Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
7519 POSTS 1 COMMENTS

Eesti: Arhitektide liit nimetas sajandi kümme arhitektuurisaavutust

NordenBladet – Reedel oma sajandat sünnipäeva tähistanud Eesti Arhitektide Liit (EAL) nimetas sajandi kümne tunnustamisväärset arhitektuuriobjekti. “Ajas kestnud väärtusega arhitektuuri tunnustamist väärivate objektide väljavalimise eesmärk on hakata väärtustama ajale vastu pidanud head arhitektuuri,” selgitas arhitektide liidu president Andro Mänd pressiteate vahendusel.

“Ajas kestnud väärtusega arhitektuuri all on silmas peetud seda, et säilinud on hoone arhitektuurne tervik sellisel kujul, nagu see arhitekti poolt algselt projekteeriti. Tunnustuse väljaandmise üheks eesmärgiks on lisaväärtuse andmine ka nõukogudeaegsele arhitektuurile,” tähendas Mänd.

Ajas kestnud väärtusega arhitektuuriobjektideks nimetati:

Riigikogu hoone (1920-1922), Herbert Johanson, Eugen Habermann

Pärnu rannahoone (1938-1939), Olev Siinmaa

Tallinna Tuletõrjemaja (1939), Herbert Johanson

Tallinna Laululava (1960), Alar Kotli, Henno Sepmann

Lillepaviljon (1960) ja Kohvik Tuljak Tallinnas (1964-1966), Valve Pormeister (hooned otsustati käsitleda ühe objektina)

Jäneda põllumajanduskooli õppehoone (1975), Valve Pormeister

Rapla KEKi haldushoone (1977), Toomas Rein

Tehvandi suusaspordibaas Otepääl (1978), Peep Jänes, Tõnu Mellik

Tallinna Linnahall (1980), autorid Raine Karp, Riina Altmäe

Karja tn lillepood (1978-1983, valminud 1983), Vilen Künnapu

Žürii liikme, Eesti Arhitektuurimuuseumi direktor Triin Ojari sõnul on valituks osutunud kümme arhitektuuriteost kõik tuntud ja ühiskondlikult olulised hooned, mis paistavad silma kas uuendusliku tehnoloogilise lahenduse, andeka arhitektuurse vormistuse või suurepärase sise- ning välisruumi ühendamise poolest.
Eesti Arhitektide Liit tunnustas sajandi olulisemaid arhitektuuriobjekte

“Nad kõik juba kuuluvad Eesti arhitektuuriajaloo kullafondi ning arhitektide liidu algatatud tunnustus ajas kestva arhitektuuri eest ainult kinnitab nende olulisust kogu valdkonna maamärkidena,” märkis Ojari.

“Žürii lähtus hindamisel eelkõige hoonete arhitektuurest kvaliteedist, hinnates nende seost ümbritseva linnaruumi või maastikuga, unikaalset vormilahendust ning mõjukust oma ajastu arhitektuuri kontekstis. Vähem tuntud või ajale mitte vastu pidanud objekte seekord hindamisele ei valitud, määravaks sai hoonete kõrgetasemeline arhitektuurne sõnum, mis on terviklikult säilinud ning kõnetab inimesi ka tänapäeval,” lausus Ojari.

Tunnustamisväärsete objektide väljavalimise žürii koosseisu kuulusid arhitekt ja Eesti Kunstiakadeemia (EKA) emeriitprofessor Veljo Kaasik (EAL), muinsuskaitseameti ehituspärandi nõunik Merle Kinks, kunstiajaloolane ja Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu juhatuse liige Krista Kodres, ajas kestnud väärtusega arhitektuuri tunnustamise idee algataja Tiit Nurklik, arhitekt ja EKA arhitektuuriteaduskonna teadur Siim Tuksam ning Eesti Arhitektuurimuuseumi direktor Triin Ojari.

“Praeguse seisuga on tegemist küll ühekordse tunnustamisega, kuid kaaluda võiks jätkuvat tunnustamist, näiteks iga viie aasta tagant. Edaspidiselt võiks tunnustada juba objekte, mille väärtus on vastu pidanud 25-30 aastat,” lisas Andro Mänd.

