NordenBladet — Haridus- ja Teadusministeeriumile edastatud andmete põhjal sai sel nädalal üld- ja kutsekoolides positiivse kiirtesti tulemuse kokku 5293 testitud õpilast ja õpetajat. Distantsõpet rakendavate koolide hulk on võrreldes eelmise nädalaga pisut kasvanud. Tervikuna olid sel nädalal distantsõppel 16 kooli õpilased.
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna sõnul on selle nädala kiirtestimise tulemused sarnased eelmise nädalaga. „Üldhariduskoolide õpilaste seas on nakatumine viimastel nädalatel pisut langenud, aga koolitöötajate hulgas on väike kasv,“ ütles minister Kersna. „Soovitan koolidel anda uuel nädalal enne koolivaheajale minemist õpilastele testid koju kaasa, et kõik saaksid koolivaheaja lõpus kodus enne õppetööle naasmist oma nakkusohutust kontrollida.“
Ministeerium on eelmise aasta novembrist alates toimunud kooliperede kiirtestimise kohta kogunud regulaarselt tagasisidet. Sel nädalal andsid küsitlusele vastanud koolid teada 5293 positiivsest kiirtestist, eelmisel nädalal 5729st. Üldhariduskoolides sai positiivse testitulemuse kokku 4057 õpilast ja 834 töötajat, kutsekoolides aga 307 õpilast ja 95 töötajat.
Üldhariduskoolides oli positiivsete kiirtestide osakaal 3,9% testitud õpilastest ja 4,7% töötajatest (eelmisel nädalal vastavalt 4% ja 4,4%), kutsekoolides oli positiivseid kiirteste 2,7% õpilastel ja 4,2% töötajatel (eelmisel nädalal vastavalt 2,7% ja 4,6%).
Tõenäoliselt on tegelik nakatunute arv suurem, kui kiirtestimise andmed näitavad, sest mitmed koolid ei pea arvestust kodus tehtud testitulemuste üle või nendivad, et kõigi nakatunute kohta ei spruugi info kodudest koolini jõuda.
Kokku testiti küsitlusele vastanud koolides ligi 116 000 õpilast ja 20 000 töötajat. Keskmiselt testiti üldhariduskoolides 74% õpilastest ja 79% töötajatest (eelmisel nädalal vastavalt 75% ja 81%) ning kutsekoolides 60% tasemeõppe õpilastest ja 77% töötajatest (eelmisel nädalal vastavalt 60% ja 81%).
Koole, kus ükski õpilane ei saanud positiivset kiirtesti tulemust, oli kokku 99, sh 68 kooli, kus ka ühegi töötaja kiirtesti tulemus polnud positiivne. Eelmisel nädalal oli selliseid koole vähem. Enam kui 30 positiivset kiirtesti leiti nädala jooksul 43 üldhariduskoolis ja 5 kutsekoolis, mida on pisut rohkem, kui eelmisel nädalal.
Jätkuvalt testib enamus koole (ligi 60% üldhariduskoolidest ja 90% kutsekoolidest) kõiki töötajaid ja õpilasi, kes on koolis ja kelle testimiseks on lapsevanemad loa andnud. Kasvanud on koolide osakaal, kus ei testita COVID-19 hiljuti läbipõdenuid. Sarnaselt eelmistele nädalatele testib enamus koole õpilasi kaks korda nädalas koolimajas, kuid kasvanud on koolide arv, kes testisid õpilasi ja/või töötajaid nädala jooksul kolm või rohkem korda.
Distantsõppe rakendamine koolides ja distantsõppel olevate õpilaste arv on võrreldes eelmise nädalaga pisut kasvanud – 82% üldhariduskoolidest ja 66% kutsekoolidest distantsõpet ei rakendanud. Kõik õpilased olid distantsõppel 16 koolis (eelmisel nädalal 14). 8 koolis oli distantsõppel üks või mitu kooliastet, kuid mitte kogu kool ja 37 koolis üks või mitu klassi/gruppi, kuid mitte ükski kooliaste tervikuna. 31 koolis olid distantsõppel ainult haigestunud õpilased. Kokku oli distantsõppel sel nädalal hinnanguliselt 10 000 õpilast (eelmisel nädalal ca 9000).
