NordenBladet — Valitsus kinnitas neljapäeval Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 kaheksandad muudatusettepanekud, et muuta selle meetmete rakendamise tingimusi 2022. aastaks.

„Kuigi uus, aastaid 2023–2027 hõlmav ühise põllumajanduspoliitika periood on juba sama hästi kui ukse ees ja ettevalmistused selleks käimas, on meil veel ees üks üleminekuaasta, mille vältel saame anda maaelu arengu toetusi kehtivate reeglite alusel. Neid reegleid tuleks veel kohandada, et paremini vastata muutunud oludele ja uutele katsumustele,“ selgitas maaeluminister Urmas Kruuse.

Näiteks muudetakse põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetuse puhul abikõlblikuks ka üksnes turustamiseks vajalikud investeeringud (seadmete ostmine või ehitiste ehitamine) – seni olid turustamiseks vajalikud investeeringud abikõlblikud juhul, kui toetust taotleti ka töötlemiseks vajalikeks investeeringuteks.

„Ettevõtjad on välja toonud, et arenguhüppeks ning toodete välisturgudele müümise osakaalu suurendamiseks on vaja teha täiendavaid investeeringuid turustamiseks vajalike seadmetesse, nagu näiteks pakkeliinid või kiletamismasinad, ning samuti laoruumidesse, mistõttu tuleks seda toetada senisest paindlikumatel tingimustel,“ lausus Urmas Kruuse.

Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetuse maksimaalset toetussummat on aga kavas suurendada seniselt 40 000 eurolt 60 000 euroni, sest viimasel ajal on oluliselt tõusnud mitmesugused majandustegevust mõjutavad hinnad, eelkõige ehitushinnad.

Veel on arengukava muudatuse kohaselt kavas võimaldada perioodi 2023–2027 kohalike arengustrateegiate koostamisel kasutada lihtsustatud kulumeetodit, et vähendada nii Leader-tegevusgruppide kui ka administratsiooni koormust.

„Praeguse maaelu arengukava Leader-meetme eelarvest perioodi 2023–2027 kohalike arengustrateegiate koostamist tuleb toetada, et tagada uue eelarve kiire kasutuselevõtt,“ selgitas maaeluminister. „2022. aasta jooksul on kohalikel tegevusgruppidel võimalik strateegiad välja töötada ning need ka heaks kiita, et nende alusel saaks juba 2023. aastast hakata toetusi jagama.“

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille kaudu toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut. 2021. aasta 30. novembri seisuga on arengukava kogueelarvest (1,3 miljardit eurot) väljamakseid tehtud 887 miljoni euro ulatuses. Arengukava vahendeid on võimalik kasutada kuni 2025. aasta lõpuni.

Avafoto: NordenBladet