Reede, detsember 26, 2025

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
7521 POSTS 1 COMMENTS

Eesti: Valitsus kinnitas maaelu arengukava muudatused 2022. aastaks

NordenBladet — Valitsus kinnitas neljapäeval Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 kaheksandad muudatusettepanekud, et muuta selle meetmete rakendamise tingimusi 2022. aastaks.

„Kuigi uus, aastaid 2023–2027 hõlmav ühise põllumajanduspoliitika periood on juba sama hästi kui ukse ees ja ettevalmistused selleks käimas, on meil veel ees üks üleminekuaasta, mille vältel saame anda maaelu arengu toetusi kehtivate reeglite alusel. Neid reegleid tuleks veel kohandada, et paremini vastata muutunud oludele ja uutele katsumustele,“ selgitas maaeluminister Urmas Kruuse.

Näiteks muudetakse põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetuse puhul abikõlblikuks ka üksnes turustamiseks vajalikud investeeringud (seadmete ostmine või ehitiste ehitamine) – seni olid turustamiseks vajalikud investeeringud abikõlblikud juhul, kui toetust taotleti ka töötlemiseks vajalikeks investeeringuteks.

„Ettevõtjad on välja toonud, et arenguhüppeks ning toodete välisturgudele müümise osakaalu suurendamiseks on vaja teha täiendavaid investeeringuid turustamiseks vajalike seadmetesse, nagu näiteks pakkeliinid või kiletamismasinad, ning samuti laoruumidesse, mistõttu tuleks seda toetada senisest paindlikumatel tingimustel,“ lausus Urmas Kruuse.

Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetuse maksimaalset toetussummat on aga kavas suurendada seniselt 40 000 eurolt 60 000 euroni, sest viimasel ajal on oluliselt tõusnud mitmesugused majandustegevust mõjutavad hinnad, eelkõige ehitushinnad.

Veel on arengukava muudatuse kohaselt kavas võimaldada perioodi 2023–2027 kohalike arengustrateegiate koostamisel kasutada lihtsustatud kulumeetodit, et vähendada nii Leader-tegevusgruppide kui ka administratsiooni koormust.

„Praeguse maaelu arengukava Leader-meetme eelarvest perioodi 2023–2027 kohalike arengustrateegiate koostamist tuleb toetada, et tagada uue eelarve kiire kasutuselevõtt,“ selgitas maaeluminister. „2022. aasta jooksul on kohalikel tegevusgruppidel võimalik strateegiad välja töötada ning need ka heaks kiita, et nende alusel saaks juba 2023. aastast hakata toetusi jagama.“

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille kaudu toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut. 2021. aasta 30. novembri seisuga on arengukava kogueelarvest (1,3 miljardit eurot) väljamakseid tehtud 887 miljoni euro ulatuses. Arengukava vahendeid on võimalik kasutada kuni 2025. aasta lõpuni.

Avafoto: NordenBladet

 

 

Eesti: Lapsed saavad edaspidi elatisabi ka vanema pankrotimenetluse korral

NordenBladet — Valitsus kiitis heaks perehüvitiste seaduse muudatused, millega on edaspidi võimalik lapsel saada riigilt elatisabi ka vanema pankrotimenetluse ajal. Lisaks paranevad surnult sündinud laste vanemate vanemahüvitise saamise tingimused. Vanemapuhkusi ja -hüvitisi saab lapsevanem hakata lihtsalt ja mugavalt planeerima sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses.

Elatisabi kuni 100 eurot kuus maksab riik lapsele, kelle vanem või vanemad ei täida ülalpidamiskohustust. Praegu on võimalik elatisabi saada kohtumenetluse ja täitemenetluse ajal, kuid toetuse saamise võimalus puudub neil lastel, kelle võlgnikust vanema suhtes kuulutatakse välja pankrot ja algab pankrotimenetlus. Heaks kiidetud seadusemuudatustega see probleem laheneb. Samuti on uue korra järgi võimalik elatisabi saada ka juhul, kui elatise osas on lapsevanemad kokkuleppe teinud notari või perelepitaja juures ning üks vanematest enam kokkulepitud ülalpidamiskohustust ei täida.

