NordenBladet —Riigikogu rahanduskomisjoni istungil arutati riigieelarve seaduses muudatusi, et suurendada riigieelarve detailsust ja läbipaistvust.
Rahanduskomisjoni esimehe Erki Savisaare sõnul optimeerivad muudatused riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia koostamise protsesse ning loovad paremad alused läbipaistvamaks ja selgemaks eelarvestamise protsessiks.
„Eelnõuga korrigeerime riigieelarve paindlikkuse reegleid, mis võimaldab riigieelarve detailsuse suurenedes säilitada siiski ülevaatlikkuse,“ ütles Savisaar. Ta selgitas, et riigieelarve seaduse muutmine on seotud menetluses oleva 2022. aasta riigieelarvega. „Muudame riigieelarve liigendust puudutavaid sätteid, mis teeb iga-aastase riigieelarve seaduse tegevuspõhise vaate detailsemaks.“ märkis Savisaar. Tema sõnul viime eelarve koostamise kaks astet täpsemaks – programmi tegevuse tasemele ning jälgime, et seletuskiri kataks kõik olulised eelarve eraldised.
Rahanduskomisjoni aseesimees Aivar Kokk pidas tähtsaks riigieelarve ja eelarvestrateegia protsessi ressursikulu vähendamist.
„Eelnõuga viime eelarveliste tulude ja kulude sisuliste ja detailsete arutelude arvu valitsuse tasandil aastas kahelt arutelult ühele ning riigieelarve strateegia ja riigieelarve dokumentide koostamise sügisesse,“ ütles Kokk. Ta lisas, et kevadel esitatakse jätkuvalt Euroopa Komisjonile stabiilsusprogramm eelarvepoliitiliste suundadega. Need on eelarvepositsioon, võlakoormus, tulu ja kulutasemed.
Riigieelarve seaduse muutmise eelnõuga sõnastatakse uue strateegilise arengudokumendina riigi pikaajaline arengustrateegia, mis loob õigusliku aluse poliitikavaldkondade terviklikule strateegiale „Eesti 2035“. Seaduse jõustumine on ette nähtud 1. detsembril 2021.
Rahanduskomisjon otsustas saata valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (436 SE) Riigikogu täiskogu istungile 20. oktoobril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.
NordenBladet —Riigikogu istungi algul pidulikul tseremoonial andis Alar Karis Vabariigi Presidendi ametivande ja esines Riigikogu ees kõnega. Kõne pidas ka president Kersti Kaljulaid.
Seejärel arutas Riigikogu oma korralisel istungil kultuuri arengukava 2021–2030. Ettekande tegid kultuuriminister Anneli Ott ja kultuurikomisjoni liige Heidy Purga.
Kultuuri arengukava 2021-2030 on kultuuri valdkonnas strateegilisi sihte seadev dokument, mis on jätkustrateegiaks dokumendile „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“.
Arengukavas on kirjas, et kultuuripoliitika kujundamisel ja elluviimisel lähtutakse meie põhiseaduslikust sihist tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartas määratletud kunsti ja teaduse vabaduse, omandiõiguse ning kultuurilise mitmekesisuse põhimõtetest.
Kultuuriminister selgitas, et arengukava on valminud ühisloomena mitmete ministeeriumide, Riigikantselei, Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajatega ning kultuurivaldkonna ekspertide ja esindajate koostöö tulemusena. Samuti on arengukava loomisel võetud arvesse erinevaid analüüse ja uuringuid, eksperdiarvamusi, rahvusvahelise tasandi dokumente, avalike arutelude ja kaasamisürituse tulemusi ning “Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020” elluviimise tulemusi.
Ott märkis, et kui 2018. aasta lõpus uue arengukava loomine alguse sai, siis leiti, et uues strateegiadokumendis võiks olla kirjas selgem kultuuripoliitiline visioon, mis arvestaks ka valdkonnas tegutsejate ettepanekuid ning Eesti kultuuri tulevikust hoolivate inimeste mõtteid ja arvamusi. Kultuuriministeeriumi eestvedamisel toimusid seminarid ja arenguarutelud, kuhu kutsuti nii avaliku, era- kui ka vabasektori esindajaid. Lisaks toimus mitmeid kohtumisi valdkonniti organisatsioonidega seotud ministeeriumi esindajatega ning teiste huvitatud osapooltega.
