NordenBladet — Koroonast räsitud lennufirmale Finnair on viimase kaks aastat olnud väga rasked, aga eriti raske oli läinud aastavahetus, mil hakkas levima koroona Omikroni variant. Omikron põhjustas korraliku kaose niigi raskes olukorras. Detsembris leevenenud reisipiirangud põhjustasid ülekoormuse nii lennujaamades kui ka klienditeeninduses, vahendab Ilta-Sanomat.
Finnair saatis probleemide tõttu vabanduse oma klientidele. Haigestumiste tõttu on vähendatud lendude arvu ning klienditeenindusse on värvatud juurde uusi töötajaid.
Omikron vähendab märgatavalt Finnairi tulusid, aga see mõju arvatakse olevat lühiajaline. Finnair on ettevõtte enda hinnangul kahjumis veel vähemalt käesoleva aasta esimesel poolaastal.
Kaks aastat väldanud pandeemia on lennufirmale maksma läinud enam kui miljard eurot. Ettevõte on aga sellele vaatamata jätkusuutlik.
Ettevõtte tegevust kindlustab Soome riigilt saadud 400 miljoni euro suurune laen. Firma hakkab laenuraha kasutama alates kevadest.
Finnairi puhul on olnud hirm, et firma kaotab üle Venemaa lennu õigused seoses Ukraina kriisiga. Seni on aga Finnair lennanud Venemaa kohal probleemideta.
NordenBladet – Neljapäeval, 17.veebruaril selgusid Eesti ajakirjandusauhindade võitjad. Konkursi peapreemia ehk aasta ajakirjanik 2021 tiitli sai Eesti Päevalehe ja Delfi ajakirjanik Holger Roonemaa, kes saab preemiaks 5000 eurot, kullatud sule, mille autorid on metallikunstnik Ive-Maria Köögard ja klaasikunstnik Katrin Tukmann, ning diplomi. Aasta ajakirjaniku auhinda rahastavad Ekspress Meedia, Õhtuleht Kirjastus ja Äripäev.
Rootsi meediakontsern Bonnier ja ajaleht Äripäev andsid 2021. aasta uuriva ajakirjanduse auhinna ehk Bonnieri preemia samuti Holger Roonemaale Eesti Ekspressis ilmunud artiklite eest peaminister Jüri Ratase uhketest õhtusöökidest ja autosse ostetud jookidest (12. mail ilmunud “Kvaliteetaeg rahva rahaga: valitsusjuht Ratase uhked õhtusöögid, rohked kingitused ja “joogid autosse” ja 20. mail ilmunud “Peaminister Jüri Ratase auto oli ratastel minibaar). Bonnieri preemia suurus on sel aastal 7500 eurot.
Ajakirjandustaustaga eraisikud Hans H. Luik, Igor Rõtov, Jüri Ehasalu, Margus Mets ja Toomas Leito pärijad andsid välja noore ajakirjaniku preemia ja elutööpreemia. Fondi suurus on kokku 12 000 eurot.
Elutööpreemia sai endine teleajakirjanik Rein Järlik. Preemia rahastajad märkisid, et Rein Järliku elutöös on hinnatav nii ajakirjanduslik tegevus kui ka panus riigimehena Eesti iseseisvuse taastamisel. Eesti Televisioonis töötatud 25 aastaga jõudsid meedia kullafondi tema saated “Viiekümnendad”, “Surma ei otsinud keegi”, “Mõtleme veel”.
Noore ajakirjaniku tiitli pälvis Martin Johannes Teder Äripäevast.
Üleriigilise uudise preemia said Marvel Riik ja Priit Pärnapuu Õhtulehes ilmunud artiklite sarjaga korruptsioonist Põhja-Tallinnas (17. märtsil “RAHAKOTID JÄLLE SASSIS! Põhja-Tallinna ametiauto vedas Keskerakonna kraami propagandaüritustele. Linnaosavanem Peeter Järvelaid ajab kõik parteitu (!) nõuniku kaela”, 16. juunil “Tallinna linnaosavanem Peeter Järvelaid lahkub ametist!” ja 10. detsembril “Põhja-Tallinna ametibussi kuritarvitanud nõunik: ma ei teadnud, et Tallinna linn ja Keskerakond on eraldi asjad!”).
