arengukavas on kirjas, et kultuuripoliitika kujundamisel ja elluviimisel lähtutakse meie põhiseaduslikust sihist tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartas määratletud kunsti ja teaduse vabaduse, omandiõiguse ning kultuurilise mitmekesisuse põhimõtetest.
Kultuuriminister selgitas, et arengukava on valminud ühisloomena mitmete ministeeriumide, Riigikantselei, Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajatega ning kultuurivaldkonna ekspertide ja esindajate koostöö tulemusena. Samuti on arengukava loomisel võetud arvesse erinevaid analüüse ja uuringuid, eksperdiarvamusi, rahvusvahelise tasandi dokumente, avalike arutelude ja kaasamisürituse tulemusi ning “Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020” elluviimise tulemusi.
Ott märkis, et kui 2018. aasta lõpus uue arengukava loomine alguse sai, siis leiti, et uues strateegiadokumendis võiks olla kirjas selgem kultuuripoliitiline visioon, mis arvestaks ka valdkonnas tegutsejate ettepanekuid ning Eesti kultuuri tulevikust hoolivate inimeste mõtteid ja arvamusi. Kultuuriministeeriumi eestvedamisel toimusid seminarid ja arenguarutelud, kuhu kutsuti nii avaliku, era- kui ka vabasektori esindajaid. Lisaks toimus mitmeid kohtumisi valdkonniti organisatsioonidega seotud ministeeriumi esindajatega ning teiste huvitatud osapooltega.
Oti sõnul peeti 2019. aastal arutelupäevad kõigis maakondades. 2020. aasta sügisel toimusid kohtumised kõigi valdkondade esindajatega. Ühise koostöö tulemus ning kõigi panusena on “Kultuur 2030” visioonidokumendi sätestatud alaeesmärgid hoida Eesti kultuurielu tugeva ja toimivana, kindlustada, et Eesti kultuurimälu oleks hoitud ja hinnatud ning et kultuur ja loovus oleksid ühiskonna arengus väärtustatud. Need panustavad suurde üldeesmärki: Eesti kultuur on elujõuline, areneb ja maailmale avatud ning kultuuris osalemine on loomulik osa iga inimese elus.
Ott ütles, et üheks põhiküsimuseks on see, millise jälje on meie kultuurile jätnud ülemaailmne kriis ja kui pikaajaliselt see sektorit saatma jääb. „Riik on astunud mitmeid samme, et leevendada kriisi mõju valdkonnale. Kui 2020. aasta märtsis sai kultuuri- ja spordivaldkond kriisiabi ühtekokku 25 miljonit eurot, siis aprilli keskel vastu võetud lisaeelarve sel aastal eraldas kultuuriministeeriumi haldusalasse 42 miljonit eurot,“ märkis Ott. Ta lisas, et see on oluline toetus, mis on võimaldanud hoida toimivaid struktuure ja töökohti. „Praegune kriis on meile näidanud, kuidas erinevad sektorid on omavahel seotud, ja seetõttu toome arengupoes välja, et vajalik on toetada kultuurivaldkonna asutusi, organisatsioone, loovisikuid ja ettevõtteid tänase kriisiga toimetulekul, taastumisel ning kriisi pikaajaliste mõjudega kohanemise,“ selgitas Ott. Ta toonitas, et kindlasti on oluline tõsta kogu kultuurisektori võimekust riskide ennetamiseks, maandamiseks ja juhtimiseks ning tulevikukriisidega valmistumiseks.
Ott tõi välja, et kriisiaeg on andnud hoogu juurde muutustele ning tõstnud väga oluliselt esile digitaliseerimise küsimuse. “Kultuur 2030” näeb väga olulise tegevussuunana Eesti kultuuri ja eesti keeles kultuuri kättesaadavuse laiendamist digitaalsetel platvormidel.
Ott selgitas, et arengukava on väga lai dokument, mis seab üldised eesmärgid. „Ja kuna selle arengukava all töötab väga palju kultuurikorraldajaid, kus on väga palju erinevaid sektoreid. See arengukava ei ole ainult Kultuuriministeeriumi töödokument, see on kogu valdkonna töödokument, mis tähendab seda, et siia ei saa väga detailselt sisse kirjutada, mida keegi peab tegema või millist programmi hakatakse ellu viima. Need programmid tekivad selle arengukava eesmärkide täitmise käigus,“ ütles kultuurminister.
Ott ütles kokkuvõtteks: „Eesti kultuur on elujõuline, kuid vajab meie kõigi ühist hoolt. Meil on selge ja tugev visioon, millisena soovime näha Eesti kultuuri 2030. aastal, ning kõigi osapoolte ühiste pingutustega oleme suutelised neid eesmärke ka saavutama.“
Kultuurikomisjoni liige Heidy Purga andis ülevaate kultuurikomisjonis toimunud arutelust.
Läbirääkimistel võtsid sõna Signe Kivi (R), Eduard Odinets (SDE), Marko Šorin (K), Helle-Moonika Helme (EKRE), Üllar Saaremäe (I) ja Tarmo Kruusimäe (I).
Riigikogu liikmete arupärimisele taluarhitektuuri väärtustamise ja kaitse kohta (nr 82) vastas kultuuriminister Anneli Ott.
Istung lõppes kell 18.57.
Fotod: (Erik Peinar/Riigikogu)