Info põhineb ministeeriumi küsitlusele vastanud 455 üldhariduskooli ja 29 kutsekooli andmetel (88% üldhariduskoolidest ja 91% kutsekoolidest).
Haridus- ja Teadusministeerium on üldhariduskoole antigeeni kiirtestidega varustanud alates 1. novembrist 2021 ja kutsekoole alates 1. detsembrist 2021, et koolid saaksid iga nädal regulaarselt oma õpilasi ja personali testida. Iga nädal on koolidelt kogutud ka tagasisidet kiirtestimise kohta, et olla kursis kohapealsete oludega.
NordenBladet — Värske Euroopa koroona ülevaate kohaselt on kõige kõrgem nakatumiste tase Taanis, Leedus ja Hollandis. Taanis on kõrge nakatumiste tase vaatamata sellele, et vaktsineeritus on väga kõrge, 81 protsenti.
Euroopa haiguste kontrollikeskuse ECDC värske ülevaate kohaselt on Taani nakarumiste tase ülikõrge, 10 543 juhtu 100 000 elaniku kohta 14 päeva jooksul. Järgnevad Leedu (8212), Holland (8182), Läti (6795), Sloveenia (6698), Island (6664) ja Eesti (6469).
Kõige madalam tase on Maltal (399 juhtu 100 000 elaniku kohta 14 päeva jooksul). Järgnevad Hispaania (1239), Bulgaaria (1382), Soome (1443), Iirimaa (1469), Itaalia (1473) ja Poola (1484).
ECDC indikatiivsel koroonakaardil on terve Euroopa jätkuvalt punane, mis tähistab väga kõrget nakatumiste taset. See on paradoks, sest Euroopa nakatumiste tase on maailmas kõrgeim vaatamata sellele, et ka vaktsineerituse tase on maailma kõrgeim.
Vaktsiinid pidid väga efektiivselt nakatumisi ära hoidma, aga Euroopas pole seda juhtunud. Pigem on vastupidi, nakatumiste tase on Euroopas palju kõrgem kui näiteks Aafrikas, kus vaktsineeritus on väga madal.
Siin on värske tabel koroona olukorra kohta Euroopas:
COVID-19 Euroopas 6. nädal 2022
Riik
Koroonaga nakatumiste arv kokku
Koroonasurmade arv kokku
Nakatumiste arv 14 päeva jooksul 100 000 elaniku kohta
Koroonasurmade arv 14 päeva jooksul 1 000 000 elaniku kohta
NordenBladet — Valitsus kiitis tänasel istungil heaks ja saatis Riigikogule arutamiseks esmatasandi tervishoiu tugevdamise eelnõu. Lähtetoetuse tingimusi muudetakse paindlikumaks ja noortele perearstidele antakse võimalus alustada väiksema nimistuga. Olulise muudatusena antakse õdedele õigus avada töövõimetuslehti. Muudatuste eesmärk on parandada perearstiabi kättesaadavust ja nimistute teenindamise järjepidevust.
„Esmatasandi arstiabi kättesaadavus kõigis Eesti piirkondades ja igale inimesele on riiklik prioriteet. Panustades esmatasandisse saame tuua terviseteenused inimestele lähemale, sekkuda varem, et ennetada haiguste süvenemist, pakkuda õigeaegset ravi krooniliselt haigetele, hoolitseda inimese eest kogu elu vältel,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Oluline on, et noorte perearstide sisenemine peremeditsiini oleks sujuvam, teisalt peame enam toetama ja hoidma ka juba töötavaid perearste. Kavandatud muudatustega tugevdame esmatasandi tervishoidu, et tagada ka edaspidi perearstiabi kättesaadavus kõigis Eesti piirkondades.“
Eelnõuga reguleeritakse täpsemalt peremeditsiini eriala arst-residentide võimalused oma nimistule kandideerimiseks. Samuti muudetakse paindlikumaks lähtetoetuse taotlemise tingimusi: pikendatakse taotluse esitamise perioodi, luuakse alus, et vajadusel maksta lähtetoetust senisest suuremas summas ning lähtetoetuse osaliseks kasutamiseks.