Oti sõnul peeti 2019. aastal arutelupäevad kõigis maakondades. 2020. aasta sügisel toimusid kohtumised kõigi valdkondade esindajatega. Ühise koostöö tulemus ning kõigi panusena on “Kultuur 2030” visioonidokumendi sätestatud alaeesmärgid hoida Eesti kultuurielu tugeva ja toimivana, kindlustada, et Eesti kultuurimälu oleks hoitud ja hinnatud ning et kultuur ja loovus oleksid ühiskonna arengus väärtustatud. Need panustavad suurde üldeesmärki: Eesti kultuur on elujõuline, areneb ja maailmale avatud ning kultuuris osalemine on loomulik osa iga inimese elus.
Ott ütles, et üheks põhiküsimuseks on see, millise jälje on meie kultuurile jätnud ülemaailmne kriis ja kui pikaajaliselt see sektorit saatma jääb. „Riik on astunud mitmeid samme, et leevendada kriisi mõju valdkonnale. Kui 2020. aasta märtsis sai kultuuri- ja spordivaldkond kriisiabi ühtekokku 25 miljonit eurot, siis aprilli keskel vastu võetud lisaeelarve sel aastal eraldas kultuuriministeeriumi haldusalasse 42 miljonit eurot,“ märkis Ott. Ta lisas, et see on oluline toetus, mis on võimaldanud hoida toimivaid struktuure ja töökohti. „Praegune kriis on meile näidanud, kuidas erinevad sektorid on omavahel seotud, ja seetõttu toome arengupoes välja, et vajalik on toetada kultuurivaldkonna asutusi, organisatsioone, loovisikuid ja ettevõtteid tänase kriisiga toimetulekul, taastumisel ning kriisi pikaajaliste mõjudega kohanemise,“ selgitas Ott. Ta toonitas, et kindlasti on oluline tõsta kogu kultuurisektori võimekust riskide ennetamiseks, maandamiseks ja juhtimiseks ning tulevikukriisidega valmistumiseks.
Ott tõi välja, et kriisiaeg on andnud hoogu juurde muutustele ning tõstnud väga oluliselt esile digitaliseerimise küsimuse. “Kultuur 2030” näeb väga olulise tegevussuunana Eesti kultuuri ja eesti keeles kultuuri kättesaadavuse laiendamist digitaalsetel platvormidel.
Ott selgitas, et arengukava on väga lai dokument, mis seab üldised eesmärgid. „Ja kuna selle arengukava all töötab väga palju kultuurikorraldajaid, kus on väga palju erinevaid sektoreid. See arengukava ei ole ainult Kultuuriministeeriumi töödokument, see on kogu valdkonna töödokument, mis tähendab seda, et siia ei saa väga detailselt sisse kirjutada, mida keegi peab tegema või millist programmi hakatakse ellu viima. Need programmid tekivad selle arengukava eesmärkide täitmise käigus,“ ütles kultuurminister.
Ott ütles kokkuvõtteks: „Eesti kultuur on elujõuline, kuid vajab meie kõigi ühist hoolt. Meil on selge ja tugev visioon, millisena soovime näha Eesti kultuuri 2030. aastal, ning kõigi osapoolte ühiste pingutustega oleme suutelised neid eesmärke ka saavutama.“
Kultuurikomisjoni liige Heidy Purga andis ülevaate kultuurikomisjonis toimunud arutelust.
Läbirääkimistel võtsid sõna Signe Kivi (R), Eduard Odinets (SDE), Marko Šorin (K), Helle-Moonika Helme (EKRE), Üllar Saaremäe (I) ja Tarmo Kruusimäe (I).
Riigikogu liikmete arupärimisele taluarhitektuuri väärtustamise ja kaitse kohta (nr 82) vastas kultuuriminister Anneli Ott.
NordenBladet — Elektri hind on tänavusel, 2021. aastal kerkinud vastu talve kaks korda kõrgemale kui see oli eelmisel aastal. Kevadel on oodata aga hinnalangust. Aasta tagasi maksis Soomes elekter alla 3 sendi kilovatt-tunni eest, nüüd on hind üle 7 sendi. Kuigi hind on kiiresti kerkinud, pole see veel rekord-tasemel. Näiteks 2010. aasta algul oli hind üle 9 sendi kilovatt-tunni eest, vahendab Yle.
