NordenBladet — Soome terviseamet lühendas seoses Omikroni variandi kiire levikuga teise ja kolmanda doosi vahet, mis on nüüd 3 kuud. See tähendab, et riskigrupid ja üle 60-aastased võivad saada uue doosi, kui viimasest on möödas 3-4 kuud, vahendab Yle.
Alla 60-aastased, kes ei kuulu riskigruppi, saavad kolmanda doosi 4-6 kuud pärast teist doosi. Varasem soovitus alla 60-.aastaste puhul oli 5-6 kuud.
Vahede lühendamine viib selleni, et rohkem soomlasi on saanud kolmanda vaktsiinidoosi. Soomes läheb nüüd suuremaks vaktsineerimiseks, selleks värvatakse lisatööjõudu nagu hooldajad ja apteekrid. Tamperes on kutsutud tagasi tööle pensionile jäänud meedikud. Vaktsineerimisse tahetakse kaasata töötervishoiu asutused.
NordenBladet — Soomes on praegu uurimisel äärmusparempoolse terroriünnaku planeerimisega seotud juhtum. Imestust äratab kahtlusaluste noor iga.
Äärmusparempoolsetel on praegu Soomes oma organisatsioonid, näiteks Rahvussotsialistlikud noored (Kansallissosialistinuoret) ja Uusimaa telg (Uudenmaan akseli), mis värbavad liikmeid koolide lõpuklassidest, vahendab Iltalehti.
Äärmusparempoolsed meelitavad noori poisse ja tüdrukuid vanuses 13-25 eluaastat. Praktiliselt igas Soome piirkonnas tegutsevad äärmusparempoolsed rühmitused. Esimene kokkupuude äärmusparempoolsusega on tavaliselt sotsiaalmeedias, kas Instagramis või Tiktokis. Pärast seda jätkub arutelu jututubades või nn hämaras veebis. Äärmuslased suhtlevad näiteks Telegrami kanali kaudu, aga ka muudes suhtlusveebides nagu Hommaforum ja Ylilauta.
Pärast kontakte veebis kutsutakse noori kohtumistele nagu vaid parempoolsetele mõeldud kontserdid, enesekaitsekursused või metsamatkad. Noored levitavad ka eri liiki propagandat. Näiteks rahvussotsialistlike noorte tänavakleepsusid on olnud Helsingist kuni Ouluni välja. 2020. aasta kevadel pandi rahvussotsialistide lendlehti lausa Vantaa postkastidesse.
Äärmusparempoolsete noorte tegevus teeb eriti muret Tamperes ja Soome idaosas. Kankaanpää, kust on pärit kahtlusaluse terrorirünnaku organiseerijad, asub Tamperest vaid 80 kilomeetri kaugusel. On võimalik, et on suheldud ka teiste piirkondlike ühenduste liikmetega.
NordenBladet — Soomes tuvastati nädalavahetusel kolme päevaga kokku 5932 uut koroonaviirusega nakatumist. Kahe nädalaga lisandus 24 612 nakatumist, mida on 7413 võrra enam kui eelneva kahe nädalaga.
Soomes on haiglaravil 340 koroonapatsienti, kellest 60 on raskes seisus intensiivis. Mõlemad numbrid on viimase kuu aja kõrgeimal tasemel, vahendab Ilta-Sanomat.
NordenBladet — Perearstid ja haiglavõrgu haiglad, kes on Pfizeri 5-11-aastastele mõeldud COVID-19 vaktsiinid kätte saanud, alustasid möödunud nädalal laste vaktsineerimist, vahendab Sotsiaalministeerium.
Lapsi vaktsineeritakse Pfizer-BioNTech Comirnaty vaktsiiniga, mis sisaldab kolm korda vähem toimeainet kui täiskasvanute vaktsiin. Vaktsineerimiskuur koosneb kahest doosist, mida manustatakse Eestis immunoprofülaktika komisjoni soovitusel 6-nädalase vahega. Vaktsiinid jõudsid Eestisse 13. detsembril ja alates 15. detsembrist on neid tarnitud perearstidele ja haiglavõrgu haiglatele. Esimesed 14 000 perearstide ja haiglate poolt tellitud doosi jagatakse laiali teisipäeva, 21. detsembri õhtuks.
„Kuigi suurem osa lapsi põeb COVID-19 haigust kergelt, siis mõned lapsed põevad seda siiski väga raskelt. Me ei pea laste tervisega enam riskima, kui meil on olemas neile sobivad vaktsiinid. Lapsevanemad ei peaks vaktsineerimist kartma, sest lapse immuunsüsteem on vaktsiinide vastuvõtmiseks ja antikehade väljatöötamiseks valmis. Vaktsiinid õpetavad immuunsüsteemi viiruste vastu võitlema ühtviisi hästi nii 5-aastaste kui ka 12-aastaste laste puhul,“ ütles Tallinna Lastehaigla pediaatriakliiniku juhataja dr Reet Raukas.
