NordenBladet —Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutab tänasel avalikul istungil koos asjaomasete ametkondade esindajatega interneti juurdepääsuvõrkude rajamise tulemuslikkust.
Komisjoni esimees Urmas Reinsalu märkis, et vajadus kiire internetiühenduse järele on selgelt välja tulnud just viimastel pandeemia-aastatel. „Kahetsusväärselt ei ole riik suutnud aga kõigile ligipääsetavust kiirele internetile tagada ja see seab inimesed ebavõrdsesse seisu,“ ütles Reinsalu. „Arutame nüüd komisjonis, kuidas seni tehtud vigu vältida ja seatud eesmärkideni kiiremini jõuda.“
Riigieelarve kontrolli erikomisjon on lairibavõrgu ehk kiire interneti väljaehitamise vajalikkuse ning protsessi kiirendamisega tegelenud juba aastast 2015. Selleks, et kõikidesse piirkondadesse jõuaksid ühendused kiiremini, võttis Riigikogu erikomisjoni liikmete algatusel 2017. aastal vastu Elektrituruseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse. Selle eesmärgiks oli lairibateenuse kättesaadavuse parandamine läbi lairibavõrgu kasutuselevõtu kulude vähendamise. Muudatuse kohaselt saab sidevõrgu taristuks kasutusele võtta elektripostid.
Riigikontrolli auditi käigus selgus, et vaatamata eraldatud 35 miljonile eurole ja lairibavõrgu arendamise erinevatele meetmetele on kiire interneti kättesaadavus turutõrkepiirkondades jäänud seatud eesmärkidest oluliselt maha. Riigikontroll leiab, et kiire interneti juurdepääsuvõrgu rajamisele tuleks seada selged prioriteedid ning ehitada ühendusi esmajärjekorras piirkondadesse, kust on laekunud enim sooviavaldusi. Kiire interneti sooviavaldusi on erinevad allikad inimestelt küsinud, kuid seda infot ei ole seni koondatud.
Istungile on kutsutud riigikontrolör Janar Holm, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, Enefit Connect OÜ, Riigikogu lairibavõrgu toetusrühm, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Voose Külaseltsi ning Riigikontrolli esindajad.
Avalik istung algab kell 13.15 ja seda on võimalik jälgida veebiülekandes.
NordenBladet —Väljaandes Journal of Field Robotics ilmunud artiklis kirjeldavad teadlased simulatsioone ja reaalseid katseid, mille tulemused kinnitasid, et uus algoritm tagab võrreldes kahe standardmeetodiga oluliselt sujuvama ja usaldusväärsema liikumise, lähenedes sellega kogenud inimjuhile omase manöövri tasemele. Tänu uuele algoritmile muutub isesõitva auto möödasõit seega sujuvamaks, kiiremaks ja ohutumaks, säilitades manöövri ajal vajaliku ohutuskauguse. Ehkki inimjuhiga võrreldavat taset veel ei saavutata, on uus algoritm siiski oluline praktiline edasiarendus autonoomsete minibusside tehisintellekti võimekuses sooritada inimjuhiga samaväärseid manöövreid.
Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna tootearenduse ja robootika programmijuht, tenuuri kaasprofessor Raivo Sellrõhutab, et uut meetodit testiti juba kuulsaks saanud TalTechi iseAuto peal ning peagi võib tulemusi laiemalt näha.
„Selle teadustöö tulemusel on juba käimas edukas koostöö Aalto ülikooli uurimisgrupiga, rakendades nende masinõppe teoreetilist mudelit meie praktiliselt isejuhtivate sõidukite peal, mis tegeleb turvalisuse tõstmisega ja lisab möödasõidu katkestamise algoritmi. Seda juhuks, kui turvalisus seda nõuab,” lisab Sell. Tema sõnul on käesolev uurimistöö hea näide praktilisest koostööst TalTech autonoomsete sõidukite uurimisgrupi, targa linna tippkeskuse ja Aalto ülikooli vahel.
Isesõitvate autode hulk kasvab peagi hüppeliselt
Mitmetes linnades üle maailma on oodata peagi isejuhtivat sõidukite, sh autonoomsete väikebusside kasutuselevõttu. Tõsi, enamik selliseid projekte on siiski veel katsetamise faasis. Probleemiks on, et sellised masinad suudavad küll täita arendajate ootusi rangelt kontrollitud keskkonnas, aga ei tule toime nt ootamatutes olukordades.
Üks põhilisi manöövreid, mida oodatakse, on vältida kokkupõrkeid, näiteks pargitud sõidukiga, muutes selleks sõidurada. Kui inimestele tundub see lihtsa ülesandena, on enamikul müügil olevatest 4. taseme isejuhtivatest masinatest selle ülesande täitmisega raskusi. Nii vastavate uuringute kui ka tootjate eesmärk ongi parandada sõidukite ohutust, vähendada liiklusõnnetuste arvu ja sõidukite keskkonnamõju.