Üleriigilise arvamuse preemia sai Andrei Shumakov oma arvamusega 26. veebruari Eesti Päevalehes “VENE PILK | Millest ei maksa iseseisvuspäeval rääkida?”.
Üleriigilise olemusloo preemia pälvis Eesti Päevalehe ja Levila ühistööna valminud kiriku ühikondlikku ja poliitilist mõju uurinud sari “Usu võim”, mille autorid on Eero Epner, Mari Mets, Oliver Kund, Holger Roonemaa, Martin Laine, Riin Aljas, Georgi Abolõmov, Janno Zõbin (22. august “KUIDAS PEAPIISKOP EHITAS KIRIKUST EESTI VÕIMSAIMA LOBIVÕRGUSTIKU”, 24. august “KAHEKS LÖÖDUD KIRIK: ÄHVARDUSKIRJAD VAIMULIKELE, VERE NÕUDMINE JA VÕIMUVÕITLUS EELK-S”, 26. august “25 PÜHAPÄEVA, 35 KIRIKUT: MILLEST RÄÄGIB KIRIK OMA LIIKMETELE?”).
Multimeedia preemia sai Eesti Päevalehes 16. aprillil ilmunud “Superlevitaja: Varro Vooglaid võttis kasutusele oma isa kirjeldatud demagoogiavõtted”, mille autorid on Holger Roonemaa, Oliver Kund, Imbi Võrel ja Mart Nigola.
Sel aastal esimest korda välja antud parima podcast’i preemia sai Eliisa Matsalu podcast 30. detsembri Äripäevas “Raadiolugu: “Ma tahan koju, ma tahan magada. Aga ma ei pääse siit minema.”
Maakonnalehe uudise auhind läks Marko Suurmägile Sakalas ilmunud lugude seeria eest raskes seisus haigetest Mulgi Häärberis (23. märtsil “Raskes seisus haiged ja lukus uksed. Prokuratuur asub Mulgi Häärberit uurima”, 26. märtsil “Koroona suurendas kiirabi sõite Mulgi Häärberisse kümme korda” ja 2. septembril “Mulgi Häärber peab trahviähvardusel töötajaid juurde palkama ja suunama appikutsesignaali sinna, kus keegi kuuleb”).
Maakonnalehe arvamuse preemia sai Erik Gamzejev Põhjarannikus 17. märtsil ilmunud looga “Rohepööre Ida-Virumaal – tempo tapab”.
Maakonnalehe olemusloo preemia pälvis Kaie Ilves Lääne Elus 20. mail ilmunud looga “Postipunkt raamatukogus – õnnistus või katastroof”.
Parima venekeelse arvamuse auhind läks Dmitri Kulikovile 15. oktoobril ERRi venekeelses portaalis ilmunud arvamuse “Дмитрий Куликов: пора искоренить политический допинг на местных выборах!” eest.
Parima venekeelse uuriva loo tegi Oksana Avdejeva ja see ilmus 13. oktoobril MK-Estonias ja kandis pealkirja “Кодирование от вакцинации”.
Parima venekeelse olemusloo auhinna said Ilja Smirnovi lugu 19. novembri Severnoje Poberežjes “Подзабытая история. Гибель рыбаков в штормовых волнах потрясла Нарва-Йыэсуу почти полвека назад” ja ETV+ saates “Insight” 9. septembril eetris olnud Aleksandra Grünvaldi reportaaž “”Инсайт”: молодежь Кохтла-Ярве ведет в TikTok пугающие горожан трансляции”.
Üleriigilisi, maakondlike ja vene preemiaid rahastavad Ekspress Meedia, Õhtuleht Kirjastus ja Äripäev ning iga auhinna suurus on 1000 eurot.
