Reede, detsember 26, 2025

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
7521 POSTS 1 COMMENTS

Soomes hakatakse koroonapassina tunnustama väljaspool ELi välja antud koroonatõendeid

NordenBladet — Alates homsest, 23. detsembrist hakkavad Soomes koroonapassina kehtima väljaspool Euroopa Liitu välja antud koroonatõendid. Operaatorid saavad väljaspool EL-i välja antud tõendeid käsitsi kontrollida ilma koroonatõendi lugemise rakenduseta.

Varem on Soomes koroonapassina kasutatud vaid EL-i koroonatõendit või selle riigi tõendit, kellega EL-il on ühildumise kokkulepe. Lisaks on varem lubatud koroonatõendeid (koroonapasse) käsitsi kontrollida vaid juhul, kui lugejarakenduses on esinenud tehniline rike.

Paljudel kolmandatest riikidest Soome saabuvatel turistidel on aga väljaspool ELii välja antud koroonatõend, mis ei ole ühilduv EL-i digitaalse koroonatõendiga.

Seaduse vastav paragrahv 58 m kinnitati 22. detsembril 2021 ja seda saab praktikas rakendada alates 23. detsembrist 2021. See on ajutine seadusesäte. Vastavalt lõikele 2 ei kehti väljaspool EL-i välja antud tõenditele kohustust lugeda neid elektroonilise lugejaprogrammiga.

Muus osas jõustub seadus (nakkushaiguste seaduse ajutise muutmise seadused ja transporditeenuste seaduse muutmise seadus) 1. jaanuaril 2022. aastal.

 

 

Soome: Edela-Soomes plaanitakse kehtestada karme piiranguid 21-31. detsembrini

NordenBladet — Edela-Soome piirkondlik valitsusasutus (aluehallintovirasto) teatas, et valmistab ette karmimaid piiranguid perioodiks 21-31. detsembrini.

Selleks perioodiks tahetakse keelata igasuguste ürituste korraldamine nii sees kui väljas, samuti kehtestada kliendi- ja avalike ruumide sulgemine, vahendab MTV.

Vastav otsus tehakse kiiresti, ilmselt juba tänase esmaspäevase päeva jooksul. Piiranguid põhjendatakse halveneva koroona olukorraga.

 

 

Soome: Käivitati Olkiluoto 3 tuumajaam – üle 10 aasta ettenähtust hiljem

NordenBladet — Soomes käivitati Olkiluoto 3 tuumajaam. Kiirgusohutuskeskus andis vastava loe eelmisel nädalal. Veel paremaks läheb olukord jaanuaris, mil Olkiluoto 3 ühendatakse Soome elektrivõrguga ehk algab elektri tootmine, vahendab MTV.

Regulaarne elektri tootmine algab jaamas juunikuus, mil Olkiluoto 3 peaks tootma 14 protsenti Soome elektrist.
Jaama on ehitatud alates 2005. aastast. Algul pidi see valmima 2009. aastal. Soomes valmis viimane tuumajaam enam kui 40 aastat tagasi. Euroopas valmis viimane tuumajaam 15 aastat tagasi.

Reaktori võimsust tõstetakse järk-järgult. Iga võimsuse tõstmise juures tehakse katsetusi.
Katsetuse ajal toodab jaam elektrit kõikuva võimsusega. Jaama tuumakütusega laadimist alustati märtsikuus.

 

Eesti: 2022. aasta toob taas kord kaasa püsirohumaade tagasi rajamise kohustuse

NordenBladet — Püsirohumaade säilitamine on Eestis üha süvenev probleem, mistõttu tuleb 2022. aastal valmis olla ülesharitud püsirohumaade tagasi rajamiseks – seda juba neljandat korda.

Kliima- ja keskkonnatoetuse ehk nn rohestamise toetuse saamise üks kohustuslikke nõudeid on püsirohumaade säilitamine. Püsirohumaade osakaal riigis tervikuna ei tohi väheneda üle 5% võrreldes 2015. aastal kindlaks määratud võrdlusarvuga. Iga aasta 15. detsembriks teavitatakse Euroopa Komisjoni püsirohumaa säilitamise suhtarvust, mille arvutab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) põllumajandustootjate deklareeritud püsirohumaa ja kogu põllumajandusmaa pindala alusel.

