Soome: NATO-liikmena peaksime tõenäoliselt osalema Balti õhuturbes

By

-

aprill 25, 2022

NordenBladet – Kui Soome saab NATO liikmeks, peaks riik ilmselt saatma Balti riikidesse sõjaväelased ja osalema nende õhuturbes, ütles Soome kaitseministeeriumi kaitsepoliitika osakonna juht Janne Kuusela.

“Minu hinnangul on väga tõenäoline, et rahu ajal oodataks Soomelt mingil moel liitlaste eelpaigutatud lahingugrupis (EFP) ning Balti õhuturbes osalemist,” rääkis Kuusela Ylele.

NATO riigid valvavad roteeruvas korras Balti õhuruumi, kuna Eestil, Lätil ja Leedul pole enda hävituslennukeid.

Eesti kaitseminister Kalle Laanet sooviks näha Soome uusi hävitajaid Eesti õhuruumi valvamas.

“On väga tähtis, et Soome otsustas äsja soetada 64 uut F-35 hävitajat. Päris kindlasti oleks mõttekas, kui nad vajadusel Eesti õhuruumis lendaksid,” ütles Laanet Ylele.

NATO otsustas tugevdada oma sõjalist kohalolekut idatiival pärast seda, kui Venemaa 2014. aastal Krimmi annekteeris ning Balti riikides on erinevate NATO liikmesriikide sõjaväelased.

Eesti kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem ütles eelmisel nädalal Svenska Ylele, et Soome võiks olla toeks eelkõige merel ja õhus.

Kuusela sõnul selguks Soome täpne roll alles siis, kui riik NATO-ga liitub ning ühineb alliansi kaitseplaaniga.

Balti riikide kaitse on Soome jaoks tundlik teema. Kuusela hinnangul on väär arusaam, et Soome peaks NATO liikmena võtma Baltikumi kaitsmisel suure vastutuse.

“Ma ei usu, et sõja ajal pandaks Soomele eriline vastutus kaitsta mõnd teist riiki. Lähtekoht on see, et Soome peab iseenda kaitse eest hoolitsema ja osalema teiste riikide kaitsmises iseenda suutlikkuse raamistikus,” rääkis Kuusela.

Laaneti sõnul ei oota Eesti, et Soome võtaks naabri kaitsmise enda peale. “Minu teada ei ole Eestis erilisi ootusi, et Soome võtab Eesti kaitsmise üle. Veelgi olulisem on see, et me tegutseme ühes koostöövõrgustikus, meil on ühine planeerimine ja sõjalised õppused,” sõnas Laanet.

Laaneti sõnul toetaks Soome ja Rootsi liitumine NATO-ga kogu Läänemere julgeolekut.

Soome ja Rootsi on hakanud viimasel ajal üha aktiivsemalt kaaluma NATO-ga liitumist. Selle ajendiks on Venemaa sissetung Ukrainasse.

Soome: Kahest Helsingi hotellist lekkisid enam kui 15 000 külastaja andmed

By

Helena-Reet Ennet

-

aprill 25, 2022

NordenBladet — Kahest hotelliketti Nordic Hotels & Resorts kuuluvast Helsingi hotellist lekkisid ligi 15 000 kliendi andmed. Need hotellid on Kämp ja F6. Kokku lekkisid 15 497 kliendi isikuandmed. Leke toimus ettevõtte andmetel broneerimissüsteemist, kuhu murti sisse, vahendab Yle.

Rünnak tabas ka mitmeid teisi Soome hotelle. Neid teisi hotelle pole veel avalikustatud. Rünnak toimus vahemikus 10-14. veebruarini käesoleval, 2022. aastal. Nordic Hotels & Resorts sai andmelekkest teada 9. aprillil.
Praeguseks on hotellide IT-süsteemis turvaauk parandatud.

Eesti: Kirjastuse Hea Lugu ajalooromaanide konkursi võitis Raul Siniallik käsikirjaga “Salajane ristisõda”

By

Helena-Reet Ennet

-

aprill 23, 2022

NordenBladet – Tänavu toimus esmakordselt kirjastuse Hea lugu ajalooromaanide väistlus, mida hakkab kirjastus edaspidi korraldama üle kolme aasta. Sel korral pärjatud käsikirjad olid debüüdid, võitjaks osutus Raul Sinialliku “Salajane ristisõda”.