Pressipeol avalikustati ka kujunduskonkursi auhinnad. Üleriigiliste lehtede olemuslugude külgede võitja on Eesti Ekspressis 13. ja 20. oktoobril ilmunud lugude sari mõrtsukas Ustimenkost, mille autorid on Ivi Lipp ja LT. Sama töö võitis ka suurte lehtede kategoorias kujunduse rahalise peapreemia, mille suurus on 1000 eurot.
Kohalike lehtede olemuslugude külgede kategooria võitja on Virumaa Teatajas 17. aprillil ilmunud “Pikk päevatee kaob öösse. Eva Novek 96”, mille autor on Toomas Erapart. Sama töö sai kujunduse rahalise peapreemia väikeste lehtede kategoorias. Auhinna suurus on samuti 1000 eurot.
Kujunduse avatud rühma võitja on Postimehes 1. juulil ilmunud “Kes võtab vastutuse?”, mille autor on Kaido Kelp.
Digitööde kategooria võitja on Eesti Päevalehes 31. detsembril ilmunud “Lõunapooluse vallutamine: jumalad nõudsid verd! Surra tuli koertel, ponidel ja inimestel”, mille autorid on Mart Nigola, Heleri Kuris, Liisi Viskus ja Ats Nukki.
Selgusid ka parimad pressifotod
Eesti Pressifotograafide Liit avalikustas 2021. aasta parimad pressifotod ja videokonkursi võitja.
Parima olemusfoto tegi Andres Putting Delfist ja see oli 11. oktoobril ilmunud “Sinimustvalgelt punasel vaibal ühel sammul tulevikule vastu”.
Parima portreefoto auhinna sai Erik Prozes Postimehes ilmunud fotoga Kabuli raamatukaupmehest.
Parima spordifoto auhind läks Argo Ingverile Delfist Sander Pritsiku foto eest.
Uudisfoto auhinna sai Madis Veltman Postimehest. Fotol on 23. jaanuaril 2021 toimunud meeleavaldus Navalnõi toetuseks. Sama foto sai ka “Aasta pressifoto 2021” auhinna.
Parima video auhinna sai Postimehe video “Eesliinil: Kirill & Aleksandr”, mille autorid on Andres Haabu ja Sander Punamäe.
NordenBladet – Kultuuriminister Tiit Terik andis täna, 17. veebruaril üle konkursi “Kultuurisõber 2021” tunnustused. Peapreemia ehk aasta kultuurisõbra tiitli pälvisid Kliinik32 OÜ ning metseenid Reet ja Väino Kaldoja ning Enn Meri.
Kultuurisõbra tiitliga tänatakse iga-aastaselt ettevõtteid ja metseene, kes on aasta jooksul olnud kultuurivaldkonnale toeks rahaliselt või oma tegudega.
“Nii Eestis kui ka mujal maailmas näeme, kuivõrd oluline on kultuuri edendamiseks erakapitali ja avaliku raha sümbioos. Seepärast on rõõm, et meie ettevõtjatel ja metseenidel on keerulisest ajast hoolimata säilinud soov kultuuriellu panustada. Lõppude lõpuks on ju kultuur enda erivormides miskit, mis mõtestab argipäeva ning homse,” ütles kultuuriminister Tiit Terik pöördumises kultuuri toetajatele ja korraldajatele.
Peapreemia ehk aasta kultuurisõbra tiitli said kolm ettevõtet või metseeni eriliselt mõjuka panuse eest. Metseenid Reet ja Väino Kaldoja pälvisid tunnustuse Arvo Pärdi keskuse toetamise eest ning Enn Meri festivali “Juu jääb” ja mitmete muude Muhumaal toimuvate sündmuste toetamise eest.
Hambaravikliinik Kliinik32 pärjati aasta kultuurisõbra tiitliga toetuse eest vabakutseliste kultuuritegijate heaks. Aasta kultuurisõpradele kingitakse tavapäraselt kunstnik Kärt Ojavee teos “Undefined Useful Object”.
Kultuurisõbra tunnustuse pälvisid sel aastal kaheksa ettevõtet või metseeni panuse eest eri valdkondades. Toetuse eest teatrivaldkonnale pälvis tunnustuse puiduettevõte Raitwood, muusikavaldkonnas metseen Neeme Tammis, arhitektuuri ja disaini vallas Floorin ning kirjanduses Toomas Annus.