„Elatisabi ja vanemahüvitise muudatused on järjekordsed sammud, et toetada perede majanduslikku toimetulekut. Lisaks soovime vanematele luua lihtsad ning proaktiivsed lahendused ülalmainitu haldamiseks. Sarnaselt septembrist käivituva riikliku perelepitusteenusega, on meie eesmärk ka selle muudatuse puhul soodustada lahku läinud vanemate kohtuväliste kokkulepete tegemist, nii säästame lapsi ja ka vanemaid kurnavatest kohtuvaidlustest,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Eelnõuga muudetakse paremaks ka vanemahüvitise ja emapuhkuse tingimusi olukorras, kus laps sünnib surnult või sureb 70 päeva jooksul pärast sündi. Emadele, kellel on õigus emapuhkusele, antakse võimalus kasutada hüvitatud emapuhkust 100 kalendripäeva ning kui emal on jäänud lapse surma hetkeks saada emapuhkust vähem kui 30 kalendripäeva, tagatakse talle igal juhul 30 päeva ema vanemahüvitisega kompenseeritud puhkust.

Ka isadel ja töö- või teenistussuhteta emadel on võimalik saada vastavalt isa või ema vanemahüvitist 30 päeva ulatuses, kui laps peaks sündima surnult või surema 70 kalendripäeva pärast sündi. Samuti luuakse tehniline lahendus, mis võimaldab teha vanematele proaktiivne perehüvitiste pakkumine, vähendades vanemate vaeva emotsionaalselt keerulisel ajal.

Järgmise aasta 1. aprillist 2022 jõustuvad juba 2018. aasta sügisel vastu võetud vanemapuhkusi ja -hüvitisi puudutavad muudatused, et suurendada vanemate töö-  pereelu ühitamise võimalusi ning soodusta hoolduskoormuse jagamist ema ja isa vahel. Et lapsevanematel oleks lihtne ja mugav ise oma vanemapuhkused planeerida, luuakse sotsiaalkindlustusameti iseteeninduse keskkonda kalendervaade, mis annab lapsevanemale hea ülevaate juba kasutatud ja veel kasutatavatest puhkusepäevadest ja -hüvitistest. Lahendus vähendab ka tööandjate koormust puhkuste administreerimisel, sest praegu käib puhkuste taotlemine ja tasustamine tööandja kaudu, kes suhtleb sotsiaalkindlustusametiga. Edaspidi peab tööandja suhtlema sotsiaalkindlustusametiga üksnes siis, kui talle töötaja valitud puhkuseperiood ei sobi. Nimetatud puhkuste puhkusetasu maksab töötajale sotsiaalkindlustusamet riigieelarvest.

Vanemahüvitist puudutavad muudatused jõustuvad esimesest aprillist 2022 ja elatisabi muudatused esimesest juulist 2022.

Avafoto: Pexels

Tallink paneb Tallinna-Helsingi kruiisilaeva Silja Europa seisma 1. jaanuaril

NordenBladet — Tallink Grupp teatas, et paneb Tallinna-Helsingi liini kruiisilaeva Silja Europa seisma juba 1. jaanuarist – seni planeeritust kümme päeva varem. Otsus võeti vastu COVID-19 omikrontüve kiirenenud leviku ja Soome valitsuse kehtestatud uute reisipiirangute tõttu.

Tallink teatas varem, peatab Silja Europa reisid 10. jaanuarist kuni märtsi alguseni, sest see on ka varasematel aastatel madalhooaeg ning reisijate arv üldiselt väiksem, kuid koroona-aastatel on need veelgi ulatuslikumalt vähenenud.

Omikrontüve kiire leviku ja Soome valitsuse kehtestatud uute reisipiirangute tõttu aga otsustas ettevõte jätta laev ajutiselt ankrusse üheksa päeva varem.

Silja Europa hakkab praeguste plaanide kohaselt Tallinna-Helsingi liinil oma tavapärase graafiku järgi sõitma taas 10. märtsil.

Soome: Piiriületuse nõuded alates 28. detsembrist 2021

NordenBladet — Soomes taastub alates 28. detsembrist taas piirikontroll. Piirivalve veebi on üles pandud piiriületuse nõuded alates 28. detsembrist, mis kehtivad vähemalt kuni 16. jaanuarini 2022.

