Soome: Elektri hind on kaks korda kõrgem kui aasta tagasi, kevadel oodatakse hinnalangust

By

-

oktoober 11, 2021

NordenBladet — Elektri hind on tänavusel, 2021. aastal kerkinud vastu talve kaks korda kõrgemale kui see oli eelmisel aastal. Kevadel on oodata aga hinnalangust. Aasta tagasi maksis Soomes elekter alla 3 sendi kilovatt-tunni eest, nüüd on hind üle 7 sendi. Kuigi hind on kiiresti kerkinud, pole see veel rekord-tasemel. Näiteks 2010. aasta algul oli hind üle 9 sendi kilovatt-tunni eest, vahendab Yle.

Hinnad on praegu küllalt ettearvamatud. Kui tuul puhub, siis hind langeb ja kui on vaikne, siis hind tõuseb. Seetõttu on üha tavalisemaks muutunud hinnakõikumised 8 sendi piires kilovatt-tunni kohta.

Hinda aitab tasandada tuule-energia laiem kasutamine, aga kuni seda pole, siis hinnad kõiguvad. Pigem hinnakõikumised kasvavad, sest tuule-energia osa energia tootmises kasvab.

Tuule-energia kõikumist saab tasandada vee-energiaga, aga tänavu on veevarud kasinad seoses kuiva suvega. Põhjamaade veevarud on üle aastate kehvemal tasemel.

Põhjamaade elektri hind sõltub ühelt poolt Norra veevarudest, teiselt poolt aga ka gaasi hinnatõusust Euroopas tervikuna. Kõige suuremat mõju avaldavad aga sademed ja tuul.

Turul arvatakse, et kõrgeim hind 10 senti kilovatt-tunni eest on seljataga ja nüüd hakkab hind vähehaaval langema. Aasta lõpuks prognoositakse hinda 8,5 senti kilovatt-tunni eest. Pärast talve aga hind langeb. Aprillis peaks hind langema 5 sendini kilovatt-tunni eest. 2022. aasta lõpus peaks hind veelgi langema. Siis ollakse tagasi 2019. aasta alguse taseme juures.

Hinnakõikumiste leevendamiseks saab sõlmida fikseeritud hinnaga elektrilepingu. Soomes on selliseid lepinguid ligikaudu pool. Samas on ka fikseeritud lepingute puhul kerkinud hind võrreldes aastatagusega kaks korda. Seda, kas praegu tasub kindla hinnaga elektrilepingut sõlmida, näitab tulevik. Uue lepingu sõlmimiseks tasub veidi oodata, kuni hind langeb. Börsihinna puhul aga tasub tarbimine viia öötundidele.

Elektri hind on praegu aga veelgi kallim näiteks Saksamaal, kus kilovatt-tunni hind oli reedel, 8. oktoobril lausa 20 senti. Soomes oli vastav hind 10 senti.

Leiti võimalik nn pika koroona põhjus – selleks on veresoonte mikrotromboosid

By

Helena-Reet Ennet

-

oktoober 9, 2021

NordenBladet — Lõuna-Aafrika teadlased on leidnud nn pika koroona võimaliku põhjuse, mis on veresoonte väiksed ummistused ehk mikrotromboosid, mis takistavad hapniku ringlust veres.

Nn pika koroonaga inimestel on veres suur hulk põletikulisi molekule. Need väiksed tromboosid takistavad hapniku ja muude ainete ringlust veres, vahendab Daily Mail.

Selline olukord võib põhjustada nn pika koroona peamisi sümptomeid, mis on nõrkus, peavalu ja hingamisraskused.

Rootsis oli suur koroonapettus – kümnetele tuhandetele müüdi võltsitud koroonatesti tulemusi

By

Helena-Reet Ennet

-

oktoober 9, 2021

NordenBladet — Rootsis tuli välja pettus, kus ettevõtte Doktorgruppen nimel on võltsitud koroonatestide tulemusi. Kõik testil käinud said negatiivse tulemuse, olenemeta sellest, kas nad olid nakatunud või mitte. Doktorgruppen müüs teste näiteks reisile minekuks. Politsei ei usu, et proove üldse analüüsiti, vahendab Aftonbladet.

Kümned tuhanded rootslased said enesele teadmata vale testitulemuse. Äri oli tulus, sest politsei on juhtumiga seoses tuvastanud 50 miljoni Rootsi krooni ehk ligi 5 miljoni euro liikumise.

Osa rahast on politsei poolt konfiskeeritud. Negatiivseid teste müünud firmaga on seotud mitu endist kurjategijat.

Peamine kahtluselune on 33-aastane arst Hammad Al-Saaid, keda on kolm kuud taga otsitud. Teda kahtlustatakse koroona levitamises ja pettuses.
Üks 36-aastane kahtlusalune mees on kinni peetud. Teda kahtlustatakse petuäri alustamises ja käigus hoidmises. Lisaks kahtlustatakse meest pettuses, koroona levitamises ja rahapesus.

Kolmas kahtlusalune on 34-aastane ettevõtja, keda kahtlustatakse rahapesus. Politsei on tema vara suures ulatuses konfiskeerinud.
Politsei korraldas Doktorgruppeni ruumides läbiotsimise juunikuus.