Seekord võeti vaatluse alla vaid avalik arhitektuur ning jäeti eramud fookusest välja, kuid tulevikus plaanitakse korraldada ka sajandi parimate eramute väljavalimiseks uus konkurss. Tunnustuse pälvinud arhitektuuriteosele kinnitatakse objekti tunnustamist tähistav plaat.

 

Avafoto: Tallinna Laululava 1960 (Foto: Johannes Külmet / Arhitektuurimuuseum)

Norra: Nobeli rahupreemia pälvisid opositsioonilised ajakirjanikud

NordenBladet — Tänavuse 2021. aasta Nobeli rahupreemia pälvisid opsitsioonilised ajakirjanikud: Maria Ressa Filipiinidelt ja Dmitri Muratov Venemaalt.

Võitjad kuulutas välja Norra Nobeli auhinna komisjon. Preemiaga kaasneb auhinnaraha 10 miljonit Rootsi krooni ehk ligi miljon eurot.

Nobeli rahupreemia on ainus Nobeli preemiatest, mis kuulutatakse välja ja antakse üle Norras.

Preemia saaja asjus teeb otsuse Norra parlamendi valitud komitee. Põhjus, miks selle preemia üle otsustatakse Norras, on asjaolu, et preemia algatajaks olnud ettevõtja Alfred Nobeli surma ajal olid Rootsi ja Norra personaalunioonis ning Norra parlament tegeles üksnes sisepoliitikaga. Sellisel viisi tahtis Nobel tagada, et see auhind jagataks riikide välispoliitikast sõltumatult.

Aastatel 1901-2020 on välja antud 101 Nobeli rahupreemiat. 25 korral on selle pälvinud mõni organisatsioon, kahel korral on preemia kolme inimese vahel jagamisele läinud. Seni on rahupreemia pälvinud 17 naist. Üks laureaat, Le Duc Tho, on preemia tagasi lükanud.

 

 

Murettekitav areng: Soomes on leitud 3D printerist välja prinditud tulirelvi

NordenBladet — Soomes on tänavusel, 2021. aastal kurjategijatelt leitud 3D printerist välja prinditud tulirelvade detaile. Praegu on neid veel vähe, aga tulevikus ilmselt palju rohkem. Käesoleval aastal on Soomes leitud palju relvade osi, mis on 3D printeriga välja prinditud. Varasematel aastatel midagi sellist pole Soomes leitud, vahendab Helsingin Sanomat.

Sellist arengut peetakse väga murettekitavaks, kuna esiteks tekitavad muret registreerimata relvad. Teiseks võivad välja prinditud relvaosad põhjustada õnnetusi. Samas on välja prinditud detaile leitud väga vähe.

Olukord võib aga muutuda tulevaste aastate jooksul, kuna 3D printimise tehnoloogia areneb väga kiiresti.

Toll avastas juunikuus Tamperes ühe laoruumi, kus valmistati 3D printeriga relvade osi. Kaks printerit olid parasjagu töös, kui tolli töötajad sisse läksid.
Tolli andmetel oli kavas välja prinditud relvade osi edasi müüa. Laost leiti kaks automaatrelva, milles oli kasutatud välja prinditud detaile. Lisaks leiti palju muid välja prinditud relvade osi.

Ruumi oli ehitatud tiir relvade katsetamiseks.

Politsei teatas eelmisel nädalal, et Jyväskylä ligidalt leiti üks 3D printerist välja prinditud relv. Relv kuulus ühele United Brotherhoodi grupeeringu liikmele. Lisaks on leitud välja prinditud relvade osi ka mujalt Soomest.

Jyväskylä ligidalt leitud relva päritolu pole teada. Tegemist oli töökorras relvaga, aga selle kvaliteet oli kehv.
3D printerist ei prindita välja tervet relva, vaid selle osad. Põhjus on selles, et odavamate 3D printeritega ei saa päris kõike printida.