Kui esimese põlvkonna isejuhtivad autod, mis suutsid lihtsate algoritmide tõttu sõita ainult väga kindlates struktureeritud keskkondades, siis nüüd eeldatakse, et uued isejuhtivad 4. ja 5. taseme sõidukid peaks suutma vastata peaaegu inimjuhtide põhioskuste tasemele. See tähendab, et isejuhtimise algoritm peab toetama aina keerukamaid toiminguid, nagu on reavahetus, möödasõit, reageerimine ootamatutele loodusnähtustele jne.
Erinevad andmed näitavad, et ca kümnendik õnnetustest on ühel või teisel moel seotud sõidukite reavahetusega. Seega, kui isegi inimjuhtide jaoks on see tõsine probleem, on see isejuhtivate autode arendajatele veel eriti suureks väljakutseks.
Möödasõidualgoritmid nõuavad n-ö igakülgset teavet ümbritseva keskkonna kohta, seda igas suunas ning olukorras, lisaks keerulisi arvutusi nii staatiliste kui ka dünaamiliste objektide kohta. Algoritmi väljatöötamisel tuleb arvestada ka muude probleemsete teguritega, nagu erinevad ilmastikutingimused, erinevad liiklusolukorrad, aga ka suhtlus teiste liiklejatega, sh nii autod, jalakäijad kui ka ette joosta võivad loomad, erinev tee kvaliteet jne.
Teadlaste oluline roll isejuhtivate autode arendustöös
Autonoomsete sõidukite uurimisrühma juht Raivo Sell ja uurimisrühma teadlased Ehsan Malayjerdi, Mohsen Malayjerdi, Andres Udal ja Mauro Bellone rõhutavad artiklis olulisemate tulemustena, et nende uus meetod lubab isesõitval autol möödasõidu ja reavahetuse otsuseid teha senisega võrreldes palju kiiremini. Samuti on tegemist turvalise teekonna planeerimisega, sest näitab selgelt, milline on ohutu rada, kasutades selleks katsete tulemusel tõestatud andmeid.
Uue algoritmi puhul on täiustatud nii inimese kui ka masina liidest, mis annab n-ö teada möödasõidu kavatsusest. Lisaks saab väita, et tegemist on ohutut möödasõidumanöövrit lubava meetodiga, mille käigus luuakse kõigile liiklusreeglitele vastav teekond, mida on kontrollitud simulatsiooni abil ja seejärel rakendatud isesõitval masinal, kinnitades sellega meetodi turvalisust ja usaldusväärsust.
NordenBladet – 19. veebruari hommikuse seisuga on haiglas 563 koroonaviirusega nakatunud patsienti.
Neist 288 vajab haiglaravi raskeloomulise Covid-19 tõttu, nendest omakorda 191 ehk 66,3% on vaktsineerimata ja 97 ehk 33,7% on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Viimase 7 päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta haiglasse sattunud keskmiselt 1,8 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta haiglasse sattunud keskmiselt 7,8 vaktsineerimata inimest päevas.
Ööpäeva jooksul avati haiglates 93 uut haigusjuhtu, millest 41 juhul vajasid patsiendid hospitaliseerimist sümptomaatilise Covid-19 tõttu. Viimase 10 päeva jooksul on haiglaravile lisandunud keskmiselt 42 sümptomaatilist Covid-19 patsienti päevas.
Suri kuus koroonaviirusega nakatunud inimest, neist kolm oli vaktsineerimata: 67aastane mees, 78aastane mees, 87aastane mees, 88aastane mees, 88aastane naine ja 98aastane naine.
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 11 648 testitulemust, millest 6975 osutus positiivseks. Viimase 7 päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta nakatunud keskmiselt 344,1 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta nakatunud keskmiselt 519,2 vaktsineerimata inimest päevas.
Ööpäeva jooksul manustati 1551 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 131. Tänahommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 424 581 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 62,9%.
NordenBladet – Ajurveda on India Veeda kultuurist pärit teadus pikast ja tervislikust elust ning seda peetakse maailma vanimaks tervendamissüsteemiks. Ajurveeda käsitluses tekib haigus siis, kui eluks vajalik energia on tasakaalust väljas. Ajurveeda eesmärk on ennetada haigusi, ehk peatada häirete areng hiljemalt neljandas staadiumis, ehk enne kui need kinnistuda jõuavad.
Ajurveeda õpetuse järgi vett vasest kannus hoiustades laeb vesi ennast positiivse energiaga ning on tervendava toimega. Seda vett nimetatakse “tamara jal” ja seda soovitatakse juua 8 tundi pärast vasest anumas hoidmist. Vasega küllastatud vett on kasulik juua hommikul kohe pärast ärkamist.
