Pühapäev, detsember 28, 2025

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
7521 POSTS 1 COMMENTS

Soome: Soome instituudi juht Hannele Valkeeniemi jagas soovitusi, mida kultuurilembelised Helsingi külastajad uudistama võiksid minna

NordenBladet – Soome hakkab veebruari keskel leevendama koroonapiiranguid, mis tähendab, et ka piiriülene liiklus muutub vabamaks. Soome instituudi juht Hannele Valkeeniemi jagas ETV “Terevisioonis” soovitusi, mida kultuurilembelised Helsingi külastajad uudistama võiksid minna.

Esimesena soovitas Valkeeniemi Helsingi külastajatel seada sammud olümpiastaadioni juurde, mis on läbinud uuenduskuuri. “See on selline eriline silmapaistev ehitis, et seda tasub ka seestpoolt vaadata.” Samuti ootab staadion ka talisportlasi, kes saavad uhkelt mööda olümpiastaadionit suusatada. “See on kindlasti kihvt kogemus,” mainis Valkeeniemi.

Kunstielamust tasub Valkeeniemi sõnade kohaselt otsida Helsingi kunstimuuseumist, kus parajasti on avatud näitus perekond Sipiläst. Näitusel näeb väljapanekuid Greta Hällfors-Sipilä ja Sulho Sipilä loomingust, mis Valkeeniemi arvates on teistsugune, võrreldes tolleaegse tavapärase kunstistiiliga. Nii mõjub väljapanek uuendusmeelselt ja värviliselt.

Samuti on Helsingi kunstimuuseumis üles pandud kaks Tove Janssoni freskot, millele võiks ka muuseumit külastades pilgu peale visata.

Helsingi linnamuuseumis on aga üles pandud näitus “Armas Tallinna”, mis on pühendatud Eesti vabariigi taasiseseisvumise 30. aastapäevaks. “See on soomlase pilk Tallinnale,” sõnas Valkeeniemi, kelle sõnul kajastatakse eriti huvitavalt perioodi ajast, mil Eesti ei olnud veel iseseisev.

Kui veel Helsingis aega üle jääb, soovitas Valkeeniemi uudistada ka sadama läheduses asuvat Kaapelitehdast. Kuigi hoonesse veel hetkel sisse ei pääse, on imetlusväärne selle ehitise arhitektuur. Tegemist on esimese majaga, mis on täielikult etenduskunstile pühendatud. Nii hakkavad hoones toimuma näiteks mitmesugused tantsulavastused.

Muidugi tasub külastada ka Helsingi raamatukogu Oodit. “Seda ma soovitan alati.” Kindlasti tuleb raamatukogu külastamiseks varuda aega, ent puhkepause saab teha hoones paiknevas kohvikus.

Eesti: Vanemuiseds esietendub “Vennad Lõvisüdamed”

NordenBladet – Täna, 5. veebruaril esietendub Vanemuise teatris “Vennad Lõvisüdamed”. Lavastaja Tiit Palu sõnul juhib lavastus tähelepanu headusele ning sõprusele.

Astrid Lindgreni suleset ilmunud novell “Vennad Lõvisüdamed” räägib kahest väikesest poisist, kes siit ilmast vara lahkuma on sunnitud ning jätkavad oma seiklusi teistes maailmades. Lisaks puudutavale materjalile otsustas Vanemuine just selle näidendi kasuks seetõttu, et majas olid olemas sobivad näitlejad peaosalisi kehastama.

“Meil on nüüd olemas need näitlejad – Oskar Seeman ja Kaarel Pogga – sest mitte igaüks ei saa neid vendi mängida,” tõdes Tiit Palu, kelle sõnul on tähtis, et peategelasi kehastaks just noored.

“Siin on kõike. On möllu, seiklust ja ka sügavust, et see algab traagilise sündmusega ja loodetavasti see põhjendab ära kõik järgneva. Pigem on siin seda teispoolsuse teemat ja kuidas seda lastele, kes teispoolsusele mõtlevad, seda mitte nii hirmutavaks teha,” rääkis Karli osatäitja Oskar Seeman.

Palu sõnul juhib lavastus tähelepanu sõprusele ja headusele. “Tähtis on hoida üksteist, tähtis on sõprus, kokkuhoidmine ja headuse eest väljas olemine.”

Koroona ja muud viirused on lavastuste väljatoomise teatritele omajagu keeruliseks muutnud ja ka Vanemuises tuleb lavastajal ajutiselt ise lavale astuda.

“Vahepeal ma mängisin kahe näitleja rolle, täna olen Huberti rollis ja esietendusel ka, aga muidu on ikka osad jaotunud nii, et näitlejad mängivad.”