Eelnõu annab võimaluse arstiabi tagamiseks ka olukorras, kus avalikud konkursid perearsti leidmiseks on korduvalt luhtunud või nimistu jääb ootamatult arstita. Muudatus võimaldab sarnaselt ajutisele asendajale määrata nimistu teenindajaks tervisekeskuses tegutseva üldarstiabi osutaja. Kui nimistule siiski perearsti ega ajutist lahendust asendaja või tervisekeskuse näol ei leita, saab haigekassa anda perearstita jäänud nimistusse kuulunud inimeste teenindamise erandjuhtudel ajutiselt haiglavõrgu arengukava haiglale, et oleks tagatud üldarstiabi kvaliteedile vastav arstiabi kuni uue perearsti leidmiseni.
Samuti võimaldatakse ajutiselt kinnitada perearstile väiksema patsientide arvuga nimistu, kui tegemist on esmakordselt nimistuga tööd alustava perearstiga ja piirkonnas on ka teisi inimestele avatud nimistuid.
Seaduse eelnõuga laiendatakse ka õdede õigusi. Kavandatavate muudatustega laiendatakse piiratud ulatuses ravimiretseptide väljastamise õigust lisaks pereõdedele ka eriõdedele. Ühtlasi antakse õdedele õigus avada töövõimetuslehti.
Lisaks täpsustatakse kavandatavate muudatustega perearsti nimistusse registreerimise aluseid ja nimistu teeninduspiirkonna määratlust. Edaspidi võivad end nimistusse registreerida ka elamisõiguse alusel või ajutise viibimisalusega Eestis viibivad välismaalased. Perearsti teeninduspiirkond määratletakse kohaliku omavalitsuse üksuse, linnaosa või osavallana, mille tulemusena kaovad maja- ja tänavapõhised teeninduspiirkonnad.
Perearsti tegevuskoha muutumisel nähakse ette kohustus teavitada nimistusse kuuluvaid inimesi vähemalt kuus kuud ette. Muudatuse eesmärk on võimaldada patsiendil vajadusel vahetada perearsti või teha ettevalmistusi elukorralduses, et harjuda perearsti uude tegevuskohta liikumisega.
Lisaks näeb eelnõu ette perearstiabi korraldamise üleandmise terviseametist haigekassasse alates 1. juulist 2022.
NordenBladet —Täna, 18. veebruaril allkirjastatakse õdede ja tervishoiutöötajate erialaühenduste, tervishoiu kõrgkoolide, praktikabaaside ja ministeeriumite konsensuslepe õdede ja teiste tervishoiuspetsialistide õppekohtade arvu suurendamiseks ning praktika kvaliteedi tõstmiseks. Konsensuslepe aastateks 2022-2026 seab eesmärgiks suurendada õdede põhiõppesse vastuvõttu 700 üliõpilaseni aastas.
Konsensusleppega võtavad osapooled endale kohustuse rakenduskõrghariduses õdede põhiõppe ja teiste prioriteetsete erialade – farmatseutide, tegevusterapeutide, bioanalüütikute, radioloogiatehnikute ja füsioterapeutide õppekohtade arvu suurendamiseks, tulevastele tervishoiutöötajatele praktikakohtade ja juhendajate kindlustamiseks ning praktika kvaliteedi tõstmiseks.
Uus lepe näeb ette, et haridus- ja teadusministeerium tagab õppekohtade rahastamise kokkulepitud mahus. Vastuvõtu taseme suurendamiseks 700 üliõpilaseni aastas esitavad haridus- ja teadusministeerium ning sotsiaalministeerium riigi eelarvestrateegia koostamisel lisaraha taotluse kokku ca 15,1 miljoni euro ulatuses.
Sotsiaalministeerium kutsub kokku tervishoiu kutsealade koolituskomisjoni, mis vaatab rakenduskõrgharidusõppe ja magistriõppe koolitusmahud iga-aastaselt üle.