Raske on leida inimorganismis protsessi, mida vask otseselt või kaudselt ei mõjutaks. Ka tänapäeva arstid ja toitumisnõustajad on ühisel arusaamal – vask aitab tagada terve ja kvaliteetse elu.
Vasknõus võib vett väga kaua säilitada. See vesi parandab seedesüsteemi toimimist, soodustab ainevahetust ja mõjub hästi neile, kes soovivad kehakaalu langetada, parandab haavu, aeglustab vananemist, ennetab südame-veresoonkonna haigusi, ennetab ka vähki ning tapab baktereid ja hoiab naha üldist tervist.
Vasele on omistatud Ajurveda põhimõtete järgi mitmed head omadused:
– Toetab immuunsüsteemi
– Aeglustab vananemise mõjusid
– Suurendab kollageeni tootmist
– Parandab ainevahetust
– Parandab naha elastsust
– Parandab seedimist
– Mõjutab soodsalt küünte ja juuste, luukudede seisundit
Vask on eluliselt tähtis kõigile elusolenditele
Looduslikult esineva elemendina leidub seda pea kõikjal meie ümber. Samas, inimorganism vaske toota ega seda endas pikalt säilitada ei suuda. Seega on vaja vaske iga päev toidu, joogivee ja vajadusel ka toidulisanditega juurde manustada.
Olulised vase allikad Vaske leidub mitmetes toiduainetes, k.a maksas, lihas, mereandides, ubades, täisteratoodetes, sojajahus, nisukliides, mandlites, avokaados, odras, küüslaugus, pähklites, kaeras, peedis ja läätsedes. Looduse kõige rikkalikumaks vaseallikas on austrid. Täiskasvanud inimene vajab päevas umbes 900 µg. Vasedefitsiit võib põhjustada kahvatust, haavandeid, turseid, kidurat kasvu, juuste väljalangemist, isutust, kõhulahtisust, kergesti tekkivaid nahaaluseid verevalumeid ja dermatiiti ehk nahapõletikku.
NordenBladet – Uue sajandi algul andis Dalai-laama* välja 18 reeglit eluks. Siin on lihtsad elutõed, mida tasuks järgida, et olla parem inimene. Igal juhul on tegemist väga heade ja aegumatute juhistega, mida tasub endale vahest meelde tuletada.
Pea meeles, iga asi meie elus juhtub mingil põhjusel ja iga asi kannab endas eesmärki.
1. Arvestage sellega, et suur armastus ja suured saavutused käivad käsikäes suure riskiga.
2. Kui te kaotate, siis ärge laske õppetunnil kaduma minna.
3. Järgige kolme olulist reeglit: austa iseennast, austa teisi , vastuta kõikide oma tegude eest.
4. Pea meeles, et oma tahtmise mitte saamine võib mõnikord osutuda hoopis õnneks.
5. Õppige selgeks reeglid, siis teate, kuidas neid korralikult eirata.
6. Ärge laske väikesel lahkarvamusel kahjustada tõelist sõprust.
7. Kui mõistate, et olete eksinud, astuge koheselt samme selle parandamiseks.
8. Leidke iga päev natuke aega üksinda olemiseks.
9. Olge avatud muutustele, kuid jääge oma põhimõtete juurde.
10. Pidage meeles, et vaikus on mõnikord parim vastus.
11. Elage head, austusväärset elu, siis vanemana tagasi vaadates, naudite seda uuesti.
12. Armastav õhkkond teie kodus, on teie elu vundamendiks.
13. Lahkarvamuste korral oma lähedastega, tegelege ainult oleva probleemiga. Ärge võtke kõneaineks minevikus toimunut.
14. Jagage oma teadmisi. See on võimalus muuta end surematuks.
15. Hoidke meie Emakest Maad.
16. Aastas korra minge mõnda paika, kus te pole varem kunagi käinud.
17. Pidaage meeles, et parim suhe on see, milles teie armastus teineteise vastu ületab teie vajaduse teineteise järele.
18. Hinnake oma edu selle järgi, millest teil tuli loobuda, et seda saavutada.
_____________________________________ * Tiibeti budismis peetakse dalai-laamat kaastundejumala (bodhisattva) Avalokitešvara (tiibeti keeles Chenrezig) ümbersündivaks kehastuseks. Usutakse, et kui dalai-laama sureb, sünnib ta 45 päeva pärast uuesti. Arvutatakse välja umbkaudne koht ja minnakse otsima. Kolme aasta vanuses tehakse võimalikele dalai-laamadele rida teste, millest enamikus on vaja ära tunda dalai-laamale kuulunud esemeid (eristada neid teiste analoogsete hulgast). Samasugused katsed on kõigi kõrgemate laamade valikul. Mõneaastaselt hakkab dalai-laama saama koolitust, teatavas vanuses otsustatakse tulemuste järgi, kes võimalikest jääb.