Schengeni riikidest (kaasa arvatud Eestist) tulijad peavad esitama:

tõend täieliku vaktsiinikuuri kohta tunnustatud COVID-19 koroonavaktsiiniga ja viimasest vaktsineerimisest on möödunud vähemalt 7 päeva või
tõend COVID-19 haiguse läbipõdemise kohta ja üks doos tunnustatud COVID-19 vaktsiiniga (mis on võrdsustatud kogu vaktsiinikuuriga, tuleb esitada ühel tõendil) või
ELi digitaalne koroonatõend COVID-19 haiguse läbipõdemise kohta vähem kui kuus kuud tagasi.

Lisaks ülaltoodud nõuetele peab isik esitama tõendi kuni 48 tundi enne Soome saabumist tehtud COVID-19 testi negatiivse tulemuse kohta. Aktsepteeritakse nii PCR-i kui ka antigeenitesti tulemusi. See tingimus kehtib neile, kes on sündinud 2005. aastal või enne seda 31. detsembrini 2021 ja 2006. aastal või enne seda alates 1. jaanuarist 2022.

Ülaltoodud nõuded ei kehti Soome kodanikele, Soomes alaliselt elavatele välismaalastele ega isikutele, kelle piiriületuse põhjuseks on mõni allpool loetletud vältimatutest põhjustest. Piiriületuse vajalikkust hinnatakse alati iga juhtumi puhul eraldi piirikontrolli teostavas piirikontrollipunktis.

Vältimatu põhjus

* ühiskonna toimimiseks või varustuskindluse seisukohalt olulised tööd, mille tegemine eeldab teisest riigist saabuva isiku või isikute tööd ja töö ei talu viivitusi;
* tervishoiu- ja päästetöötajad (sh vältimatu abi), eakate hooldustöötajad tööülesannete täitmisel, olulised ametikohustused;
* transpordi- ja logistikapersonal tööülesannete täitmisel
* diplomaadid, rahvusvaheliste organisatsioonide töötajad, sõjaväelased ja abiorganisatsioonide töötajad oma ülesannete täitmisel
* rahvusvahelistel läbirääkimistel osalevate riikide esindajad ja rahvusvaheliste organisatsioonide töös osalevad isikud
* isikud, kes vajavad rahvusvahelist kaitset või reisivad muul viisil humanitaarkaalutlustel
* mõjuvad perekondlikud asjaolud või muud kaalukad isiklikud põhjused
* muu vajalik ja põhjendatud põhjus (näiteks välismeedia esindajad, transiit lennujaamas, välisriigis elava Soome kodaniku pereliikme saabumine).

Avafoto: Soome (NordenBladet)

 

Kohus mõistis Soomes süüdi arsti, kelle määratud ravi tappis patsiendi poole tunniga

NordenBladet — Ringkonnakohus jättis jõusse Soomes Lapimaal töötanud arstile mõistetud karistuse naispatsiendi surma põhjustamise eest. Arst taotles kohtult enda õigeks mõistmist. Ringkonnakohus aga ei andnud menetlusluba, mistõttu jäi jõusse varasem otsus, vahendab MTV.

Juhtum oli 2015. aasta detsembrikuus Salla tervisekeskuses. Õhupuuduse tõttu arsti juurde tulnud 79-aastasel naisel tuvastati kopsupõletik ning arst otsustas ta jätta ravile ja määras antibiootikumiravi. Naise terviseandmetesse oli aga märgitud sama ravimi tagajärjel tekkinud allergiline nahalööve. Arst seda ei kontrollinud.

Naisel tekkisid pärast ravi algust hingamisraskused ning ta kaotas ravi tagajärjel teadvuse. Arst otsustas, et naist ei hakata enam elustama.

Naine suri äkilise ja raskekujulise allergilise reaktsiooni tõttu. Ta suri vähem kui pool tundi pärast ravi alustamist.

Kohus leidis, et arst oleks pidanud naise terviseandmetest üle kontrollima tema tundlikkust ravimitele. Arst tunnistati süüdi naise surma põhjustamises ja talle määrati karistuseks rahatrahv 50 päevamäära ulatuses, mis arsti sissetulekut arvestades teeb 4850 eurot. Kohalik tervekeskus pidi hüvitama naise matusekulud.