Kujutava kunsti valdkonna toetamise eest sai kultuurisõbra tiitli DHL Express Estonia, filminduse toetamise eest Elisa Eesti, muuseumimaastikul õla alla panemise eest advokaadibüroo Sorainen ning kohaliku kultuurielu toetamise eest Sillamäe Sadam.
Esimest korda välja antud aasta kultuurikorraldaja tunnustuse pälvis Piret Aus, ligipääsetavuse eestkõneleja, kirjeldustõlgete tegija, õppejõud ning pärandihoidja.
“Piret Aus väärib erilist tänu aastatepikkuse töö eest kultuurile ligipääsetavuse tagamisel ühiskonna haavatavatele gruppidele. Tema kirjeldustõlked olid möödunud aastal suurepärased ning ainus võimalus vaegnägijatel osa saada näiteks Eesti Vabariigi aastapäeva sündmustest või isegi tantsukunstist. Piret Ausi tegevus on signaal kogu meie ühiskonnale, et me mitte ainult ei märkaks, vaid ka tegutseksime,” lisas kultuuriminister Terik.
Aasta kultuurikorraldaja tiitliga käib kaasas rahaline preemia, mis on võrdne möödunud aastanumbriga ehk tänavu 2021 eurot.
NordenBladet —Eesti Vabariigi 104. aastapäeva paraad peetakse Tallinnas 24. veebruaril algusega kell 12. Paraadi peaproov algab Vabaduse väljakul 23. veebruaril kell 21.00.
Üksused rivistuvad 24. veebruaril Vabaduse väljakule kell 11.15. Paraadi võtab vastu Vabariigi President Alar Karis, paraadi juhatab kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem.
Paraadist võtab osa üle 700 osaleja ja 21 ühikut tehnikat, kokku osaleb paraadil 28 lippu, 4 kompaniid, 12 rühma, 15 jagu ja 2 orkestrit.
Esindatud on Eesti Vabariigi riigiliputoimkond, Kaitseväe liputoimkond, kõikide väeliikide liputoimkonnad koos üksustega, erioperatsioonide väejuhatuse liputoimkond koos üksusega (esmakordselt paraadil koos üksusega), Kaitseväe Akadeemia, Sõjaväepolitsei Vahipataljon, Küberväejuhatuse staabi-ja sidepataljon, 1. ja 2. jalaväebrigaad, Kaitseliidu 411. maakaitsepataljon, Naiskodukaitse, Sisekaitseakadeemia koos nelja teenistuskoeraga ja Vanglateenistus. Samuti osalevad paraadil Balti Kaitsekolledži-, NATO Küberkaitsekoostöö Keskuse- ja NATO staabielemendi (NFIU) Eesti kontingenti liputoimkonnad.
Esmakordselt osalevad paraadil jalgsiüksusena ka reservväelased – 2. jalaväebrigaadi 22. jalaväepataljon.
Liitlastest on paraadil esindatud Belgia Kuningriigi, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi liputoimkonnad. Samuti osalevad paraadil NATO Eesti lahingugruppi kuuluvad Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ja Prantsuse Vabariigi üksused lahingutehnikal. Kooskõlastatult liitlasega näeb paraadil ka Suurbritannia tanki Challenger ja Prantsuse Vabariigi tanki Leclerc.
Plaanide kohaselt teevad sobiva ilma korral paraadist ülelennu erinevad Eesti ja liitlaste õhuvahendid. Õhuvahendite ülelennu tõttu on mistahes droonide ja muude lennuvahendite lennutamine paraadialal ja selle läheduses rangelt keelatud.
Kaitsevägi tuletab ühtlasi meelde, et kohapeale paraadi vaatama tulevatel pealtvaatajatel tuleb kinni pidada vabariigi valitsuse poolt kehtestatud ohutusreeglitest koroonaviiruse leviku piiramiseks. Kaitsevägi palub hoida ohutut distantsi teiste pealtvaatajatega ning soovitab kanda kaitsemaski.