Tänavuse ajalooromaanide võistluse kaks parimat lugu käsitlesid 13. sajandit. Võitjaks osutus Raul Siniallik käsikirjaga “Salajane ristisõda”, mis räägib Jäälahingust. Tavaelus merendusega seotud Siniallik tunnistab, et Indrek Hargla ajaloolised romaanid on andnud talle eeskuju ja julgust.

“See on mõeldud klassikalise ajalooromaanina. Ma püüdsin võimalikult identseks jätta ajaloolised isikud, kes sel ajal tegutsesid, millised nad võisid tegelikult olla, mitte sellistena nagu neid on kujutatud senistes ideoloogilistes raamatutes ja filmides,” rääkis võistluse võitja Siniallik.

“Minu eesmärk ei ole olla ajalooprofessoriga ühel tasemel, vaid lihtsalt usin õpilane, kes on teinud ära oma kodutöö,” lisas ta.

Teise koha pälvis Sverre Lasn romaaniga “Risti vägi” ja kolmanda Lilli Luuk romaaniga “Minu venna keha”. Ära märgiti Ketlin Priilinna “Väike raamatupoodnik Alice”, Lille Roometsa “Mina ja August” ja Ilmar Vananurme “Petserimaa taevahelgid”.

Väga põhjaliku eeltöö teinud Raul Siniallik on erialaselt seotud hoopis merendusega ja juhib Eesti meremeeste sõltumatut ametiühingut.

Eesti: Tartu Ülikool tihendab koostööd Euroopa Tuumauuringute Keskusega 

By

Helena-Reet Ennet

-

aprill 20, 2022

NordenBladet — Tartu Ülikool ja Euroopa Tuumauuringute Keskus (CERN) sõlmisid 19. aprillil vastastikuse mõistmise memorandumi, mille eesmärk on tihendada koostööd tuleviku ringpõrguti (ingl Future Circular Collider, FCC) eksperimendis. 

CERN-i katsetest on avalikkusele hästi teada suur hadronite põrguti (LHC) ehk osakestekiirendi Prantsusmaa ja Šveitsi piiril, millega avastati Higgsi boson, elementaarosakeste füüsika standardmudeli üks nurgakive. Kavandatav osakestekiirendi, tuleviku ringpõrguti on sellest neli korda suurem. See on CERN-i üks ambitsioonikamaid teaduseksperimente, mis võimaldaks uurida aineosakesi senisest palju täpsemalt.

Tuleviku ringpõrguti uuringu juhi Michael Benedikti sõnul pakub koostööprojekt suurepärast katsekeskkonda Tartu Ülikooli värsketele ideedele, mis on seotud põrguti seadmete kestliku arenduse ja käitamisega. „Tänu vastastikuse mõistmise memorandumile on võimalik kasutada ringpõrguti projektis ülikooli pikaajalist asjatundlikku tuge ja Eesti saab CERN-i assotsieerunud liikmena oma alusteadustesse tehtud investeeringutelt käegakatsutavat tulu,“ ütles Benedikt.

Tartu Ülikooli ning mitme teise Eesti teadusasutuse ja ettevõttega sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandum hõlbustab siinsete teadusrühmade osalust CERN-i teadustöös. Koostöösidemete tihendamise eestvedaja, Tartu Ülikooli materjalitehnoloogia professori Veronika Zadini sõnul on see meie teadlastele ja tudengitele ühelt poolt hea võimalus rääkida kaasa rahvusvahelises tippteaduses, teisalt toetavad koostööst saadud teadmised ja oskused ka Eesti kohaliku kõrgtehnoloogilise tööstuse arengut.

Kuigi CERN-i peamine uurimissuund on eksperimentaalne osakestefüüsika, tehakse seal teadus- ja arendustööd ka paljudes teistes valdkondades, näiteks materjaliteaduse, infotehnoloogia ja hajusarvutussüsteemide arenduse, keskkonnauuringute ning tervisetehnoloogia alal.

CERN-il on koostöösidemed Tartu Ülikooli erinevate teadusrühmadega mitmes eksperimendis. Näiteks osaleb keskkonnafüüsika professor Heikki Junninen pilvekambri eksperimendis CLOUD (Cosmics Leaving Outdoor Droplets), mille eesmärk on uurida kliimamuutusi mõjutavaid atmosfääriprotsesse molekulaarsel tasandil. Koostööd tehakse ka eksperimentaalfüüsika (Marco Kirm), teoreetilise füüsika (Stefan Groote) ja materjaliteaduste (Veronika Zadin) vallas.