Hinnad on praegu küllalt ettearvamatud. Kui tuul puhub, siis hind langeb ja kui on vaikne, siis hind tõuseb. Seetõttu on üha tavalisemaks muutunud hinnakõikumised 8 sendi piires kilovatt-tunni kohta.
Hinda aitab tasandada tuule-energia laiem kasutamine, aga kuni seda pole, siis hinnad kõiguvad. Pigem hinnakõikumised kasvavad, sest tuule-energia osa energia tootmises kasvab.
Tuule-energia kõikumist saab tasandada vee-energiaga, aga tänavu on veevarud kasinad seoses kuiva suvega. Põhjamaade veevarud on üle aastate kehvemal tasemel.
Põhjamaade elektri hind sõltub ühelt poolt Norra veevarudest, teiselt poolt aga ka gaasi hinnatõusust Euroopas tervikuna. Kõige suuremat mõju avaldavad aga sademed ja tuul.
Turul arvatakse, et kõrgeim hind 10 senti kilovatt-tunni eest on seljataga ja nüüd hakkab hind vähehaaval langema. Aasta lõpuks prognoositakse hinda 8,5 senti kilovatt-tunni eest. Pärast talve aga hind langeb. Aprillis peaks hind langema 5 sendini kilovatt-tunni eest. 2022. aasta lõpus peaks hind veelgi langema. Siis ollakse tagasi 2019. aasta alguse taseme juures.
Hinnakõikumiste leevendamiseks saab sõlmida fikseeritud hinnaga elektrilepingu. Soomes on selliseid lepinguid ligikaudu pool. Samas on ka fikseeritud lepingute puhul kerkinud hind võrreldes aastatagusega kaks korda. Seda, kas praegu tasub kindla hinnaga elektrilepingut sõlmida, näitab tulevik. Uue lepingu sõlmimiseks tasub veidi oodata, kuni hind langeb. Börsihinna puhul aga tasub tarbimine viia öötundidele.
Elektri hind on praegu aga veelgi kallim näiteks Saksamaal, kus kilovatt-tunni hind oli reedel, 8. oktoobril lausa 20 senti. Soomes oli vastav hind 10 senti.
NordenBladet — Lõuna-Aafrika teadlased on leidnud nn pika koroona võimaliku põhjuse, mis on veresoonte väiksed ummistused ehk mikrotromboosid, mis takistavad hapniku ringlust veres.
Nn pika koroonaga inimestel on veres suur hulk põletikulisi molekule. Need väiksed tromboosid takistavad hapniku ja muude ainete ringlust veres, vahendab Daily Mail.
Selline olukord võib põhjustada nn pika koroona peamisi sümptomeid, mis on nõrkus, peavalu ja hingamisraskused.
NordenBladet — Rootsis tuli välja pettus, kus ettevõtte Doktorgruppen nimel on võltsitud koroonatestide tulemusi. Kõik testil käinud said negatiivse tulemuse, olenemeta sellest, kas nad olid nakatunud või mitte. Doktorgruppen müüs teste näiteks reisile minekuks. Politsei ei usu, et proove üldse analüüsiti, vahendab Aftonbladet.
Kümned tuhanded rootslased said enesele teadmata vale testitulemuse. Äri oli tulus, sest politsei on juhtumiga seoses tuvastanud 50 miljoni Rootsi krooni ehk ligi 5 miljoni euro liikumise.
Osa rahast on politsei poolt konfiskeeritud. Negatiivseid teste müünud firmaga on seotud mitu endist kurjategijat.
Peamine kahtluselune on 33-aastane arst Hammad Al-Saaid, keda on kolm kuud taga otsitud. Teda kahtlustatakse koroona levitamises ja pettuses.
Üks 36-aastane kahtlusalune mees on kinni peetud. Teda kahtlustatakse petuäri alustamises ja käigus hoidmises. Lisaks kahtlustatakse meest pettuses, koroona levitamises ja rahapesus.
Kolmas kahtlusalune on 34-aastane ettevõtja, keda kahtlustatakse rahapesus. Politsei on tema vara suures ulatuses konfiskeerinud.
Politsei korraldas Doktorgruppeni ruumides läbiotsimise juunikuus.