Odavamad 3D printerid maksavad 100 eurot. Relvaosade valmistamiseks mõeldud materjalid maksavad mõned kümned eurod. Relva valmistamine printeri abil pole siiski niisama lihtne, selleks on vaja teadmisi ja ka muid detaile. Alati on oht, et kehva kvaliteediga relv võib kasutaja käes plahvatada.

 

 

Läti: 3 KUUKS kehtestatakse eriolukord, see algab esmaspäeval, 11. oktoobril, tulevad karmid piirangud

NordenBladet — Lätis kehtestatakse kolmeks kuuks eriolukord, mis algab esmaspäeval, 11. oktoobril. Otsuse tegid Läti valitsuse liikmed, kes kõik kandsid koosolekul näomaski. Eriolukorra väljakuulutamine võimaldab kiiremat otsustamist ja ressursside eraldamist selle kehtivuse ajal. See on kolmas kord, kui Lätis on seda meedet kasutatud pärast COVID-19 pandeemia algust, ning see on tingitud asjaolust, et Lätis on praegu kõrgeim haigestumuse tase ja voodikohad on täitumas, vahendab lsm.lv.

Meetmed hõlmavad järgmist:

Ainult need, kes ei saa kaugtööd teha, saavad töökohal töötada.

Kogu avalikus sektoris (nii riigi- kui munitsipaalasutustes) on kohustus end COVID-19 vastu vaktsineerida või nad vallandatakse.

COVID-19 vaktsineerimine on erasektoris kohustuslik teatud määratletud elukutsete jaoks.

Alates 15. novembrist peavad kõik, kelle puhul kehtib vaktsineerimise nõue, omama COVID-19 vaktsineerimis- või haiguse läbipõdemise tõendit (see tähendab, et nad peavad järgmise kümne päeva jooksul alustama kahe doosiga vaktsineerimist).

Sarnaselt eelmiste eriolukordasega ei avata nädalavahetustel kaubanduskeskustes väiksemaid kauplusi, näiteks rõivakauplusi.

Siseüritused võivad toimuda ainult kehtiva COVID-19 läbipõdemise- või vaktsineerimistõendi olemasolul ja kõik kohalviibijad peavad kandma näomaski. Tõendeid tuleb kontrollida.

Alates 18. oktoobrist ei saa koroonatõendita inimesed kohalike liinidel soodushinnaga sõita. Suure tõenäosusega tähendab see, et tõendit mitte omavatele inimestele ei ole enam saadaval soodushinnad. See ei kehti Riia ühistranspordi kohta, vähemalt kuni uue elektroonilise piletisüsteemi kasutuselevõtmiseni.
Paljud avalikud teenused ei ole inimestele kättesaadavad ilma koroonatõendita. Ilma vaktsineerimis- või haiguse läbipõdemise tõendita on saadaval ainult esmatarbekaubad, teenused ja ühistransport.

Kõik haridusasutuste õpilased ja õpetajad peavad kandma maske alates kuuendast eluaastast.

Töötajad, kes tuginevad oma staatuse tõendamiseks vaktsineerimistõendi asemel koroonatesti tõendile, peavad tulevikus testide eest ise tasuma.
Inimesed, kellel pole COVID-19 vaktsineerimis- või läbipõdemise tõendit, saavad söögikohtadest toitu kaasa osta. Kuid nad ei saa einestada kohapeal, isegi mitte terrassil.

Rohelises režiimis (kõigil osalejatel on kontrollitud tõendid ja täidetud epidemioloogilised tingimused) üritusel osalejate maksimaalne arv on 1000 inimest, jagatuna sektoriteks 300 inimese kaupa. See võib tähendada spordiüritusi, kultuuriüritusi jne.

Enamik kauplusi saab töötada ainult „rohelises režiimis”, st neid saavad külastada ainult need, kellel on COVID-19 vaktsineerimis- või läbipõdemise tõend.
Eriolukorra ajal saavad avalikud toitlustuse, meelelahutuse, kultuuriteenuste ja religioosse tegevuse kohad toimida ainult kella 06.00-21.00. Teatrid saavad olla avatud kuni etenduse lõpuni, näiteks kella 21.30-ni, kuid mitte hiljem kui kell 23.00.