Sotsiaalministeerium rahastab aastatel 2022–2023 õdede põhiõppe tööpraktika juhendamist läbi Euroopa Liidu kriisirahastu REACT-EU toetusmeetme ning praktikabaasid tagavad üliõpilastele õppepraktika kohad ja juhendajad vastavalt õppekohtade arvule.
Haridus- ja teadusministeerium ning sotsiaalministeerium analüüsivad koos partneritega erinevaid praktika rahastamise võimalusi, et rakendada alates 2024. aastast praktika kvaliteeti tõstev ning juhendajaid ja õppureid motiveeriv praktika rahastuse süsteem.
Leppe allkirjastavad Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden, Eesti Haiglate Liidu juht dr Urmas Sule, Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige dr Elle-Mall Sadrak, Eesti Kiirabi Liidu juhatuse esimees dr Lilian Lääts, Eesti Eratervishoiuasutuste Liidu juhatuse liige Kadi Lambot, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu president Ulvi Tasane, Eesti Õdede Liidu president Anneli Kannus, haridus- ja teadusminister Liina Kersna ning tervise- ja tööminister Tanel Kiik. Allkirjastamisel ütleb avasõnad sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler dr Heidi Alasepp.
Leppe allkirjastajate tsitaadid:
Ulla Preeden, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor: „Sõlmitav konsensuslepe võimaldab kõrgkoolil täiendavalt koolitada lisaks õdedele veel mitme teise olulise valdkonna spetsialiste nagu radioloogiatehnikud, bioanalüütikud ja füsioterapeudid. Kõikidest nendest spetsialistidest tuntakse üle Eesti väga puudust ning nii tänu sellele leppele kui lisavastuvõtule on kõrgkoolil võimalik anda panus tööjõukriisi leevendamiseks.”
Ülle Ernits, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor: „Riigi kasvav tervishoiuteenuste vajadus on Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile äärmiselt südamelähedane teema. Lisaks õdede puudusele on veel mitmeid valdkondi, mis vajavad kokkuleppeid, et tervishoiuteenus oleks tasemel ja kättesaadav, näiteks hooldustöötajate ja eriõdede vajadus. Sellest olenemata oleme tervishoiutöötajate koolitajatena õnnelikud. Meie oleme seal, kus meid vajatakse.”
Dr Lilian Lääts, Eesti Kiirabi Liidu juht: „Käimasolev pandeemia on eriti teravalt näidanud, et ka kiirabi süsteemis on õendustöötajate puudus. Lisa praktikakohtade loomisega suureneb tõenäosus, et tulevased spetsialistid leiavad just kiirabitöö olevat enda kutsumuse. Kiirabi on koht, kus eriti noored leiavad piisavalt väljakutseid ja adrenaliini ning meil on hea meel, et allkirjastatav leping suurendab meie baasides praktikal käivate tulevaste kolleegide hulka. Sellega tagame haiglaeelse meditsiiniabi jätkusuutlikkuse ja pideva arengu.”
