Eesti: Koroonaga on haiglas 510 patsienti, suri 17 inimest

By

-

veebruar 16, 2022

NordenBladet – Kolmapäeva hommiku seisuga on raskeloomulise Covidi tõttu haiglates 288 inimest, suri 17 koroonahaiget, teatas terviseamet.

Kolmapäeva, 16. veebruari hommikuse seisuga on haiglas 510 koroonaviirusega nakatunud patsienti. Neist 288 vajab haiglaravi raskeloomulise koroona tõttu, nendest omakorda 182 ehk 63,2 protsenti on vaktsineerimata ja 106 ehk 36,8 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.

Viimase seitsme päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta haiglasse sattunud keskmiselt 1,8 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta haiglasse sattunud keskmiselt 7,4 vaktsineerimata inimest päevas.

Ööpäeva jooksul avati haiglates 101 uut haigusjuhtu, millest 50 juhul vajasid patsiendid hospitaliseerimist sümptomaatilise Covid-19 tõttu. Viimase kümne päeva jooksul on haiglaravile lisandunud keskmiselt 44 sümptomaatilist Covid-19 patsienti päevas.

Viimane arv on oluline, sest valitsus jõudis kokkuleppele, et kui 17. veebruari seisuga on eelneva 10 päeva jooksul haiglasse jõudnud keskmiselt alla 25 sümptomaatilise Covid-19 patsiendi päevas, lõpetab valitsus alates 21. veebruarist Covid-tõendi nõude.

Suri 17 koroonaviirusega nakatunud inimest, kes olid vanuses 74–100.

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 13 344 testitulemust, millest 8439 osutus positiivseks. Viimase seitsme päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta nakatunud keskmiselt 313,9 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta nakatunud keskmiselt 495,4 vaktsineerimata inimest päevas.

Ööpäeva jooksul manustati 1285 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 105. Tänahommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 421 745 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 62,8 protsenti.

Soome: 2021. aasta lõpus kahanes palgasaajate reaalsissetulek 1,1 protsendi võrra

By

Helena-Reet Ennet

-

veebruar 16, 2022

NordenBladet — Hinnatõus ehk inflatsioon on löönud nii tugevalt soomlaste rahakoti pihta, et reaalne sissetulek langes viimase paarikümne aasta madalaimale tasemele. Eelmise, 2021. aasta lõpus kahanes palgasaajate reaalsissetulek 1,1 protsendi võrra. Kuigi number pole suur, on see kvartali arvestuses suurim langus viimase paarikümne aasta jooksul, vahendab Yle.

Reaalsissetulek väheneb, kui hinnad kerkivad palgatõusust kiiremini. Aasta lõpus mõjutas kõige enam hinnatõusu energia kallinemine.

Nüüd on suur küsimus, kas reaalsissetuleku langus jätkub käesoleval aastal ja kui kaua see kestab. Kui inflatsioon tasandub, siis jääb see periood lühikeseks.

Praegu on Soomes kokku lepitud palgatõus küllalt väike, 2 protsendi ringis aastas. Kui aga inflatsioon püsib üle 2 protsendi, siis jätkub reaalpalga langus veel pikka aega. Võib juhtuda, et selline periood tuleb pikem.

Samas on ka nii, et kiire inflatsiooni ajal maksavad tööandjad meelsamini lisatasusid kokku lepitud palgale peale, mistõttu tegelik olukord ei ole nii hull kui paistab. Oht on aga selles, et palgaläbirääkimistel hakatakse nõudma suuremat tõusu. Palgatõus omakorda soodustab hinnatõusu.

Enamus majandusasjatundjatest prognoosis, et hinnatõus jääb lühiajaliseks, aga nii ei läinud. Nüüd on paljud asunud arvamusele, et hinnatõus jätkub veel pikka aega. Hinnatõus taandub, kui energia hind hakkab langema.