„Senised kogemused on näidanud, et CERN-iga tehtava koostöö mõju võib avalduda ka füüsikakaugetes valdkondades, näiteks keeleõpperakendustes. Sai ju eestlaste loodud veebipõhine keeleõppeprogramm Lingvist tõuke just tuumafüüsik Mait Münteli doktoriõpingutest CERN-is,“ tõi Zadin näite.

CERN-iga liitumine on üks Eesti teadustaristu arendamise pikaajalise kava eesmärkidest. Eesti on CERN-i assotsieerunud liige 2021. aastast, täisliikme staatuseni on lootust jõuda mõne aasta jooksul. Vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastasid CERN-iga peale Tartu Ülikooli veel Tallinna Tehnikaülikool, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, Haridus- ja Teadusministeerium ning NPM Silmet OÜ, GScan OÜ ja OÜ Testonica Lab.

Eesti: Toimetulekupiir tõuseb 200 euroni

By

Helena-Reet Ennet

-

aprill 20, 2022

NordenBladet — Valitsus andis 19. aprilli kabinetinõupidamisel põhimõttelise heakskiidu toimetulekupiiri tõstmisele 150 eurolt 200 euroni. Lisaks hakatakse eluasemelaenu arvestama kuluna toimetulekutoetuse määramisel. Valitsus kinnitab lisaeelarve eelnõu ja saadab selle Riigikogule plaanide kohaselt tuleval nädalal.

Riigieelarve seaduse jõustumisel on üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 200 eurot kalendrikuus.
Perekonna teise ja iga järgneva täisealise liikme toimetulekupiir on edaspidi praeguse 120 euro asemel 160 eurot ning iga alaealise lapse toimetulekupiir 180 euro asemel 240 eurot.
Prognoosi järgi suureneb toimetulekupiiri suurenemisel toimetulekutoetust saavate leibkondade arv umbes 1300 võrra.
Toimetulekutoetuse määramisel hakatakse edaspidi eluasemekulu liigina arvesse võtma ka eluasemelaenu tagasimakset nagu seni on toetatud peresid, kes elavad üüripinnal. See aitab raskustesse sattunud peredel eluaset alles hoida.

„Riigi ülesanne on tagada inimeste majanduslik toimetulek ning mul on hea meel, et valitsus otsustas üksmeelselt toimetulekupiiri tõsta,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Kehtiv toimetulekupiirmäär on ajale jalgu jäänud, sest see ei aita inimestel enam majanduslikult oma toimetulekut tagada. Eriti haavatavad on lasterikkad pered, üksielavad pensionärid ja üksikvanemad.“

Sotsiaalkaitseministri sõnul on tarbijahinnaindeks halastamatult tõusnud, tõusvad energiahinnad tähendavad teenuste ja kaupade täiendavat hinnatõusu ning see paneb kõige haavatavamad inimesed majanduslikult veelgi keerulisemasse olukorda. „Sotsiaalministeerium taotles valitsuselt toimetulekutoetuse lisarahastust ning toimetulekupiiri tõstmist viimati 2021. aasta detsembris energia hinnatõusu meetme loomisel,“ lisas Riisalo. Toimetulekupiir on viimased kolm aastat püsinud muutumatuna.

Muudatused puudutavad väikese sissetulekuga leibkondi ehk toimetulekutoetuse saajaid, sealhulgas Eestisse saabunud põgenikke, kes võivad vajada abi majandusliku toimetuleku tagamisel. Eestis elab suhtelises vaesuses 20,7% elanikkonnast.

TAUST:

Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele, samuti muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. 50-eurone tõus on sotsiaalministeeriumi hinnangul minimaalne vajalik, kuid jääb endiselt oluliselt alla näiteks suhtelise vaesuse piirile.
2021. aastal maksid kohalikud omavalitsused toimetulekutoetust 9 806le leibkonnale. Toimetulekutoetust sai kokku 16 508 inimest, mis moodustab 1,2% Eesti elanikest. Prognoosi järgi suureneb toimetulekupiiri suurenemisel toimetulekutoetust saavate leibkondade arv umbes 1300 võrra.
2021. aasta andmetest on näha, et suurim muutus on toimunud eluasemekuludes, mida enam mõjutas energiahinna tõus. Eesti Panga hinnangul avaldab ka 2022. aastal tarbimishindade suurenemisele kõige rohkem mõju energia hinnatõus, kuid sellele lisaks on tõusmas ka muude kulutuste hinnad. Eesti Panga majandusülevaate järgi on viimastel kuudel järsult tõusnud ka toiduainete ning tööstuskaupade hinnad, mis kallinesid vastavalt 8% ja 7%.