Dr Urmas Sule, Eesti Haiglate Liidu juht: „Pädevad ja missioonitundelised tervishoiutöötajad on riigi jaoks hindamatu väärtusega. Kõik sammud, mida astume selleks, et meil oleks rohkem õendusala töötajaid, on õiged ja vajalikud. Tahan väga tänada ministeeriumeid, tervishoiukõrgkoole ja kõiki koostööpartnereid võimaluse eest täna see vajalik samm ühiselt astuda. Koostöös peitub jõud!“
Dr Elle-Mall Sadrak, Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige: „Perearst ilma pereõdedeta on lihtsalt arst, arst ilma nö perekonnata. Meie “perekonna” moodustavadki eelkõige pereõed. Perearstil on väga raske olla oma inimeste jaoks parim võimalik arst, kui tal ei ole suurepäraseid pereõdesid kõrval. Pereõed on meie inimeste jaoks esimene kokkupuutepunkt ning Eesti perearstide seltsi jaoks on tuleviku vaates oluline, et iga perearstikeskus saab ise hinnata, kui mitut pereõde meeskonda vaja on, pakkumaks kõigile meie inimestele kättesaadavat, laiapõhjalist ja tõenduspõhist perearstiabi, mistõttu on äärmiselt oluline, et tublisid õdesid jaguks igale poole üle Eesti.“
Tõnis Allik, Eesti Eratervishoiuasutuste Liit juht: „Tunnustan EETAL-i poolt Eesti tervishoiu kõrgkoolide rektorite, juhtkondade ja õppejõudude suurepärast tööd koolide õpetamisvõimekuse järjepidavas kasvatamises üle aastate. Uus konsensuslepe annab lootust ja kindlust tervishoiu valdkonna, sh ka eratervishoiu ettevõtete võimekuse arenguks ning meie ees seisvate väljakutsetega hakkamasaamiseks. Oleme õppeasutustele kindlaks partneriks üliõpilaste praktikate läbiviimisel tulevaste tööandjate juures.“
Ulvi Tasane, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu juht: „Konsensuslepe on oluline verstapost tervishoiusektori koolitusmaastikul. Järjepidevus koolitatud tervishoiutöötajate näol on eesmärk, mida saavutatud kokkulepe aitab edukalt ellu viia. Väärtustades oma tervist, väärtustame ka parimaid spetsialiste! Kutseliidu jaoks on oluline iga tervishoiusektoris töötav inimene, kui nende arv suureneb saab väikeste, kuid oluliste sammudega minna suurema eesmärgi suunas!“
Anneli Kannus, Eesti Õdede Liidu president: „Õdede õppekohtade arvu suurendamine võtab kursi õdede puuduse vähendamisele. Õeskond on seda kaua oodanud. Suurenenud õppekohtade arv annab õdedele lootust kolleegide lisandumisel töökoormuse vähenemiseks ja ka Eesti inimestele kindluse, et õdesid on tervisemurede lahendamiseks piisavalt. Lisaks oleme tänulikud, et lõpuks on leitud võimalus ka praktikajuhendajate tööd tasustada.“
Liina Kersna, haridus- ja teadusminister: „OSKA uuringud näitavad üha kasvavat vajadust tervishoiutöötajate, eriti õdede järele. Oleme viimastel aastatel suurendanud vastuvõttu õeõppesse. Sel aastal võetakse vastu 600 üliõpilast, kuid see ei ole veel piisav, et katta ühiskonna vajadust. Mul on hea meel, et sotsiaalministeerium on tervishoiuvaldkonna tööjõuvajaduse lahendamiseks kutsunud kokku kõik osapooled. Täna sõlmitav kokkulepe annab võimaluse võtta vastu 700 õeõppe tudengit aastas, tagades neile ühtlasi kvaliteetse juhendamisega praktikakohad. Kokkuleppe täitmiseks on vaja stabiilset rahastust ning selle peame saavutama riigi eelarvestrateegia koostamise käigus, paralleelselt kogu kõrghariduse tegevustoetuse suurendamisega.“
Tanel Kiik, tervise- ja tööminister: „Õed ja teised tervishoiuspetsialistid on meie tervishoiu alustala, kelle vastutusvaldkond on üha laienemas. Veelgi teravamalt tõi tervishoiutöötajate olulisuse esile COVID-19 pandeemia, kus meie peamistest eesliinitöötajatest – õdedest – on puudus nii tervishoiu- kui hoolekandeasutustes. Konsensusleppe osapoolte ühine soov tuua tervishoidu uusi spetsialiste ning panustada nende praktika korraldamisse on oluline samm tervishoiutöötajate puuduse leevendamiseks. Vajalikke rahalisi vahendeid selleks taotleme ka riigi eelarvestrateegia protsessis.“
NordenBladet — Soomes registreeriti täna reedel, 18. veebruaril viimase ööpäevaga 4328 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud alates pandeemia algusest 605 046 koroonaga nakatumist.
Soomes on haiglaravil 697 koroonapatsienti. Soomes registreeriti 12 uut koroonasurma. Kokku on Soomes registreeritud 2277 koroonasurma.