Praegu on hinnatõusu kõige enam tunda kütuse hinnas ja mõnede toidukaupade hinnas. Kui aga tootjahinnad püsivad kõrgel, siis hakkab see kajastuma ka muude toodete hinnas.

Euroopa keskpanga soovitud inflatsioon on alla 2 protsendi.

Reaalsissetulek hakkas Soomes langema 2021. aasta lõpus – oktoobris-novembris. Aasta lõpu hinnatõus vedas reaalsissetuleku kasvu aasta jooksul praktiliselt nulli. Enne seda oli soomlaste reaalsissetulek kasvanud alates 2018. aasta algusest järgemööda.

Soome statistikakeskuse andmetel kasvas reaalsissetulek oktoobrist detsembrini 2,3 protsenti. Hinnatõus oli aga üle 3 protsendi.

Eesti: UUS innovatsiooniprojekt: Kuidas muuta toidutootmine Eestis kliimaneutraalseks?

By

Helena-Reet Ennet

-

veebruar 16, 2022

NordenBladet — Maaeluministeeriumi eestvedamisel alustati möödunud nädalal tööd uue innovatsiooniprojektiga, mille käigus plaanitakse kaardistada seoses rohepöördega põllumajandustootjate ees seisvad katsumused ning otsida uusi, julgeid lahendusi, kuidas muuta toidutootmine aastaks 2035 kliimaneutraalseks.

Ministeeriumi innotiimi juhi Sandra Salomi sõnul on tööga alustamiseks viimane aeg, sest rohepööre kogub kiiresti tuure. „Põllumajandussektor seisab silmitsi suurte katsumustega – kuidas toota piisavalt toitu, panustades samal ajal keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse. Meie eesmärk on leida lahendusi, kuidas saaks rohepöördega parimal moel kaasa minna ja rohepööre põllumajandussektori heaks tööle panna,“ ütles ministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna nõunik Sandra Salom.

„Innovatsioonitiimi tööd võib lugeda edukaks, kui koostöös põllumajandustootjatega kasvab teadmine, mida ja kuidas kliimamõju vähendamiseks teha saab,“ lisas Salom.

Kliimamuutuste pidurdamine on üks prioriteetseid teemasid nii globaalsel kui ka Euroopa Liidu tasandil. Eesti on oma pikaajalise arengustrateegiaga „Eesti 2035“ seadnud eesmärgiks saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus, aga ühtlasi ka konkurentsivõimeline ja teadmistepõhine majandus, kus on tagatud turvaline elukeskkond ja võime kliimamuutuste halbu mõjusid vähendada ning häid ära kasutada. Eesmärgi saavutamiseks peavad oma panuse andma kõik sektorid, sealhulgas põllumajandussektor.

Maaeluministeeriumi innovatsiooniprojekti meeskonda kuuluvad ministeeriumi enda töötajatele lisaks eksperdid Keskkonnaministeeriumist, Eesti Taimekasvatuse Instituudist ja Maaelu Edendamise Sihtasutusest.

Tegu on ühega kümnest Riigikantselei ellu kutsutud avaliku sektori innovatsiooniprogrammist. Kõikide meeskondade esimese etapi tööde tulemusi oodatakse mai lõpuks.

Eesti: Eesti Teadusagentuur toetab teadust populariseerivaid projekte

By

Helena-Reet Ennet

-

veebruar 16, 2022

NordenBladet — 11. märtsini saavad huvilised taotleda toetust teaduse populariseerimise projektikonkursil. Konkursil toetatakse tegevusi, mis tutvustavad teadusvaldkonda ja -saavutusi ning äratavad noortes huvi teaduse ja teadlase elukutse vastu.

Konkursile on oodatud projektid, mis on suunatud noortele, propageerivad eesti keele kasutamist teaduskeelena või tutvustavad interdistsiplinaarseid uurimissuundi ja toetavad teaduskommunikatsiooni strateegia eesmärke.