Eesti: Draamateatris esietendub Harold Pinteri “Majahoidja”

NordenBladet – Täna, 5. veebruaril jõuab Eesti draamateatri väikses saalis publiku ette briti moodsa draamaklassiku ja nobelisti Harold Pinteri läbimurdenäidend “Majahoidja” Hendrik Toompere lavastuses.

Lavastaja Hendrik Toompere sõnutsi on meil kõigil ühel hetkel silme ees olnud tühi tuba, ruum, millesse tuleb kujundada eluks vajalik elamise masin

“Majahoidja” pakub erinevaid kujutlusi kodu ülesehitamiseks. Laval on kaks venda, kes kinnisvara arendama hakkavad. Üks on nii rikkaks saanud, et sooviks nüüd oma kätega midagi tõelist teha, näiteks kuuri ehitada, kuigi tal on kuldklotser ja kašmiirmantel.

Teine vend genereerib ideid, kuidas täiuslikult kõrghooneid sisustada. Kuna nende äri-ideoloogiad ei kattu, tuuakse majja üks kogenud inimene. Majavalitsejaks. Ja tuba saab kujundatud – see pole enam korter, see on loss!

Osades Hendrik Toompere, Jüri Tiidus, Kristo Viiding.

Lavastaja Hendrik Toompere, kunstnik Jaanus Laagriküll, helikujundaja Andrus Laansalu, videokujundaja Tauno Makke, tõlkija Irene Tiivel.

Eesti: Eesti Filharmoonia Kammerkoori uuel albumil kõlab Rahmaninovi suurteos “Püha Johannes Kuldsuu liturgia”

NordenBladet – BIS Records andis välja albumi Sergei Rahmaninovi a cappella suurteosega “Püha Johannes Kuldsuu liturgia”, mida plaadil esitab Eesti Filharmoonia Kammerkoor dirigent Kaspars Putniņši juhatusel.

Antud CD-plaat on jätk vene ja eesti klassikute meistriteoste salvestamisele, mille tulemusel on varem valminud BIS Recordsi, dirigent Kaspars Putniņši, Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja helirežissöör Jens Brauni koostöös kaks menukat albumit Alfred Schnittke ja Arvo Pärdi loominguga. Esimene neist pälvis Gramophone’i auhinna 2018 ja teine Grammy nominatsiooni ning Diapason d’Or de l’Année 2021.

Sergei Rahmaninov (1873–1943) kirjutas heliteose “Püha Johannes Kuldsuu liturgia” õigeusu kirikus kasutusel olevale liturgilisele tekstile, Püha Johannes Kuldsuu liturgiale, 1910. aastal. Pärast esiettekannet on see teenimatult varju jäänud ning harva tee kooride repertuaari leidnud.

Eelkõige on tuntud Rahmaninovi loomingust tema kuulus “Koguöine jumalateenistus”. Kaspars Putniņši sõnul on aga “Püha Johannes Kuldsuu liturgia” kahtlemata 20. sajandi üks olulisemaid kooriteoseid.

“Pole just palju koorile kirjutatud muusikat, milles oleks sümfoonilise teose võimsust, mõõdet ja sügavust, kuid “Püha Johannes Kuldsuu liturgias” on see kõik olemas,” ütles dirigent.

BIS Recordsilt on lähiajal ilmumas veel teinegi salvestis – Ülo Kriguli autoriplaat, kuhu on koondatud helilooja, dirigendi ja koori mitmeaastase koostöö vili.

Eesti Panga president Madis Müller: Kiire inflatsiooniga tuleb rahaturu meetmeid kiiremini karmistada

NordenBladet – Euroopa Keskpank neljapäeval intressimäära ei tõstnud, kuid Eesti Panga juhi Madis Mülleri sõnul mõtted selles suunas liiguvad ning pigem on küsimus, kas detsembris paika pandud ajakavast peetakse kinni või peaks kiire inflatsiooni tingimustes astuma kiiremaid samme, vahendab ERR.

Eesti Panga presidendi Madis Mülleri sõnul võeti suund rahaturu meetmete karmistamisele juba detsembris.

“Küsimus on, kui kiiresti seda teha. Suund sellele on juba võetud juba Euroopa Keskpanga detsembrikuisel istungil, kus lepiti põhimõtteliselt kokku ajakava, kuidas me vähendame võlakirjaoste ja seejärel hakkame intressimääru sõltuvalt majanduse olukorrast tõstma,” lausus Müller.

Kiire inflatsiooni jätkudes võib tekkida vajadus astuda neid samme kiiremini.

“Täna on küsimus, et kui hinnatõusud on veel kiiremad kui oodati, kas siis ajakava on endiselt kohane – võib-olla peaksid sammud olema kiiremad. Kuna oleme otsustanud üsna konkreetselt, mida teeme märtsi lõpuni, siis valikukohti on rohkem aasta teise poole osas,” ütles Müller.