Lapse vaktsineerimiseks saab lapsevanem aja broneerida võttes ühendust lapse perearstiga. Üleriigilise digiregistratuuriga liitunud perearstide puhul ja lapse vaktsineerimiseks haiglate vaktsineerimiskabinettides saab aja broneerida digiregistratuuris.
Riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon andis 30. novembril soovituse vaktsineerida 5-11-aastaseid lapsi COVID-19 haiguse, raske haigestumise ja tüsistuste tekkimise riski vähendamiseks ning viiruse leviku pidurdamiseks lastekollektiivides ja lähikondsete seas. COVID-19 haiguse läbipõdenud lapsi soovitavad eksperdid vaktsineerida sarnaselt täiskasvanutele ühe doosiga kuue kuu möödumisel tervenemisest.
Reedel, 17. detsembril vaktsineeriti lapsi Harjumaa perearstikeskustes.
NordenBladet — Koroonaviiruse Omikroni variant on mõne nädalaga muutunud valitsevaks viiruseks, seda ka Soomes. Nüüd jääb loota vaid sellele, et vaktsiinidest on kasu, ütles Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna diagnostikajuht Lasse Lehtonen.
Ametlikult on tuvastatud 57 Omikroni juhtu, aga kahtluseid on juba mitu tuhat, rääkis Lehtonen. Haiglas veel Omikron välja ei paista, kuna haiglaravile satutatakse tavaliselt nädal pärast haigestumist. Omikron on Soomes muutunud levinuks alles käesoleval nädalal, vahendab Iltalehti.
Omikron nakkab palju kergemini kui varasemad variandid. Omikroniga nakatuvad ka need, kes on vaktsineeritud. Seetõttu kasvab nakatumiste arv plahvatuslikult.
Kasvanud on ka positiivsete testide osakaal. Lehtonen ütles, et neljapäeval, 16. detsembril tehti Helsingi piirkonnas 11 000 koroonatesti, neist 760 ehk 8,2 protsenti olid positiivsed. Need numbrid on väga kõrged võrreldes veel paari kuu taguse ajaga.
Lehtoneni sõnul on võtmeküsimus nüüd see, kas ja kuidas aitavad vaktsiinid Omikroni puhul ära hoida rasket haigestumist. Praegu on levinud arvamus, et vaktsiinid aitavad, vähemalt mingit määral.
Lehtoneni väitel pole aga kindel, et kaitset pakub teine doos, mis on saadud 3-4 kuud tagasi. Praegu on nakatumisi nii palju, et juba järgmisel nädalal ollakse targemad ja on näha, kui suureks kujuneb haiglaravi vajadus.
Lehtonen ütles, et Omikroniga nakatumine on kontrolli alt väljunud ja nüüd tuleb hoida pöialt, et vaktsiinidest on midagi kasu. Kui vaktsiinid ei aita, siis tulevad väga koledad jõulud.
Lehtonen loodab, et need eakad ja riskigruppi kuuluvad inimesed, kelle viimasest doosist on möödas üle 3-4 kuu, oleksid nüüd eriti ettevaatlikud. Nemad peaks asja rahulikult võtma ja vältima avalikke üritusi. Lehtonen soovitab FFP2 maski kasutamist. Lehtonen ise on saanud juba kolm vaktsiinidoosi.
Kolmas doos peaks pakkuma Omikroni puhul mingisugust kaitset raske haiguse vastu, aga see pole veel päris kindel. Lehtonen ütles, et temal on praegu fatalistlik tunne – läheb nagu läheb.
Praegu puutuvad paljud inimesed koroonaga kokku sellise vaktsineeritusega, mis neil parasjagu on. Praegu enam palju vaktsineerida ei jõuta, enne kui Omikron on Helsingi piirkonna vallutanud.
Kuigi teste tehakse nüüd palju, loodab Lehtonen, et testimise võimekus on piisav. Seni on inimesed saanud testile 16 tunniga ja tulemuse saab 11 tunniga. Praeguseni on see toiminud, aga võib tulla ette viivitusi. Nakatumiste tipp võib tulla enne jõule. Lehtonen tuletab meelde, et koroona kiirtesti negatiivne tulemus ei tähenda, et koroonat ei ole.
Kui on haigusnähud, tuleks koju jääda, seda isegi siis, kui kiirtesti tulemus on negatiivne. Kiirtest ei anna mingit garantiid.
Omikroni haigusnähud on olnud väsimus, kurgu kipitus, nohu, peavalu ja lihasvalud. Palavikku, lõhna- ja maitsemeele kadu ning köha eriti Omikroni puhul pole olnud. See info on aga pärit Lõuna-Aafrikast, kus paljud inimesed on koroona varem läbi põdenud, aga vähesed on vaktsineeritud.