2021. aasta pindalatoetuste taotlustel esitatud andmete põhjal on Eestis kindlaks tehtud püsirohumaa suhtarvu vähenemine üle 5% võrreldes 2015. aastal kehtestatud võrdlussuhtarvuga, täpsemalt 6,65%. Sellest tulenevalt peavad 2022. aastal hakkama püsirohumaid tagasi rajama ligikaudu 330 põllumajandustootjat, kelle kasutuses on viimasel aastal olnud ülesharitud püsirohumaid ning kellele kohalduvad rohestamise nõuded. Selleks, et täita riigi kohustust ning säilitada püsirohumaa suhtarv järgnevateks aastateks, kuulub 2022. aastal tagasi rajamisele 2749 hektarit püsirohumaid.

Täpsemad juhised koos individuaalsete kohustustega saadab PRIA taotlejatele veel selle aasta lõpuks, hiljemalt 31. detsembriks.

Tuletame meelde, et kõikidele põllumajandustootjatele, kes peavad täitma rohestamise nõudeid, kehtib 2022. aastal täielik püsirohumaade ülesharimise keeld ning neil pole lubatud ka püsirohumaid asendada.

Püsirohumaade säilitamisest on vabastatud mahetootjad mahetunnustatud maa puhul ning 2015. aastal väiketootjate kavaga liitunud taotlejad, kellele nõue ei kohaldu. Eestis on tulnud püsirohumaid tagasi rajada nii 2017., 2019. kui ka 2021. aastal.

 

Eesti: SA Ida-Viru Keskhaigla ja Tallinna Tehnikaülikool panustavad ühiselt uute tervisetehnoloogiate loomisesse

NordenBladet — Tallinna Tehnikaülikool ja Ida-Viru Keskhaigla allkirjastasid täna koostöölepingu, mis aitab kasutusele võtta uudseid tervisetehnoloogiaid ning koos värskete teadustulemustega tõstab piirkonna elanike tervise- ja töövõimet.

Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land ütles, et Tallinna Tehnikaülikool panustab tervisetehnoloogiatega seotud ülesannete lahendamisse pikemat aega ning sarnased lepingud on sõlmitud Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Ida-Tallinna Keskhaiglaga ja Pärnu haiglaga. Landi hinnangul on uute tehnoloogiate kasutusele võtmine Eesti ühe suurima piirkonna haiglas väga oluline, kuna aitab tegeleda nii varajase diagnostika kui ka terviseteadlikkuse ja -käitumise võimestamisega.

„Haiglal kui tervishoiuasutusel on terve Ida-Virumaa elanikkonna tervise ja töövõime tagamisel väga oluline roll ja innovatiivsete tehnoloogiate ning värskete teadustulemuste kasutamisega saame sellesse töösse veelgi rohkem panustada,“ märkis Tiit Land.

Ida-Viru Keskhaigla tegevjuhi Tarmo Tohveri sõnul võimaldab koostöö ülikooliga kokku viia arste, tehnoloogiainimesi ja ka kohaliku omavalitsuste esindajaid, mille tulemusena tekivad uued huvitavad lahendused alates e-tervisest ja lõpetades konkreetsete diagnostika-, monitooringu- ja ravimeetoditega. Kokkuvõttes aitavad kõik need tegevused tõsta haigla töö kvaliteeti ning teenindada patsiente veelgi paremini.

„Täna on haiglates puudus meditsiinitehnoloogia inseneridest ja IT spetsialistidest. Need on valdkonnad, kus näeme Tallinna Tehnikaülikooliga reaalset koostöövõimalust ja loodame, et lepingu allkirjastamise tulemusel sünnivad parimad tudengitööd ning ülikooli lõpetajad ühinevad Ida-Viru Keskhaigla personaliga,“ mainis Tohver.

Haigla ülemarst ja juhatuse liige dr Toomas Kariis lisas, et lepingu sõlmimine aitab Ida-Viru Keskhaiglal jõuda lähemale kaasaegse ja tervisliku elukeskkonna loomisele ning arendamisele. „See eeldab järjepidevat teadus- ja arendustegevust arvestades haigla konkreetseid soove, näiteks onkoloogia- ja hematoloogia, vereteenistuse, laste- ja noorte vaimse tervise, noorukite sõltuvusravi ning hooldekodude tegutsemise küsimustes,“  väitis Kariis.