Teadusagentuuri juhatuse esimees Anu Noorma avaldas lootust, et ka sel aastal esitatakse konkursile hulgaliselt põnevaid projekte, mis aitaksid teaduslikku mõtteviisi levitada ja Eesti teadlaste saavutusi laiemalt tutuvstada. “Teaduskommunikatsioon on ühiskonnas järjest olulisem selleks, et võimalikult paljud inimesed saaksid osa teadusuuringutest tekkivatest uutest teadmistest ning mõistaksid maailmas toimuvat paremini. Uued teaduslikud ideed, nende põhjal loodavad tooted ja teenused peavad aitama nii igapäevaelu rikastada kui ka teaduspõhist maailmavaadet kujundada,” rääkis Noorma.

Osalema on oodatud kõik Eestis teadust populariseerivad teadusasutused, mittetulundusühingud, koolid, kohalikud omavalitsused ning teised füüsilised ja juriidilised isikud. Konkursi tulemused kinnitatakse aprilli lõpuks. Konkursi eelarve on 203 358 eurot.

Võrreldes eelmise aastaga on konkursi tingimused mõnevõrra muutunud.

Ühe projektitoetuse summa ülempiiriks on 20 000 eurot.
Kategoorias „Audio-visuaalsete materjalide koostamine” ei toetata õppevara loomist;
Konkursil ei rahastata tegevusi, mille rahastus on tagatud digitaalse õppevara arendamise ja kasutuselevõtu toetusmeetme „Digitaalne õppevara – nutikas õppimine“ ja „Õppevara ühikasutus (Klass+)“ taotlusvoorudes.

Sel aastal saab taotlusi esitada neljas kategoorias:

teadust populariseerivate tegevuste korraldamine;
audio-visuaalsete materjalide koostamine (sh tele-ja raadiosaated);
näituste tegemisega seotud tegevused (nt väikesemahuliste eksponaatide soetamine vms);
populaarteaduslike raamatute kirjastamine (toetatakse raamatu kirjastamisega seotud kulusid (nt kujundamine, trükkimine).

2021. aastal toetati 35 teaduse populariseerimise projekti kokku 205 847 euro eest.

Lisainfo konkursi tingimuste ja kandideerimise kohta leiab veebilehelt www.etag.ee/projektikonkurss. Konkursi lehelt leiab ka ülevaate kõigist varasematel aastatel rahastatud projektidest.

Eesti: Kõrgema Kunstikooli Pallas rektoriks valiti Piret Viirpalu

By

Helena-Reet Ennet

-

veebruar 16, 2022

NordenBladet — Kõrgema Kunstikooli Pallas rektori valimiseks kogunes täna valimiskogu, kes otsustas teha haridus- ja teadusministrile ettepaneku sõlmida tööleping Piret Viirpaluga.

Piret Viirpalu on möödunud sügisest saati Pallase õppeprorektor. Alates 2008. aastast töötas ta Tartu lastekunstikoolis õppealajuhataja ja õpetajana ning 2017. aastast direktorina. Varasematesse aastatesse jäävad erinevad ametikohad Tartu Ülikoolis ja Viljandi Kultuuriakadeemias. Piret Viirpalu on omandamas doktorikraadi Tartu Ülikoolis. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli maalikunsti erialal, omandanud samas õpetajakutse ning kaitsnud magistrikraadi pedagoogikas.

Uue rektori ametiaeg kestab viis aastat.

Rektorit valis seitsmeliikmeline valimiskogu, kuhu kuulusid kaks Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajat, kaks esindajat nii kõrgkoolist kui kooli nõunike kogust ning üks valdkonna tööandjate esindaja.

Pallase eelmine rektor Vallo Nuust juhtis kõrgkooli alates 2005. aastast ning lahkus ametist oma soovil tänavu jaanuaris.

Kõrgem Kunstikool Pallas on riigi rakenduskõrgkool, kus on võimalik õppida tekstiili, mööblidisaini ja restaureerimise, nahadisaini ja restaureerimise, skulptuuri, fotograafia, meedia- ja reklaamidisaini ning maali ja restaureerimise erialadel.