Eesti: Parimad eestikeelsed ettevõttenimed on Leivik, ühetähejutud.ee, Kõhuvabohu, Kaine Kärbes, Ilmavald ja Mõttemaru

By

Helena-Reet Ennet

-

oktoober 9, 2021

NordenBladet — Võistluse „Ehe Eesti − Eesti ettevõttele eesti nimi” tänavused võitjad on Leivik õpilasfirma kategoorias, ühetähejutud.ee rahvusdomeeninime kategoorias, Kõhuvabohu OÜ aasta uustulnuka kategoorias, Kaine Kärbes OÜ teenindusettevõtte kategoorias, Ilmavald OÜ tootmisettevõtte kategoorias ning OÜ Mõttemaru haridus- ja kultuuriasutuse kategoorias.

Õpilasfirma kategoorias märgiti ära veel Prühted, rahvusdomeeninime kategoorias stiilnesalk.ee, tekstitohter.ee, meemehed.ee, aasta uustulnuka kategoorias Rohupood OÜ, Kriksadull OÜ, Tekstitaip OÜ, teenindusettevõtte kategoorias Tähemõrsja OÜ, Stiilne Salk OÜ, pagar-deli-resto Päris (Maitse sepad OÜ), tootmisettevõtte kategoorias Traageldaja OÜ, Sokisahtel OÜ, Ühetähejutud OÜ ning haridus- ja kultuuriasutuse kategoorias Väike Päike Lasteklubi OÜ. Vabaühenduse kategoorias tänavu võitjat välja ei kuulutatud, kuid ära märgiti Elav Elva (SA Elva Kultuur ja Sport).

Võistluse eesmärk on juhtida ettevõtjate ja avalikkuse tähelepanu avaliku ruumi võõrkeelestumisele ning väärtustada eestikeelseid äri-, ettevõtte- ja domeeninimesid.

Žürii liige, Eesti Keele Instituudi juhtivkeelekorraldaja Peeter Päll märkis, et paljud on üllatusega avastanud, et nimepanek pole üldse kerge ülesanne. „Nimega tahetakse ju saavutada korraga mitut eesmärki: anda lühikokkuvõte tegevusest, suunata see sihtrühmale, olla heakõlaline, ühtlasi meeldejääv ja hõlpsasti kasutatav,“ ütles Päll. „Kui seda teha veel ilusa eestikeelse nimega, on pingutus seda enam tunnustust väärt.“

Emakeele Seltsi ja Keeleameti korraldatav võistlus sai alguse 2016. aastal ja toimus kuuendat korda. Ettevõtmist toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

Laureaadid valis žürii, milles on esindatud Emakeele Selts, Keeleamet, Eesti Keelenõukogu, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon ning Eesti Interneti Sihtasutus.

Hinnangu andmisel lähtuti konkursi statuudis seatud tingimustest: auhind määratakse tunnustusena Eesti ettevõtjale, kelle äri- või ettevõttenimi on eestikeelne, kõlalt ja kirjapildilt eestipärane, kujundlik ja eristamisvõimeline; kelle internetiaadress on eestikeelne, lihtne ja teistest eristuv, selge ja tähenduslik ning üheselt mõistetava kõlapildiga, nii et seda on ka kuuldu alusel lihtne kirja panna; ehedal eesti ettevõttenimel on oma lugu, mis kajastab nimepaneku põhjendust, nt seost ettevõtja tegevusvaldkonnaga, aja- või kultuurilooga, ettevõtja endaga.

Kandideerida sai seitsmes kategoorias: tootmisettevõte, teenindusettevõte, vabaühendus, aasta uustulnuk, haridus- ja kultuuriasutus, õpilasfirma ning rahvusdomeeninimi. Ettepanekuid saabus erakordselt palju (72), üldpilt annab tunnistust, et huvitavad eestikeelsed nimed on hinnas ja eesti keelt avalikus ruumis väärtustatakse.

Island lõpetab täielikult Moderna koroonavaktsiini kasutamise

By

Helena-Reet Ennet

-

oktoober 9, 2021

NordenBladet — Island lõpetab täielikult Moderna koroonavaktsiini kasutamise. Põhjuseks tuuakse vaktsiini kasutamisega seotud südamelihase põletiku oht. Islandi terviseameti andmetel on riigil piisavas koguses Pfizeri-BioNTechi vaktsiini, mistõttu saab Modernast täielikult loobuda, vahendab AFP.

Soomes otsustati lõpetada Moderna koroonavaktsiini andmine alla 30-aastastele poistele ja meestele. Rootsis lõpetati Moderna vaktsiini andmine alla 30-aastastele ja Taanis ning Norras alla 18-aastastele.

Põhjamaades läbi viidud uuringus, milles osalesid Soome, Rootsi, Taani ja Norra tuvastati alla 30-aastastel meestel suurem oht saada Moderna vaktsiini tagajärjel südamelihase põletik.

Island on viimased kaks kuud andnud peaaegu täielikult ainult Moderna vaktsiini kolmanda doosina eakatele, immuunpuudulikkusega inimestele ja neile, kes on saanud ühe doosi Johnson & Johnsoni koroonavaktsiini.

Moderna vaktsiini kasutamise lõpetamine ei mõjuta Islandi vaktsineerimise tempot. 370 000 elanikuga riigis on 88 protsenti kõigist üle 12-aastastest täielikult vaktsineeritud.