Pärast paraadmarssi on huvilistel võimalus tutvuda kaitseväe ja meie liitlaste lahingutehnikaga (ajavahemikul kell 13:30-15:30). Tehnikanäituse ala on piiratud. Sissepääsud asuvad Kaarli pst – Vabaduse väljaku autoparkla juures, Jaani kiriku Estonia pst poolsel küljel ning Harju tänava alguses.
Sissepääsude juures jagab kaitsevägi külalistele tasuta maske, sest ilma maskita näituse alasse sisse ei pääse. Kohustusliku maskikandmise eesmärk on kaitsta viiruse leviku eest nii tehnikanäituse külastajaid kui ka tehnikat tutvustavaid kaitseväelasi, kes samuti kannavad maske.
Näitusealas saab näha Eesti kaitseväe jalaväe lahingumasinat CV9035EE, soomustransportööre Sisu XA-188 ja XA-180, Suurbritannia, Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa lahingutehnikat, õhutõrjeraketisüsteemi Mistral ja 23 mm õhutõrjekahurit, tankitõrje raketisüsteemi Javelin, meditsiinisoomukit, liikursuurtükki K9, puksiirmasinat MB Actros 4150K.
Liiklus:
Seoses kaitsejõudude paraadi ettevalmistamise ja läbiviimisega suletakse Tallinna Linnavalitsuse korralduse alusel 23. ja 24. veebruaril 2022 sõidukite liiklus ja piiratakse parkimist Vabaduse väljakul ning seda ümbritsevatel tänavatel. Paraadi ettevalmistamine toimub 23. veebruaril kella 07.00-st kuni 24. veebruaril kella 11.00-ni. Kella 15.00-st kuni kella 19.00-ni toimuvad koristustööd.
Paraadi ettevalmistamise ja läbiviimise ajal rakendatakse liikluspiiranguid Vabaduse väljakul, Toompea tänaval, Harju tänaval, Kaarli puiesteel, Mere puiesteel, Pärnu maanteel, Falgi teel, Kuninga tänaval, Kanuti tänaval, Inseneri tänaval, Vana turu tänaval, Georg Otsa tänaval, Suur-Karja tänaval, Roosikrantsi tänaval, Tõnismäe tänaval, Estonia puiesteel ja Komandandi teel.
NordenBladet —Riigikogu istungil läbis teise lugemise eelnõu, millega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastav direktiiv, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirjade kohta tehtud muudatusi.
Valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (426 SE) muudatusega suurendatakse läbi aktiivsete võrguteenuse kasutajate regulatsiooni hajatootmise võimalusi. See annab tarbijatele võimaluse aktiivsemalt elektriturul osaleda ning saada kasu eelkõige oma tarbimisharjumuste muutmisest.
Nähakse ette ka energiakogukondade loomise, arendamise ja haldamisega seotud regulatsioon, samuti agregeerimise ja tarbimiskaja regulatsioon, et suurendada võrkude paindlikkust ja tarbijate energiatõhusust. Võrguettevõtjatele nähakse ette kohustus soetada turult pakkumismenetlusega paindlikkusmehhanisme. Samuti seab eelnõu tingimused võrguettevõtjale arendamaks elektrisõidukite turupõhiseid laadimisvõrke.
Eelnõuga tehakse muudatused ka elektrituru- ja maagaasiseaduses, mis võimaldavad tarbijatele soodsamaid fikseeritud tähtajalisi hinnalepinguid. Lepingute paindlikumaks muutmise vajalikkust on erinevate energiahinna kriisi leevendamise meetmete hulgas välja toonud nii valitsus, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kui ka turuosalised. Seoses muudatustega täiendatakse selguse huvides ka võlaõigusseaduses sisalduvaid sätteid.
Läbirääkimistel võtsid sõna Sven Sester (I), Siim Kallas (RE), Urmas Reinsalu (I), Jüri Jaanson (RE), Heiki Hepner (I) ja Peeter Ernits (EKRE).
Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 19 ja vastu 46 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.