Meelelahutuse ja siseatraktsioonidega seotud teenuseid ei saa üldse avada. See hõlmab veeparke, meelelahutus- ja lõbustuskeskusi ning batuudiparke.
Punase režiimi kauplused, mis teenindavad ka inimesi, kellel puudub koroonatõend, saavad töötada kohtades, kus külastaja kohta on vähemalt 25 ruutmeetrit, kuid see kehtib vaid toidupoodide, apteekide, optika, telekommunikatsiooniteenuste, raamatupoodide ja ajalehekioskite, bensiinijaamade, hügieenikaupade ja loomatoidu kaupluste kohta.

Õppekava-välised tegevused alla 12-aastaste lastega võivad õues toimida „punases režiimis” kuni 20 inimesele.

Õppekava-väline tegevus 12-aastaste ja vanemate lastega võib toimida siseruumides ja väljas rohelises režiimis kuni 20 inimesega. See kehtib sporditreeningute, koorilaulu, tantsurühmade jms kohta.

Mõned reeglid vajavad veel täpsustamist. Näiteks kui küsiti, kas kõik parlamendi liikmed peavad olema vaktsineeritud, kuna nad on riigi palgal, siis jäi see küsimus veel õhku.

 

 

Eesti: Koroonaviiruse kogus reovees kasvab Eestis kõikjal

NordenBladet — Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalased tulemused näitavad koroonaviiruse koguse jätkuvat kasvu. Viirust on enim Ida-Virumaal ja Lõuna-Eestis. Varasemate nädalatega võrreldes on reovee viirusesisaldus kasvanud ka Lääne-Eestis.

Möödunud nädalal täheldasid teadlased suurimat koroonaviiruse koguse kasvu Harjumaalt, Ida-Virumaalt ja Lõuna-Eestist kogutud proovides. Sel nädalal on seal olukord küll veidi paranenud, kuid Ida-Virumaal ja Lõuna-Eestis püsib viirusekogus Eesti keskmist olukorda kirjeldava indeksiga võrreldes tublisti suurem. Uuringu juhi, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professori Tanel Tensoni sõnul võib seal lähinädalail eeldada nakatunute arvu suurimat kasvu.

„Sel nädalal näeme, et koroonaviirust on üle Eesti valdavalt suurtes kogustes. Puutumata pole jäänud ka väiksemad asulad. Samuti on viirus nüüd jõudnud Hiiumaale, mis püsis seni pikalt puutumata,“ rääkis Tenson. „Seekordses koroonalaines oleme alates augusti keskpaigast näinud reovees pidevat viirusekoguse kasvu. Toimunud pole ühtki väga järsku hüpet, kuid olukord on hiilivalt jõudnud üsna lähedale veebruari tasemele, mil nii nakatunute arv kui ka viirusekogus liginesid oma senisele tipule,“ selgitas ta.

Kuidas ja kust proove kogutakse?

Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes, üle 10 000 elanikuga linnades ja vastavalt vajadusele ka väiksemates asulates. Sel nädalal võeti proove üksnes suurematest asulatest, mille proovid kajastavad ööpäeva jooksul puhastit läbinud vee olukorda ning annavad usaldusväärse pildi asula nakkustasemest.

Uuring on Terviseametile abistav tööriist, aidates jälgida puhangudünaamikat ning avastada varjatud koldeid. Uuring annab varajast infot viiruse leviku hindamiseks enne kliiniliste haigusjuhtude tuvastamist. Terviseametit teavitatakse tulemustest regulaarselt.

Proovide kogumisel teeb Tartu Ülikool koostööd Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ja vee-ettevõtetega, kes käitavad linnade reoveepuhasteid. Proovide analüüsid tehakse Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi laborites.

Rohkem infot uuringu varasemate tulemuste kohta leiab uuringu kodulehelt „Koroonaviiruse seire reoveest“.